Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Istutamise kord Tallinnas (0)

1 Hindamata
Punktid
Avalikule alale puude istutamise kord
TALLINNA LINNAVALITSUS
 
  
MÄÄRUS
  
 
  
 
  
Tallinn
28. september2011 nr 112
 
  
 
  
Avalikule alale puude istutamise kord 
 
  
 
  
 
  
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja
Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa
  
andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel.
 
  
 
  
1. peatükk 
ÜLDSÄTTED
§ 1.  Reguleerimisala ja eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja
garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded.
(2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna
haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja
teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik.
(3) Korra eesmärk on tagada puude istutamisel kõrgekvaliteediliste istikute kasutamine ning parandada ja
ühtlustada istutustööde ja hoolduse kvaliteeti.
2. peatükk 
ISTUTUSTÖÖ KAVANDAMINE
§ 2.  Istutustöö kavandamise alused
(1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala
kujundamiseks vajalike dokumentide kogum vastavalt projekteerimisnormidele ja             -standarditele ning
teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos
maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega.
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 1
Avalikule alale puude istutamise kord
(2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada:
1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja;
2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus.
(3) Haljastusprojekt ja istutusjoonis ning nende muudatused kooskõlastatakse Tallinna Keskkonnaametiga
ning istutuse asukoha linnaosa valitsusega, lisaks Tallinna Kommunaalametiga, kui istutustöö tehakse
teemaa haljasalal.
§ 3.  Üldised nõuded 
(1) Puule tuleb luua sobivad kasvutingimused vähemalt 20 aastaks.
(2) Vastavalt istutuskohale määratakse istiku liik ja suurus ning võra ja juurestiku tüüp. Liikide valikul
välditakse monokultuuride teket. Tänava- ja pargipuudeks sobivate istikute soovituslik nimekiri on lisas 1
Tallinna tänava- ja pargipuude istikute soovituslik nimekiri. 
(3) Istikute vahekauguse määramisel lähtutakse nende liigiomasest võra ja juurestiku suurusest lisa 2
Istikule vajaliku kasvuruumi määramise nõuded järgi. Lisas 2 esitatud nõudeid ei rakendata, kui:
1) kasutatakse istikuid, mille võra pidevalt kärbitakse (vormipuud);
2) rajatakse puuderiba tuule või müra kaitseks.
(4) Kavandamisel välditakse puu kasvamisest tekkida võivat kahju ehitistele ja tehnovõrkudele ning jäetakse
nende hooldamiseks vajalik ruum, samuti arvestatakse täiskasvanud puu võra suurusega, et vältida hilisemat
ülemäärast okste kärpimist.
(5) Istutuskohta ei tohi kavandada kinnistu piirile lähemale kui 3 m ilma kõrvalkinnistu omaniku 
nõusolekuta.
(6) Istutuskoha tüüplõigete koostamisel ning istikute toestamise, kaitsmise ja multimise kavandamisel
lähtutakse lisades 3 Istiku toestamise, kaitsmise ja multimise nõuded, 4 Tänavapuu sillutatud alale
istutamise joonis ja 5 Pargipuu ettevalmistamata kasvupinnasesse istutamise joonis toodud nõuetest.
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 2
Avalikule alale puude istutamise kord
(7) Istutustööde kavandamisel tänavaäärsele haljasribale, sillutatud alale või parklasse arvestatakse 
alljärgnevaga:
1) planeeritakse vähemalt 3 m laiune tehnovõrkudest vaba ala ühe puurea kohta. Istik peab olema vähemalt
2 m sõiduteepoolsest äärekivist eemal v.a juhul, kui tegemist on haljastuse uuendamisega antud kohas ja
kaitstud lumetõrjeks kasutatava soola eest;
2) haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või sillutatud alale võib istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase
mahtu suurendatakse sillutise alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Tugipinnas on tugevdatud
struktuuriga kasvualus, mis koosneb tugimaterjalist ja kasvusubstraadist. Tugipinnase rajamise põhietapid
on toodud lisas 6 Tugipinnase (tugevdatud struktuuriga kasvualuse) rajamise nõuded;
3) kavandatakse spetsiaalsete kastmissüsteemide kasutamist;
4) kasutatakse tänavapuu istikuid, laiema kui 5 m haljasriba korral võib kasutada ka pargipuid;
5) puude istutamine kavandatakse gruppide või ridadena, et mitme puu juurtele jääks ühine suurem 
kasvuala;
6) sillutatud alale istutamisel tagatakse, et sademevesi voolab puu tüvest eemale. Kui sillutise kalle on väike,
siis tõstetakse võraalune pind sillutatud alast kõrgemale sobiva äärekiviga või teisel viisil. Võraaluse
sillutamata ala suurus peab olema vähemalt 1,2 x1,2 m, see peab olema kaetud juurekaitserestiga;
(8) Parklasse istutamisel eelistatakse puuliike, mis heidavad rohkem varju, millel ei ole suuri vilju ning
mille lehtedelt ei eraldu nestet.
(9) Tänavapuule ja I hooldusklassi kuuluvale pargipuule koostatakse hoolduskava .
3. peatükk 
ISTIKUTE LIIGITUS JA KVALITEEDINÕUDED
§ 4.  Istikute liigitus
(1) Liigiomase kõrguse järgi liigitatakse istikud :
1) väikesekasvulised (kasvukõrgus kuni 10 m);
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 3
Avalikule alale puude istutamise kord
2) keskmisekasvulised (10−20 m);
3) suurekasvulised (üle 20 m).
(2) Istutuskoha ning sellest sõltuva võratüübi järgi eristatakse kahte tüüpi istikud:
1) tänavapuu istik on vähemalt 2 m kõrguse sirge tüve ja korrapärase võraga lehtpuuistik;
2) pargipuu istik on ühe madalama tüve või mitmetüveline leht- või okaspuuistik.
(3) Põhiliigist erineva võrakuju järgi liigitatakse istikuid:
1) sammasjas ehk püramiidvorm on kitsa võrakujuga istik;
2) keravorm on ümara võrakujuga istik;
3) leinavorm on allapoole suunatud põhi- ja/või külgokstega istik.
(4) Juurestiku järgi eristatakse kolme tüüpi istikuid:
1) paljasjuurne istik on mullapallita istik, mille juurestik on kaitstud transpordipakendiga. Linna avalikel
aladel ei kasutata paljasjuurseid puuistikuid;
2) nõuistik ehk konteiner - või potiistik on potis, kilekotis vms nõus kasvatatud istik, mille narmasjuurtest
läbikasvanud juurepall ei tohi nõu eemaldamisel laguneda;
3) mulla- või juurepalliga istik on koolitatud juurestikuga istik, mis on enne turustamist koos mullapalliga
välja kaevatud ning pakitud spetsiaalsesse kangasse vm materjali.
§ 5.  Üldised kvaliteedinõuded istikule
(1) Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile.
(2) Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma 
toestuseta.
(3) Lehtpuuistiku kõrgus peab olema vähemalt 200 cm, okaspuuistiku kõrgus vähemalt 100 cm, v.a
madalakasvulised dekoratiivvormid. Istiku kõrgust mõõdetakse juurekaelast juhtoksa tipuni (ladvani).
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 4
Avalikule alale puude istutamise kord
(4) Poogitud taimel peab poogend olema alusega korralikult kokku kasvanud.
(5) Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust
harunemiskoha juures.
(6) Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest, v.a leinavormil.
(7) Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle juurestik olema
kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega 
istikule kompaktse juurestiku kujundamine.
(8) Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal .
(9) Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse.
(10) Istikul ei tohi olla:
1) oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust;
2) kahvelharusid (tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad), v.a sammasjal vormil ;
3) tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi;
4) väikese väljumisnurgaga ( 5) tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sissekasvanud koort, v.a hariliku haava sammasjal vormil;
6) tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud 
kahjustusi;
7) taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi;
8) keerdjuuri. Keerdjuured (kägistusjuured) on juured, mis kasvavad ringjalt ümber puu juurekaela või teiste
juurte ning avaldavad neile survet , takistades toitainete liikumist ning nõrgestades puud.
(11) Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis
vähemalt kaks talve.
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 5
Avalikule alale puude istutamise kord
(12) Erineva võra- ja juurestikutüübiga istikud peavad vastama lisades 7 Istiku võra ja tüve
kvaliteedinõuded ja 8 Istiku juurestiku kvaliteedinõuded esitatud nõuetele.
4. peatükk 
ISTUTUSTÖÖ TEGEMINE
§ 6.  Istutuskoha ettevalmistamine
(1) Puu kasvuks vajaliku kasvupinnase maht ning omadused peavad vastama lisades 2 ja 6 toodud nõuetele.
Kasvupinnase moodustavad puu juurestiku kinnitumiseks ja toitumiseks vajalikud pinnasekihid .
(2) Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale.
(3) Kasvupinnase rajamiseks tehtava süvendi põhja kalle peab juhtima vee puust eemale, vastasel juhul
tuleb paigaldada drenaa .
(4) Tänavaäärsele haljasribale istutamisel tuleb kasvupinnase pind viimistleda laugja künka või vallina
ümbritsevast kõrgemaks, et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale.
(5) Pargipuu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku
kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada või 1 m sügavuselt välja 
vahetada.
(6) Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld
on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu.
(7) Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli
kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata
kasvupinnasesse peab augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku
juurepalli läbimõõt. 
(8) Istutuse tegija peab kontrollima kasvumulla sobivust lisa 9 Kasvupinnase nõutavad omadused järgi,
võtma vajaduse korral mullaproovid ja tellima analüüsid.
(9) Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri.
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 6
Avalikule alale puude istutamise kord
(10) Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid , tuleb kasvumulda
lisada biostimulante.
§ 7.  Istutusaeg
Istutustööd võib teha terve aasta v. a ajal, millal kasvupinnas on külmunud.
§ 8.  Istiku transport ja hoiustamine enne istutamist
(1) Enne istiku vedu tuleb võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga .
(2) Mullapalliga ja nõuistikut tohib tõsta vaid juurepallist.
(3) Veol ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja juurepalli kuivamise eest.
(4) Kui hangitud taime ei saa maha istutada kohe, võib seda säilitada püstiasendis, võra lahti pakituna,
päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat.
§ 9.  Istutuse tegija ja järelevalve
(1) Istutustööd peab tegema isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogrammis
on olnud haljasalade rajamise praktiline õpe.
(2) Istutustööd peab kohapeal juhendama ja selle eest vastutama:
1) isik, kes on sooritanud kas aedniku III, arboristi III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami;
2) kolmeaastase haljastustöö kogemusega isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille
õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või
arboristi täiendõppe.
(3) Istutustöö järelevalvet võib teha isik:
1) kes on sooritanud aedniku III, arboristi III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami;
2) kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise
õpe, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi täiendõppe ja kes omab kolmeaastase
haljastustöö kogemust.
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 7
Avalikule alale puude istutamise kord
§ 10.  Istutamine
(1) Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett.
(2) Istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast
hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale.
(3) Juurepalli traatvõrk ja pakkekangas tuleb pealt ning külgedelt avada, seejuures ei tohi juurepall
laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb
eemaldada täielikult.
(4) Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad  
ülespidi.
(5) Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istutatud puu peab jääma otse
ning ritta istutatud puud peavad moodustama sirge rea.
§ 11.  Istiku toestamine ja juurestiku kaitsmine
(1) Istutatud lehtpuu tuleb toestada kohe pärast istutamist. Okaspuu toestatakse, kui see on üle 100 cm 
kõrge.
(2) Istik tuleb toestada ning selle tüvi ja juurestik kaitsta lisa 3 nõuete järgi.
(3) Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt paigaldatud ühesuguseid tugesid, sidemeid ning tüve- ja 
juurekaitsmeid.
§ 12.   Kastmine
(1) Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema
vähemalt 1 m (vähemalt istutusaugu suurune).
(2) Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta
tuleb ka vihmaperioodil.
(3) Maa-aluse kastmissüsteemi kasutamisel tuleb selle täitmise järel juurestikku kasta ka pealtpoolt. 
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 8
Avalikule alale puude istutamise kord
§ 13.  Multimine
(1) Multi kasutamise vajadus ning selle tüüp määratakse haljastusprojekti või istutusjoonisega, võttes
aluseks lisa 3 soovitused. Mult on umbrohtumist takistav ning niiskust hoidev pinnakate, mis laotatakse
pärast istutustööde lõppu niiskele ja umbrohust puhastatud mullapinnale 5−10 cm paksuse kihina ning
tüvest vähemalt 10 cm eemale.
(2) Multi kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multiga suurem ala.
(3) Puu tüve ümbrus tuleb multida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses).
(4) Valmis multikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga.
§ 14.  Võrahooldus
Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad . Oksi võib lõigata vaid eriharidusega
spetsialist (arborist, aednik ).
5. peatükk 
ISTUTUSE ÜLEANDMINE
§ 15.  Istutuse üleandmine
(1) Istutus antakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga kohe pärast töö valmimist üle töö tellijale, v.a kui töö on
tehtud asendusistutusena. Üleandmisel peab juures viibima istutuse asukoha linnaosa valitsuse esindaja ning
Tallinna Kommunaalameti esindaja, kui istutus tehakse teemaa haljasalal.
(2) Istutuse üleandmisel kontrollitakse istiku ja istutustöö vastavust haljastusprojektile või istutusjoonisele.
Kui istutustöö ei vasta nõuetele, siis on töö tellijal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
(3) Istutuse üleandmisel tuleb üle anda istutusega seotud dokumentatsioon, sh haljastusprojekt või
istutusjoonis, istiku kvaliteeti ja päritolu tõendavad dokumendid ning hooldusjuhend. Töö tellija nõudmisel
tuleb esitada kasutatud mulla või substraadi päritolu ja kvaliteeti tõendavad dokumendid.
6. peatükk 
GARANTIIAEGNE HOOLDUS
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 9
Avalikule alale puude istutamise kord
§ 16.   Üldnõuded
(1) Istutuse tegija on kohustatud andma istutusele 2-aastase garantii .
(2) Puu hooldamisel tuleb arvestada puuliigi bioloogiliste iseärasuste ja kasvukohaga, et kasvaks elujõuline,
pikaealine, terve ja liigiehtne puu.
(3) Garantiiaja lõpuks peab puu olema juurdunud ning võrsete aastane juurdekasv peab vastama istiku 
võratüübile.
(4) Garantiiajal tehtud tööde kohta peab istutuse tegija pidama hooldustööde päevikut.
(5) Hooldustööde päevikus peab olema kirjas taime liik, päritolu, mõõtmed, istutamise aasta, kasvukoha
kirjeldus, istutamisel kasutatud abi- ja kaitsevahendite kirjeldus ning puu vigastused. Hooldustööde
päevikusse tuleb märkida kõik garantiiajal tehtud hooldustööd ning andmed iga-aastase puude seisundi
kontrollimise kohta.
§ 17.  Kastmine
(1) Puud kastetakse korrapäraselt. Kasvuperioodi jooksul tuleb puud kasta vähemalt üks kord nädalas, kaasa
arvatud vihmase ilmaga. Puu kohta peab arvestama (sõltuvalt puu suurusest) 50-100 liitrit vett.
(2) Pealtpoolt kastmise korral tuleb kasta õhtusel või öisel ajal, pilves ilmaga on lubatud kasta ka päeval.
Vesi peab imbuma pinnasesse 10-15 minuti jooksul.
§ 18.  Toestuse ja tüvekaitsme kontrollimine
(1) Kontrollitakse, et tugiteibad oleksid terved , tugevasti pinnasesse kinnitatud ning otse.
(2) Tüve- ja juurekaitsmed, tugiteibad ning sidumismaterjal ei tohi puud kahjustada.
(3) Tugiteibad eemaldatakse pärast puu juurdumist, hiljemalt kolm aastat pärast istutamist.
§ 19.   Väetamine
Puu väetamisel lähtutakse puu üldseisundist.
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 10
Avalikule alale puude istutamise kord
§ 20.  Võrahooldus
(1) Võrahooldust võib teha vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik).
(2) Eemaldada võib ainult vigastatud ja murdunud oksi. Võra kujunduslõikusega võib alustada pärast puu 
juurdumist.
§ 21.  Garantiiaja lõppemine
(1) Pärast garantiiaja lõppu antakse istutus üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle  töö tellijale, v.a kui töö on
tehtud asendusistutusena. Akti märgitakse tuvastatud puudused ning tähtaeg nende kõrvaldamiseks.
Üleandmise juures peavad viibima istutuse asukoha linnaosa valitsuse ja Tallinna Keskkonnaameti
esindajad ning Tallinna Kommunaalameti esindaja, kui istutus tehakse teemaa haljasalal.
(2) Kui istutatud puu garantiiajal kahjustub või hävib, on õigus nõuda puu asendamist ja hooldamist, v.a kui
istutuse tegija tõendab, et puu kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel. Puu kahjustumine või
hävimine fikseeritakse aktiga.
(3) Kui garantiiaeg lõppeb puu puhkeperioodil, on  õigus nõuda istutuse üleandmist enne garantiiaja lõppu,
puu lehesoleku perioodil.
7. peatükk 
JÄRELEVALVE JA LÕPPSÄTTED
§ 22.  Järelevalve
Järelevalvet korraga kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Tallinna Keskkonnaamet .
§ 23.  Määruse jõustumine 
Määrus jõustub 3. oktoober 2011.
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 11
Avalikule alale puude istutamise kord
 
 
 
Edgar Savisaar
LinnapeaToomas Sepp
 
Linnasekretär
 
 
 
 
 
Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee , Tallinna õigusaktide register 15.06.2013
lk 12
Vasakule Paremale
Istutamise kord Tallinnas #1 Istutamise kord Tallinnas #2 Istutamise kord Tallinnas #3 Istutamise kord Tallinnas #4 Istutamise kord Tallinnas #5 Istutamise kord Tallinnas #6 Istutamise kord Tallinnas #7 Istutamise kord Tallinnas #8 Istutamise kord Tallinnas #9 Istutamise kord Tallinnas #10 Istutamise kord Tallinnas #11 Istutamise kord Tallinnas #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ainars Õppematerjali autor
Istutamise kord ja õigused Tallinnas - aiandus ja arborist

Sarnased õppematerjalid

Puittaimede hoolduse juhend
20
odt

Puittaimede hoolduse juhend

vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel. Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud

Aiandus
Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö
9
docx

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munaj

Metsandus
Aiaplaan
11
docx

Aiaplaan

Hekki pügatakse kaks korda vegetatsiooniperioodi jooksul, et soovitatav geomeetrilist vormi säilitada. Hekki istutamisel jäetakse taimede istutusvahe pöetud hekil 0,4-0,5m. Hekki istutamisel tuleb kaevata kraav mille sügavus on 0-40 cm ja laius 40-50cm. Kraav kaevatakse vähemalt paar nädalat enne istutamist, et tagasi asetatav muld tiheneks. Tagamaks põõsastelekohanemise uute oludega, tuleks luua optimaalne kasvutingimuse. Mida nooremaid taimi me istutame, seda vähem kahjustavad nad istutamise tagajärjel, hakkavad paremini kasvama ja nende eluiga on pikem. Peale istutamist tuleks põõsad tagasi lõigata 1 /2-2/3 istiku pikkusest, et põõsas hakkaks võimalikult madalalt hargnema ja paremini võrsuma - ühe mahalõigatud haru asemel kasvab 3-5 uut. Mida enam on võra juba hargnenud, seda vähem võib tagasi lõigata. Hekki pügamine Hekki võib lõigata 2korda aastas peale seda kui ta on saavutanud sobiva kõrguse. Sama aasta võrsed jäetakse lõikamisel alles 2-3 cm. 4

Aiandus
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud oksi umbes kolmandiku võrra kärpida. Kärpimist on soovitav teha peale õitsemist, kuid ettevaatlikult, et mitte vigastada noori võrseid. Kuna taim ajab ohtralt juurevõsu, siis tuleb seda igal aastal eemaldada, muidu tekib laienev võsa

Ilutaimede kasutamine
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…?

Aiandus
Ilutaimede hooldusjuhend
44
pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

iga 3-4 aasta tagant, kus kõik oksad lõigatakse tagasi umbes 10 sentimeetri kõrguselt maapinnast (Nokitse 2012). Lõikamisel on oluline teada ka, millistel võrsetel moodustuvad õiepungad. Lumemarjal moodustuvad need sama aasta kasvudel. Parim aeg hariliku lumimarja lõikamiseks on kevadel enne pungade õitsema puhkemist. Lõikekohti määritakse pärast lõikust aiavahaga (Seemnemaailm 2012). Hariliku lumimarja hooldus isekülvil või levimisel Lumimarjast on raske lahti saada kui ta kord levima hakkab. Ainuke viis on uus võrse lihtsalt välja juurida. Lumimarjal on pindmine juurestik ning selle vigastamine soodustab hoopis juurekasvu. Samuti niidukiga põõsaluse puhastamine uutest võrsetest muudab lõpuks jämenenud tüükad paljunemisvõimeliseks. Seega ainuke viis põõsa iselevimisel sellest täielikult lahti saada on ikkagi välja juurimine (Linna, K. 2011). Elujõulisuse suurendamine Lumimimari on väga vastupidav ja külmakindel

Ilutaimede kasutamine
Puittaimede hooldusjuhend
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud (Laasi 1987). 2.2. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud oksi umbes kolmandiku võrra kärpida. Kärpimist on soovitav teha peale õitsemist, kuid ettevaatlikult, et mitte vigastada noori võrseid. Kuna taim ajab ohtralt juurevõsu, siis tuleb seda igal aastal eemaldada, muidu tekib laienev võsa

Põllumajandus
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

arukasel 1-2 a. Viljakandvus algab alati varem vabalt kasvavatel puudel, kui puistus kasvavatel: ● Mänd üksikult 12 - 15 a, puistus 20 - 30a ● Kuusk 20 - 25 a, puistus 35 - 40 a ● Kask 10 - 15 a, puistus 20 - 25 a Viljakandvus sõltub: ​a) kliimast ​- mida soodsam on kliima, seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak (näiteks mänd kannab vilja kord Eestis 3-4 a jooksul, Põhja-Soomes 10 a jooksul). ​b) kasvukohatingimustest ​- paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem ​c) ilmastikust ​- väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. ​d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit

Eesti metsad




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun