...................................................................................2 Elulugu; Kihlus, abielu ja troonipärimine...................................................................................3 Kroonimine ja valitsusaeg..........................................................................................................4 Nikolai II perekond.....................................................................................................................5 I Maailmasõda ja Nikolai II valitsusaja lõpp..............................................................................6 Arest ja hukkamine....................................................................................................................7 Seosed Eestiga...........................................................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................
Nikolai II Aleksandrovitš Romanov (Николай II Александрович; 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 1894–1917. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, misjärel vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlik residents. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918. 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kihlus, abielu ja troonipärimine
kontrolli. Aleksander I valitsemisajal ühendati Venemaaga Kartli-Kahhethi kuningriik (1801), Rootsilt saadi 1809 Soome suurvürstiriik, Osmanite impeeriumilt 1812 Bessaraabia ja Pärsialt 1813 Aserbaidzaan. Moodustati Varssavi hertsogiriik. Aastal 1862 otsustasid ärksad Viljandimaa mehed jäädvustada tänuks pärisorjuse kaotamise eest keiser Aleksander I mälestuse, selleks sai Aleksandri kool. Nikolai I (1825-1855) Elas aastatel 1796-1855. Nikolai kohta on öeldud, et ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku sõjaväekasarmut, hoolimata inimeste ehk sõdurite olukorrast, pöörates peaaegu kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise ja välise võimsuse kasvatamisele. 1826. aastal moodustas Nikolai I, Venemaa Keisririigi kontrollimiseks Isikliku Kantselei, mille 1. osakonna ülesanneteks oli täidevsaatva võimu kontroll ja rakendamine; 2. osakond tegeles seadusandliku võimu ülesannete realiseerimise ning seaduste kodifitseerimisega ning 3
teoorjadeks. Nikolai I 1796-1855 Keiser 1825-1855, Paul I noorim poeg. Kuigi Aleksandril oli mitu poega, olid need kõik erinevate naistega saadud väljaspool abielu ja ei sobinud seega troonipärijaks. Ta vanem vend Konstantin Pavlovits (srn 1831) loobus troonist, mis tõi kaasa dekabristide ülestõusu. Nikolai muutus sellest üritusest veel konservatiivsemaks ning tema valitsemisaega iseloomustavad keskvõimu jäikus ja salapolitsei. Nikolai valitsuse peamine ideoloog oli haridusminister Sergei Uvarov (srn 1865), kes pooldas autoritaarset keisrivõimu ja ranget õigeusku. Kurikuulus ja
Sisepoliitika: · Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917). · Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine.
1917 Veebruarirevolutsioon ja Ajutine Valitsus Rasputin. Kuni veebruarirevolutsioonini välja oli Venemaa ainuvalitseja Nikolai II, tema võimu ei seganud suuremat ei Ministrite Nõukogu ega Riigiduuma. Seega oli keisri lähikondsetel väga suur mõju riigiasjadele. Esmajärjekorras muidugi keisrinna Aleksandra (1872-1918), oma saksa päritolu tõttu Venemaal üsna ebapopulaarne naine, Briti kuninganna Victoria tütretütar. Aleksandra oli Nikolaile sünnitanud neli tütart ja poja. Poeg Alekesi (1904-1918) põdes hemofiiliat ja ema oli tema kaudu kergesti mõjutatav. Seetõttu saavutas alates 1912
Saksmaa hakkas varakult otsima endale liitlasi, et võidelda oma põhivaenlase Inglismaaga (küsimus kogu maailma juhtrollis, Inglimaal palju kolooniaid, kuid Saksmaal polnud ja Inglismaa tundis ohtu). Kujunes välja keskriikide blokk Kolmikliit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksmaa,Itaalia,hiljem ka Türgi ja Bulgaaria. Saksamaa valitses oma kolooniaid jõhkralt. Saksmaa sõjaplaan nägi ette, et Prantsusmaa tuleb lüüa enne Venemaa mobilisatsiooni lõppu. 26. Venemaa 1900-1914- Nikolai II absoluutne monarhia. a) Romanovid - peale Aleksander II surma tuli võimule Aleksander III, kelle ajal lõpetati reformid, ta suri aga noorelt ja tema asemel sai tsaariks noor Nikolai II, kes polnud valitsemiseks ettevalmistatud. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. b) Vene-Jaapani sõda - 1904. -1905.a
valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli "ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. 34. Punane terror - Nõukogude Venemaal VSDT(b)P KK ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918 riiklikult väljakuulutatud hirmutamise ja bolsevike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918.aasta juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee, nn Tsekaa eesotsas Felix Dzerzinskiga. 35. Valge terror - 36. Tsekaa Erakorraline Komitee, mis juhtis Punast terrorit eesotsas Felix Dzerzinskiga. 37. Sõjakommunism enamlaste poolt rakendatud majanduspoliitika: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja
Kõik kommentaarid