Kõrb (0)

K�rbed
Sissejuhatus
K�rbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on k�rge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja �huniiskus v�ike, p��seb enamus p�ikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. P�evane temperatuur v�ib ulatuda 55?-ni varjus . ��sel kiirgub aga soojus tagasi atmosf��ri ja temepratuur v�ib laskuda alla 0?.
K�rbete tekep� hjused
Enamus k�rbetest on tekkinud �humasside liikumise tulemusena. Ekvaatori l�heduses t�usev kuum �hk liigub p�hja ja l�una poole. K�rgemal atmosf��ris jahtub see ja laskub l�histroopilistes alades, tekitades sellega kaks k�rgr�huala - p� hjas ja l�unas. Kui �hk laskub alla, soojeneb see ja kogub endasse niiskust, kuivatades sellega maapinda. Nii on tekkinud kaks k�rbev��ndit, mis asuvad enamasti 30 laiuskraadidel m�lemal pool ekvaatorit.
Osa k�rbeid tekivad veel vihmavarjuefekti tagaj � rjel . Kui kuum ja niiske �hk liigub m��da m�en�lva �lesse, jahtub see ja ei saa enam hoida endas nii palju niiskust ning see sajab vihma v�i lumena alla. �letades m�etipu, hakkab �hk laskuma ja soojenema. N��d saab ta hoida endas rohkem niiskust ja v�tab selle m�estiku taga asuvast maapinnast , kuivatades seda.
Teised k�rbed tekivad ookeanihoovuste m�ju t�ttu. Kui polaaraladelt tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja l�henevad mandritele, t�useb k�lm vesi pinnale ning �hk selle kohal jahtub. See �hk on tavaliselt udune, aga vihma see ei too. Seet�ttu k�lmade hoovuste l�hedal asuvad rannikualad k�rbestuvad (nt. California poolsaar).
Viimasel ajal on k�rbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka inimene. On olemas kaks peamist p�hjust. Esimine on �lekarjatamine - koduloomad h�vitavad taimestiku ning juurev�rgu puudumise t�ttu hakkab maapind liikuma. Kui see ala asub k�rbeala l�hedal, hakkab see k�rbestuma. Teine p�hjus on see, et suured niisutuss� steemid v�ivad l�hedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub k�rbeks.
K�rbete liigid
K�rbesid liigitatakse pinnakate j�rgi. On olemas j� rgmised k�rbete liigid: liivak�rb, kivik�rb, klibuk�rb, soolak �rb, l�ssik�rb ja savik�rb.
Enimlevinud on kivik�rbed. Nad on tekkinud kunagistest m�estikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude t�ttu �ra ja murenesid. Pinnavormid on nendes �sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja m�nikord tekivad v�ga huvitavad vormid ja skulptuurid . Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai � lemine osa toetub alt ahanevale jalale . Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti k�rgele t�sta ning kulutab seep �rast ainult kalju alumist osa.
Ka liivak�rbed on tekkinud m�estikest, kust j�ed t�id liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal �ra. Liivak�rbetes esinevad alati liivaluited . Nad tekivad tuule m�jul ja tuul v�ib nad liikuma panna. Luiteid on erinevaid t��pe. P�ramiidluited on �sna p� sivad , barhaamid v�ivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit.
Soolak�rbed esinevad tavaliselt ainult v�ikeste laikudena suurte k�rbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolaj �rvede kallastel. Soolak�rbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagaj�rjel, et soola sisaldav p�hjavesi t�useb kappillaarselt pinnale ja aurab �ra, j�tes maapinnale soola.
Savik�rbetele on iseloomulikud raske l�imisega muld ja muutlik veere�iim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on �sna vettpidav. Varsti aurub vesi aga �ra, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht.
L�ssik�rbete pinnas koosneb peentest osakestest - l�ssist, mis on tekkinud eelm�estikes kunagistest lammisetetest. L�ssik�rbed saavad rohkem niiskust, kui teised k�rbed, kuna m� estikud p��avad sademed kinni. Seep�rast kasvab l�ssik�rbes kevaditi �sna lopsakas taimestik .
K�rbete kliima ja maastik
K�rbete k�ige t�htsam kliimatunnus on v�ike sademetehulk. Aasta keskmine j��b tavaliselt alla 250 mm. M�nes kohas v�ib mitu aastat j�rjest mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana v�i uduna. K�ige v�hem sademeid on Atacama k�rbes T�iilis ja Saharas - alla 150 mm/a. Esineb tihti ka nn. �kuiva vihma�, kui atmosf��ris sademed tekivad, kuid enne maale j� udmist aurustuvad �ra.
Nii ��p�evane kui aastane temperatuuri amplituud on v�ga suur. P�eval v�ib temperatuur olla �le 50?, ��sel aga langeda alla 0?. K�ikumise p� hjuseks on kuivus . �huniiskus on 10-20%, veeaur jahtub ja soojeneb aga kiiresti ning ei tasakaalusta temperatuuri. V� ikese niiskuse t�ttu ei ole ka pilvi, nii et p�eval j� uavad p�ikesekiired enamasti maani ning soojendavad seda, ��sel ei takista aga miski soojuse tagasikiirgumist atmosf��ri. K�rbes ei kasva ka eriti palju taimi, mis suudaksid soojust �le �� endas hoida.
Aasta keskmine temperatuur on k�rbes tavaliselt 20-25?. K�rgemad keskmised temperatuurid on 43,5-49?. V�ikseimad temperatuurid on kuni -18?.
K�rbe maastiku kujunavad tuul ja vesi. Kui k�rbes hakkab vihma sadama, siis ei ole seal taimi, mille juurestik hoiaks pinnast koos, ja tulemuseks on erosioon . See v�ib tekitada kanjoneid, kohtades, kus vesi voolab k�ngastest alla. Vesi koguneb n�gudesse ja aurustub , j�ttes enda j�rel soola ja mineraale . Nii tekivad soolaj� rved , mis on paljude k�rbete jaoks �sna t�� pilised . Tuul kannab liiva edasi ja tekitab liivaluiteid, mis Sahara liivak�rbes, Araabia k�rbes ja teistes liivak�rbetes v�ivad ulatuda 200 meetri k�rguseni.
Maailma k�rbed
P�hja k�rbev��ndis, piki V�hi p��rijoont (30? N) asuvad sellised k�rbed nagu Sahara P�hja-Aafrikas, Araabia ja Iraani k�rbed L�his-Idas, Gobi P�hja-Hiinas ja Mongoolias ning P�hja- ja Kesk-Ameerika k�rbed. L�una k�rbev��ndis, piki Kaljukitse p��rijoont (30? S), laiuvad Patagoonia Argentiinas, Kalahari L�una-Aafrikas ning Austraalia k�rbed.
Sahara asub P�hja-Aafrikas ja on maailma suurim k�rb, pindalaga �le 9000000 km�, millest ainult 207000 km� koosneb oaasidest. Sahara oli kunagi rohtla, kuid umbes 8000 aastat tagasi see k�rbestus ja n��d on see enamasti kivik�rb, osaliselt liivak�rb. Sahara jaotatakse geograafiliselt neljaks osaks: L��ne-Saharaks l��nes; Ahaggari m�estikuks ja Tibesti massiiviks keskel; ja Liib �a k�rbeks idas. Kliima on kuiv, enamus piirkondi saab alla 127 mm sademeid aastas. Temperatuur k�igub miinustest kuni �le 54,4?. Taimi peaaegu pole, v.a. oaasides . Saharas on ka palju kunstlike oaase, mis on m�nikord �le 1000 meetri s�gavad.
Gobi on suur k�rb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt P�hja-Hiinas. Ta on �mbritsetud igalt poolt m�estikega ja nii asub Gobi m�gedevahelisel platool, natuke k�rgemal kui �mbrus. Kolmveerand Gobi k� rbest on kaetud v�ikesekasvulise rohuga ja ainult kagu-osa on t�ielikult kuiv. Gobis elavad r�ndkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad k�rbes leiduvatest v�ikestest p��sastest.
Atacama on k�rb P�hja-T�iilis. See on �ks kuivemaid piirkondi maailmas, kuid temperatuur, vaatamata ekvaatori l�hedusele, �sna talutav. Taimestik on Atacama k�rbes v�ga h�re. Selle piirkonna p�rast oli 19. sajandil tekkinud palju konflikte Peruu , Boliivia ja T�iili vahel, kuna seal leidus rohkesti vase maaki.
Kalahari, poolt�hi piirkond Aafrika l�unaosas - Botswana edelaosas ja L�una-Aafrika Vabariigi p�hjaosas, pindalaga 712250 km�. Maapind on enamasti kaetud punase mullaga ja v�ikesekasvulise rohu ning p��sastega. Suurte vihmahooogude ajal v�ivad tekkida suured mudav�ljad. Kalaharis elavad Sani ja Khoikhoi rahvad.
Taimestik ja loomastik
Peaaegu k�ikides, v�ljaarvatud k�ige kuivemates, k�rbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas kliimas h�sti kohastunud .
Taimed kasutavad erinevaid viise vee kogumiseks ja efektiivseks kasutamiseks. M�ned k�rbete � istaimed elavad ainult paar p�eva, kuid nende seemned v�ivad olla mullas aastate jooksul, kuni �ks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja �itseda. Enamusel k�rbetaimedel on kas pikad s�gavale ulatuvad juured, mis v�imaldavad kasutada p�hjavee varusid, v�i h�sti lai pinnal� hedane juurestik, mille abil saab taim �kkilise vihmahoo vee v�i kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on v� ikesed lehed v�i okkad, see aitab neil vee auramist v�hendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks �ldse maha. Taimede fotos�ntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres v�i lehtedes. Okasteks moondunud lehed v�imaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta.
Tuntumad k�rbetaimed on kaktused . Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab k�rbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad v�he hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena.
Kahepaiksetest on mitmed k�rbeloomad v�imelised kauaks ajaks, niikaua , kui p�uaperiood kestab, uinakusse j��ma. Kui tulevad vihmad, siis �rkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja n�rilised sigivad ainult p�rast talvist vihmaaega v�i selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on j�rglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on v�imelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja s�dame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda.
K�rbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel . P�hja-Aafrikas elab �ksk��rkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksk ��rkaamel ehk baktrian . Kaamel saab elada k�rbes ilma veeta kuni �he n� dala . K��rus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. J�udes veeallika juurde, v�ib kaamel kuni 114 liitrit vett �ra juua. Kaameli j�u ja vastupidavuse t�ttu kasutavad k�rberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega k�igest 4 km/h, v�ib ta l�bida kuni 47 km p�evas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar v�ib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas . Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka.
Inimtegevus
K�rbed on h�redasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad r�ndkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid , hobuseid ja kaameleid. R�ndkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad �hest kohast teise, otsides karja jaoks v�rsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse �les telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud.
Oaaside l�heduses on aga asustus �sna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem p�lluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutuss�steemid. Kasvatatakse nisu, otra , viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms.
Inimtegevusega k�rbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb k�rbealade laienemine. Oskamatu p�lluharimise ja niisutamise tagaj�rjel v�ivad j�ed, j�rved ja oaasid �ra kuivada v�i muld soolduda ja muutuda kasutamisk�lbmatuks.
Muud
Oaasid. Need on kohad k�rbetes, kus p�hjavesi pinnale tuleb ja moodustab veeallika. Nendes kohtades on tavaliselt lopsakas taimestik. Paljudesse oaasidesse on rajatud linnad. Oaasid v�ivad olla ka seal, kus voolab l�bi j�gi v�i asub j�rv. Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel.
K�rbest j�gesid ei alga , kuid nad v�ivad sealt l�bi voolata. Paljud nendest on sellised, milles on vesi ainult peale vihmaperioode olemas ning seegi on v�ga l�hikest aega. Muul ajal on nendest ainult kuivad s�ngid j�rel. Aafrikas ja Araabias nimetatakse neid vadideks, Austraalias kriikideks.
Miraa�id. Need on kujutised objektidest , mis asuvad teistes kohtades v�i ei eksisteeri �ldse. K�rbes on miraa�id �sna tavaliseks n�htuseks. Kui n�htavat objekti ei ole �ldse olemas, siis on miraa�i p�hjuseks tavaliselt kuumuse v�i janu t�ttu tekkivad ps��hhilised h� ired . Kui aga objekt asub mitte seal, kus seda n�hakse, siis on selle p�hjuseks atmosf��ri olud. Kuuma ja k�lmema �hu kokkupuutumise t�ttu valgus murdub ja seet�ttu v�ivad kaugel asuvad esemed olla n�htavad palju l�hemal.