5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
297 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
despondency
Õppematerjali autor
Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley asepresident ja sai presidendiks pärast atentaati McKinleyle. Ta oli ametisse astumise hetkel läbi aegade noorim USA president (42-aastane). William Howard Taft (15. september 1857 8. märts 1930) oli Ameerika Ühendriikide 27. president. Ta oli ametis aastail 1909 1913. Thomas Woodrow Wilson (28. detsember 1958 3. veebruar 1924) oli Ameerika Ühendriikide President aastail 1913 1921. 8. jaanuar 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest Maailmasõda
Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst kosmosetehnoloogia arengus ette minna. Loodi ka NASA. Võeti vastu riiklik kaitsealane haridusseadus, mille eesmärgiks oli
Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst kosmosetehnoloogia arengus ette minna. Loodi ka NASA. Võeti vastu riiklik kaitsealane haridusseadus, mille eesmärgiks oli
· Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda
(Hrustsov), tungis kallale Lõuna-Koreale, keda toetas USA (Truman) ÜRO väed (MacArthur). · Põhjused: P-K tahtis kommunismi levitada ka L-Ks. · Sündmused: 1950 tungis P-K L-Ksse, vallutati suur territoorium. Hiljem samal aastal kommunismi kokkuvarisemise ohus tungisid Hiina väed ÜRO vägedele peale. 1951 ÜRO äed panid Hiina rünnaku seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. · Tagajärjed: Esimene suurem sõda pärast 2.Msi. Korea rahvas lõhestati. NKLi tähtsus vähenes, kuna toetas kaotajat. Jaapan sai suurt kasu, kuna USA tellis neilt sõjavarustust. · Külma sõja kajastumine: Jõhker sõda, ideoloogiate põrkumine, võidurelvastumine, propakanda. · Baaria riik- ebasoositav, põlguse ära teeninud riik. Suessi kriis (kanal ehitati 1864a. Inglaste poolt) · 1956 a. · Osalejad: Egiptus (Nasser), Inglismaa, Pr, USA (Eisenhower), Iisrael, NKL- abistas Egiptust relvadega.
presidenti) 9.William Henry Harrison, ametis 1841-1841, viig (haigestus kopsupõletikku ja suri 1841. aasta alguses. Esimene USA president, keda fotografeeriti) 10.John Tyler, ametis 1841-1845, viig (üpris edukas president, kuid keeldus 1844. aastal kandideerimast, sest oli algava USA-Mehhiko sõja vastu. 1861. aastal valiti Tyler Konföderatsiooni Kongressi, kuid ta suri enne, kui see kokku tuli) 11.James Knox Polk, ametis 1845-1849, demokraat (suri koolerasse kolm kuud pärast oma valitsusaega, orjapidamise vastane, soovis USA-d laiendada) 12.Zachary Taylor, ametis 1849-1850, viig (suri ametis 9.juuli 1850. kogemustega sõjamees, orjapidamise vastane) 13.Millard Fillmore, ametis 1850-1853, viig (eelnevalt asepresident, advokaat, aitas asutada Buffalo Ülikooli) 14.Franklin Pierce, ametis 1853-1857, demokraat (üks kõige ebapopulaarsemaid presidente USA ajaloos, orjapidamise pooldaja) 15.James Buchanan, ametis 1857-1861, demokraat (aktiivne vabamüürlane, looži #43
Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril
........................ Välispoliitika............................................................................................................................. Sisepoliitika............................................................................................................................... 2 Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes Nürnbergi protsessiga 20.11.1945-01.10.1946. Rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess Hitleri-Saksamaa partei-, riigi- ja sõjaväejuhtide üle. Kaksteist kohtualust mõisteti surma, kolm said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. Samalaadne kohtuprotsess toimus ka Jaapani riigijuhtide üle (tuntud kui Kaug-Nürnbergi protsess), kus mõisteti süüdi 25 sõjakurjategijat
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid