Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fassaad (0)

1 Hindamata
Punktid
Talv - Lumi, külmad käed ja kaminasoojus - kõik luuletused, mis jõulu kategooria alla ei sobi
Fassaad on maja visiitkaart . Eri materjalid annavad majale erineva ilme. Peale värvitooni ja kuju erinevad fassaadi kivid üksteisest ka pinna poolest. Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks . Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik. ISOPLAAT tuuletõkkeplaadid kaitsevad konstruktsiooni ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat on valmistatud puitkiust ega ole takistuseks ka veeauru väljumisel. Paiknedes hoone külmal poolel, on veeauru läbilaskev omadus eritioluline, tuuletõkkeplaadi toime on ka lisasoojustena. Puitkiudplaatides on palju õhku siduvaid poore, mistõttu on plaatide soojustus omadused paremad kui tavalisel puidul. Kasutades ISOPLAAT tuuletõkkeplaate, saavutame tuulttõkestava ja veeauru läbilaskva lisasoojustuse . Läbipuhuvuse vältimiseks tuleb tellisemüüri vuugid väga hoolikalt täita. Soovitatav on panna soojustus papikihtide vahele-väljaspool hall papp.
Telliseseinad peavad olema vähemalt 10-cm mineraalvati soojustusega. 38-cm paksuse telliseseina võib teha nii mineraalvati-kui ka termoliittäidisega. Tuuletõkkeplaadid paigaldatakse nii, et plaatide pikematel külgedel asuvad sulundid jääksid horisontaalseks. Vertikaalsed liitekohad peavad aga asetsema karkassi peal. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks tuleb kasutada distants pukse et distantsliistud ei suruks plaate kokku. Tuuletõkkeplaatide liitekohad peavad jääma tuulutusõhule läbitungimatuks. Kui olemasolev piire ei ole piisavalt tihe(puudub veeauru liikumist takistav kiht, siis tuleb soojustusest sissepoole paigaldada aurutõke). Karkassi kinnitamist seinale tuleb arvestamist küllaltki suurt koormavat mõju.
KERGPLOKK FIBO APOREX
RKL- tuuletõkke plaadid paigaldatakse nii, et sulund mis on plaatide pikemal küljel, jääb vertikaalseks. Horisontaalsed liitekohad peavad asetsema karkassi peal. Kivivooder seotakse konstruktsiooni külge sisevooder laudis. Horisontaalne distantsiliist 32 korda 100. Aurutõkkega isolatsiooniplaat ISOVER REK-25. Puidust horisontaalkarkass 50 korda 50 S 600. Soojustus ISOVER 565 KL-50. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 1,5-cm võrra suurem, siis liibub vill tihedasti konstruktsiooni vastu, välistade ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke. Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu tellis betoon, kergbetoon , lubi tsementkrohvi jne, mis suudavad kanda liimitavat soojustusega õhekrohvi. Puude ja suure veeimavusega pind(gaasbetoon, lubikrohv ) on sobiv lisaks kleepsigudele täiendavat kinnitustüüblite lisamisel. Tuleb puhastada aluspind vanast värvist, muhtusest lahtine krohv maha kraapida muudest asjadest. Suured praod ja augud täidetakse tsemendiseguga. Soojustuse alumise serva korrektseks vormistamiseks kasutatakse alusprofiili, mille laius sõltub soojustuse paksusest. Vastavalt aluspinnale tuleb valida sobivad kinnitustüüblid. Soojustusena sobib EPS polüstürooli erikaaluga 18-20 kg/m3 isekustuv mark R(või kivivilla erikaaluga üle 110kg/m2). Mõõdult mitte suuremad 50 korda 100-cm ja paksus 15-cm plaadid peavad olema stabiliseerunud.
Soojustusplaadid kleebitakse seinale Serpo 405 TermoFix kleepsegu on 25 kg pakendis segatakse 5l veega. Polüsterooli liikumisel siledale aluspinnale kantakse segu kogu plaadipinnale. Liimitavad plaadid paigaldatakse seinale tihedalt üksteise vastu, et kleepsegu ei sattuks vuukidesse. Plaadid kleebitakse malekorras. Nurgad tuleb teha hoolikalt, kuna seal on näha fassaadi ilmet rikkuvad vead. Suurtel kõverustel saab soojustusplaadid paksusega varieerides korraliku lõpptulemuse. Sõltuvalt aluspinnast ja hoone kõrgusest on soojusplaatide lisakinnitamine vajalik. Selleks kasutatakse spetsiaalseid kinnitustüübleid.
SERPO 394/395/396 paigaldatakse tihedusega 5-6tk/m2 õigesti paigaldatud tüübel ei ulatu isolatsioonikihist välja üle 1mm. Enne armeeritud tasanduskihti peale kandmist tugevndatakse seinanurki akna ja ukseavade nurkadesse kleebitakse 30 korda 40 cm suurused võrgutükid. Armeeritud soojustuskiht luuakse tasandusseguga. Serpo 460 TermoUniFix koos Serpo 397 leeliskindla armeervõrguga. Tasandussegu valmistatakse analoogselt kleepsegule , segu kantakse soojustusele minimaalselt 3mm paksuse kihina, sinna surutakse armeervõrk ja silutakse. Võrgu jätkamisel peab ülekate olema 10 cm. Peale aluskihi kuivamist pahteldatakse pind 2-3mm paksuste tasanduskihina.
NIISKUSKINDLAD PUIDUST OSB3 EHITUSPLAADID-
On väga hea soojus - ja heliisolaator. Tuuletõkke kipsplaadid KTS9 on kartongkattega. 9mm paksused kipsplaadid, mille kipsist sisu on kartongkate, on immutatud vett mitteimavaks karkasshoonete välisseinte tuulutava fassaadikatte all asuva soojustusmaterjali katmine , kui ka niiskuse mõju eest. Välisseina vooderdusmaterjali vajatakse peamiselt puit- ja metallkonstruktsiooniga ehitisteks. Vooderdusplaat Fiberock, need taluvad tuulekoormust kuni 1,4 KPA. Tulekindlad kipsplaadid on mõlemalt poolt kaetud veekindla paberiga. Paber aitabki tasandada soojustusseina. Tähtis on see, et paber oleks hästi hingatav ja ei laseks läbi veeauru. Tiheda materjali korral võib niiskus hakata tema pinnal kondenseeruma ning kasu asemel tuleb kokku puutuda niiskuskahjustustega.
VAHTPOLÜSTÜREEN VÕI MINERAALVILL .
Seinte soojustamiseks võib kasutada vahtpolüstüreeni-EPS või penoplasti. Arvestama peab sellega, et tellistest ja paneelidest ehitatud puhul tuleb soojustusmaterjal panna kindlasti hoone välisseina. Polüstüreenplaatide eeliseks on odavus , paigaldamise kiirus ja lihtsus, kuid nendega soojustamisel tuleb sein kindlasti eelnevalt ette valmistada. Üle peab kontrollima vuugid, sest nende piisava ebatiheduse tõttu võib suur hulk soojust kaduma minna. Kuna polüstüreen ei lase läbi niiskust, tuleb sulgeda kõik praod ja avaused, kus niiskus maja seestpoolt väljaspoole võib likkida. Seetõttu ei ole polüstüreen alati kõige sobilikum tellistest ehitatud maja soojustamiseks kus erinevad praod kõige sagedamini esinevad. Soovitatavalt tuleks kasutada juba seisnud plaate kuna materjal võib veel oma kuju muuta ning kui ta kohe seina panna, võib tihedus ja soojapidevus kannatada. Tuleohutuse nõuete tõttu peab akende ümber kasutama kivivilla. Mineraalvilla eeliseks on suurem tulekindlus ja niiskuse läbilaskevõime, seetõttu sobib ta kasutamiseks ka seal, kus polüstüreeniga soojust ei saa.
VUNDAMENT
3 kihiline, kergkruusaplokkidest.Armeeritud ja soojustatud 50mm vahtpolüstürooliga, väljast viimistletud tsementmõrdiga välisseinad.
AEROCK ECO Therm 375 plokkidest välisseinad, tugevad täispalkmajadele iseloomuliku sisekliima välisfassaadi puitosad toetuvad 150mm metallist termoprofiilile ja on soojustatud 160mm paksuse kivivillaga.
Rockwool Fasrock krohvialuse fassaadi soojustusplaadid on valmistatud soojust- ja heli isoleerivast tule levikut takistavast ning niiskus- ja veekindlast Rockwood kivivillast. Fasrock kivivillaplaate kasutatakse krohvitavate välisseinte ja soklite soojustamiseks krohvialuste pinnakate. Fasrock fassaadiplaat moodustab mineraalsetele krohvidele isoleeriva ja toetava aluspinna. Plaadi tihedus annab krohvialuse pinnale head tugevusomadused ning krohvi vastupidavus mehaanilistele mõjutustele paraneb oluliselt.
Välisfassaadi soojustamine
1.Fassaadi pind
2.Fasrock
3.Fassaadi tüübel
4.Aluskrohv
5.Krohvialune võrk
6. Viimistluskrohv
Fasrock plaadid liimitakse või vajadusel kinnitatakse täiendavalt mehaaniliselt
villatüübliga soojustavale pinnale vähemalt 4 villatüüblit plaadi kohta või 8
villatüüblit 1m2 soojustusisolatsiooni materjali kohta. leida arvutustega krohvisüsteemi tootja juhenditel. Krohvimistööde teostamisel järgida
krohvi(krohvisüsteemi tootja näpunäiteid ja tööjuhendeid).
VINYLIT FASSAADIMATERJALI saab paigaldada lihtsalt ja kiirelt. Vanal fassaadil pole vaja teha välistõid nagu näiteks krohvi eemaldamine. Punn -soon ühendus ja katteelemendi mõõtmed võimaldavad kiiret paigaldust reageerib paigaldada otse vastu välisseina, vaid tänu oma konstruktsioonile jääb välisseina soojustuse ja Vinylit fassaadikatte vahele õhuvahe ja toimub pidev tuuldumine.
MARMORCK-saab paiggaldada igal aastaajal ehitada kiirelt ja ratsionaalselt. Tormi ja ilmastikukindel, fentilleeriva õhuvahega. Lisasoojustuse vajadusel on ta täiuslik välisseina vooderdussüsteem, mis sobib nii kõrgetele kui ka madalatele hoonetele. Kivid on valmistatud marmorist, tsemendist ja värvpigmendist. Pind kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga . Paigaldusliistude valmistamisel on kasutatud kuumtsingitud terast. Liistude mugavamaks paigalduseks on nad kaetud põhjast parforeeritud.
Kvaliteetnõuded.
Kui tuuletõkke plaadid on halvasti paigaldatud, siis soojaks ei saa.Pinnamaterjaliga tuuletõkkeid teipida ei tohi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist.
Ohutustehnika .
Ehitusplats peab olema ümbritsetud piirdega. Ehituse territooriumil tuleb tähistada läbipääsud ja läbisõidukohad,mis peavad olema vabad materjalidest , prahist. Ohtlikud tsoonid peavad olema piirdega ümbritsetud ja öösel piisavalt valgustatud. Tellingutel tõõtades peavad tõõlised kandma kaitsevõõd. Peas peab olema kiiver, kandma tunkesid, kaitseprille ja kindaid. Tellingud peavad olema kõvasti laudise külge kinnitatud. Tõõlavad peavad olema sobiva kõrgusega. Ohutustehnika eeskirjade rikkumine seab ohtu mitte ainult tema enda, vaid ka kõrval tõõtavad tõõlised.
Kasutatud kirjandus:
Ehitaja käsiraamat2003-2004
www.soojustuskeskus.ee
Referaat
Välisfassaadi soojustamine, kvaliteet, ohutustehnika.
Mihkel Lempu E22
Kuressaare Ametikool
Õp. Ellen Mandel
Kuressaare 2008
Vasakule Paremale
Fassaad #1 Fassaad #2 Fassaad #3 Fassaad #4 Fassaad #5 Fassaad #6 Fassaad #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mae97 Õppematerjali autor
Fassaad on maja visiitkaart. Eri materjalid annavad majale erineva ilme. Peale värvitooni ja kuju erinevad fassaadi kivid üksteisest ka pinna poolest. Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik. ISOPLAAT tuuletõkkeplaadid kaitsevad konstruktsiooni ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat on valmistatud puitkiust ega ole takistuseks ka veeauru väljumisel. Paiknedes hoone külmal poolel, on veeauru läbilaskev omadus eritioluline, tuuletõkkeplaadi toime on ka lisasoojustena. Puitkiudplaatides on palju õhku siduvaid poore, mistõttu on plaatide soojustus omadused paremad kui tavalisel puidul. Kasutades ISOPLAAT tuuletõkkeplaate, saavutame tuulttõkestava ja veeauru läbilaskva lisasoojustuse. Läbipuhuvuse vältimiseks tuleb tellisemüüri vuugid väga hoolikalt täita. Soovitatav on panna soojustus papikihtide vahele-väljaspool hall papp.
Telliseseinad peavad olema vähemalt 10-cm mineraalvati soojustusega. 38-cm paksuse telliseseina võib teha nii mineraalvati-kui ka termoliittäidisega. Tuuletõkkeplaadid paigaldatakse nii, et plaatide pikematel külgedel asuvad sulundid jääksid horisontaalseks. Vertikaalsed liitekohad peavad aga asetsema karkassi peal. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks tuleb kasutada distants pukse et distantsliistud ei suruks plaate kokku. Tuuletõkkeplaatide liitekohad peavad jääma tuulutusõhule läbitungimatuks. Kui olemasolev piire ei ole piisavalt tihe(puudub veeauru liikumist takistav kiht, siis tuleb soojustusest sissepoole paigaldada aurutõke). Karkassi kinnitamist seinale tuleb arvestamist küllaltki suurt koormavat mõju.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Hoonete soojustamine
7
doc

Hoonete soojustamine

Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda, sest kulutatakse lii

Ehitusviimistlus
Fassaadikatted
28
pdf

Fassaadikatted

Fassaadikatted Fassaadikatted „ Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: „ Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: „ Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, „ Massiivseinte fassaadid. „ Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem „ Puidust vä välisvooder, „ Tellisvoodriga kaetud soojustus, „ Looduskivist fassaadid, „ Plekiga kaetud soojustus, „ Fassaadiplaadid, „ Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanis

Ehitus
Ehitusfüüsika kt-vastused
7
doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud ­ roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioo

Ehitusfüüsika
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak

Ehitus
SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL
20
doc

SOOJUSISOLATSIOONIMATERJA L KIVIVILL

Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitustootluse instituut SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL Referaat Tallinn 2010 1 Standardikohane klassifikatsioon.........................................................................................2 2 Tootjad....................................................................................................................................7 3 Tootmine.................................................................................................................................8 4 Tooted....................................................................................................................................10 5 Soojustamisest üldiselt.........................................................................................................16 6 Võrdlus analoogidega............................................

Ehitusmaterjalid
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm Ärkel hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, või katusest eenduv aken. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. Fassaad välisseina väliskülg Vahelaed horisontaalsed konstruktsioonid, mis Jaotavad hoone korrusteks Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblilt, seadmetelt, teistelt konstruktsioonidelt Kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstruktsioon + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi on pööningu ja viimase korruse vaheline konstruktsioon Keldrivahelagi keldri ja I korruse vaheline vahelagi.

Hoonete konstruktsioonid
Ehitusfüüsika KT
28
doc

Ehitusfüüsika KT

Ehitusfüüsika 1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg) Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Mineraalvillad. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitt

Ehitusfüüsika
Hoonete kordamisküsimused
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned ­ elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned ­ loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel ­ 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel ­ 10 a. Külmaveetorustikel ­ 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põ

Ehitusõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun