100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
markus12345678910
Õppematerjali autor
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo,
Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse printsiip, puuduvad sünniõigused privileegid
1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa. Napoleoni tabas ebaõnn Trafalgari merelahingus ning tema plaan vallutada Inglismaa luhtus, aga pärast seda lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega ja kuulutas välja majandusblokaadi. Saksamaal tehti suuri muutuseid võimsuses ja ühiskonnas ja 1807 aastal sõlmis Napoleon Venemaaga Tilsiti misjärel oli Prantsusmaa oma võimuse tipul. 17. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aastal peale riigipööret jäi Prantsusmaa vabariigiks, võim koondus konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte.1804. aastal võeti vastu Napoleoni ''Tsiviilkoodeks'', mis tegi kõik inimesed võrdseks. 1806. aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit. 1806.
Rootsi riigi suuraeg oli 17. sajandil. Soome aladel ei jõudnud veel tekkida omaette riiki, enne kui tuli Rootsi vallutus. Soome jäi sajanditeks Rootsi võimu alla, 1809 läks Soome Venemaale, 1917 tekkis iseseisev riik. Taani kaotas uusajal oma domineeriva rolli. Majanduse arengut pidurdas pärisorjuslik süsteem, mis püsis 18 sajandi lõpuni. Norra elanikkond koosnes peamiselt talupoegadest ja kaluritest, sotsiaalsed vahed ei olnud suured. 1814 aastal Taani käest Rootsi alla minnes säilitas Norra suhtelise iseseisvuse – päriselt iseseisvus Norra aastal 1905. 15) Kirjelda Bütsantsi riiki! (kus ja millal eksisteeris, kuidas valitseti, usk jm) Bütsantsi riik paiknes põhiliselt Balkani ps ja Väike-Aasia ps aastatel 395- 1453. Keisril oli piiramatu võim, õukond oli suur ja uhke, palju ametnikke. 16) Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana!
absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja oma nooruse või vähese huvipuuduse tõttu tegelikust valitsemisest kõrvale jäi. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimesse seisusesse kuulusid vaimulikud, teise aadlikud ning kolmas seisus oli kõige suurem ja sellest suurema osa moodustas talurahvas, kuid sinna kuulusid ka linnarahvas, näitkeks pankurid, kaupmehed, töösturid ja haritlased. Allapoole seisusi kuulusid kerjused ja kodustud. Esimene ja teine seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmanda seisuse kanda oli kogu riigi maksukoorem. Aja jooksul kujunesid seisustes erinevused, näiteks võis vaimulike sekka kuuluda nii kardinal kui ka külapreester. Prantsusmaa oli üks absolutismi paremaid näiteid eesotsas oma suursuguse kuninga Louis XIV-ga. Ta uskus et on oma võimu saanud Jumalalt ning hakkas välja andma seadusi sõltumata kellegi tahtest. Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu
oli 1830ndatel Poola ülestõusu maha surunud. Nikolai I hakati nimetama Euroopa sandramiks, kes jõuga kaitses vana korda. Nikolai I saatis suure väe Ungari vastu ning suvel 1849 suruti Vene vägede poolt igasugune iseseisuvsliikumine maha, augustis järgnes verine arvete õiendamine kõikide revolutsionääridega. Mõningad reformid, mis olid 1848 uue valitsuse poolt välja kuulutatud, jäid kehtima ka Austrias, nt pärisorjuse kaotamine. Teatud mõju avaldasid Ungari suured revolutsioonid 1867.aasta Ausgleichi poliitikaga, mis tähendas personaaluniooni kehtestamist Austria ja Ungari vahel, kus ühiseks peaks jäi Austria keiser, aga muus osas sai Ungari oma autonoomia ja pärast seda saigi impeeriumi nimetuseks Austria- Ungari keisririik. Kui Ungari kuultuas end iseseisvaks, siis sinna jäid ka horvaadid, kes vihkasid ungarlasi palju rohkem kui austerlasi ning osalesid Austria Vene poolel Ungari vastu liitlastena. Taanit, Iirmaad pole vaja.
Usk: * usuvabadus (positiivne) * dekristianiseerimine (negatiivne) * usu tõttu tagakiusamine (negatiivne) * kiriku mõju vähenemine (positiivne) Prantsuse revolutsiooni ja Napoleonide sõdade positiivsed ja negatiivsed küljed. Rahvustunde tõus 14 15 26.03.08 Tööstuslik pööre ja industriaalühiskond Tööstusliku pöörde eeldused: · Muutused põllumajandused põllumajanduspööre. Maa muutus eraomandiks, mõisad ja talud muutusid üksteisest sõltumatuteks. Olid konkureerivad majapidamised. Oli oluline toota võimalikult palju võimalikult väikeste kulutustega. Kasutusele võeti masinad. Kasutusele tuli, näiteks hobukülvik, viljapeksumasin ja auru jõul töötavad traktorid (1830). Kasutusele võeti ka kunstväetised. Tegeldi ka aretustööga, sordiaretus ja ka tõuaretus
1) Kes otsustasid pärast Napoleoni purustamist Euroopa saatuse üle? 1814-1815. aastal kogunesid Euroopa valitsejad Viingi kongressile, et taastada Euroopas ,,rahu ja kord" . Kongressil valitses üldine soov asjad panna paika nii nagu need varem olid olnud. Austriat esindanud diplomaadi Metternichi juhtimisel, lepiti kokku põhimõtetes, mis pidid taastana suurriikide üksmeele ja restauratsiooni ning tõkestama revolutsiooniliste vaadete levikut. Nii palju kui võimalik, anti võim tagasi endistele kuningatele ja nende troonipärijatele. Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa. 2) Mida Viini kongressil otsustati? Kongressil anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsurgid said tagasi oma valdused Itaalias. Pandi paika Sveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta iga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid