Kordamine arvestustööks – Renessanss (0)

1 Hindamata

Kordamine arvestustööks – Renessanss

Renessanssi mõiste ja tunnusjooned
Renessanss (prantsuse keeles taassünd) – keskajale järgnev antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumine, eelkõige Lääne-Euroopas 14-16. sajandil, sai alguse Itaaliast .
Renessanssi aja mõtlejad pidasid inimest heaks, kuigi nad ei öelnud, et inimesed oleksid vigadeta. Ideaalseks peeti harmooniat ja õnnelikkust maa peal. Oluliseks sai isiksus ja individuaalsus. Valitsevaks sai humanistlik mõtlemine, mis tähendas inimlikkuse ja inimese kaitset ning inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide ning maise võimu orjusest .

Uued kirjanduse liigid

sonett – keskaegsest itaalia kirjandusest põlvnev luulevorm , sai oma klassikalise kuju renessanssiajal. Eristatakse itaalia ehk Petrarca ja inglise ehk Shakespear'i sonetti. Petrarca „Laulude raamat“
novell – uudisjutt , lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega lugu. Rajajaks peetakse G. Boccaccio 't teosega „ Dekameron “.
rüütliromaani paroodia – naerab välja rüütlite elukauged fantaasiad ja jaburad seiklused , Miguel de Cervantes „Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast“
utoopia – mõttekujutuslik ideaalriik; teostamatu unistus ; Thomase More „Utoopia“
essee - lühem arutlev kirjutis, mis väljendab ja mõtestab selgitavalt autori arusaamasid või seisukohtasid; esseed käsitletakse sageli ka filosoofilise kirjutisena; Macchiavelli „Valitseja“

Klassikalise suletud novellitüübi tunnused

Vähe tegelasi
Väike ajavahemik
Vähe sündmusi
Tegevus toimub ühe liini, konflikti või sündmuse ümber
Sündmustiku arenedes pinge kasvab
Tegevus lõpeb püandiga

Mis on sonett? (Petrarca soneti stroofi- ja riimiskeem )
Sonett on keskaegsest itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, mis oma täiuse saavutas renessanssiajal. Peamiselt on sonetid armastuluule. Klassikalise, nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega (süli- või ristriimilisest) nelik värsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat, selget ja sünonüümirikast keelt. Ülesehitus pidi väljendama terviklikku mõtet, mis kulmineeruks 14. värsis poeetilise kokkuvõttena.
Stroofiskeem: 4, 4, 3, 3
Nelikute riimiskeemid:
a a
b b
b a
a b
a a
b b
b a
a b

Commedia dell ' arte ehk Itaalia teater
Nüüdisaegsele teatrile pandi alus renessanssiajal. Teatrikunstis valitses inimese vabaduse ideaal, põhiprobleemiks said inimese ja ühiskonna keerulised ja vastuolulised suhted. Commedia dell'arte esimesed elukutselised trupid tekkis 16. sajandil. Otsetõlkes tähendab see professionaalset teatrit, tegelikult mõeldakse selle all aga konkreetset teatrialast mõistet, mis määratleb näitlejate mängu omapära. Näidendid olid suurel määral improvisatsioonilised. Valmis kirjutatud ja pikki dialooge , mida oli võimalik kohandada peaaegu igale olukorrale kasutasid tõsisemad tegelaskujud. Näidendi põhiraskust kandsid aga traditsioonilised tegelased, kelle kaudu sai pilgata teatud elunähtusi ja sotsiaalseid kategooriad. Näiteks Pantalone – rikas ja ihne vana kaupmees , Dottore – šarlatan, pseudoõpetlane jne. Kanti tegelastele vastavat maski, mis piiras näitlejate võimalusi kasutada näoväljendusi.

Shakespear'i aegne teater
Shakespear'i aegsel Inglismaal oli arvukalt avalikke ja erateareid. ( Nt. „ Globe “). Avalikel teatritel pidi olema toetajaid. Draama muutus kirjandusliigiks, mis mõjutas ühiskonna hoiakuid kõige enam. Tegevus toimus järgemööda eri lavadel:
a) eeslava ehk prostseenium – põhitegelased, publik ümbritses kolmest küljest
b) tagalava – see oli eesriidega eraldatud
c)palkonlava – asus tagalava kohal
Näidendis kasutati lavaefekte ja dekoratsioone. Viljeleti nii tragöödiad kui ka komöödiad. Teater oli dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süžeega. Põhiliselt kirjutati 5- vaatuselisi värssteoseid. Teemad olid ajaloolised või mütoloogilised. Komöödiate sündmusi seostati kaasajaga. Naised kandsid teatris maske ja kaasa nad mängida ei tohtinud. Teater oli klubiline asutus.

Shakespear'i loomingu liigid, oska nimetada igast vähemalt kahte

tragöödiad – Hamlet , Romeo ja Julia , Macbeth , Othello
komöödiad – Veneetsia kaupmees, Palju kära ei millestki , Suveöö unenägu
ajaloolised kroonikad – Richard III, Henry V, Henry VIII
sonetid – Veenus ja Adonis, Shakespear'i sonetid

Oska iseloomustada „Hamleti“ tegelasi. Teose põhiprobleem ja peategelase põhivastuolu
Hamlet on oma aja kohta haritud inimene, vaimu aristokraat . Ta omas filosofeerivat mõistust ja rikkalikku fantaasiat. Samas ei ole ta vooruslikkuse näidiskuju – vahel on ta julm, kibe, irooniline ja range. Temas kasvab pessimism, mis viib Hamleti enesemõrva mõtteni. Ta leiab, et ei kannata üksi – kannatab ka kogu maailm. Maailm on tema arvates hukka läinud. Asi ei seisne mitte tapmise faktis, vaid selles, et mõrv sai toimuda ja jääda karistamata. Teost läbiv põhiprobleem ongi õiglus ja selle maksma panek.
Hamlet – kuningapoeg, kes saab teada isa mõrvast ning otsutab tõelise mõrvari paljastada ja õigluse jalule seada. Tegemist väga vastuolulise ja filosoofilise tegelasega, kes mõtleb ka enesetapule.
Claudius – Hamleti onu, kes tappis kuninga ja sai sel viisil võimule; kaval ja sihikindel, hea poliitik
Gertrud– Hamleti ema, leinas oma meest, kuid lõpuks abiellus mehe vennaga; kuulelik naine
Polonius
Laertes
Ophelia
Horatio
Fortinbras
Rosencrantz ja Guildenstren

Renessanssi romaan, liigid, iseloomustused
Renessanssiajal oli kõige levinum romaaniliik rüütliromaan. Eriti suure populaarsuse saavutas see Hispaanias. Teostest teostesse korduvad olukorrad ja tegelastüübid ning teatud kindlad kunstilised võtted. See peegeldas ajastule iseloomulikku seiklusjanu ja selle rüütellikud kangelased kehtestasid energilise, leidliku, võidutahtelise ja harmoonilise inimese ideaali .
Teiseks levis pastoraalromaan. See vastas eeskätt aristokraatliku vähemuse maitsele. Kangelaste suhted olid idealiseeritud, osutusid sageli traagilisekski. Peene vaimuga ja ülitundelised karjused kohtusid kauni looduse rüpes, nende eesmärk oli aus abielu.
Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegse realistliku romaani esimene aste. Oma nime on see žanr saanud romaanide peategelastelt, kelle prototüüpe – pisipettureid, valemängijaid ja sulisid – 16. sajandi Euroopas palju ringi liikus. Kirjeldades ühiskonna eri kihte ja nende keskkonda, püüdsid kelmiromaanid juhtida tähelepanu sotsiaalsetele väärnähtustele ja tegid seda kriitiliselt, kasutades ka groteski. Sageli oli tegemist ka kujunemisromaaniga. Eluline konkreetsus, biograafilisus ja pihtimuslikkus tegid kelmiromaanist kaasaja selle mõiste uusaegses tähenduses.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 59 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

uudishimulik04 Õppematerjali autor

Lühikokkuvõte renessanssist.

kirjandus renessasnss sonett

Sarnased õppematerjalid

doc

Renessanssi kirjandus

Kirjanduse kordamine 1. HUMANISM - uus mõtteviis tähtsustas inimest kui loojat, rõhutas tema individuaalsust ja vabadust. HUMANIST - oli veendunud isiksuse piiramatus arenemisvõimes ja enesejaatamises 2. KIRJANIK ZANR PEATEOS Dante filosoofiline poeem ,,Jumalik komöödia" Petrarca sonett ,,Laulude raamat" Boccaccio novell ,,Dekameron" Luther (reformatsiooni piiblitõlge ,,Üks kindel linn ja algataja) varjupaik" Erasmus satiir ,,Narruse kiitus" T. More utopistlik romaan ,,Utoopia" Rabelais (grotesk) rahvaluule ,,Gargantua ja Pantagruel" Cervantes rüütliromaani paroodia ,,Don Quijote" Shakespeare tragö?

Kirjandus

docx

Maailmakirjandus II

orjastamisele. Maadeavastused, kujutlus maailmast kui tervikust. Loodusteadused. Trükikunsti leiutamine. Ühiskondlikud vapustused ja võitlused: reformatsioon XVI saj alguses, Ameerika avastamine ja vallutamisele järgnenud sõjad, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale. Vallandusid ka individualism ja saamahimu, Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Montaigne’i esseed ja Shakespeare’i tragöödiad, ajastule omased enesekahtlused. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, vältas seal 3 sajandit. 7. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumaliku komöödia „Põrgu“, „Puhastustuli“; Vita nuova. Uus elu), Geoffrey Chaucer (Canterbury lood), MKL, KA. Dante: keskaegsed sümbolid ja maailmapilt + loovisiksuse geenius. „Jumalik komöödia“. Esikteos uues mahedas stiilis, rõhutas armastuse filosoofilist käsitust. Armastus Beatrice vastu. Autobiograafiline luuleraamat

Maailmakirjandus ii

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

igasugust maist, tumedat poolt seksuaalsust ja lihalikku armastust. 7 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · 16. sajandil asendub varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse ja inimese võimetesse vaikselt skepsisega ning edasi toimub renessansi kriis ja teisenemine barokki. · Renessanss sai alguse ja oli ulatuslikem Itaalias, vältas seal ligi 3 sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss 16. sajandiga. 8 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 6. Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer (KA, MKL, Chaucer Canterbury lood) Dante Alighieri · Poolenisti keskajas, poolenisti renessansis. Loomingut raamistavad keskaegsed

Kategoriseerimata

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist). I Keskaeg Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne-rooma imp lagunemine 5. saj-l). Lääne eur-s keskaeg lõppeb 15. sajandil, märgid, mis tähistavad uusaja algust (Ameerika avastamine). Itaalias renessanss tähistab ka ikkagi uue ajastu algust. See keskaeg on ikkagi ainult lääne kultuuris kasutatud ja selle püsimine ei ole kindel. Lihtsalt hakati nimetama nii. Ida eur käsitlustes, Nl-s venitati keskaeg isegi 17. sajandisse, mis Lääne Eur ikkagi ei kehti. Renessanss ja keskaeg on väga erinevad ja neid ei ole võimalik ühte arvata. 395 Lääne ja Ida-Rooma Rooma impeeriumi lõhenemine on juba keskaja algusele juhtiv. 476 L.Rooma lagunemine loetakse keskaja alguseks

Kirjandus

doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid. Apollon tappis mao ja lepitas Zeusi maaga. Seejärel viidi sisse maakummardamis

Üldine teatriajalugu

doc

Maailmakirjanduse konspekt

15.sajandil humanistlik tegevus laienes. Suur revolutsioon, 15.sajandi keskel oli trükikunsti leiutamine. Raamatud hakkasid rohkem levima. Hakkab levima proosakirjandus, eriti Itaalia rüütliromaanid(?). Hakkab tekkima erinevus. Ühelt poolt õpetlased, kes viljelevad teaduslikku haru, uurimuslik pool hakkab lähenema teaduslikule ehk looduslikule vaatele. 16.sajandil hakkab klassitsism tekkima, õpetlaste-humanistide mõjul. Aga loov- humanistidele ei meeldinud reeglid. 16.sajandil levib renessanss laiemalt Euroopas, mis on mõju avaldanud rasketel, sõja-aegadel. Reformatsioon sai alguse 1517.aastast Saksamaal, kui teolood Martin Luthar (1483-1546) kindlustas oma vaidlusteesid Wittenbergi kiriku uksele, protesteerides katoliku kiriku vastu. Tahtis puhtamat ja moraalsemat kirikut. Paavstivõimu vastane. Meeleolud olid Saksamaal väga levinud, lihtrahva olukord oli halb, kes nt pidid mitmekordseid makse maksma ja allusid mõisnikele ja paavstile

Kirjandus

doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Renessanss järgnes keskajale. Antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lä-Euroopas 14.16.saj. Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes. Renessanss on humanismist lahutamatu. Humanistid on renessansiaegsed õpetlased, kes süvenesid antiikkultuuri ja tutvustasid sealt saadud teadmisi kaasajale. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele teoloogidele. 15. 16.saj toimunud maadeavastused võimaldasid esmakordselt kujutlust maailmast tervikuna. Suurt hoogu said loodusteadused, mis panid mõistma looduse lõpmatust ja harmooniat. Inimesi hakati tajuma looduse osana. Tekkis uus usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse

Kirjandus

doc

Kirjandus keskajast

moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna kõigi ühiskonnaklasside seas. Dante Alighieri

Kirjandus

Rohkem sarnaseid