Esimesed linnalised asulad (0)

    1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt.   
Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus 
klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks.  
Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. 
aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania 
territooriumil asuv Jericho linn.  
Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. 
Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise 
kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. 
Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, 
mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest 
müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu 
tänavavõrk. 
Peale seda tekkisid ka Sumeri, Assüüria, Babülooni, Egiptuse ja Kreeta-Mükeene linnad. 
  2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.   
Lõuna-Mesopotaamiasse asusid sumerid, kõrge kultuuriga rahvas, kes allutasid endale 
pärismaalasi Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis ning rajasid sinna Sumeri riigi. 
Sumeri linnad:  Uri, Uruk, Nippur, Tel Taya, Ebla ja Mari (Ebla ja Mari on sumeri linnadele 
sarnased linnad) 
Uri linn oli Eufrati jõel asunud linn, mis asus seal 3.-2.at. vahetusel eKr. 
Uri linn oli oma aja üks õitsvamaid linnu, kuna see on omal ajal olnud tõeline suurlinn, milles 
oli: kaks sadama, Uri tsikuraat, kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa 
suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Kesklinn oli ümbritsetud 
ringmüüri ja kanaliga, kuhu voolas Eufrati jõe vesi. 
Uruki linn oli kõige suurem müüriga piiratud paik. Uruki müürid ümbritsesid 475 ha suurust 
maa-ala. Linnas oli kaks esinduslikku tsikuraati ning hulgaliselt templeid; elurajoonide 
tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri 
linnades. 
Nippuri linn oli üks sumerite tähtsamaid keskusi. See oli ilmselt algusest peale loodud kindla 
plaani järgi. Selle tunnitus on savitahvlile kraabitud linnaplaan, kus on selgesti ära toodud 
tähtsamate keskuste, tsikuraadi, templite ja linnamüüri piirjooned. Eriti tuleks tähelepanu 
pöörata linna ümbritsenud ebakorrapärasele müürile, mille looked ja nurgad linnaplaani peale 
kantud olid. Viimane asjaolu annab tunnistust mõõdistamise kõrgest tasemest ning headest 
oskustest, aga ka vajaminevate tööriistade olemasolust.  
Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud 
külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal.  
 


  KOKKUVÕTTE:​ Sumeri linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles 
täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt 
stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja 
palee kui ka tsikuraat. Sumeri linnades olid väikesed 2-3 korruselised majad ja suur rõhk oli 
laiadel peatänavatel.  
 
Assüüria linnad: Assur, Dur Šarrukin, Ninive 
Assuri linna asutamisajaks peetakse 4.at. eKr. 2.aastatuhande keskel kujunes temast Assüüria 
pealinn. Purustati 614.a.eKr. 
Assuri plaan annab hea ettekujutuse vanadest Assüüria linnadest.  Assuri linn asus kaitstud 
jõesaarel(põhjapoolel oli kaitstud Tigrise lisajõe kanalihga, mis oli ühendatud Tigrise jõega), 
mille lääne- ja lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana 
loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga, sellele liitus veel 
samuti müüriga kaitstud “uus” linn. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned 
umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse.  
Dur Šarrukin oli Assüüria linnade hulgast üks põnevamaid. See oli ainult residentsiks 
ehitatud suurjooneline linn (ehitusaeg: a.711 eKr. - a.707 eKr.) Linn oli nelinurkse plaaniga, 
ca 30 ha suur, mida piiras 7 km pikkune ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane. 
Magistralid viisid linna keskuses asuvasse paleesse. Paleekompleksi kuulus ka tsikuraat. Linn 
tundus olevat igavene ja võitmatu, ning demonstreeris oma vägevuse ja teiste kaitsetuse. 
Ninive linn oli maailma esimene metropol.  Plaanilt meenutas see väljavenitatud kolmnurka, 
mille pindalaks mõõdeti 728 ha ning kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud 
10 m paksuse 15 väravaga kaitsemüüriga, mille kogupikkuseks mõõdeti 12 km. Linnamüürid 
olevat olnud nii laiad, et nendel võis kõrvuti sõita kaks paarisrakendiga kaarikut. Müüri 
ümbritses veel 40 m laiune vallikraav. 
Ninive vanasse hoonestusse olid sissemurtud sirged ja laiad prospektid, kusjuures 
peatänavate laiuseks oli u.26 m.  
 
KOKKUVÕTTE: ​Assüüria linnad olid sarnased Sumeri linnadega, kuid peatänavate asemel 
tekkisid prospektid või magistralid. Nendes linnades toodi esile üksikuid esindushooneid, mis 
asusid linna keskel. Assüüria linnades oli oluline linnade kaitsmine seepärast linna ümber 
ehitati müüre. Olulisemad linnad olid kaitstud väga paksu müüri ja kanalite/jõede/kraavidega​. 
Babüloni linn tekkis juba Vana-Babüloonia aegadel, kuid mitmeid kordi oli vallutatud 
assüürlaste poolt. Babüloonlased üritasid end kaitsta ja seetõttu Babülon oli kaitstud paksu 
müüriga ja linna plaanisruktuur oli korrapärane. 
Babülon on Mesopotaamia kõige tuntuim linn. Hammurabi valitsemise ajal tõusis Babüloonia 
suurriigiks ning Babülon muutus väikesest asundusest Ees-Aasia suurimaks majanduslikuks, 
poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks.  
Uus-Babülon paistis silma keerukate kaitseehitiste poolest. Kreeklased pidasid 
uus-babüloonlaste rippaedu üheks seitsmest maailma imest.  
Pärast Uus-Babüloni vallutamist pärslaste poolt kandus Mesopotaamia-alade linnaehituskunst 
ka neile aladele üle.  


   
KOKKUVÕTTE: ​Babüloonia linnad olid sarnased Sumeri linnadega. Nende plaanistruktuur 
oli korrapärane ja linnad paistsid silma keerukate kaitsehitiste poolest. Vaatamata suurele 
ohule Babülon sai suurriigiks. Babüloonia linnades oli kõrgel järjel aia- ja pargikunst. Kõige 
tuntuim neist on Uus-Babüloni rippaed.