Geenius ja tema looming (0)

Geenius ja tema looming
Mozart on üks kõigi aegade geniaalseimatest heliloojatest. Mozart sündis Salzburgis 1756 aastal, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Isalt sai ta oma muusikalise hariduse. Isa korraldas esinemisi Euroopa tähtsamates keskustes ning avaldas esimesed teosed. Nelja aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, viiesena andis ta oma esimese kontserti. Lapsepõlv möödus tal reisides. Isa nõudis Mozartilt rohket töötamist ja selline kurnav eluviis võis põhjustada Mozarti nõrga tervise ja varajase surma. 1773. tuli võimule Salzburgis uus vürst- peapiiskop , kes määras Mozartile õukonnakapellis stabiilse palga ja piiras reisimist. Konfliktid süvenesid ja 1781 . lahkus ta õukonna teenistusest, jätkas tegevust Viinis vabakunstnikuna. Viinis andis ta kontserte ja tegutses muusikaõpetajana. Viinis ta abiellus ning tutvus Haydniga. Seal võeti vastu paremini Haydni muusikat, kuna Mozarti muusikas leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liiga keeruline. Mozart suri 1791. aastal salapärasesse haigusesse ja ta maeti ühishauda. Tal jäi lõpetamata Reekviem, mille tellis keegi tundmatu.
Mozarti loomindus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Enamike vaimulike teoseid kirjutas ta olles peapiiskopi õukonnas. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal . Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti üks kuulsamaid oopereid on „Don Giovanni “. Mozarti viimane ooper Singspiel „Võluflööt“ esietendus natuke ennem surma Viinis. Oma elu jooksul ta kirjutas 41 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , peale mida ta enam varasema, kergema ja kammerlikumas laadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisemal perioodil oli jõuline väljendus, teravad ja dramaatilised kontrastid , napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia „ Jupiter “ on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat.
Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena , kes ta oli – laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks . Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv , ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini , tuntus toodab egoiste. „Amadeuse“ filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit. Tol momendil pakkus see rahvale küll nalja , ent see oli selge märk Mozarti üleolevusest ning ülbusest. Lisaks paneb kuulsus inimesele peale surve olla kõigile meelepärane ning sellele järgnev pettumine ning põrumistunne. Filmist võib tuua näite sellest, kui Mozart esitas oma teost „Die Entführund aus dem Serail“ ning keiser Joseph II arvas , et ooper oli hea, kuid esines „liiga palju noote “, mille peale Mozart sai suure pettumuse osaliseks. Paljud geeniused ei pea taolisele pingele vastu ning lõpetavad oma elu ise enneaegselt. Mozart kelmikas naer ja elavus varjasid hästi tema õnnetust. Pidutsemisega üritas ta varjata masendust ja depressiooni, mida elavad üle paljud kunstnikud ja artistid, kellel on suur surve. Tänapäeva kunstnikud kannatavad enam halva finantsilise olukorra tõttu. Samuti juhtus ka Mozartiga. Kindlasti piinas meest ka inspiratsiooni puudus. Halb majanduslik seis, ebapopulaarsus, isa lahti ütlemine – kõik mõjus talle masendavalt. Õnnetunnet pakkus talle väike poeg. Temas nägi ta ehk mitmelgi puhul iseennast . Õnne nägi ta ka igasuguses huumoris, mis teda vähegi naerma ajas. Kahjuks polnud tema õnnebilanss aga sugugi tasakaalus. Õnne poolt varjutas väga suurelt igasugused jamad ja õnnetused. Tore on et inimesed ei mäleta teda sellena, kes ta inimesena oli, vaid tema rõõmsate ja kõrvajäävate teoste läbi.
Andre Laurimaa 10.ML