Fassaaditooted (krohvid) (0)

Kutsekool - Ehitus - Ehitusviimistlus

1 Hindamata

FASSAADITOOTED ( KROHVID )
Referaat
Juhendaja :
2012
Sisukord

Sissejuhatus

Mineraalsed fassaadikrohvid

Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele

Mördid

Lubimördid

Lubi -ja tsementmördid

Tsementmördid

Mördilisandid

Valmismördid-kuivsegud

Aluspind

Aluspinna eeltöötlus
2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid
3. Polümeersed fassadikrohvid
3.1 Ajalugu
3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks
Sissejuhatus
Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu.
Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid ).
Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombineerimine muude fassaadi ehituseks kõlblike materjalidega nagu klaas ja vahtpolüstüreen.
On olemas erinevaid välisfassaade : Marmoroc fassaadid, Krohvitud fassaadid, Plastik fassaadid, Penofassaadid, Puitfassaadid ja Plekkfassaadid.
2.Mineraalsed fassaadikrohvid
2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele
Mineraalsetele fassaadikrohvidele esitatav tähtsaim nõue on, et oleks tagatud piisav nakkevõime aluspinnaga ja üksikute kihtide vahel. Samas peab fassaadikrohv olema ilmastikukindel ning piisava elastsusega. Elastsus on vajalik, et kogu krohvisüsteemis esinevad väiksed liikumised ei tekitaks fassaadipragusid. Fassaadikrohvile esitatavate nõuete täitmiseks on võimaluste arv piiratud. Fassaadikrohvi survetugevus peaks olema minimaalselt 2,5 N/mm2. Nõrgema survetugevusega fassaadikrohvid (näiteks lubikrohvid) ei ole ehitusfüüsikaliselt sobivad (ilmastikukindlad ja vett-tõkestavad) krohvid. Soklikrohvi survetugevus peab olema vähemalt 10 N/mm2. Järgmised tähtsad fassaadikrohvi füüsikalised suurused on veeimavuskoefitsent w ja aurutakistusväärtus Sd.
Fassaadikrohve võib veeimavuse järgi jagada kolme kategooriasse:
krohvisüsteemid, millele ei esitata mingeid nõudmisi. Sellisteks süsteemideks on reeglina meie ehitusplatsidel valmistatud krohvimörtidest tehtud krohvisüsteemid. Selliste krohvide püsivusaeg on lühike. Sellise süsteemi katmisel värvkattega tõstame küll tema veekindlust, kuid sellele vaatamata ei muutu fassaaditeooria järgi kogu süsteem vett-tõkestavaks ega –hülgavaks. Seda seepärast, et värvkate ei kaitse krohvkatet ilmastikutingimuste eest sajaprotsendiliselt.
vett-tõrjuvad või vett-tõkestavad krohvisüsteemid. Vett-tõrjuvateks on krohvkattesüsteemid, mille veeimavus W vett-hülgavad krohvisüsteemid. Vett hülgavateks on krohvisüsteemid, millede veeimavus on väiksem W aurutakistus oleks väiksem Sd Vett-hülgava krohvisüsteemi saamiseks tuleb enamikel juhtudel kasutada täiendavaid krohvilisandeid, mis on võimalik ainult tehases täpse doseeringuga.
Kui krohvisüsteem koosneb ainult viimistluskrohvist tuleb rakendada täiendavaid kaitseabinõusid. Nendeks võivad olla:
Kaitsta süsteemi fassaadvärvkattega või impregneeriga. Juhime tähelepanu, et ka siis kui süsteemile kantakse värvkate, on vajalik, et viimistluskrohv oleks vastavate lisanditega. Vastasel juhul ei ole krohv vett-hülgav.
Enne viimistluskihi pealekandmist kanda aluspinnale sobiv eelkiht, mis vähendab aluspinna kapillaarimavust.
Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid.
Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus. Mida parema veetõrjega on süsteem, seda kiiremini kuivab pragude kaudu sisseimbunud vesi fassaadipinnast välja.
2.2 Mördid
Mört on sideaine (lubja, tsemendi vm), peene täitematerjali (liiva), vee ja lisandite segu. Parim komponentide suhe mördis on selline, kus on täpselt niipalju sideainet, et ta moodustaks täitematerjali terade vahel õhukese kelme, mis ka terad omavahel seob. Kui liivasegu on liiga tühikuterikas, peab sideaine neid tühikuid täitma, mis omakorda viib pragude tekkeni krohvis. Seetõttu on nõutav, et liivas oleks peeneteralise liiva (teralisusega 0-0,25 mm) osa 10-30%. Mördi töötlemiskergus sõltub liivaterade teralisusest. Kui kasutada mördis savisisaldusega liiva, siis saame küll hõlpsasti töödeldava mördi, aga samas suureneb pragude tekkeoht. Sellised krohvid on kuivalt küll tugevad ja kandvad , niiskudes kaotavad nad järsult oma tugevuse. Krohvisüsteemi omadused ei sõltu ainuüksi mördi koostisest, vaid ka paljudest muudest teguritest, mis mõjutavad mördi omadusi tema tootmise, töötlemise ja kuivamise ajal.
2.3 Lubimördid
Lubimörtide sideaineks on kustutamata või kustutatud lubi. Puhtad lubikrohvid on väikese survetugevusega, aga väga hea aurujuhtivusega. Muinsuskaitsealuste objektide krohvimisel kasutatakse sageli lubikrohve. Selliseid krohve tuleb teha lubjast, mis on eelnevalt kaua seisnud lubjaaugus.
Lubikrohv peab lisaks müüritisele kaitsma ka iseennast. Tänapäeval õhus sisalduvad keemilised ühendid mõjuvad lubjale kahjustavalt. Seetõttu ei ole lubivärvid ega ka lubikrohvid piisava püsivusega. Vanade meistrite poolt tehtud lubikrohvid on püsinud tänaseni põhjusel, et lubikrohvi kivinemise ajal ei seganud nende kivinemisprotsessi agressiivsed kemikaalid . Vajaliku paksusega krohvi saamiseks tuli vanadel meistritel teha viis ja rohkem kihte, kusjuures peale igat kihti tuli anda piisavalt aega tahenemiseks. Ühekordne liiga paks lubikrohvi kiht viib pragude tekkeni. Kaltsiumkarbonaat (lubimördi, -värvi, jt ainete koostisosa) reageerides vihmaveega allasadava väävelhappega moodustab kaltsiumsulfiidi ehk kipsi. Kips reageerides veega paisub ning see protsess on ka üheks fassaadikahjustuste põhjuseks. Protsessi tekke oluliseks komponendiks on vesi. Seega tuleb fassaade kaitsta vee eest. Lubivärv ei kaitse lubikrohvi piisavalt. Veekindluse tõstmiseks võib lubivärvile kanda läbipaistva silikoon-impregneerkihi. Lubikrohvide katmisel tuleb jälgida, et kattekiht oleks vajaliku CO2 –läbilaskvusega. Lubikrohvi karboniseerumisprotsess kestab küllalt kaua ning seetõttu tohib neid värvida silikaat- või silikoonvärvidega peale poolt aastat kuivamist. Lubikrohvi ei tohi katta polümeersete krohvide ja -värvidega.
2.4 Lubi-tsementmördid
Kui meie esiisad oleksid tsementi tundnud , oleksid nad seda kindlasti lisanud lubikrohvile. Tsemendi lisamine fassaadikrohvidele on hädavajalik, et tõsta tema tugevust ning ilmastikukindlust. Lubi-tsementmördiga võib krohvida tellisseina, lubjakivi , tsementkrohvi , lubi-tsementkrohvi jm. Lubi-tsementkrohviga ei tohi krohvida lubikrohve. Samuti ei tohi lubikrohve lappida lubi-tsementkrohvidega. Selle eeskirja vastu vahel eksitakse . Krohvisüsteemi kuldreegel kõlab: fassaadil asetsevad kihid peavad olema koostatud nii, et seespool on tugevamad ning väljapool nõrgemad kihid. Vastasel juhul tekivad seinakonstruktsioonis pinged , mis viivad pragude tekkeni. Paksu krohvisüsteemi tegemisel peab süsteem koosnema 2-4 kihist kihipaksusega maksimaalselt 2cm. Aluspind on vajalik katta sisseviskekihiga. Iga kiht peab kuivama piisavalt enne järgmise kihi pealekandmist. Kui pealekantav värv on dispersioonvärv peab krohv kuivama vähemalt 1mm krohvipaksust päevas. Erandiks on ühtlustavad (Egalisation) värvid, mida võib peale kanda ka värskele krohvile.
2.5 Tsementmördid
Tsementmördid on mitteelastsed ja neil on kõrge aurutakistus. Sobivas koosseisus täiteainega tsementkrohvid on reeglina sellised krohvid vett mitteläbilaskvad. Seetõttu leiavad need krohvid kasutamist soklikrohvina ja keldri väliskrohviga maapinna piirkonnas. Tsementkrohviga ei tohi krohvida lubi- tsement ja lubikrohve. Lubikrohvid ja lubi-tsementkrohvid ei sobi soklikrohviks tänu kõrgele kapillaarsele veeimavusele.
2.6 Mördilisandid
Kaasaegsed fassaadikrohvid sisaldavad mitmeid lisandeid, mis parandavad ühte või teist krohviomadust. Tähtsamad mördilisandid on mörti tihendavad lisandid ning õhupooritekitajad. Tihendavad lisandid on sellised, mis takistavad pooride teket ning seeläbi toovad kaasa tihendusefekti. Tihendavate lisandite hulka kuuluvad ka hüdrofobiseerivad lisandid, mis tõstavad krohvi veekindlust sarnaselt silikoonimpregneeriga. Need lisandid sulevad poorid sel määral, et kapillaarne veeimavus on takistatud. Selliseid lisandeid pannakse eelkõige viimistluskrohvidesse. Avatud struktuuriga viimistluskrohvide (hõõrdekrohvid) kasutamisel on vajalik ka põhikrohv muuta vett tõrjuvaks. Põhikrohvi hüdrofobiseerimine toob kaasa teisi probleeme, kuna piisava nakketugevuse saavutamine on sel juhul raskendatud. Väikeste õhupooride tekitajatega saavutame krohvi mahukaalu vähenemise ning parandame töödeldavust. Me saame ka ühekordse kihiga paksu, pragudeta krohvikihi teha. Poorsuse suurendamisega tõstame ka krohvi auruläbilaskvust. Koos tihendavate lisanditega saavutatakse krohvil head vett tõrjuvad omadused. Teistest lisanditest võiks nimetada kuivamisaega pikendavad lisandid ja nakketugevust tõstvad lisandid. Lisandeid lisatakse eelkõige tehases.
2.7 Valmismördid-kuivsegud
Valmistades fassaadikrohve ehitusplatsil on väga raske saavutada krohvidele vajalikke omadusi ning neid ka pidevalt säilitada, eriti kui krohvile esitatakse kõrgeid nõudeid. Probleemid tekivad järgmistel põhjustel:
mahuline doseering on ebatäpne; kaaluline doseering on oluliselt parem;
liiva teralisus kõigub sageli väga suurtes piirides;
liiva niiskusesisaldus kõigub sõltuvalt ilmastikust ja kaevandamiskohast;
kasutatavad ehitusplatsi segumasinad ei võimalda intensiivsegamist;
lisandite lisamine ebatäpne või puudub;
Valmis kuivmördid omavad palju eeliseid tööplatsil valmissegatud mörtidest: hea töödeldavus, väheste pingetega krohv, lisandite mõjusus, paljude komponentide õige vahekord , intensiivsegamine, kvaliteedi püsivus.
2.8 Aluspind
Mineraalse fassaadikrohvi kapillaarse imavuse suurust ei määra ainuüksi side- ja täiteaine suhe krohvis, vaid ta sõltub suurel määral aluspinna niiskustehnilistest omadustest ja krohvi töötlusest. Aluspinna veeimavus ei tohi olla liiga väike ega ka liiga suur. Tänu aluspinna suurele veeimavusele tekivad krohvis lisakapillaarid, mis omakorda tõstavad krohvi veeimavust. Seinamaterjali liiga väikese kapillaarjuhtivuse tõttu katkeb mineraalse sideaine kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad lisandeid, mis takistavad vee kiiret imendumist mördist aluspinda . Tänu nendele lisanditele väheneb isegi kiirest veeimavusest tingitud pragude teke. Sellele vaatamata ei tohiks aluspinna eeltöötlusest tehasekrohvide puhul täielikult loobuda , eelkõige soojal , kuival või tuulisel töötlemisajal.
Ideaalne aluspind krohvi alla on korralikult täisvuugitud tellissein . Selliseid ideaalseid aluspindu leiab viimasel ajal harva. Müüri on mugavam laduda suuremõõtmelistest plokkidest. Samas muutuvad sellistest müürimaterjalidest aluspinnad halvemateks krohvikandjateks. Suuremate müürimaterjalidega on raskem teha õhukesi vuuke. Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on suur tõenäosus prao tekkeks. Kapillaarsuse kohalt on tellismüür hea aluspind. Krohvimisel imendub teatud osa vett tellisesse, krohvi tahenemise protsessis imendub piisav kogus vett tagasi tellisest krohvi. Seoses uute müürimaterjalide kasutuselevõtuga on seinamaterjal muutunud järjest suuremaks , soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel:
Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged. Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad horisontaalpragude tekkeni. Näiteks gaasbetoon -plokkidest laotud müüritises on plokil ja vuugisegul tunduvalt erinevad soojusjuhtivused, mis tekitab termilisi pingeid. Suureformaadilistest ehituskividest müüritises jaotuvad pinged üle vuukide ebaühtlasemalt ja tugevamalt kui väikeseformaadilistest ehituskividest müüritises. Pinged, mis varem olid jaotunud ühtlasemalt üle kogu müüri, kontsentreeruvad, mille tulemusel tekivad praod. Sageli kasutatakse müürimördis liiga tugevat mörti, mis on ka üheks pragude tekkepõhjuseks.
Gaasbetoon imab krohvimördist vee väga kiiresti välja ja ei anna praktiliselt midagi tagasi. Ka uuemad tellised tehakse soojapidavamaks, aga seetõttu suurenevad ka ohud, et tellised imavad vett rohkem. Kui seda ei arvestata, tekivad erineva tugevusega krohvid ning krohvi pealispinnal inetud plekid .
2.9 Aluspinna eeltöötlus
Aluspinna eeltöötlus on vajalik selleks, et tagada tugev ja pikaaegne side aluspinna ja krohvi vahel ning vähendada ja ühtlustada veeimavust. Aluspinna töötlustehnoloogia sõltub eelkõige tema karedusest ja imavusest. Kui aluspind on tugevalt imav , tuleb katta aluspind täielikult sisseviske- ehk nakkekihiga, et ühtlustada imavust. Ka tänapäeval sageli esineva segamüüritise puhul on täielik sisseviskekiht vajalik, kuna sel viisil on võimalik müüritise imavus ühtlustada. Segamüüritise puhul teeb olukorra keerulisemaks see, et peale aluspinna ebaühtlase imavuse tekitavad segamüüritises esinevad erinevad temperatuuri- ja niiskusreþiim fassaadipragusid. Järgnev tabel 6 näitab erinevate ehitusmaterjalide paisumistegureid.

Joonpaisumistegur mm/m temperatuurivahemikus -20 kuni +60°C
Niiskuspaisumistegur mm/m kuiva ja küllastunud materjali vahel
Lubikrohv
0,65
0,40
Lubi-tsementkrohv
0,72
0,35
Tsementkrohv
0,80
0,20
Betoon
0,80
0,12 - 0,17
Gaasbetoon
0,80
0,50
Tellis
0,40
0,06 - 0,08
Lubiliivakivi
0,48
0,10
Kuna nakkekrohv peab moodustama silla aluspinna ja järgneva kihi vahel on vajalik teha see võimalikult karedana. Kasutatav liiv peab olema puhas ja teralisusega 0-4 mm. Nakkekihti ei loeta normide järgi krohvikihiks. Kui nakkekiht on tehtud poorsele materjalile, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi tahenemise faasis.
2.10 Värvilised fassaadi (viimistlus) krohvid
Mineraalsete viimistluskrohvidele värvitooni saab anda toonides juba olemasolevat krohvi või katta hiljem krohv värvkattesüsteemiga. Fassaadile värvitooni andmisega lisanduvad kogu krohvisüsteemile täiendavad füüsikalised mõjud, mida peab samuti silmas pidama . Värvilised mineraalsed krohvid on väga tundlikud töötlemistingimuste suhtes ning tihti erineb pinnal olev toon soovitust või on toon ebaühtlane. Kui värvide tootjad saavad oma värvustele kehtestada hälbestandardid, siis mineraalsete krohvide tootjad seda teha ei saa – liiga suur on erinevate tootjast sõltumatute tingimuste mõju krohvi toonile.
Krohvi tooni mõjutab vähesel määral tooraine erinevus. Suuremat mõju avaldavad krohvi värvusele tema töötlemine ning ilmastik. Sõltuvalt oludest (aluspinna imavus, aluspinna temperatuur, aluspinna struktuur, õhutemperatuur, õhuniiskus, tuul, sademed, segatava vee hulk, ümbritsevad detailid) võib olla ootamatult suuri erinevusi värvilise mineraalse krohvi värvuse vahel.
Praktikas on levinumad järgmised värvilisi mineraalsete krohvide tooni mõjutavad tingimused:
Lisatava vee hulk: Reeglina on lisatava vee hulk tootja poolt määratud. Töötleja aga peab lisatava vee kogust reguleerima vastavalt oma kogemustele töötlemisviisi ja ilmastiku suhtes. Siin tekib oht, et vee doseering mördis on ebaühtlane, mis põhjustab värvuse erinevust pinnal. Mida rohkem on mörti lisatud vett, seda heledam on krohvipinna värvus.
Segamine : Segamisprotseduur – nii käsitsi kui ka masinaga – on otsustava tähtsusega mõjur mineraalsete viimistluskrohvide värvustulemustele. Sideaine ning lisandite erinev lahustumine tekitab mördis erineva vee vajaduse. Sellest tingitult varieerub pooride sisaldus mördis, koos sellega kõiguvad mördi töötlemisomadused ning lõpuks ka krohvi lõpptulemused.
Aluspind: Mineraalsete viimistluskrohvide aluspinnaks on reeglina tsement-, lubi-tsement- või lubikrohvid. Iga aluspind nõuab kontrollimist ning ka vastavat eeltöötlust. Kui tegemist on väga imavate või erineva imavusega pindadega, siis tekitab krohvimördi kiire või erineva kiirusega kuivamine ja kivinemine värvitooni muutuse või erinevuse. Selle vältimiseks peaks tegema aluspinna eeltöötlust, näiteks kruntima. Mida vähem aluspind imab, seda heledam on krohv.
Ilmastikumõjud: Ilmastikumõjudest (temperatuur, õhuniiskus, tuul) tingituna võib krohvimört erineva kiirusega kivineda ja kuivada. Need mõjud on üldiselt tuttavad ning põhilisteks värvustoonide erinevuste põhjuseks. Vastuabinõuks oleks fassaaditöödel kilede kasutamine. Mida madalam on temperatuur ja kõrgem õhuniiskus, seda heledam on krohv.
Sideaine väljatungimine. Sagedaseks värvuste erinevuse põhjuseks on krohvimördi sideaine pinnale tungimine. (NB! Mitte segi ajada soolade väljatungimisega, mille põhjuseks on osade viimistluskrohvide nõuetele mittevastava hüdrofoobsuse puudumine). Sideaine võib pinnale tungida nii üleliigse vee tõttu mördis kui ka pinnafaktuuri liiga pikaaegse ja intensiivse töötlemise tõttu. Sideaine väljatungimise kohtades on värvus heledam.
Kõikide nende põhjuste ärahoidmiseks on üks kindel vahend – fassaadi ülevärvimine.
Eraldi tasuks peatuda õhekrohviga soojustussüsteemide katmisel värviliste krohvidega. Kui fassaadile, mille seinakonstruktsiooniks on müüritis+krohv, langeb päike, siis ööpäevane temperatuurikõikumine on tunduvalt väiksem, kui seinakonstruktsiooni müüritis+ soojustus +viimistluskrohv puhul. Muude võrdsete tingimuste juures võib soojustusega krohvipinna temperatuuri kõikumine olla ööpäevas:
valge värvi puhul kuni 20°K
heleda tooni puhul 20-30°K
keskmise intensiivsusega tooni puhul 30-40°K
intensiivtooni puhul 40-50°K
musta tooni puhul kuni 60°K
Kuna läbi soojustussüsteemi minev soojahulk on minimaalne (näiteks kuumal suvepäeval jääb soojustatud hoone jahedaks), siis krohvisüsteemi pealispind kuumeneb liiga palju. Kõige ohtlikum on läänekülg. Põhjuseks see, et lääneküljele langev päikesekiirgus on pinnaga peaaegu risti ning peale päikeseloojangut toimub ajaühiku kohta tunduvalt järsem temperatuuri lang kui seda näiteks lõunafassaadil. Kõige ohutum on põhjakülg. Päevane temperatuurivahe võib olla kuni näiteks märtsikuus kuni 80°K. Suur temperatuurikõikumine võib tekitada õhekrohviga süsteemides pragusid. Pragude tekkekohtadeks on kõige ohtlikumad heleda ja tumeda kontuuri joon. Seetõttu tuleks sellistel soojustus-süsteemidel valida pastelseid toone.
Pinna tooniaistingut mõjutab krohvi faktuur. Suurema teralisusega hele krohv tundub praktikas tumedamana kui sama tooniga sile krohv. Samuti tuleb arvesse võtta, et kivinemisprotsessi jooksul värvitoon samuti muutub. Niisketel sügiskuudel võib see kesta kuni 3 nädalat.
3. Polümeersed fassadikrohvid
3.1 Ajalugu
Juba ligi kümmekond aastat on Eestimaal kasutatud polümeerkrohvi. Meie jaoks uus on mujal maailmas juba aastakümneid tuntud.
Kõigis kliimavöötmetes, Alaskast Saudi Araabiani on polümeerkrohv (sks.k. Kunstharzputz) muutunud enimkasutatavaks fassaadikattematerjaliks. Eriti hinnatud on see materjal kerge töödeldavuse, hea ilmastikukindluse ja vastavalt individuaalsele maitsele valitud, pea piiramatute värvi ja struktuuri kujundamisvõimaluste tõttu. Selle "Imekrohvi" arenguteel lõpliku turuküpsuseni leidus mitmeid tagasilööke, skepsist ja kriitikat.
Kõik algas šveitsis, Zürichi maalermeister Silvio Pietroboni, kelle hobiks oli leiutamine , töötas 1952 a. välja uut tüüpi hõõrdekrohvstruktuuriga kunstvaiguga kombineeritud tsementkrohvi, mida hakati tootma ja turustama Zürichi Belfa vabrikus. Tolleaegsetes oludes oli tegemist "imekrohviga": ühelt poolt ei tekkinud krohvikihti pragusid, teiselt poolt võis seda kanda praktiliselt igasugusele kandvale aluspinnale.
1954. otsis šveitsi leiutaja ajalehekuulutuse vahendusel Euroopast teisi litsentsist huvitatuid. Juhuslikult luges pisikest "Frankfurter Allgemeine Zeitung "-is ilmunud kuulutust Weizeni (küla Saksa-šveitsi piiri ääres) tsemendi ja lubjatehase raamatupidaja Otto Seeberger Saksamaalt, kes näitas seda omakorda Fritz Stotmeisterile, sama tehase noorele juhile. Viimane otsis juba mõnda aega firmale parema tuleviku kindlustamiseks teist osanikku. Koos mõnede teiste ettevõtjatega omandas ta vaimustusega uut tüüpi krohvi tootmise ja turustamise litsentsi. Selle jaoks asutati koguni eraldi firma filiaal Ispo-Putz KG Stotmeister & Co. 1955 võeti polümeerkrohvile patent. Leiutaja Silvio Pietroboni osalus tasandas uuele tootele teed turuküpsuseni Saksamaal.
Ehkki Fritz Stotmeister oli täielikult pühendunud uue krohvi tootmisele ja turule toomisele, naerdi ta esialgu kõikjal välja. Abiks vaid üks töötaja, alustas ta katsetusi, mida alguses saatis pigem ebaõnn kui edu. Pappsilindris raputamise teel tehti esimesed segud, mis koosnesid kahest komponendist : pigmentpulbrist ja spetsiaalsest kunstvaikdispersioonist "lahustajana". Krohvi tooniti pulbervärvidega. Fritz Stotmeister: "See segamismeetod ei olnud siiski perfektne . Krohvi sisse jäi lahustamata värviosakesi, mis tekitasid seinale vööte." Hiljem hakati pulbervärve peenestama ja omatehtud segistis paremini lahustama.
Uue "poolautomaatse" segistina võeti kasutusele viljapeksumasina trummel , mis neljakordistas tootmise produktiivsust: üks segistitäis andis ühe kotitäie segu. Seina katmiseks läks tarvis mitut kotitäit, kuid erinevad masinatäied ei olnud kahjuks täpset sama tooni. Kolm kuud hiljem muretseti suurem mootori jõul töötav kiirete pööretega segumasin, võimsusega 300kg. Tänu sellele tõusis produktiivsus 100%.
Vaatamata polümeerkrohvi headele omadustele põrkus selle tootmine esialgu krohvijate ja maalrite vastuseisule. Töölistele tundus tookordse ülesehitusbuumi tingimustes esimese põlvkonna polümeerkrohvide valmistamine liiga aeganõudev. Esimest uut krohvi tuli pärast pealekandmist kergelt kuivada lasta. Seejärel suruti klaasvajuti abil pinnale soovitud struktuur. Sageli jäid seinale ikkagi mõned siledad laigud, sest krohv oli kohati liiga kuiv. Samuti oli raske saavutada ühtlase sügavusega struktuuri. Ebatasastel pindadel jättis uue materjali kattevõime esialgu soovida. Peale kuivamist jäid aluspinna parandused ja vead läbi kattematerjali paistma. Kuid tänu oma vaieldamatutele eelistele ning arhitektidele suunatud reklaamile vallutas uus krohv üha kindlamalt ehitusmaterjalide turgu. Esimeseks suurtellimuseks (ca. 2 tonni) olid Stuttgarti kontserdihalli sisekrohvitööd. Piiratud tootmisvõimsuse tõttu toimus töö nn. just-in-time põhimõttel. Öö jooksul valmistatud materjal turustati ja kasutati ära kohe järgmisel päeval.
Vaatamata edule eeldasid uue toote "lastehaigused" edasist tööd. Silvio Pietroboni parandas retsepte , loobudes tsemendist ja värvipulbritest ning arendas välja puhta kunstvaigul põhineva krohvi, mis on põhimõtteliselt kasutusel tänapäevani. See materjal sisaldab 81% (erineva teralisusega) marmori, kvartsi ja lubjakivi mineraale, mis tagavad tugevuse ja vastupidavuse. Lisandina kasutatakse puidust saadud tselluloosi, mis muudab krohvi elastseks. Sideaine toodetakse naftast. Vedela konsistentsi saamiseks lisatakse 10% vett, et krohv oleks kergesti töödeldav. Pastavärvidega toonides saab krohvi segada kõikvõimalikes värvivarjundites. Valmis krohvisegu kantakse peale ja struktureeritakse sünteetilisest materjalist või kvaliteetterasest kelluga.
Kerge töödeldavuse tõttu algas 50-te aastate lõpus polümeerkrohvide võidukäik. Ka teised tootjad võtsid materjali omaks. Lõplik läbimurre saabus välistöödeks mõeldud krohvi väljatöötamisega.
Kui polümeerkrohvide sobivust oli juba korduvalt must-valgel tõestatud erinevates kontroll-laborites, väljastas U.E.A.t.c. (Europäische Union für das Agrément im Bauwesen = Euroopa Liidu Ehituskokkulepete Nõukogu, asukohaga Pariis) 1978. aastal direktiivi polümeerkrohvide kohta. 1985. järgnesid DIN-normatiivid 18556 ja 18558, mis defineerivad polümeerkrohvid "krohvitaoliste kattematerjalidena" ning jagavad krohvid kahte gruppi: P Org 1 sise- ja välistöödeks ja P Org 2 sisetöödeks.
Tähtsamad polümeerkrohvide tootjad olid juba aasta varem, 1984, ühiste huvide paremaks esindamiseks nii rahvuslikul (DIN) kui euroopa (CEN) normatiivide tasemel loonud erialaliidu (Fachgemeinschaft Kunstharzputze e.V.) keskusega Maini äärses Frankfurdis. Selle organisatsiooni ülesandeks ja eesmärgiks on kõrgetasemeliste krohvide väljatöötamine ning ühtlase kvaliteedi kindlustamine. Erialaliidu liikmed nii tooraineuuringute kui ka kasutamistehnika poolelt töötavalt pidevalt krohvi kvaliteedi parandamise nimel - investorite (tellija) huvides ja töötlemise optimeerimise nimel - töö teostajate huvides.
Tänaseks on polümeerkrohvidega kaetud kaugelt üle 500 miljoni m² hoonete fassaade ning sisepindu. Ehitusmeistrid hindavad polümeerkrohvide juures eriti kahe näiliselt vastandliku omaduse sünteesi: materjal on vihmakindel, kuid samas veeauru läbi laskev. See kaitseb fassaadi nagu nahk. Seinad jäävad kuivaks ja müürid säilitavad optimaalse soojusisolatsiooni võime. Polümeerkrohvide kasutamine loob ruumi elamiseks sobiva kliima ning aitab kütmiseks kuluvat energiat kokku hoida.
Teatud skeptilisus polümeerkrohvide kasutamise suhtes on säilinud muinsuskaitse sektoris - eelkõige nimetuse "kunstvaik" tõttu. Et nimetus ei tulene krohvi, vaid sideaine omadustest, pole tänini veel kõigile arusaadav. Seejuures on just polümeerkrohvid nagu mineraal - või silikaatkrohvidki ökoloogiliselt ohutud tooted, sest koosnevad suures osas looduslikest toorainetest. See materjal on keskkonnale kahjutu ning inimestele ohutu (mürgivaba). Kuna "lahjendina" kasutatakse vett, ei eristu kuivamisel kahjulikke aure. Kuna polümeerkrohvidega saab hõlpsasti katta igasuguseid kandvaid ja puhtaid pindu, sobivad need ideaalselt ka vanade ehitiste saneerimiseks.
50-ndatel aastatel algas polümeerkrohvide uus areng. Algas see kahes suunas.
Esimese suuna esindajad segasid dispersioonvärvidesse täiteaineid ja liiva. Peale kanti see segu harjaga, struktuurrulliga ja kelluga terapaksuse kihina. Paks kiht oli vajalik selleks, et saavutada erinevaid pealispinna struktuuri. Nii tekkisid erineva faktuuridega mõisted. Võõpkrohv (sks.k. Streichputz) saavutati segu harjaga või pintsliga pinnale kandes , rullikrohv (sks.k. Rollputz) saavutati segu üle rullimisel spetsiaalse faktuurrulliga, hõõrdekrohv (sks.k. Rillenputz) saavutati terakeste hõõrumisega pinnalekantud massis. Nii tekkisid ilma lubja, tsemendi ja vesiklaasita polümeerkrohvid.
Teise suuna esindajad hakkasid lisama mineraalsetele krohvidele polümeerseid lisandeid. Algul segati dispersiooni mörti, hiljem dispersioonpulbrit juba kuivsegusse. Dispersiooni lisamisega arandati mördi töödeldavust, krohvi naket ja vastupidavust niiskusele. Nii tekkisid parandatud omadustega mineraalkrohvid (sks.k. Edelputze).
Need materjalid ei ole nüüd ainult krohvijate materjal - nende töötlemine on sarnane pahteldustööle, mistõttu sobivad nad ka maalritööde materjalideks.
3.2 Polümeerkrohvid sise- ja välistöödeks
Polümeersete krohvide eelised: nad on otse ämbrist töödeldavad, puudub vajadus mördi valmistamiseks ehitusplatsil. Nad on väga hea vihmakindlusega ning piisava veeauruläbilaskvusega. Polümeerseid krohve on võimalik paljudes värvitoonides toonida.
Kuna polümeerse krohvi kiht on paksem kui värvil, siis tema eluiga on tunduvalt suurem. Objektid polümeerkrohviga on püsinud juba 50 aastat. Neid on kasutatud kõikides kliimatsoonides.
Polümeerkrohvi täiteaine tera suurus on üle 0,25mm. Väiksema teraga masse nimetatakse värvideks. Krohv tehakse valmis tehases ja tarnitakse töötlemisvalmina. Kui mineraalsete krohvide puhul on järgmised mõisted: töödeldav segu on mört ja pinnakate on mineraalne krohv, siis polümeersel krohvil on järgmised mõisted: töödeldav segu on kattemass - pinnakate on polümeerne krohv.
Polümeerses krohvis on sideaineteks polümeerid dispersioonis või lahustis (akrüülhappeestrid, vinüülatsetaat, vinüülpropionaat, stüroolakrülaat jm.). Sideaine peab tagama hea siduvuse, vähese termoplastsuse ja väikse imavuse.
Täiteained on samad nagu dispersioonvärvidelgi: karbonaadid , titaandioksiid, sulfaadid , oksiidid.
Liivana kasutatakse kvartsliiva, marmorliiva, lubiliivakivi teralisusega 0,2-4mm. Kasutatava liiva koostis ja liik tagab pealispinna faktuuri.
Polümeerkrohvide faktuuriliigid: Edelputz, Rillenputz, Rollputz, Modellierputz, Reibeputz, Rauhputz jm.
Polümeerkrohvid nakkuvad peaaegu kõigi puhaste , kuivade ja kandvate aluspindadega. Nad kuivavad ilma plekkideta ja katavad ka juuspeenpragusid. Nad on tugevad, elastsed, puhastatavad ja leeliskindlad.
Polümeerkrohvide aurutakistuse väärtus sõltuvalt liigist ja kihi paksusest on Sd = 0,1.. 0,5 m ja veeimavuskoefitsent w = 0,05 .. 0,3 kg/m2 x h0,5
Kuigi polümeerkrohv sisaldab polümeere, on mineraalsete ainete osakaal krohvis tunduvalt suurem. Sideainet on ca 7-8 %, mineraalseid osi ( anorgaaniline liiv, täiteaine) 93% kogumassist.
Polümeersed krohvid kuivavad ainult füüsikaliselt vee aurumise teel, mille tulemusel tekib tihe ja tugev kiht. Töötlemise ja kuivamise ajal ei tohi temperatuur langeda alla +5°C. Madalatel temperatuuridel on nakkumine aluspinnaga ja polümerisatsiooniprotsess takistatud. Töötlemise ajal peaks vältima päikese ja tuule mõju, vastasel juhul tekivad praod ja ebaühtlane faktuur. Kuivamisaja kiirus sõltub õhuniiskusest ja temperatuurist: mida külmem ja niiskem õhk, seda aeglasemalt toimub kuivamisprotsess.
Polümeerseid krohve võib kanda lubitsementkrohvile. Jälgima peaks, et aluspind ei oleks eri imavusega. Vastasel juhul tuleb teha täiendav krohvikiht. Värske krohv peab seisma minimaalselt 2 nädala, kuna värske krohv mängib, eraldab vett, tõmbab kokku ja tekitab pragusid. Aluspind peab olema piisava tugevusega. Tugevuse kontrollimiseks tehakse kratsproov: näiteks kruvikeeraja otsaga tõmmatakse aluskrohvi pinda jälgi ning hinnatakse aluspinna tugevust nii märja kui ka kuiva aluspinna korral. Liiga pehmele pinnale ei tohi krohvi kanda: aluspinnas on vale krohvisegu või liivas esineb kahjulikke lisandeid.
Mõnedel juhtudel piisab aluspinna tugevdamisest krundiga märg-märjale kaks korda. Õige aluskrohv saavutatakse ainult tehases valmissegatud lisanditega krohvisegust.
Polümeerkrohvi alla on vajalik teha eelkiht ( krunt ), mida võib ka toonida. Eelkihiga pinnale on polümeerset krohvi parem töödelda, kuna vesi ei ima aluspinda, krohv kuivab ühtlasemalt.
Eelkiht kaitseb juba fassaadi niiskuse eest. Krunt ja krohv peavad teineteisega sobima .
Polümeerkrohvide eriliigiks on polümeerne-kirjukivi krohv, kus sideaine läbipaistev ja lahusti või vee baasil, täitematerjaliks aga erinevat värvi kivikesed. Kivikeste diameeter on alates 1,0mm kuni 4,0mm. Kirjukivi polümerkrohvide pinnalekandmine on raskem, kui tavaliste polümeerkrohvuide töötlemine. Samuti on vajalik neid kaitsta vihmavee eest tunduvalt kauem – kuni 1 nädal.
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sazka Õppematerjali autor

krohv krohvid fassaad tsement lubikrohv mördid müüritis mört tellis

Sarnased õppematerjalid

pdf

Krohvimise konspekt

1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht

Krohvitööd

doc

Krohvitood - konspekt

Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju

Krohvitööd

rtf

Krohvitööd

*Kihistuv krohvi põhjustavad: 1. Ebakvaliteetne sideaine või projektile mittevastava margiga krohvimört. 2.Krohvi läbikülmumine enne kuivamist. 3.Krohvikihi kiire kuivamine või pidev niiskumine. 4.Krohvi kuumutamine. *Pruunid laigud krohvipinnal. 1.Rooste või korstnapigi läbiimbumine krohvist. 2.Krohvitud konstruktsioonide pidev niiskumine. 3.Tahmunud aluspind. Õnekrohv *Lobrikrohvikihi paksus - 2-3mm. *Lobrikiht jätab aluspinna struktuuri paista. *Poorse pinna puhul tehakse krohv kahes kihis sisseviskekihiga. *Krohvikiht ei anna alusele kuju, vaid pehmendab seda natuke ja annab pinnale kaitse ja välimuse. Tihenduskrohvid *Vetthülgavad ja ka veetihedad. *Kasutatakse vundamendi sokli osas nii sees kui ka väljaspool. Torkreetkrohvid *Krohvikihi üldpaksus 1,5-3cm. *Pritsitakse krohvipumbaga terasvõrgu peale kihtide kaupa, ühe kihi paksus kuni 1cm. *Kõik nurgad ja ühendused tehakse kumerad. Soojuskrohvid *Kõrgema soojapidavusega krohvid.

Ehitus

doc

Materjalid ja töövahendid

Materjalid ja töövahendid 1.1 Krohvi otstarve ja liigid Krohvimine on vajalik pindade viimistlemiseks, müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna kaitsmiseks ilmastiku eest. Krohvi liigid: Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste

Ehitus

doc

Krohvi liigid ja firmad

· madala difusioonitakistusega ehk "hingav" materjal · kõrge termaalmassiga ehk akumuleerib sooja · madala tasakaaluniiskusega ehk konserveerib teisi materjale · madal difusioonitakistus aitab siduda õhust saasteaineid Erinevad krohvi tüübid Savikrohv on naturaalne siseviimistlusmaterjal, mis koosneb looduslikest materjalidest - sideaine savi; täiteaine liiv. Põhilised krohvitüübid on: - ookerpunane savikrohv - sinakashall savikrohv - dekoratiivne krohv Eesti punane - dekoratiivne krohv Sahara kollane - dekoratiivne krohv Antiikvalge (õle lisandiga) - dekoratiivne krohv Thosa valge Lubikrohv on naturaalne viimistlusmaterjal nii sise- kui välitöödeks. Koosneb looduslikest materjalidest - sideaineks lubi; täiteaineteks liiv, purustatud lubjakivi. Põhilised krohvitüübid on: - traditsiooniline lubikrohv (1:1) - lubikrohv (1:3) - marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega

Krohvitööd

docx

Maalri tööd

Vanad mitte stabiilsed ruumid seinad. Eelised; Teda on kerge puhastada. Varjab ära hästi seintes tekkind pragusid. Alternatiiv klaaskiud tapeedile on siis olemas naturaalsest paberist värvitav tapeet. Mille puhul värvitav tapeet, saavutatakse erinevaid struktuure paber massi hulka puidu tükkide segamise abil. Mõlemaid värvitava tapeedi alaliike on võimalik hiljem korduvalt üle värvida. Krohvi töö terelik. 1. Eri krohv: tavapärastest mõrtidest erinevate mõrtide või tavalistest erinevate töömeetotitega tehtud krohvid. 2. Höörde krohv: on höörutiga tasandatud krohvi pind. 3. 2 kihiline krohv: koosneb 2 krohvi kihist nakke- ehk sisseviske kiht ja katte- ehk täitekiht. Kihi paksus ei või ületada 3cm . 4. Kattekrohv:on väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus, või täiendava viimistluse aluspind. 5

Ehitus

pdf

Fassaadikatted

Kõrgusel üle 22 m on kruvitüü blite tihedus minimaalselt 6 tk/m2 ning kruvitüüblite 2 14 tk/m nurkade Kui aluspinnaks on praguline tellismüüritis või väga ebatasane pind nagu paekivimüüritis, tuleks kasutada montaažisiinidel süsteemi, mis lubab aluspinna tolerantsi kuni ±6 cm. 5 Krohvitud fassaadisoojustus Mineraalsed krohvid on kõik vä väga hea veeauru lä läbilaskevõimega. Mineraalsete krohvide nõrgim kü külg on nende veeimavus. Suurest veeimavusest tingitud plekilisuse ning fassaadipinnast soolade eraldumise vä vältimiseks tuleks mineraal- mineraal- ja silikaatkrohvid üle vävärvida fassaadivä fassaadivärvidega. Ka on mineraalkrohv võrreldes polü polümeerkrohviga hapram. Mineraalse viimistluskrohvi eriliigina toodetakse

Ehitus

doc

Maroko Krohv

Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas

Ehitus alused

Rohkem sarnaseid