Väga kasulik info puidu kohta (0)

KASULIK INFO PUIDU KOHTA
[ Puit loob kodu ] oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA -tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga.
Välisosa ehk KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK maltspuit
Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu Siseosa vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri ehk pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. lülipuit Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi.
Kasutuskoht A1 A2 A3 A4 B C D Välisosa ehk maltspuit Puusepatooted, nõudlikud kasutuskohad Säsi Aknalengid ja -raamid, ukselengid Aastarõngad Mööbel, liimpuitkilp
Kandekonstruktsioonid, sarikad , Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit teised tugikonstruktsioonid kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Välisvoodrilauad
Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolat- Sisevoodrilauad sioonivõime 400 korda parem kui terasel , 1500 korda parem kui alu- miiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei konden- Liistud seeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Välisvoodri kinnituselemendid (alusroovitis) Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisu - misest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades . Põranda aluslaudis Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ­ ainult 1 mm meetri Põrandad kohta. Poomkantlaudis (pindlauad) Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit kuivatatakse nn õhukuivaks ­ niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud puidu niis- Aiad, tuule- ja lumetõkked kussisaldus on 10­15%. Saalungilauad Puit on looduslik materjal, mida saab peale kasutamist lasta uuesti ökoloogilisse ringlusesse ilma keskkonda kahjustamata. Pakendid Puitu on võimalik töödelda lihtsate tööriistadega. Käsitöö ja puunikerdused
Saunavooder
KVALITEEDI JA TUGEVUSE LIIGITUS
Kuuse- ja männiprussid liigitatakse tavaliselt kvaliteediklassidesse MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS A1­A4, B, C ja D, kus A tähendab parimat ja D halvimat kvaliteeti. Männipuidu tarnimisel on lisaks veel puusepa kvaliteediklassid A1­A3. Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitus- infokaardis RT 21­1010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk ), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). mõõduparandus selliselt , et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning Saetud puitmaterjali ristlõike lubatud hälve on kuni 100 mm ristlõikel +1,0 mm ja üle 100 mm ristlõikel +2,0 mm. PUIDU KULU Kalibreeritud ja hööveldatud puitmaterjali paksuse lubatud hälve on kuni 20 mm paksusel +0,5 mm ja üle 20 mm paksusel +1,0 mm. Puitmaterjali laiuse lubatud hälve on kuni 100 mm laiusel +1,0 mm ja Saetud Hööveldatud Sulundatud üle 100 mm laiusel +1,5 mm. Puitmaterjali pikkused on sammuga 30 cm. Keskmiselt on pikkus laius kulu laius kulu kattelaius kulu vahemikus 3,0­4,8 m. Suuremad kogused tasub võimaluse korral mm jm/m2 mm jm/m2 mm jm/m2 hankida mõõtutöödeldult, vastavalt enda vajadusele. 50 20,0 45 22,2 35­38 26,3­28,6 Eksportkuiva puitmaterjali tarneniiskus on 20 + 4%. Sisevoodriks 63 15,9 58 17,2 48­51 19,6­20,8 kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus peaks olema alla 16%. 75 13,3 70 14,3 60­63 15,9­16,7 Nõutav niiskussisaldus on vaja kokku leppida tellimise ajal. 100 10,0 95 10,5 85­88 11,4­11,8 115 8,7 110 9,1 100­103 9,7­10,0 125 8,0 120 8,3 110­113 8,9­9,1 150 6,7 145 6,9 135­138 7,3­7,4 175 5,7 170 5,9 160­163 6,1­6,3 200 5,0 195 5,1 185­188 5,3­5,4 MÕÕDUVALIK 225 4,4 220 4,6 210­213 4,7­4,8
Näide: 10 m2 seinapinnale paigaldatavat sulundatud voodrilauda, Puidumüüjatel on tavaliselt lai valik erinevate mõõtude ja kvalitee- mille kattev laius on 87 mm ja kulu 11,5 jm/m2 vajatakse 10 x 11,5 = diga materjale. 115 jm (jooksvat meetrit). Allpool olevates tabelites on toodud enimkasutatavate hööveldatud ja hööveldamata puitmaterjalide mõõdud. Saematerjali enimkasutatavad suurused on tähistatud musta ringiga . Suurused, mida kasutatakse vähem, on tähistatud tühja ringiga. Üld- levinud pikkused on vahemikus 1,8­5,4 m, samm on 0,3 m. LADUSTAMINE JA KASUTAMINE
Paksus/laius Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päi- kese , sademete ja maapinna niiskuse eest. Soovitatav on virnastada 50 75 100 125 150 175 200 225 vahelippidega. Nähtavates kohtades sees kasutatavat puitu, näiteks 19 seina- ja põrandalaudu, tuleb siiski hoida köetud ja hästi ventileeritud ruumis. 22 * * Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja 25 * mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest 32 materjalidest , näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. 38 Ehitage kuivast puust ­ seda on lihtsam töödelda ja puhtam kasu- tada. Nii väldite ka puidu lõhenemist ja kuju muutusi. 44 50 * * 63 JÄTKUD JA LIITED 75 * 100 Sõrmjätk Tänu sõrmjätkamistehnikale saab tarnida ülipikka ja täpseks järgatud puitmaterjali. Sõrmjätk näeb 125 nähtaval pinnal ilus välja. 150 Liited Puiduliiteid võib ka ise teha, näiteks ülekatte- või * need materjalid on tavaliselt järelsaetud, mistõttu nende nimilaius on 2 mm võrra pooltapiga. Välisvoodri liited tehakse sellised, et väiksem. vesi ei jääks neisse pidama . Põrandalauad jätka- takse nii nähtamatult kui võimalik. Höövelmaterjali suurused. Vähemkasutatavad suurused on tähistatud tühja ringiga.
Paksus/laius VIIS HEAD NÕUANNET 15 21 28 33 45 70 95 120 145 170 195 8 1. Planeerige puidutarne ja valmistage hoiukoht ette. 12 2. Kontrollige tarnitud puitmaterjal peale mahalaadimist ja esitage võimalikud kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele 14 võtmist. 15 3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensiivse päikese, määrdumise 18 ja maapinna niiskuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal.
21 4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või muu katte alla ei jääks niiskust. 28 5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud 33 sellega kokkupuutuva materjali niiskuse eest. Katke karkass ja kaits - 45 ke sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. 70 Vineeri tehakse nii välis- kui ka sisekasutuseks. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi ­ vineer allub muide LIIMPUIT niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate , talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetse- erivärvi või muu sobivaga. vad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikusele- mentidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus - ja Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava puusepatöödes. koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioo- nidele sobib ainult männipuit. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levi- numad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400 , 3000 ja 3600 mm. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm.
PUITLAASTPLAAT
Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta- des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga , kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge- vus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niis- kus- ja tulekindlusomadusi saab parandada juba tootmise ajal. Laastplaatide pinda võib katta kattega , tavalisemad on laminaat , melamiinvaiguga immutatud paber ja spoon. Plaate tarnitakse ka ülevärvituna. Laastplaate kasutatakse sisevooderdamiseks, tuuletõkke- ja alus- plaatimiseks ning sisustuse karkassiks. Sulundatult kasutatakse SPOONLIIMPUIT laastplaate näiteks põrandate alusplaatimiseks.
Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimi- misel plaadiks ilmastikukindla liimiga . Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätku- PUITKIUDPLAAT kohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas rist - lõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Puitkiudplaate valmistatakse puitkiududest, mis liidetakse kokku liimi ja survega. Kiudude kokkuhaardumine saavutatakse nii vildistamise Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid kui ka puidu haardumisomaduste abil. Puitkiudplaatide pinnakattena paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või suhtes risti. korki. Tarnitavate talade väikseim paksus on 27 mm ja suurim 75 mm, Puitkiudplaatide tugevus- ja muud omadused on tasapinnasuuna- samm 6 mm. Standardkõrgused on 200, 225, 260, 300, 360, 400, liselt ühtlased, plaate on kerge töödelda. 450, 500, 600 ja 900 mm. Standardplaate liigitatakse kolme rühma: urbsed, poolkõvad, kõvad. Spoonliimpuidu eelisteks on mõõdutäpsus ja sirgus. Urbseid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsiooniks, sisevooder - Spoonliimpuidu sildeava on tavaliselt 5­12 m. Seda kasutatakse duseks, heli summutamiseks ja akustilisteks ekraanideks. Bituumeni põranda-, vahelae- ja katusekonstruktsioonide kandvate taladena või vaiguga kaetud plaate tarvitatakse üldiselt tuuletõkkeplaatidena. ning avauste- ja tugitaladena. Samuti kasutatakse seda puitu kande- Nende tugevus on suurem kui standardplaatidel ning need taluvad ja kergseintes ning ehitust jäigastavate osadena. niiskust ja hülgavad vett. Pinnakattega urbne plaat on hea sisevoo- derduseks. Poolkõvad puitkiudplaadid (MDF) on mõeldud konstruktsioonplaa- tideks nii ehituses kui ka sisustuses. Kõvasid puitkiudplaate (nn soome papp ) kasutatakse kateteks, VINEER sisustuses, kaetult ekraanideks ja isegi kandekonstruktsioonides koos puiduga (vöötalad). Kõik puitkiudplaadid on tuleohtlikud. Vineeri valmistatakse õhukese spooni kokkuliimimisega. Spoonikihi paksus on 1,4­3,2 mm. Kihid laotakse selliselt, et kõrvuti olevate MDF-plaadi (medium density fibreboard) tegemiseks pressitakse spoonikihtide süü suund vaheldub. Kihte on alati paaritu arv (vähe- puitkiud liimiga kokku. Seda plaati on kerge töödelda ja sel on hea malt kolm), seega on pinnakihtide spooni süü alati samasuunaline. niiskustaluvus. MDF on 3­30 mm paks ning ei muuda oma kuju nagu puit. Plaati kasutatakse enamasti mööbli valmistamisel, uste Vineeri paksus on 4­30 mm. konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuud . Okaspuu- plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana. vineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavapuuspooni, kuid välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. www.puuinfo.ee