artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid
artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid
artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid
Põhjused: Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus (demokraatia vs totalitarism; turumajandus vs plaanimajandus Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt Võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas Liidrite jäikus Sõja algus: 1945 mais W. Churchill rõhutas Trumanile, et Lääne- ja Ida-Euroopa vahele on laskunud nn raudne eesriie Kujunes välja bipolaarne maailm USA ja lääneriigid(GB, FRA) NSVL ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastasseisu süvenemine I 1946 veebruar J. Stalini kõne Moskvas rõhutati vastasseisu läänega 1946 märts W. Churchilli kõne USA-s. rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud tänu NSVL tegevusele Ida-Euroopas Vastasseisu süvenemine II NSVL keeldus Põhja-Iraanist vägesid välja viimast
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid.
1. territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad ja osa IdaPreisimaast läksid Poolale ja NSV Liidule, Itaalia pidi loobuma Aafrika kolooniatest, Albaania taasiseseisvus, Ungari ja Bulgaaria suruit tagasi 1938. aasta piiridesse, Rumeena loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades aga alasid juurde Ungarilt, NSV Liit võttis Soomelt olulisi piirkondi, inimesed pidid uute piiride tõttu ümber asuma. 2. raudne eesriie NSV Liidu tegevus liiduriikide poliitiliseks eraldamiseks võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini er
Maailm pärast Teist Maailmasõda Teine Maailma sõda toimus 1.september 1939 kuni 2.september 1945 Saksamaa pealetungist Poolale kuni Jaapani kapituleerumisele. Inimeste sõnul on Teine Maailmasõda Esimese järg. Sõja algamise põhjuseks peetakse Saksamaa solvumist ja lüüasaamist Esimeses Maailmasõjas ja tema soovi võitjariikidele kätte maksta ning võitles lõpuks kahel rindel. Sõjale järgnesid suured territoriaalsed muudatused ja ,,külm sõda''. Samuti sooviti aidata sõjas kannatada saanud riike uuesti jalule. Üle maailma lõppes Teine Maailmasõda Jaapani kapituleerumisega 2.septembril 1945. Jaapani olukord oli küll lootusetu, aga ei oldud nõus kapituleeruma. USA kasutas tuumapomme, Nõukogude väed tungisid Jaapanisse, purustasid sealse miljonilise armee ja Jaapan andis alla. Euroopas lõppes sõda Saksamaa kapituleerumisega 8.mail 1945. Potsdami konverentsil leppisid võitjariigid (Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritan
Raudne eesriie NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast(piiride sulgemine jne) Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasakslaste põge
Kõik kommentaarid