MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA (0)

AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA
Trumani doktriin – USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut.
Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada.
Berliini blokaad (1948 – 1949) – Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne-Berliiniga (õhusild tehti).
Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast.
Külmsõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne.
Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni , et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja nendega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. See nõudis suuri kulutusi, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks.
Pingelõdvendus - pärast Stalini surma tekkis lootus, et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. USA, NSV ja Suurbritannia sõlmisid lepingu, millega kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid ainult maa-alused tuumakatsetused. Sellega ei ühinenud Hiina ja Prantsusmaa, kuid sellegi eest oli see esimene dokument, mis mingil määral piiras tuumariikide võidurelvastumist.
- Ida- ja Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960.aastate lõpul ka 1970. Aastate algul.
Heaoluühiskond – ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Iseloomustas kõrge elatustase, inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus -. Tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmed töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Ajutiselt kadus tööpuudus, USA-s rajati isegi kinod, kus polnud vaja filmi vaatamiseks autost välja tulla.
Hallsteinidoktriin – Lääne-Saksamaa välispoliitika lähtus sellest. Selle järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel ei olnud sidemeid Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (v.a NSV Liit).
Uus idapoliitika – 1960. Aastate lõpul hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid seda ajama. Sõlmiti leping suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSV Liidu ning Ida-Saksamaaga. Umbes 20 aastakümmet hiljem idablokk lagunes ning 1990. Alates on Euroopas taas ainult Saksamaa Liitvabariik .
Finlandiseerumine – oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus Soome tegi koostööd NSV liiduga. Enda iseseisvuse säilitamiseks + majandusliku kasu saamise nimel.
ÜRO – maailmarahu hoidev organisatsioon (1945)
NATO – Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (sõjaline ühendus) (1949)
Berliini kriisid :

Berliini blokaad (1948-1949) - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik sidemed katkestati ja Saksamaa lõhenes lõplikult.

Berliini kriis (1953-1961) – Ida poolt põgeneti Läände ja selle tulemusel ehitati Berliini müür.
Korea sõda (1950 – 1953) – NSV võttis Põhja-Korea ja USA Lõuna-Korea. Mõlemad tahtsid teist poolt endale saada. Sõda lõppes tulemusteta, kõik jäi samaks ja mõlemad pooled jäid vaenlasteks.
Kuuba kriis (50- datel ) – üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis. Mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga (kolmas maailmasõda). Tulemus oli see, et NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia, Ameeriklased lubasin Türgi lähedalt oma raketid ära viia ja tunnistasid Kuuba puutumatust. Kuuba kriis lahenes rahumeelselt
Vietnami sõda ( 1959 -1973) – Ameeriklased üritasid Vietnamis sõdida kommunistliku liikumise vastu. NSV toetas Põhja-Vietnami. Sõda muutus üha julmemaks ja avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriikide valitsus sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi. 1973 kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Kui USA lahkus, tundis NSV peale ja 2- aasta pärast sai Vietnamist kommunistlik riik.
Lähis- Ida kriisid – ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araablased tungisid Iisraelile kallale. USA toetas Iisraeli ja NSV araablasi.
Afganistani sõda (1979-1989) – NSV viis oma väed Afganistani, kuid USA, Inglismaa, Pakistan ja Hiina tulid neile appi. NSV ei saanud oma maid ning kuna see läks nii palju maksma, tabas NSVl suur majanduskriis.
1970. majanduskriisi põhjused ja tulemused:

• suured sõjalised kulutused
  
• nafta hinna kasv
  
• tulemused: tööpuudus kasvas
  
• tootmine langes ja hinnad tõusid
  
• kriisist aitas välja tulla tuumaenergeetika (?)
  

USA sisepoliitika :

• levis hirm kommunismi leviku ees maailmas
  
• lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses
  
• rassism (neegreid vihati, eraldi koolid jne)
  
• maksude maksmine, ettevõtluse toetamine
  

USA välispoliitika:

• Reagani välispoliitika: tähesõdade programm
  

Jaapani majandustõusu alused:

• piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat.
  
• Eelisarendati elektroonika, optika ja muude täppisseadmete ja –aparaatide tootmist.
  
• Sõjaaegne sõjavarustuse tarnimine.
  
• Neil puudusid sõjalised kulutused
  
• Jaapani majandusime : Lääne poolt: kõrgtehnoloogia, teadmistel põhinevad tootmisharud . Ida poolt: vanemate austamine jne.
  

Saksamaa:

• Jaotati üheks tsooniks
  
• Marshalli plaan aitas ja Läänepiir arenes
  
• 60-datel oli tööjõudu puudu, selle vähendamiseks toodi inimesi välismaalt sisse (Itaallased, Kreeklased , Portugallased). 70-datel oli kõikjal majanduskriis.
  

Saksamaa välispoliitika:

• Hallesteini doktriin – Lääne-Saksamaa olulisim doktriin pärast 1955. aastat. Selle järgi oli Saksa LV ainus Saksa riigi ning Saksa rahva esindaja.
  
• Rõhk oli tihedal koostööl USA ja teiste Lääne riikidega.
  

Põhjamaade majandus ja välispoliitika:
RIIK VÄLISPOLIITIKA MAJANDUS
ROOTSI

• Neutraliteedi poliitika
  
• Erapooletus
  
• Põhjamaade Nõukogu liige
  
• Astusid Euroopa Liitu
  

• Puudusid sõja purustused
  
• Varustasid teisi riike kaupadega
  
• Arenenud turumajandus
  

NORRA

• Loobusid Neutraliteedi poliitikast
  
• Ühinesid Marshalli plaaniga
  
• Astusid NATO liikmeks
  
• Põhjamaade Nõukogu liige
  

• Nafta- ja maagaas on majanduse alused
  
• Kalandus
  

SOOME

• Liitus Põhjamaade Nõukoguga
  
• Hoidsid häid suhteid NSVL-iga (sellepärast ei astunud NATO-sse)
  
• Astusid Euroopa Liitu
  

• Eksport NSVL-i
  

TAANI

• Liitus Põhjamaade Nõukoguga
  
• Astusid NATO liikmeks
  
• Astusid Euroopa Liitu
  
• Loobusid Neutraliteedipoliitikast
  

• Rajati põhiliselt põllumajandust
  
• Arenenud majandusega riik
  

ISLAND

• Liitusid Põhjamaade Nõukoguga
  
• Jäi sõjategevusest kõrvale
  

• Põhiline sissetulek oli kalandus
  
• Transpordi sõlm (USA ja Euroopa vahel)