Esimene maailmasõda (0)

I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. Juulist 1914 – 11. Novembrini 1918.
I maailmasõja algus - 28. juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas Esimese MS Gavrilo Principi üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi
Sõdivad riigid jagunesid Antaandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri.
I MS põhjused:

• Võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast
  
• Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju
  
• Mõjupiirkondade ja asumaade pärast
  
• Puudusid rahvsuvahelised institutsioonid , mis oleksid reguleerinud suhteid diplomaatiliselt
  
• Vastuoled maailma suurvõimude vahel
  

I MS osapooled ja sõjaplaanid:

• Antaant: Inglismaa – iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaa – Plaan 17, see nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning seejärrel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Venemaa – suhteliselt nõrgalt ette valmistunud. Armee oli tunduvalt suurem, kuid viletsalt valmistunud. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel, Prantsusmaa palvel ründas Ida-Preisimaad.
  
• Keskriigid : Saksamaa – Schlieffeni plaan, see nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede pasikamien itta Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjaplaan – arusaamaga, et tuleb võidelda mitmel rindel, lõunas Serbia , Idas venemaa vastu.
  

Olulised lahingu 1914-1917

• Marne ’i lahing (5.-6. sept) Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku. kogu läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720 km
  
• Ypres ’i lahing (22. aprill) Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega 22. aprill kasutasid sakslased lahingus mürkgaasi , mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri
  
• Verduni lahing (21. veebruar) Saksa majanduslik olukord oli kehv , taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu
  
• Somme’i lahing (1. juuli) Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit)
  
• Caporetto lahing (24. oktoober) Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda
  

I MS lõpetamine

• II Marne’i lahing (15. juuli) 15. juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast Saksa vägi purustati
  
• # 28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks ( Novembrirevolutsioon ) Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist 11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule , mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja Saksamaa alistus
  
• Saksamaa alistumine - Saksamaa kohustus vaherahuga: evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses vastutasuta vabastama sõjavangid loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad loovutama suurema osa oma raudtee -veeremist
  
• Pariisi rahukonverents - Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes’ rahu: see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul piiras tema iseseisvust kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu
  
• # Sõja tulemused
  
• Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga 27. sept 1919 Bulgaariaga 4. juuni 1920 Ungariga 10. august 1920 Türgiga
  
• Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi
  
• Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia - Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia ) Venemaast eraldusid Poola Läti Leedu Eesti Soome
  

Veebruarirevolutsioon :
* Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:
* riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine - ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg).
* sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.
* rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt “pühamees” Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916).
* poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades.
* vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks.