Eesti 18. ja 19. sajandil (5)

Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus ) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega.
Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut.
Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel,
kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast.
Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid.
Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda.
pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule, talupojad pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale
talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi
Katariina II Balti poliitika: eesmärk, muudatused.
Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast.
Muudatused: taotles
Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga, taotles tollipiiride kaotamist, Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetas ühise asevalitseja , osaliselt piiras nii rüütelkondade ja linnade omavalitsust, saatis laiali rüütelkondade maanõunike kollegiumid, kehtestati pearahamaks.
Vennastekogudused : kust sai alguse, mida positiivset , mida negatiivset tõi kaasa?
Vennastekogudused said alguse Saksimaalt. 1730 . Aastate algul toodi see Eestisse. Negatiivne- paljudes kohtades läks vennastekoguduse liikumine usulistest piiridest välja ja tekkisid äärmuslikud kõlbsustaotlused. Positiivne- see aitas suuresti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, eestlased hakkasid omandama rohkem kirjutusoskust, koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levik.
1802/1804. aasta seadused. Milline tähtsus oli talupoegadele: a) talude pärandataval kasutamisõigusel, b) teokoormiste normeerimisel, c) vallakohtute loomisel?
a)talupojad said talude pärandamise õiguse, ja seda ei tohtinud talt ära võtta
b)Koormiste tõstmine keelati
c)vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, ilma kohtu loata ei tohtinud ükski mõisnik talupoega talust välja tõsta ega maata müüa.’
Pärisorjuse kaotamine 1816/1819: muutused talurahva ja mõisnike elus?
talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma , misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu
Vallakogukond moodustus teatud hulgast talurahvast, kellel olid kollektiivsed ülesanded. Valla ülesanne oli vastutada magasivilja varumise eest ja vaeste hoolekanne. Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine ning otsuste kinnitamine, sammuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Ka säilitas mõisnik valla üle politseivõimu.
1849/1856 talurahvaseadused : vabastati talupojad tööst mõisapõllul, seati sisse raharent, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta, mõisates hakkasid tööle palgatöölised e moonakad . Talude päriseks ostmine sai ulatuslikumalt alguse 1850ndatel eriti Lõuna-Eestis. Talupoeg sai raha, kas töötades mõisa põllul, kasvatades kartulit ja tootes viina , mis oli väga tulus äri venelastega, rikkuse allikaks oli ka lina kasvatus. 1863 passiseadus: talupojad said võimaluse reisida ja liikuda ühest kohast teise, passi said vähemalt 21-aastased talupojad, kellel olid seaduslikud kohustused täidetud. 1865 kodukariõiguse keelustamine: mõisnikul keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. Viimane jagati kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika -loodusteaduskonnaks. Tartust kujunes üks Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 19. saj alguseks õppis ülikoolis u 1800 eestlast. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. A. T. Helle tõlkis piibli lõplikult eesti keelde. A. W. Hupel tegi esimese eesti keelse ajakirja ja rääkis eestlaste ja lätlaste kommetest. Merkel kirjeldas eesti ja läti talupoegade elu, arvas et Venemaa võit Põhjasõjas oli eestlaste ja liivlaste jaoks päästmine. Parrot oli Tartu ülikooli esimene rektor, oli lähedane sõber keisrile. Masing: „ Tarto maa rahwa Näddali-Lehe“ toimetaja. E. Ahrens tänapäevase eesti keele ortograafia looja, koostas 1843. aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Fr. R Faehlmann lõi Õpetatud Eesti seltsi, oli eesti keele lektor Tartu ülikoolis. Fr R Kreutzwald andis välja ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on,“ ta oli estofiil ja „Kalevipoja“ autor.