Afganistani sõda (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Afganistani sõda
Referaat
Koostaja : Karin Brit Liinsoo
10.1
Tallinn
2018

SISUKORD

1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA 3
1.1 Välisriikide eriteenistused Afganistani sõjas 3
1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi 3
2 AFGANISTANI SÕDA (2001–2014) 5
2.1 Invasiooni algus 2001. aastal 5

1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA

Nõokogude-Afganistani sõda toimus 1979–1989. aastal. Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, kus NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudžahiidide vastu. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal ja alustasid lahkumist 15. mail 1988. Lõplikult viidi Nõukogude sõjajõud Afganistanist välja 15. veebruariks 1989. Afganistanis oli pärast monarhia kukutamist võimul marksistlik Nur Muhammad Taraki. Pärast poolteist aastat kestnud valitsusaega tõrjuti Nur Muhammad Taraki kõrvale ja Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aasta septembris Hafizullah Amin. Pärast seda, kui Amin keeldus NSV Liidu abist poliitilise olukorra stabiliseerimiseks, halvenesid NSV Liidu ja Afganistani suhted. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. Peamiselt planeeris operatsiooni KGB polkovnik Grigori Bojarinov, kes oli ka Teise maailmasõja aegne partisanisõja ja linnarünnakute spetsialist. Kell 19.35 lasi KGB erirühma Zeniit väike diversioonigrupp õhku Kabuli peapostkontori ja selles asuva sidekeskuse, millega viidi rivist välja kogu riigi telefonisüsteem, katkes valitsusasutuste salajane sidesüsteem ja terve riik lõigati ära välismaailmast. Plahvatus oli teistele rühmadele märguandeks rünnakut alustada. Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust, staabihooneid jms. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee , mis paiknes mäe tipul . Kaitsjad , koos Aminile otsealluv sajameheline ihukaitse, avaldasid tugevat vastupanu, kuid tapeti , hukkus ka Amin. Amini palee ründamisel langes kakskümmend Nõukogude ründajat ning ka polkovnik Grigori Bojarinov. Pärast strateegiliste punktide hõivamist viidi Afganistani täiendavad Vitebski ja Pihkva dessantdiviisi väeosad. (Vikipeedia)

1.1 Välisriikide eriteenistused Afganistani sõjas

Kuna Afganistani sõda oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahelise külma sõja kokkupuutepunkt, siis Nõukogude luure- ja diversioonigrupid jätkasid relvastatud erioperatsioonidega Afganistanis, kuhu suunati pärast Amini palee rünnakus osalenud operatiivgruppe Zenit ja Grom uus koondgrupp Kaskaad, millele järgnes Omega . Operatiivgrupp Omega kandis konspiratsiooni eesmärgil Afganistani Õppekeskuse nimetust ning eriülesandeid viis ta läbi koos Afganistanis asuvate Nõukogude Liidu nõunikega, kes olid jaotatud julgeolekuministeeriumi allüksuste juurde Afganistani provintsides. Omega oli jaotatud üheksaks operatiivgrupiks, millest kaheksa asusid vastavalt nende kontrollitavas provintsis ning üheksas – staap ja erigrupp. (Vikipeedia)

1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi

Afganistani mudžahiide abistas USA. Ka mõned islamiriigid varustasid neid relvade ja rahaga . LKA tarnis määrava tähtsusega relvastust: maa-õhk tüüpi rakette Stinger, mis piiras Nõukogude vägede tegutsemist õhus, ning tuhandeid muulasid varustuse kohalevedamiseks Pakistanist. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest mudžahiidid džihaadiks Afganistani Demokraatliku Vabariigi vastu, luues rahvusvahelisi muslimite organisatsioone nagu Maktab al-Khidamat. Maktab al-Khidamat loodi Abdullah Azzam'i ja Usāmah bin Lādin'i poolt 1984. aastal Peshawaris, mis asub Pakistanis. Alates 1986. aastast alustati värbamist keskusega Brooklynis Atlantic avenüül. ÜRO vahendusel 1988. aastal sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude Liit oma väed Afganistanist välja. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid sealt 15. veebruaril 1989. Pärast Nõukogude vägede lahkumist Afganistanist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale . USA ja Nõukogude Liit kindlustasid üheskoos kokkuleppe täitmist, ent sissid ei tunnustanud seda seni, kuni Najibullah veel võimul püsis. Afganistani kommunistid , kellest oli saanud kõigest üks kodusõjas osalevatest kildkondadest, kukutati võimult 1992. aastal. (Vikipeedia)

2 AFGANISTANI SÕDA (2001–2014)

Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia , Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Qā‘idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. (Vikipeedia)

2.1 Invasiooni algus 2001. aastal

20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al-Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani režiimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. (Vikipeedia)
Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteem ning purustada seal USA andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni Al-Qā‘idah ja selle juht Usāmah ibn Lādin massiivsete õhurünnakutega. NATO riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades , sealhulgas naabermaal Pakistanis, olid sõjavastased meeleavaldused. 13. novembril 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus Põhjaalliansil, mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan . 21. märtsil 2004 langes atentaadi ohvriks Afganistani lennundusminister Mirwais Sadeq. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist. Aastal 2004 sai Afganistan uue põhiseaduse. (Vikipeedia)