Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti luule 1945-2005 (1)

1 HALB
Punktid
I periood: (1945-1953/56) Sõjajärgsed aastad (Stalini aeg): Üldisel: *kirjanduse madalseis *stiililt olid teosed ülistuslikud ja ideoloogilised * skeemid ja puhtad stereotüübid, kristallpuhas kangelane (parteilane, aus, uuendusmeelne) *must ja salakaval negatiivne rahvavaenlane *järjekindlalt häviati kirjandust *paljud kirjanikud langesid vaimse v füüsilise terrori ohvriks *rahvas kui ajaloo looja Teemad: 1)sõjateema 2)ülesehitustöö (sohvoosid, kolhoosid ) 3)ajaloo teemad J.Smuul: *kirjutas seda mida temalt oodati , küll Stalinist, küll komsomolist Ainestik: 1) loodusluule , milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad * Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D. Vaarandi : ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Kohav rand * Talgud Lööne soos *Selgel hommikul *Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja II periood: (1950ndate lõpp, 1960ndad ) Hurtšovi sulaaeg : Üldisel: *suured muutused kirjanduselus=>loominguvabadus *hakkas kehtima kollegiaalsuse nõue, mis piiras ainuisikuliselt tehtud otsuseid *loomingulise tegevuse taaselustumine, nõidusunest ärkamise aeg *Luule uuenemine (vabavärss, arbujate tagasitulek, kassettipõlvkond) *uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, vabadusse *isikupära *luule teisenemine, luulebuum (1963-68) *luule arenes modernismini *optimistilik eluvaade * rooma maailma avastamisest *assotsiatiivne (ühendav) luule Tähtsamad esindajad: vanem põlvkond: D.Vaarandi: ISEL: *tugev lürism *“ lihtsate asjade“ teema *tundeline armastuslüürika *kasutab sageli rahvaluule kujundikeelt *vabavärss *mitmekihilised luuletused *luules kujunes keskseks kõige selle mõtestamine ja kuulutamine, mis on inimväärne ja oluline *käsitleb ka elu varjupoolt LK: *Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus, elutarkus (elu ja inimeseks olemise põhiküsimus) 2)eetiline, kõlbeline, esteetiline luule 3)inimlikkus, kannatused, rõõm, mure 4)Stiil: väga sõnatäpne ja osav; väga hästi vormitud; kasutab oma mütoloogiat LK: *Tähetund (suunamuutus loomes=> eneseleidmine ) *Luuletused ja poeemid *Uued luuletused ja poeemid * Eluhelbed *Korallid Emajões *Lendav linn K.Merilaas: ISEL: *patriootilised Eestimaa luuletused *isikupärane, lüüriline tunnetus *sügavalt esteetiline maailmatunnetus *luules elutarkus *eluküllane ning sotsiaalselt tihedatoimeline lüürika *ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine LK: *Rannapääsuke *Kevadised koplid *Kuukressid *Poeem Pärnu silgust *Antud ja võetud E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk, järjekindlus *meeleolukad loodupildid *muremõtted *on ka lastele kirjutanud *elumõte ja inimväärne elu LK: *Maa on täis leidmist *linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid) 2)eksperimetneerimine (uued sõnad, dadaism ) 3)egoism-luule muutub filosoofiliseks *A on kassettipõlvkonna iidol ja eeskuju, vaimne isa *mõtte ja sõnamäng (riimitu luule) LK: *eluajal ei saanud luulet avaldada *Luule *Väikese luuleraamatu sarjas on ilmunud luulet *Olematus võiks ka olemata olla J.Kaplintski ISEL: * rahulikult mõtisklev, ajuti isegi konstateeriv, keerulist võimalikult lihtsalt ja painavalt leevendav avameelne väljaütlev luule *inimene looduse osana (ühtekuuluvus) * intellektuaalne luule LK: *Jäljed allikal *Tolmust ja värvidest *Valge joon Võrumaa kohale *Ma vaatasin päikesse aknasse *Käoraamat H. Runnel ISEL: 1) Päikeseluule *piltlik luule, mis räägib kodukohast *optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud luuletaja 4)maalaulik 5)kodumaa teema 6)sõnamäng 7) lootuse ja tõe kuulutaja 8)on lastele kirjutanud LK: *„Maa lapsed“ *Laulud tüdrukuga (töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK: *Taevaste tuul *Lauludemüüja *Pildi sisse minek *Põliskevad *Maapäälsed asjad *Rängast rõõmust III periood: (1970ndad; 1980ndad ) Üldisel: * stagnatsioon -venestamine *tugevneb tsensuur *paljud luuletajad tõmbuvad tagasi * 70ndate II poolel levis seisak kultuurielus *80ndate lõpul eestlaste ühtekuuluvustunne *palju vastuolu ühiskonnas,veel ka vastuolu inimeses endas J.Viiding ISEL: *vaatleb jäägitult kõike, mis on inimlik ja inimväärne *mänguline ja meloodiatundlik, laululine luule hõlmab elu põhiküsimusi *tundlik luuletaja *vastuolud ühiskonnas *allegooriline tekst (sõnamäng) LK: *Detsember *Käekäik * Selges eesti keeles *Ma olin Jüri Üdi *Elulootus *Tänan ja palun *Osa D. Kareva ISEL: 1)sünged lapsepõlve mälestused 2)tumedates toonides linnapildid ning esimesed armumised 3)elujaatavad üleskutsed 4)enesetunnetuslüürika 5)kontakt välismaailmaga 6)armastus 7)tung hummaanse valgue poole 8)inimolemise põhiküsimused (elu, surm, oma maa ja rahva saatus) *armastuse ja surmalaulik *ääretult -mina keskne LK: *Päevapildid (mure, lootus, armastus) *Ööpildid (püüd endas selgusele jõuda) * Puudutus (saatuse motiiv ) *Salateadvus *Maailma asemel *Vari ja viiv (vabavärss) Punkluule *Trubetski *Tamme IV periood: ( 1990ndad ) Tänapäeva luule: Üldisel: *teemad millest kirjuati muutusid julgemaks ja vabamaks * taasiseseisvumine *hakkab levima pluralism-mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus *kirjandus muutub kohati kommertstegevuseks L.Ojamaa ISEL: *kirjavahemärgid puuduvad *kasutab x, y, w,& *kasutab palju ingl k sõnu LK: *Lõputu juuli *Myyrid & Wäravad *Lootus (müürid, jumal, kivilinna armastus) *Ärasaatmata kirjad (maailm, aeg, wäsimus, armastus, sõber, lootus, valu, õnn) I. Hirv ISEL: *kasutab luules ainult – ja ... *tema nii klassikalist stroofi kui ka vabavärssi kasutav romantiline ja sümbolistliku suundumusega luule on vormitundlik *sõnastus rõhutatult valitud * kesksel kohal on metafüüsilise värvinguga lembemotiivid LK: *Põueoda *Võhumõõk *Tähekerjus *Rännuraamat *Kiviingel *Ülemlaul *Kuu vari *Ööpäev
Eesti luule 1945-2005 #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kohustuslik Õppematerjali autor
Selle abil sain töö viie ;D

Sarnased õppematerjalid

Kirjandus 1905 - 1934
4
rtf

Kirjandus 1905 - 1934

1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3)

Kirjandus
Betti Alveri-Elisabet Talviku-looming
1
doc

Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming

6. Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming Sündis 1906 Jõgevamaal teemeistri tütrena ja suri 1989. Oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija; vastupidiselt teistele luuletajatele alustas kõigepealt keerukamatest teostest ja jõudis luuleni. Arbuja, abielus H.Talviku ja Mart Lepikuga. Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel"

Kirjandus
12-klassi Eesti kirjandus
2
doc

12. klassi Eesti kirjandus

ilusad ja head asjad toon romantiline naiselik sõnavara Palju maakeelt Ilus, puhas, tundeline Erinevused NSVL meelne eestimeelne sarnasused Kirjutasid armastusest, inimestega lähedased teemad, looduse temaatika. 4. Mille poolest erinesid 1950 draama, proosa ja luule? Draama- ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust. Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis

Kirjandus
Eesti kirjandus sulaajal-1956-1968--powerpoint
32
ppt

Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) (powerpoint)

emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja ­ jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang,

Kirjandus
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.

Kirjandus
Kokkuvõte kirjanduse tööks
5
doc

Kokkuvõte kirjanduse tööks

· Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 1944­1990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike

Kirjandus
Erinevate ajastute iseloomustused
7
doc

Erinevate ajastute iseloomustused

A. Tsehhov- annab novellides& näidendites edasi elu pisiasju, väliselt lihtsad ja märkamatud, kuid mille varjus leiavad aset inimlikud draamad ja tragöödiad; "Kolm õde". Naturalism kui kirjandusvool tekkis pr kirj 19.s II poolel, tuginedes positivistlikule filosoofiale. Positivism pidas kõige olulisemateks pos teadmisi, mida kinnitavad katseandmed, uuringud ja eksperimendid; N-st arenes välja 20.s dokumentaalromaan ning oli eelkäijaks ka 20. s süvapsühholoogilisele romaanile. 19.s luule,sümbolism- luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest; sümbolit ei pea üheselt mõistma; artistlikud­mängulised võtted. E.A.Poe- tuntud jutukirjanikuna, aga ka luulega; "Kaaren ja teisi luuletusi" 19.s lõpu drama- kõrvuti mitu stiili: naturalistlik-realistlik, sümbolistlik ja impressionistlik aeg, mil kujunesid välja ka modernismi eeldused ja toimus

Maailmakirjandus
Romantism ja loojad
3
doc

Romantism ja loojad

Varajased teosed, ,,Oodid" ja gooti õudusromaani vaimus eksootiline ,,Bug Jargal". 1820-ndate teisel poolel muutus tema maailmavaade, peale seda: 1. avar kaasaelamine ühiskondlikule õigusele 2. poolehoid rõhututele ja hüljatutele 3. jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu 4. müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. 1820. a lõpuni valitses lüüriline kallak. ­ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused". Luule jätkus1830. esimesel poolel kogudes ,,Sügislehed" ja ,,Videvikulaulud". 1831.aastal ilmus esimene meistriteos ,,Jumalaema kirik Pariisis". Ta elas kaada 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdludtele, sündmused peegelduvad romaanis ,,Hüljatud". Paljude aastate luulet koondav kogu ,,Kaemused. Eepos ,,Sajandite legend" jäi lõpetamata. Sotsiaalseid ja eetilisi probleeme käsitlesid ,,Meretöölised, ,,Mees kes naerab" ja ,,93. aasta". Draama ,,Cromwell". Essee ,,William Shakespeare"

Kirjandus




Kommentaarid (1)

merka16 profiilipilt
merka16: ei saanud kasu
19:15 03-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun