Jüriöö ülestõus (0)

Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus algas 23. aprillil 1343. See oli eestlaste ülestõus. Ülestõus suruti lõplikult maha aastal 1345. See oli talvel.
Jüriöö ülestõus algas mitme põhjuse pärast. Eelkõige oli see eestlaste soov saada vabaks.
Arvatavasti algas ülestõus Eestimaa hertsogkonnas , Põhja–Eestis, mis oli sellel ajal taanlaste valduses. Ülestõusu alguses oli samuti hõlmatud ka teisi piirkondi, kõige rohkem nendest Läänemaad ning Saaremaad. Läänemaa ülestõusu algus on märgitud 25. aprillil. Vaenlast oli rünnatud ootamatult ning õõsel. Lühikese ajaga oli peaaegu terve Harjumaa võõrvõimust puhas. Seda võljaaarvatud Tallinnast.
23. aprillil oli Jüripäev ning sellest ka nimetus Jüriöö ülestõus. Sellel päeval anti märgutuli. Selleks valiti väga hea päva, sest Jüripäeval alustati tavaliselt põllutöid ja lõpetati karja laudaperiood. Selle päeva kommete hulka kuulus ka jüritule põlemine. Nii sai and signaali asjassepühendatuile, ilma et märgataks midagi ebatavalist. Samuti valiti see päev ka sellepärast, et see sümboliseeris uut algust.
Eestlased olid rüüstanud Padise kloostri ja tapnud 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased olid valinud omale neli juhti, keda kutsuti peagi kuningateks. Liivi ordu hakkas ülestõusu peagi maha suruma . Liivi ordu sõdis ka parajasti Pihkva vürstiriigiga. Orduväed suunati kiiresti idast Kesk–Eestisse.
Neli kuningat koos kolme sulasega läksid läbirääkimistele Paidesse 4. mail. Läbirääkimised toimusid ordumeistri, Burchard von Dreilebeniga. Ordumeistril oli valida, kas vasallide kasuks või eestlaste. Vasallide kahjuks loobumisega oleks ta võinud liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega, kuid ta valis ikkagi vasallide liidu eestlaste vastu. Üheks selleks põhjuseks oli keeleline arusaamatus. Eestlaste väljendused olid tõlgi kaudu saanud hoopis teise ilme: nagu eestlased oleks ähvardanud kõik sakslased maha lüüa, kuid tegelikult eestlased ainult rõhutasid oma kindlat tahed võidelda.Nad olid rüütlite poolt mõõkadega tükkideks raiutud, kuna pärast ordumeistri käsku Eesti kuningad vangistada, tekkis võitlus.
Talupoegadest vägi piiras Harjumaal asuvat Tallinna ja Läänemaal asuvat piiskopi residentsi Haapsalu. Lisaks sellele pöördusid eestlased üle Soome lahe võimul olnud Rootsi maapealike poole. Nad soovisid saada abiväge Turult ja Viiburi foogtilt ning Soomest oli saadudki lubadus appi tulle. Kahjuks jäi abivägi liiga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlassed said lüüa. See toimus 14. mail. Eestlased oleksid saanud ka rootslastelt abi, kuna Rootsi ja Taani olid sõjajalal. Pikapeale olid nad suutnud omavahel rahu sõlmida. Rootsist enam eestlased abi ei saanud. Võib –olla pidid eestlased ka mujalt abiväge saama, kuid kui see ka nii oli, siis see abivägi ei tulnud. See on jäänud täpsustamatuks. Viiburi foogt tuli eestlastele appi 18. mail, kuid pöördus tagasi, pealeseda, kui sai teada, et eestlased oli juba kaotanud.
Tartu piiskopkonda tungiti sisse. Seda tegi Pihkva vägi ja see toimus 26. mail.
Saaremal hakkas ülestõus 24. juulil. Sellega piirati sisse Pöide linnus ning see ka alistati. 1344. aasta veebruaris hukati Saaremaa vanem Vesse. Orduvägi oli tunginud Saaremaale.
Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas oluliselt ja järsult eesti rahva olukorda. Tänu sellele ei saanud eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest.
Liivi ordu sai peale ülestõusu kõik tähtsamad Taani linused Eestimaa hertsogkonnas. Need olid Tallinn ja Rakvere, mis saadi kätte aastal 1343 ja Narva aastal 1345. Eestimaa hertsogkond müüdi Saksa ordule aastal 1346. Seda tegi Taani kuningas Valdemar VI . Selle põhjuseks polnud otsest seost Jüriõõ ülestõusuga, lihtsalt Taanil oli sisepoliitilised raskused ja raha puudus. Nad olid kaalunud Põhja-Eesti valduste loobumistjuba pikka aega – ligi 10 aastat. Liivi ordu mõjuvõim kasvas sellega tugevalt, kuna ta sai Vana– Liivimaa võimsamaks maahärraks.
Põhjus miks eestlased kaotasid :
1) Sakslastel oli võimalus vägesid juurde tuua
2) Eestlastel puudus piisav väljaõpe ning toetajad
3) Sakslastel oli parem relvastus
Jüriöö ülestõusu pealahingu paik oli Sõjamäe. Sinna on ka praeguseks tehtud mälestusmärk. See mälestusmärk on 12 meetrise läbimõõduga ning asub künka peal. Seal on rauast tehtud neljameetrine mõõk, mis on poolenisti kõnkast väljas. See näitab seda, et sellel ajal jäi pooleli . Maase torgatud määk aga on austusavaldus neile inimestele, kes Eesti vabaduse eest võitlesid. Künkast allpool on suur kivi, millel on kraveeritud Jüriöö ülestõuse alguse aastaarv. See mälestusmärk loodi aastal 1996. Sõjamäe on Lasnamäel, Jüriöö pargis . See et ülestõus oli ebaedukas , on ta ikkagi märgilise tähendusega Eesti ajaloos. See tähistab eestlaste vabaduspüüdlusi ning oli eestlastele valguskiireks sellel ajal.
Raamat ”Tasuja” kirjeldab väga hästi ning elavalt Jüriöö ülestõusu sündmustikku. See raamat ilmus aastal 1880 ja kirjutas selle Eduard Bornhöhe. Autor ise oli 17–aastane, kui ta selle kirjutas.
Tänapäeval tehakse Jüriöö ülestõusu järgi. Tavaliselt teevad seda tõelised ajaloo huvilised.
Kasutatud kirjandus:
Ajaloo õpik “ Keskaeg ”
Eesti Päevalehe arhiiv
Postimehe arhiiv
www.et.wikipedia.org
www. estonica .org
www.miksike.ee