Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning avaldas esimesed teosed. Nelja aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, viiesena andis ta oma esimese kontserti. Lapsepõlv möödus tal reisides. Isa nõudis Mozartilt rohket töötamist ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst-peapiiskop, kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga ja piiras reisimist. Konfliktid süvenesid ja 1781. lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta kontserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning tutvus Haydniga. Seal võeti vastu paremini Haydni muusikat, kuna Mozarti muusikas leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liiga keeruline. Mozart suri 1791. aastal salapärasesse haigusesse ja ta maeti ühishauda.
Kõrvalhooneid ei ole mõisas säilinud. Peahoone taha, osalt endise mõisapargi territooriumile on 1930. aastatel ehitatud raadiojaam. Praegu asuvad lossipargis mitmed labürindid. Park: Varasema peahoone ümber oli rajatud regulaarse kujundusega park. Praegune vabakujunduslik park on ümber planeeritud ilmselt pärast uue, historitsistliku härrastemaja valmimist. Arvatavasti kujundati regulaarpargist just sel perioodil puuvilja- ja marjaaed, mis nüüdseks on hävinud. Tarbeaeda piiras puidust horisontaalne tara. Kõige vanemast pargiplaneeringust on säilinudainult fragmente, teede kohad on aimatavad kasvavate põlispuude (tammed, vahtrad, lehised) järgi. Suhteliselt hästi on säilinud tiik ja kuivenduskraavid. Peahooneesine planeering on ainult kujutletav. Hoone kesktelg on kujundatud põõsasrindeliselt. Avarad vaated tiigile ja pargiaasale on kinni kasvanud ja metsapark hooldamata. Laitse mõisa park on vabakujundusliku pargi tüüpiline näide. Ajalugu:
Olümiamängude kava Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Olümiamängude kava Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. Võistlejad Olümpiamängudel tohtisid võistelda täisvabad kreeka keelt kõnelevad mehed, kellel ei lasunud veresüüd Algul olid võistlejateks põhiliselt ülikud, sest ainult nendel oli piisavalt aega, et treenida. Hiljem hakkasid mõned linnad lihtrahva seast pärit andekaid sportlasi toetama. Lõpuks olid praktiliselt kõik võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi
aasta juulis määratakse Konev juhtima Stepi rinnet. Tal õnnestub edukalt võidelda Kurski kaarel all ning lahingutes Harkivi ja Dnepri pärast. 1943. aasta oktoobris muudeti Stepi rinne 2. Ukraina rindeks. 1944. aasta veebruaris suutis Konev Korsun-Tserkassõ lahingus piirata ümber kolossaalse Saksa väe grupi, misjärel viimane hävitati. 20. veebruaril 1944 anti Ivan Konevile lahinguliste teenete eest NSV Liidu marssali auaste. Konevi edu jätkus märtsis-aprillis, kui ta oma vägedega piiras ümber ning likvideeris ühe Saksa diviisi teise järel. 26. märtsil 1944 ületasid Konevi väed esimesena NSV Liidu 1941. aasta juuni riigipiiri, seda Rumeenias. 1944. aasta maist kuni sõja lõpuni juhtis Ivan Konev 1. Ukraina rinnet. Juulis-augustis purustasid tema väed Põhja-Ukraina armee. 29. juulil 1944 annetati talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus koos Lenini ordeniga. 1945. aasta jaanuaris õnnestus tal päästa Poola tehased vaenlase poolt hävitamast. Lahinguid
ja ilmalike ahnust ja rumalust. Karl V Habsburgide troonipärija, kes sai Hispaania kuningaks. 1519. aastal valiti ta Karl V nime all Püha Rooma keisriks. Osman I isik, kes rajas uue tugeva türklaste riigi. AASTAARVUD: 1440 Johan Gutenberg leiutas trükikunsti. 1519 Karl V valiti Püha Rooma keisriks. 1494-1559 toimusid Itaalia sõjad, kus Itaalia laastati põhjalikult prantslaste ja hispaanlaste poolt. 1453 Türgi sõjavägi piiras Konstatinoopoli ja linn vallutati. Linna langemisega tähistatakse Bütsantsi riigi lõppu. TEEMAD: Millised muutused toimusid keskaja lõpul, tehnikas; sõjanduses; merenduses ja raamatu kirjutamises ? Tehnikas olid kõige suuremad edusammud mäetööstuses ja metallurgias. Leiutati pealtvooluvesiratas, mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta, ning sellega sai alguse malmivalamine. See omakorda pakkus paremaid võimalusi tööriistade ja relvade valmistamiseks.
Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert, kes piiras mitmete välismaa kaupade sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis preemiaid neile, kes ehitasid laevu, nähes selles võimalust väliskaubanduse hoogustamiseks. Tootmise edendamiseks rajas ta riiklikke manufaktuure. ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI 1610-1643 1643-1715 1715- 1774 1774- 1792
Paljusid ajaloolisi protsesse käsitledes jääb uurijatel kahe silma vahele nende kontekstualiseerimine ja asetamine laiemasse konteksti. Tallinna ja Vana-Liivimaa ajalugu on vaadeldud kui ühte eraldiseisvat osa terves suures raamistikus. Kindlasti oli ja säilis siinsetel aladel oma eripärane arengutee, kuid suuremate ühiskondlike muutuste tõukefaktorid olid üleeuroopalised. Tallinn sõltus alati mingil määral maaisanda käekäigust ja olukorrast, mis kas piiras, või soodustas selle autonoomse linna tegemisi. Olles Hansa Liidu liige, oli Tallinn üks osa suuremast osast, ehk Saksa kultuuriruumist, ja sõltus selle organisatsiooni ning kultuuriruumi arenguteest. Geograafiline eraldatus Saksamaa emamaast sillutas teed eripärasele baltisakslaste kultuuri tekkimisele. Selle ekskursiooni/teksti eesmärk on vaadelda suuremaid ühiskondlikke muutusi muistse (eelkirjaliku) ja keskaegse Vana-Liivimaa aladel (Eestimaa, Põhja-Läti), mida edaspidi
talupoegade omavolinine ümberasumine teise feodaali valdustesse oli muutunud pea massiliseks, võtsid mõisnikud piirkonniti vastu vastastikulise otsuse, mis ütles, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast. Moodustati Adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse adrakohtunikud. 15. sajandil sai alguse ka talupoegade müümine maast ja perest lahus. Esialgu säilis talupoegadel küll omandiõigus vallasvarale, kuid 16. sajandi algusest piiras seda peale feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Sunnismaisus muudeti samal ajal üldiseks, mis võttis ära nende liikumisvabaduse elukoha valimiseks- sunnismaine talupoeg tohtis elukohta vahetada vaid feodaali loal. 1558. 1583. aastail toimunud Liivi sõda tõi talurahvale ainult kannatusi ja lisakoormisi. Rahvas pidi maksma erakordseid makse selle jaoks, et oleks palka maksta palgasõduritele, samas värvati sõjaväkke ka talumehi
Seda hakatigi teostama, kuid Vene kombe kohaselt laisalt, lohakalt ning varastades. Vene-Jaapani sõja tulemusel puhkes 1905. a. I Vene revolutsioon. See algas rahumeelselt demonstreeriva rahvahulga pihta tulistamisega Peterburis Talvepalee esisel väljakul nn Verisel Pühapäeval, saavutas kulminatsiooni 17. oktoobri manifesti väljakuulutamisega ning hääbus 1907. aasta keskpaigaks. Revolutsiooni tulemusena sai Venemaast siiski põhiseaduslik monarhia, kus monarhi võimu piiras Riigiduuma. Revolutsioon andis Venemaale ka väga võimeka ja targa, kuid karmi käega ja seetõttu vihatud peaministri - Pjotr Stolõpini. Tema kõige tähtsam reform oli maaeraomanduse lubamine talupoegadele. Seni kuulus talupoegade haritav maa külakogukonna ühisomandisse. Igal aastal jagati põllud liisuvõtmise alusel uuesti välja. Kuna keegi ei võinud kindel olla, millise põllu ta järgmisel hooajal endale saab, siis puudus igasugune huvi korraliku maaharimise vastu
Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi Rootsile, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Nendele talupoegadele, kes töötasid Rootsi poolt ülevõetavas mõisas, tähendas see vabanemist pärisorjusest, sest siis nad oli nimetatud üksnes kuninga alamateks. Seati sisse ka vakuraamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustuse mõisa vastu. Koormiste fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi ja esimest korda oli talupoegadel võimalus mõisnike peale ka kaevata. Kuigi kasutusel olid vakuraamatud , ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni. Talupoegade õigus kaevata enamasti kasu ei toonud, sest peale ei jäänud õiglus vaid raha, mida mõisnikes oli kindlasti rohkem. Taolist olukorra muutust ei saa mingil määral positiivseks pidada. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure.
piiramisrõngasse,Leningradi blokaadis suri nälga u 640 000 inimest.Septembri lõpul asusid Sm väed otsustavale pealetungile Moskvale.Saksamaa väed muutusid aina nõrgemaks, neid mõjutas läbimatud teedja talve külm.Nad olid ilma talve varustuseta.Stalin kerkis oma armeedega taas võimule.6.detsember.1941 alustas Venemaa vastupealetungi.Kuid rünnak peatati Sm poolt.Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkumine.7.dets ründas Jaapan USA mereväebaasi.(J võit)19 nov.1942 Punaarmee piiras sisse Saksamaa 6.armee.2.veeb.1943 Sakslased kapituleeruvad.Sakslased said lüüa ka Aafrikas need hoobid oli tugevad ja Sm ei toibunudki enam.6.juuni.1944 maabusid lääneriikide sõjajõud P-Prm Normandias.Sm ei suutnud nende vastu ja suve lõpuks varises Sm kokku.Totaalne sõda:Kõike hõlmav.kõikide sõtta astunud riikide kodanikud pidid sõjas osalema.kadus rinde ja tagala vahe.pommitati edu saavutamiseks tsiviilhooneid.Okupeeriti riike.Nendesse riikidesse pandi
Põhjaosariiklased mõistsid, et lüüasaamine tähendaks nende ideaalide purunemist, mis aitasid iseseisvussõjas omariiklust kätte võita. Kodusõda (1861-1865) Esialgu saatis rindel edu lõunaosariiklasi seda tingisid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Silmapaistvaim väejuht Robert E. Lee, kelle eestvedamisel saavutati palju võite. Edukamalt tegutses Põhja sõjalaevastik, lõunarannikul kuulutati välja mereblokaad mis piiras 1863.aastal kaubaavahetuse Euroopaga. Vähenes ka puuvilla väljavedu ning relvastuse, laskemoona ja muu vajaliku import Euroopast. Lincolni reformid viisid kodusõja lõpuni. Otsustav kokkupõrge toimus 1863. aasta juulis Getysburgi lahingus, kus konföderatsioon sai lüüa. Lincolni reformid Sõjaline ebaedu sundis korraldama sõjaväereforme -1862.aastal kuulutati välja sundmobilistatsioon, mis tugevdas föderaalarmeed.
laiendamiseks eestlastega, kuid ta valis ikkagi vasallide liidu eestlaste vastu. Üheks selleks põhjuseks oli keeleline arusaamatus. Eestlaste väljendused olid tõlgi kaudu saanud hoopis teise ilme: nagu eestlased oleks ähvardanud kõik sakslased maha lüüa, kuid tegelikult eestlased ainult rõhutasid oma kindlat tahed võidelda.Nad olid rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiutud, kuna pärast ordumeistri käsku Eesti kuningad vangistada, tekkis võitlus. Talupoegadest vägi piiras Harjumaal asuvat Tallinna ja Läänemaal asuvat piiskopi residentsi Haapsalu. Lisaks sellele pöördusid eestlased üle Soome lahe võimul olnud Rootsi maapealike poole. Nad soovisid saada abiväge Turult ja Viiburi foogtilt ning Soomest oli saadudki lubadus appi tulle. Kahjuks jäi abivägi liiga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlassed said lüüa. See toimus 14. mail. Eestlased oleksid saanud ka rootslastelt abi, kuna Rootsi ja Taani olid sõjajalal. Pikapeale olid nad suutnud omavahel
Praeguseks on mõlemad riigid saanud oma majanduse uuesti plussi poolele, mis on vägagi positiivne. Aastani 2007 leidis Gruusias aset majanduses kiire kasvuperiood. Nagu tabelist näha oli kasvuprotseniks lausa 12. Gruusia majanduse kiiret kasvu soodustasid paljud investeeringud välisriikidest ning ka valitsussektori kulutused. Aasta hiljem hakkas majanduse kasv pidurduma ning 2009ndaks aastaks oli see saavutanud madalaima punkti. Põhjuseks oli rahvusvaheline finantskriis, mis piiras erinevaid tehinguid välisriikidega. Nagu näitavad tabelid, on aastad 2007 kuni 2011 olnud majanduses väga muutlik periood nii Eestile kui ka Gruusiale. Ühele rohkem, teisele vähem. Praeguseks on mõlema riigi majandus jõudnud paremale tasemele kui tabelites antud aastate alguses.
Nt: anti naistele valimisõigus. 2. USA: · Arenes kiiresti; · Kasvas väline võimsus, kasvas kodanike jõukus; · Kuivseadus alkoholi tarbimise otsustati teha lõpp. Inimesed tarbisid edasi, alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia; · USA tundus olevat tuhande võimaluse maa. Seda toetas Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. (Herbert Hoover) · Majanduskriis 1929. aastal, massiline vaesumine; · Roosenvelt presitendiks tema reformikava New Deal. Tähtsamad reformid: tööstuse elavdamiseks asus riik senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid; seadustega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus;
1990ndatel Türgi valitsus tegi plaani, mis lubas kasutada "kõiki meetmeid" kurdide vaigistamiseks. 1998 PKK liider põgenes poliitilise tagakiusamise eest. Ta leiti 1999 ning viidi Türki, mille tagajärjel puhkesid suured rahutused kurdide poolt üle maailma. Septembris 1999 lahkusid kurdide väed Türgi aladelt Iraaki ning lubasid 2000. aastal lõpetada sõda rahus. 2002 Türgi poliitiline partei piiras kurdide keelelisi ja kultuurilisi õigusi. 1. juuni 2004 PKK taastas oma armeelised tegevused, sest Türgi valitsus eiras nende läbirääkimiste soovi ja ründas nende vägesid. 2009 toimusid valimised, kus osales kurdide pooldajate partei, mis võitis Kagu-Türgis. 2015 juunis süüdistasid ISISe toetamises Türgit kurdid. ISIS oli saanud loa ületada piirialasid, kui need ründasid kurdide linna Süürias.
Dur Sarrukin oli nelinurkse põhiplaaniga ( Mesopotaamia alade linnadele oli iseloomulik, et nelinurkse põhiplaaniga linnade nurgad olid suunatud põhiilmakaarte poole. Uurijad väidavad, et selline linnaplaneerimine seostub ka Mesopotaamia alade rahvaste pärimusega loode-, edela-, kagu- ja kirdetuulte müstilistest omadustest, mistõttu müüri sirged lõigud just nende tuulte suunas pidi ehitatama). Linna territooriumiks arvatakse ca 30 ha, mida piiras 7 km pikkune ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane, seda hoidsid koos paar laiemat magistraali, mis viisid linna keskuses asuvasse paleesse. Paleekompleks oli tõstetud 14 m kõrgusele platvormile ning hõlmas kokku ligi 17 ha. Tegelikkuses kujutas see endast sakmelise müüriga ümbritsetud suletud hoonetekompleksi, mille 209 eriotstarbelist ruumi paiknesid umber suuremate ja väiksemate siseõuede. Paleekompleksi kuulus ka tsikuraat.
Ei maksa arvata, et assüürlastel ja babüloonlastel juute väga kerge alistada oli. Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil. Uffizi Galerii, Firenze. Betuulia imekaunis noor lesk Juudit oli nii oma vanematelt kui ka abikaasalt pärinud hiigelvaranduse. Sellest suurema osa oli ta juba kulutanud linna kaitsjate toitmise ja relvadega
*Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Kohav rand *Talgud Lööne soos *Selgel hommikul *Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja II periood: (1950ndate lõpp, 1960ndad) Hurtsovi sulaaeg: Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade *rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi:
pärisorjus Põhja-Eestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes. Esimest korda oli talupoegadel õigus mõisnike peale kaevata ja kohtus oma õiguste eest seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi. Talupoegade olukord muutus paremuse suunas ning see andis hiljem põhjuse ,,vana head Rootsi aega" sooja sõnaga meenutada. Rootsi aeg tõi majandusse kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi. Põllumajandus taastus, mõisnikud panid kõige rohkem rõhku teraviljakasvatamisele sest
demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses vastutasuta vabastama sõjavangid loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist - Pariisi rahukonverents - Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes' rahu: see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul piiras tema iseseisvust kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu - # Sõja tulemused - Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga 27. sept 1919 Bulgaariaga 4. juuni 1920 Ungariga 10. august 1920 Türgiga - Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi
poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. 3)Versailles Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. 4)Tulemused 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20
Maavabad, kõrgeim kiht talupoegade hulgas, pärit endiste vanemate suguvõsast, neiloli läänikiri, kirjas olid õigused ja kohustused. Põgenenud talupoegi otsisid taga adrakohtunikud. Linna tunnus- linnaõigus see on linna õiguslik korraldus. Andis suure omavalitsuse linna probleemide lahendamisel. Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas
Aadli portree Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõ...
talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi Katariina II Balti poliitika: eesmärk, muudatused. Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga, taotles tollipiiride kaotamist, Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetas ühise asevalitseja, osaliselt piiras nii rüütelkondade ja linnade omavalitsust, saatis laiali rüütelkondade maanõunike kollegiumid, kehtestati pearahamaks. Vennastekogudused: kust sai alguse, mida positiivset, mida negatiivset tõi kaasa? Vennastekogudused said alguse Saksimaalt. 1730. Aastate algul toodi see Eestisse. Negatiivne- paljudes kohtades läks vennastekoguduse liikumine usulistest piiridest välja ja tekkisid äärmuslikud kõlbsustaotlused. Positiivne- see aitas suuresti kaasa eestlaste
jaotatud julgeolekuministeeriumi allüksuste juurde Afganistani provintsides. Omega oli jaotatud üheksaks operatiivgrupiks, millest kaheksa asusid vastavalt nende kontrollitavas provintsis ning üheksas staap ja erigrupp. (Vikipeedia) 1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi Afganistani mudzahiide abistas USA. Ka mõned islamiriigid varustasid neid relvade ja rahaga. LKA tarnis määrava tähtsusega relvastust: maa-õhk tüüpi rakette Stinger, mis piiras Nõukogude vägede tegutsemist õhus, ning tuhandeid muulasid varustuse kohalevedamiseks Pakistanist. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest mudzahiidid dzihaadiks Afganistani Demokraatliku Vabariigi vastu, luues rahvusvahelisi muslimite organisatsioone nagu Maktab al-Khidamat. Maktab al-Khidamat loodi Abdullah Azzam'i ja Usmah bin Ldin'i poolt 1984. aastal Peshawaris, mis asub Pakistanis. Alates 1986
Põhiliseks eesmärgiks jäi siiski Narva vallutamine. Narva piirati ümber, kuid tema vallutamine käis siiski veel üle jõu. Narva komandant keeldus alistumast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse. Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. Sõjategevus Tartus 1704. aastal, kui vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetievile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus Rootslased märkamatult ümber piirata ja Vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja -laeva
aastaks valmis, aga Krimmi sõda lükkas selle kehtestamise edasi. Uus keiser Aleksander II kinnitas seaduse1856. aastal. Aprillis 1858, kui valmis selle saksa ja eestikeelne tõlge, kuulutati seadus Eestimaal välja. §33 tõlgiti mõisnike poolt ilmselt tahtlikult vene ja siis ka eesti keelde nii, et võis välja lugeda, et mitte ainult talumaade suurus ei jää mõõtmistööde lõpuni endiseks, vaid ka koormised*. See paragrahv muutis sellega ära ka §127, mis piiras teotööd. Samuti §34 politsei peab jälgima talupoegade kohustuste täitmist, mitte talumaade võimalikku vähendamist §35 reeglid teorendi (tõlkes mõisakoormiste kohta) hakkavad kehtima peale talumaa väljaeraldamist. §127 piiras teopäevade arvu aastas 500ga kuuepäevatalu kohta. Varasem Harjumaa keskmine oli 580 päeva. Kuna vahe oli umbes abiteo päevade arv ja seda seaduses ei mainita (küll on seaduses mitmeid erinevaid reaalselt
riikluski, seostatakse mõistet enamasti 16.17. sajandil Lääne-Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim ilmselt kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta ka temale alluva bürokraatliku administratiivaparaadi ning piiras aadelkonna võimu, koondades ülikud oma õukonda ning võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks tänu seisusliku ühiskonna järkjärgulisele lagunemisele, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmistega ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vahendeid vähe. Absolutism polnud mõistagi kõikjal ühesugune ning aja jooksul muutusid ka sellesisesed üldtrendid. Absoluutse monarhia
18. saj toimus kuningavõimu nõrgenemine. Troonipärijate puudumise tõttu läks võim saksa päritolu Hannoveri dünastiale. Prantsusmaa 1610 Henri IV mõrvati. Kuningaks sai tema poeg Luis XIII(8a) Regendina valitses tema ema Maria de Medici, Reaalseks riigivalitsejaks sai kardinal A. Richelieu. Võttis endale ka esimese ministri ameti ja rahanduse peakontrolöri ameti. 1) Võttis ära hugenottide õigused 2) ei kutsunud kokku parlamenti(generaalstaadid) 3) piiras aadlike õigusi, keelas duelli 4) määras kohtadele valitsema intendaadid. Rahvas hakkas nõudma generaalstaatide kokkukutsumist, et nõrgendada kuninga ema võimu. Tekkis terav vastasseis aadli ja kolmanda sisuse vahel. Lihtrahvas soovis: 1) et aadlikud ja vaimulikud ei saaks mõjutada kuningat 2) et parlament käiks regulaarselt koos 3) nõudis endale õigusi juurde 1643 pärast isa surma sai võimule Luis XIV(4.a) "Päikese kuningas" (Tema naine oli
Samal ajal toimus poliitikas USA taandumine ja Moskva pealetung. '75 Indo-Hiina Vietnam hoos sotsialistid. Samal aastal sotsialistlikeks Mosambiik, Angola RahvaVabariigid. '75 ka Helsingi tippkohtumine, '79 Vietnam tungib Kambodasse ja '79 NL Afganistani. 1980 Carter kaotas valimistel, võimule vabariiklane Reagan, asepresidendiks Bush. Reagani muudatused: 1. Monetarism majanduspoliitikas 2. Inflatsiooni pidurdamine 3. Piiras sotsabi programme 1983 Alustas uut relvaprogrammidega, mille tõttu USA muutus riiklikuks võlgnikuks, Reagani ajal suurenes riigivõlg 3X. 1984 Majanduslangus pidurdus, Reagan oli edukas nii sise- kui välispoliitikas. NLga hakkasid suhted jahenema. Eriti halvad olid suhted '84, kus seiskusid kõik NLga relvastuse vähendamise üle peetavad kõnelused. 1984 Reagan jälle võitis 1988 Bush tuli võimule 1991 Lahesõda
omapära. Näidendid olid suurel määral improvisatsioonilised. Valmis kirjutatud ja pikki dialooge, mida oli võimalik kohandada peaaegu igale olukorrale kasutasid tõsisemad tegelaskujud. Näidendi põhiraskust kandsid aga traditsioonilised tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriad. Näiteks Pantalone rikas ja ihne vana kaupmees, Dottore sarlatan, pseudoõpetlane jne. Kanti tegelastele vastavat maski, mis piiras näitlejate võimalusi kasutada näoväljendusi. 6. Shakespear'i aegne teater Shakespear'i aegsel Inglismaal oli arvukalt avalikke ja erateareid. ( Nt. ,,Globe"). Avalikel teatritel pidi olema toetajaid. Draama muutus kirjandusliigiks, mis mõjutas ühiskonna hoiakuid kõige enam. Tegevus toimus järgemööda eri lavadel: a) eeslava ehk prostseenium põhitegelased, publik ümbritses kolmest küljest b) tagalava see oli eesriidega eraldatud c)palkonlava asus tagalava kohal
baltisakslaste lahkumine. Seitsme kuuga lahkus umbes 14 000 inimest, baltisakslaste kõrval ka eesti soost kadakaid. Jätkuv sõjategevus Euroopas süvendas Eestis majandusraskusi. Need raskused aktiveerisid pahempoolseid ringkondi, kes asusiid looma kontakte Punaarmee ja Nõukogude saatkonnaga. NSV liit suhtus alguses sellesse eitavalt. Välispoliitika: Pärast lepingu allkirjastamist sattus eesti välispoliitika sõltuvusse Nõukogude liidust. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikidega. Aktiveeris Eesti koostöö Läti ja Leeduga, kes pärast analoogse abistamise lepingule allakirjutamist sattusid samasse olukorda. Tihenesid Eesti suhted NSV Liiduga. Süvenesid ka kahe maa vahelised majandussuhted. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSV Liidu vahel. 2. Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt 1940. Aasta suvel (juuni-august) · 17.juuni okupatsiooni algus
kui olen lõpuni jõudnud. Paulo Coelho. 4 1. Elulugu Paulo Coelho on sündinud 24. augustil 1947. aastal Rio de Janeiros inseneri perekonnas. Lapsepõlvest peale on ta unistanud kirjanikukutsest. 1960. aastatel valitses aga Brasiilias sõjaline diktatuur, mis piiras karmilt igasugust loometegevust. Hoidmaks oma poega võimalike repressioonide eest, paigutavad vanemad 17-aastase Paulo psühhiaatriahaiglasse, kus ta oli sunnitud üle elama elektrisoki koledused . Ta on olnud vahi all poliitilise pantvangina ning selle tõttu on pidanud kannatama füüsilis piinu. Pärast piinamist tekkinud paanikasündroomist vabanemiseks kulus tal aastaid. Hirmuhood tabasid teda peaaegu iga päevaselt, nii et ta kartis, et läheb hulluks.
(ordumeister) Orduvennad Rüütelvennad: Preestervennad: Teenijad vennad: sõdijad Pidasid vaimulikke talitusi Kannupoisid, kokad, relvasepad 29. Millal algas sakslaste sissetund Eesti aladele? 1208 30. Millal ja kelle vahel toimus Ümera lahing? 1210. a, sakslased, latgalid, eestlased (sakalased, ugalased) 31. Kes ja millal piiras Viljandi linnust? 1211. a, sakslased 32. Millega lõppes Viljandi piiramine? Eestlased andsid alla, kui ,,suure verevalamise" pärast lükati ristimine edasi 33. Kuidas algas II ja III sõja periood? II sakslased rikuvad Toreida vaherahu III eestlased üritavad Tallinna vallutada 34. Miks hakkasid eestlased sakslastega koostööd tegema? Sest nad olid ristiusustatud, venelased muutusid liiga tugevaks ja agressiivseks ja eestlased ei saanud nende vastu
mägiõhu sängina, mis oli surutud küngaste ja metsade raamistusse. Järve pikkus oli umbes kolm penikoormat, kuna laius oli ebaühtlane, paisudes poole penikoormani või neeme vastas veelgi rohkem ja ahenedes lõuna poole vähem kui poolele nimetatud vahemaast. Järve piirjooned olid muidugi ebakorrapärased, moodustades hulga lahtesid ja palju esiletungivaid, madalaid neemi. Järve põhjapoolses või lähemas otsas piiras teda üksik mägi, millest ida ja lääne poole laius madal maa, muutes vaatepildi meeldivalt mitmekesiseks. Ometi oli maa üldiselt mägine, kõrged künkad või madalad mäed tõusid veest järsult tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kuas kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. Lk 55 -- Kõrged kaldad võisid olla teineteisest vähemalt saja jala kaugusel, kuid läänes ulatus
süld laiad). Heinamaade saak jaotati talude vahel vastavalt adramaade arvule. Vanemal ajal jaotati heinamaad vikatites(niitjate arvu järgi), metsa mõõdeti kirvestes. Saras võis kuuluda ka mitmele külale- suursaraskond. Kasutust hinnati küla adramaade arvu järgi või kasutatu kordamööda-üks aasta üks küla ja teine aasta teine küla jne. Ajapikku püüdsid feodaalid saraskonna ühismaadel laiendad-rajasid sinna mõisa. Feodaalide omavoli piiras talupoegade põliseid õiguseid. Keelati puude raiumine müüdiks. Suursarase jagamisel tekkisid tülid. 16. saj. Kujunesid feodaalide õigused piiramatuteks. Adramaa-13. saj. Oli maakasutus ja maksustusühik ader ehk adramaa. See tähistas majandusühikut- normaaltalu, mille põllumaa harimiseks läks vaja üht atra. Sinna juurde kuulusid karjamaad, heinamaad, metsad ja kalastuskohad. Mitu adramaad oli talul niipalju kasutas ka küla ühismaid. 14-16 saj. Sai adramaa
Sisepoliitika- toimis kaheparteisüsteem, vabariiklik süsteem. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Keeluseadus- alkohoolsete jookide valmistamine, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus. Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust. Isolatsionism välispoliitikas Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41. Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim
See nõudis suuri kulutusi, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. Pingelõdvendus - pärast Stalini surma tekkis lootus, et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. USA, NSV ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, millega kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid ainult maa-alused tuumakatsetused. Sellega ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa, kuid sellegi eest oli see esimene dokument, mis mingil määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. - Ida- ja Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960.aastate lõpul ka 1970. Aastate algul. Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Iseloomustas kõrge elatustase, inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-
Peale Seitsmeaastast sõda oli Briti impeerium raskustes, kuna tuli tasuda kulutused pankuritele. Brittide arvates said kolooniad sõjast kasu ning pidid osalema sõjakulutuste maksmistes. Maksukoormuse tõusuga kolooniad ei nõustunud, kuna nad ei olnud esindatud Briti parlamendis. Kehtestati nt suhkru-, tempel- ja teemaksud. Igal koloonial oli olemas oma esinduskogu, mis olid demokraatlikumad kui Inglismaal. Hääleõigus on 50 70% valgetest meestest, mida tihti piiras varanduslik tsensus, kuid teist nii demokraatlikku hääleõigust mujal polnud. Seega pidi maksude kehtestamine olema kolooniate esinduskogude pädevuses. AKT8§10.-12.
Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest, sealhulgad ka kõik oma allveelaevad. Pariisi rahukonverentsil, mis toimus 19191920. aastatel, surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. aastal Saksamaale peale Versailles´i rahu, mis nõrgestas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust. Selle sõja tulemusena said võitnud riigid uusi maid ning palju eeliseid. Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti ja Soome. Briti impeerium aga saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Ulatuselt, purustuselt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti varasemad sõjad. Inimeste elusid mõjutas sõda suuresti. Tänu sõjale said naised iseseisvamateks ja saavutati võrdsemad õigused meestega
Euroopa kolonialism sai juba alguse 16. sajandil Ameerika hõivamisega. Pärast Ameerika väljakuulutamist kuulutas James Monroe välja Monroe doktriini, mis keelas kõigil riikidel häirida Ladina-Ameerika ühtsust (ehk keelas neil neid riike mitte vallutada). Seetõttu rajasidki Euroopa riigid oma kolooniaid kõikjale mujale maailmas ning jagasid sedasi enam-vähem terve maailma ära. 19. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopast kaduma ka orjus, mis inimeste vabadust tugevalt piiras. Kui Euroopast kadus orjandus, oli see USA-s väga levinud. 1860. aastal, kui USA presidendiks valiti Abraham Lincolm, oli tema peamisi lubadusi orjanduse kaotamine terves Ameerikas. Kuna Põhjapoolsetes piirkondades orja jõudu väga ei kasutatud, siis sellest loobuda ei olnud raske. Kuid lõunapoolsetes piirkondades oli seda rohkem tarvis, siis seda ei tahetud ilma võitluseta kaotada. Nii läksidki Ameerika mõlemad piirkonnad aastal 1861 sõtta,
Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga, sellele liitus veel samuti müüriga kaitstud “uus” linn. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. Dur Šarrukin oli Assüüria linnade hulgast üks põnevamaid. See oli ainult residentsiks ehitatud suurjooneline linn (ehitusaeg: a.711 eKr. - a.707 eKr.) Linn oli nelinurkse plaaniga, ca 30 ha suur, mida piiras 7 km pikkune ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane. Magistralid viisid linna keskuses asuvasse paleesse. Paleekompleksi kuulus ka tsikuraat. Linn tundus olevat igavene ja võitmatu, ning demonstreeris oma vägevuse ja teiste kaitsetuse. Ninive linn oli maailma esimene metropol. Plaanilt meenutas see väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks mõõdeti 728 ha ning kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud
otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus
on kallid. Kivist tööriistad jäid siiski pronksesemete kõrvale püsima. Aluseks võeti pronkskujud. Suurem pööre toimus umbes 1100 e.kr. Hakkavad ilmuma uut tüüpi kinnismuistised ehk maaküljes kinni olevad muistsied. Uut tüüpi kinnismuististeks on... ...kindlustatud asulad nt Saaremaal Kaali ja Asva, Irust, Narva lähedalt Joaarust. Asva näitel: Kindlustatud asula hõlmas 3500m2, seda piiras muldvall, peale oli laotud paekivist tara(alt 1,6 meetrise läbimõõduga, lisaks arvatakse, et peal võis olla veel puittara), platsil asusid palkehitised. Kindlustatud asulate teke võis olla põhjendatud varanduse olemasolu. Varandus ehk pronksist esemed ja loomakari. Majandustegevust hakati kontrollima. ... vanimad põlispõldude jäänused nt Tallinna lähedalt Saha-Loolt (1992).
Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse (mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega. Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip. Ringi sisse peakirstu kõrvale maeti veel laipu. Ringi peale laoti kividest kiht. Arvatakse, et keskele oli maetud pere tähtsaim isik, tema kõrvale teised pereliikmed
Tagasi Taani jõudes oli troonil tema vend Harald, kes lubas Knudi Inglismaal aujärjele aidata. Kokku pandi hiiglaslik laevastik. Mõned allikad väidavad, et see võis olla umbes 200- 1000 laeva. Abiks tuli ka õemees Norrast, Erik- väga vilunud sõjamees. 1015. a suvel jõudsid Knudi väed Wessexisse. Liitusid paljud pooldajad Danlaw(danelahgt) alt. Nende hulgas ka inglise krahv Eadric Streona oma 40 laevaga. 4 kuuga saadi Wessex oma võimu alla. Peagi alistus ka Northumbria. 1016 piiras Knud Londonit. Piiramise ajal suri Aethelred ning aujärje päris tema poeg Edmund, kes põgenes linnast ning kogus suure sõjaväe. Knudi reetis ka Eadric Streona. 18. okt kohtusid väed Ashingtonis Essexis. Eadric ja tema mehed lõid verest välja ning jätsid Edmundi. Inglastele sai osaks täielik kaotus. Edmund põgenes, kuid oli mõne aja pärast siiski sunnitud Knudiga rahu sõlmima. Kokkuleppe kohaselt jagati maa Knudi ja Edmundi vahel. Knud- maad Thamesist põhja pool, Edmund- Wessex
Tagasi Taani jõudes oli troonil tema vend Harald, kes lubas Knudi Inglismaal aujärjele aidata. Kokku pandi hiiglaslik laevastik. Mõned allikad väidavad, et see võis olla umbes 200- 1000 laeva. Abiks tuli ka õemees Norrast, Erik- väga vilunud sõjamees. 1015. a suvel jõudsid Knudi väed Wessexisse. Liitusid paljud pooldajad Danlaw(danelahgt) alt. Nende hulgas ka inglise krahv Eadric Streona oma 40 laevaga. 4 kuuga saadi Wessex oma võimu alla. Peagi alistus ka Northumbria. 1016 piiras Knud Londonit. Piiramise ajal suri Aethelred ning aujärje päris tema poeg Edmund, kes põgenes linnast ning kogus suure sõjaväe. Knudi reetis ka Eadric Streona. 18. okt kohtusid väed Ashingtonis Essexis. Eadric ja tema mehed lõid verest välja ning jätsid Edmundi. Inglastele sai osaks täielik kaotus. Edmund põgenes, kuid oli mõne aja pärast siiski sunnitud Knudiga rahu sõlmima. Kokkuleppe kohaselt jagati maa Knudi ja Edmundi vahel. Knud- maad Thamesist põhja pool, Edmund- Wessex
välilahingus lüüa. Oprisinina kehtestamine 1565 aastl nõrgendas Venemaad, samal ajal kui Poola ja Leedu ühinemine 1569 aastal Rzeczpospolitaks vastaspoolt tugevdas. 1570 aastal tuli Vene-sõbralikku Erik XIV asemele Rootsis võimule Johan III. Venemaa üritas oma positsiooni ugevdada temast vasallisõltuvuses oleva Liivimaa kuningriigi rajanemisega, selle valitsejaks kutsus Ivan IV hertsog Magnuse. 1570-1571. aastatel piiras Magnus suure Vene väega Tallinnat, kuid ta löödi tagasi. 1571 üritati Tartus Vene väe vastu ülestõusu, pärast seda küüditati linna sakas soost kodanikud Venemale. 1573 aastal vallutas Vene vägi Paide, 1575 Pärnu, 1576 aastal Lääne-Eesti mandriosa ja Haapsalu. Maa rüüstati halastamatult ja palju rahvast vangistati. Rootslaste alluvusse jäi Eesti mandriosas ainult Tallinn. 1577 aastal piiras Tallinnat 50 000
Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange." Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis ,,Vambola." Eesti muuseumraudtee säilitab kunagi Eesti kitsarööpalisel raudteel liikunud vedureid ja vaguneid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
