Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18 -19-sajandil (0)

"Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18.-19. sajandil"
Euroopas ja mujal maailmas püsis pikka aega keskaegne kultuur, enne kui see vaheldus uusajaga. Keskajal oli ühiskond, majanduslik seisund ja arusaamad maailmast erinevad, kui hilisematel aegadel . Ühiskond, kus elasid inimesed oli jagatud seisusteks ning kõik need inimesed olid selle tõttu ka erinevate õiguste, kohustuste ja majanduslike oludega. Seega olenes sinu tuleviku elu suurel määral sellest kuhu seisusesse sa parajasti sündisid . Kuid oli ka inimesi, kes sündisid kas madalasse seisusse ja hiljem olid tõusnud kõrgemasse seisusse, kuid ka inimesi kes olid jäänud samasse seisusesse, kuhu nad sündisid, aga elasid enda heale majanduslikule olukorrale sama jõukalt või isagi jõukamalt, kui kõrgema seisuse rahvas.
Kuid jõudes uusaega, paranes inimeste seisuslik -ja õiguslik olukord. See sai alguse Ameerika iseseisvumisest aastal 1776 (4. juulil), kui uue föderaalse vabariigina võeti vastu õiguste hartaks. Seal kirjutati sellest, et inimesed on edaspidi kõik võrdsed, kõigil on samad õigused ja kohustused ning seisuseid puuduvad.
Pärast USA sündi ja inimeste võrdsete õiguste loomist, levis selline mõtlemisviis ka mujale maailma, nagu näiteks Prantsusmaale. Seal korraldati suur Prantsuse revolutsioon , mille tagajärjeks aastal 1792 kuulutati välja vabariik. Kuid vabariiklik kord ei kestnud kaua. Juba 1799. aastal astus võimule noor kindral Napoleon Bonaparte , kes ka end kohe konsuliks ümber nimetas ja hakkas rajama Prantsusmaa impeeriumi. Selle rajamiseks oli tal vaja ka teha palju suuri muudatusi riigi siseasjades. Ta rajas Prantsusmaale lütseumeid, võttis vastu tsiviilkoodeksi, mis sarnanes suurelt jaolt Ameerika õiguste hartaksiga, kuid olid ka mõned erinevused. Inimeste võrdsus ja võrdsed kohustused jäid samaks, mis oli rahvale väga tähtis. Aga kui jõudis järg riigi laiendamiseni, siis tema sõjakäikude põhjenduseks oli see, et ta tahab laiendada tsiviilkoodeksi kasutamist mujal Euroopas ja, et tahab tagada inimeste võrdseks olemise. Pärast pikki sõdu, olid tema maa-alad juba Venemaa piirideni. Kuid Venemaale minna oma hiiglasliku armeega, tegi Napoleon vale otsuse. Ta kaotas seal väga palju mehi, mis viis lõpuks pärast teisi sõdu Euroopa riikidega, Prantsuse impeeriumi täieliku lagunemiseni ning Napoleoni riigist välja saatmiseni Püha Helena saarele , kus ta ka 1821 . aastal suri.
19. sajandil, mõned aastad pärast Napoleoni kukutamist troonilt, tekkis uus maailmavaade: rahvuslus ehk natsionalism . See levis üle Euroopa ning see põhjustas erinevaid ülestõuse ja revolutsioone, mis kukutas erinevaid valitsejaid ning tegi lõpu dünastiatele. Eriti puudutas see
teema Saksamaad. Seal toimus erinevaid ülestõuse ja vastuhakke nii tavarahva seas, kui see oli ka väga levinud üliõpilaste seas. Kuid see ei kestnud ka väga kaua, sest need üliõpilased ja õppejõud, kes osalesid nendes vastuhakkudes aktiivsemalt, ähvardati koolist välja visata. Trükisõnale, aga kehtestati range tsensuur . 1820. aastal tabas rahvuslikku liikumist ja ülestõusmist suur mõõnaperiood, sest kõik suuremad juhid ja asutused olid kinni pandud. Selle mõõnaperioodi lõpetas lauluseltside ülestõusud ja liikumised.
1848. aastal tabas Euroopat suur revolutsioonilaine , mis tõi miljoneid inimesi poliitikasse. Nende käigus sündis uusmaailmavaade: liberalism , mis väärtustab peamiselt inimese vabadust.
19. sajandi esimesel poolel hakkas teiste riikide seast esile tõusma Preisimaa , mille eesmärgiks oli ühendada Saksa väiksed riigikesed oma valitsuse alla. Preisimaa tõus algas 1860. aastate algul, kui Preisi valitsusjuhiks sai Otto von Bismarck . Kuna nad olid sõjaliselt väga tugevad, siis ei saanud ükski naaberriik nende tõusvale tugevale võimule vastu. Juba 1871. aastal kuulutati Preisi kuningas Saksa keisriks.
Euroopa kolonialism sai juba alguse 16. sajandil Ameerika hõivamisega. Pärast Ameerika väljakuulutamist kuulutas James Monroe välja Monroe doktriini, mis keelas kõigil riikidel häirida Ladina-Ameerika ühtsust (ehk keelas neil neid riike mitte vallutada). Seetõttu rajasidki Euroopa riigid oma kolooniaid kõikjale mujale maailmas ning jagasid sedasi enam-vähem terve maailma ära.
19. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopast kaduma ka orjus , mis inimeste vabadust tugevalt piiras. Kui Euroopast kadus orjandus , oli see USA-s väga levinud. 1860. aastal, kui USA presidendiks valiti Abraham Lincolm, oli tema peamisi lubadusi orjanduse kaotamine terves Ameerikas. Kuna Põhjapoolsetes piirkondades orja jõudu väga ei kasutatud, siis sellest loobuda ei olnud raske. Kuid lõunapoolsetes piirkondades oli seda rohkem tarvis, siis seda ei tahetud ilma võitluseta kaotada. Nii läksidki Ameerika mõlemad piirkonnad aastal 1861 sõtta, millest võitjana väljus põhjapoolsete piirkondade pooldajad .
Suureks ja väga tähtsaks murranguks oli 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil suur tööstuslik areng, mida kutsutakse tööstuslikuks revolutsiooniks. Üheks kõige tähtsamaks leiutiseks oli aurumasin , mis hõlbustas teha teisi töid palju lihtsamini ja kiiremini. Samuti oli väga tähtis nafta ja elektri kasutuselevõtmine.
Suurte vabrikute töötingimused olid rasked ja palgad nende eest olid madalad. Selle tõttu osa töölisi koondus ametiühingutesse, et töötingimused paraneksid ning et palgad suureneksid. Pärast mõnda aega sellist ühiskonda kujundas ümber inimeste elu ning paljud inimesed kolisid maalt linna. Nende inimeste elu paranes, keskmine eluiga suurenes, samuti ka vähenes väikelaste suremus. Rajati palju transpordivõimalusi, nagu näiteks raudteid , uusi kanaleid , veeteedele ilmusid aurikud ning lõpuks hakati ka autosid tootma .
Samuti Paranes hariduse saamine ning väga paljudel inimestel oli juba lugemis- ja kirjutamisoskus. Seda suurendasid raamatute trükiarvu suurendamine, ajakirjanduse laiem levik ning ühiskondliku tähtsuse tõus. Ajakirjandus lõi avaliku arvamuse, mida poliitikud pidid üha rohkem arvestama.
Kokkuvõtteks ütle, et Euroopa ja muu maailma ajalugu on väga huvitav, põnev ja hariv. Mul on sellest väga hea meel teada ning loodan, et seda on ka paljudel teistel. Ma arvan, et inimestel on hea teada, kuidas nad on praegu nii kaugele oma arengus üldse jõudnud ning mis nad on selleks pidanud tegema.
Markus Keller , 8.B Klass
22.03.2015