Eesti luule 1945-2005 (1)

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

Kirjandus 1905 - 1934

1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3)

Kirjandus

1

doc

Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming

6. Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming Sündis 1906 Jõgevamaal teemeistri tütrena ja suri 1989. Oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija; vastupidiselt teistele luuletajatele alustas kõigepealt keerukamatest teostest ja jõudis luuleni. Arbuja, abielus H.Talviku ja Mart Lepikuga. Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel"

Kirjandus

2

doc

12. klassi Eesti kirjandus

ilusad ja head asjad toon romantiline naiselik sõnavara Palju maakeelt Ilus, puhas, tundeline Erinevused NSVL meelne eestimeelne sarnasused Kirjutasid armastusest, inimestega lähedased teemad, looduse temaatika. 4. Mille poolest erinesid 1950 draama, proosa ja luule? Draama- ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust. Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis

Kirjandus

32

ppt

Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) (powerpoint)

emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus.  Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja ­ jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut .  Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang,

Kirjandus

32

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.

Kirjandus

5

doc

Kokkuvõte kirjanduse tööks

· Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 1944­1990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. Eesti Kirjanike Koperatiivi. Asutaja eesotsas oli B. Kangro. Hakati välja andma Eesti kirjanike teoseid. Ilmus umbes 780 teost(270 romaani, 200 luulekogu ja 150 mälestusteost). Eesti Kirjanike

Kirjandus

7

doc

Erinevate ajastute iseloomustused

A. Tsehhov- annab novellides& näidendites edasi elu pisiasju, väliselt lihtsad ja märkamatud, kuid mille varjus leiavad aset inimlikud draamad ja tragöödiad; "Kolm õde". Naturalism kui kirjandusvool tekkis pr kirj 19.s II poolel, tuginedes positivistlikule filosoofiale. Positivism pidas kõige olulisemateks pos teadmisi, mida kinnitavad katseandmed, uuringud ja eksperimendid; N-st arenes välja 20.s dokumentaalromaan ning oli eelkäijaks ka 20. s süvapsühholoogilisele romaanile. 19.s luule,sümbolism- luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest; sümbolit ei pea üheselt mõistma; artistlikud­mängulised võtted. E.A.Poe- tuntud jutukirjanikuna, aga ka luulega; "Kaaren ja teisi luuletusi" 19.s lõpu drama- kõrvuti mitu stiili: naturalistlik-realistlik, sümbolistlik ja impressionistlik aeg, mil kujunesid välja ka modernismi eeldused ja toimus

Maailmakirjandus

3

doc

Romantism ja loojad

Varajased teosed, ,,Oodid" ja gooti õudusromaani vaimus eksootiline ,,Bug Jargal". 1820-ndate teisel poolel muutus tema maailmavaade, peale seda: 1. avar kaasaelamine ühiskondlikule õigusele 2. poolehoid rõhututele ja hüljatutele 3. jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu 4. müstiliselt varjundatud elukõiksuse ülistus. 1820. a lõpuni valitses lüüriline kallak. ­ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused". Luule jätkus1830. esimesel poolel kogudes ,,Sügislehed" ja ,,Videvikulaulud". 1831.aastal ilmus esimene meistriteos ,,Jumalaema kirik Pariisis". Ta elas kaada 1830. ja 1848. a revolutsiooni püüdludtele, sündmused peegelduvad romaanis ,,Hüljatud". Paljude aastate luulet koondav kogu ,,Kaemused. Eepos ,,Sajandite legend" jäi lõpetamata. Sotsiaalseid ja eetilisi probleeme käsitlesid ,,Meretöölised, ,,Mees kes naerab" ja ,,93. aasta". Draama ,,Cromwell". Essee ,,William Shakespeare"

Kirjandus

Kommentaarid (1)