Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kaasaegne arhitektuur Klassitsism-Postmodernism (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus ja millal tekkisid?
Kodutöö nr 1
  • Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt.
    Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.-aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel.
    Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat .
  • Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu.
    Sumerite linnad – ( Nippur , Ur, Uruk , Adab , Lagash, Eridu , Umma, Kish ) Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 – 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad , neid omakorda asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud. Kokku asus Sumerite linnaosa levialas umbes tosin suuremat linna koos nende juurde kuluva maa-alaga, kus toimis hästiorganiseeritud niisutussüsteemile tuginev majandus.
  • Nippur (usuline keskus) - Ringmüüriga ümbritsetud linna keskuses asuvad linna peamised dominandid – templid ja tsikuraat, nende ümber aga tõenäoliselt preestrite linnus. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal.
  • Ur –tampsavist või toortellistest kaitsemüüriga ümbritsetud ainult linna keskosa. Kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus , vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka kuulus tsikuraat.
  • Uruk – ringmüür ümbritseb tervet linna. Linnas oli kaks esinduslikku tsikuraati ning hulgaliselt templeid; elurajoonide tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri linnades.
    Teised sumerite linnad olid analoogilised väikeste erinevustega.
    Assüüria linnad – (Assur, Kalhu, Ninive ja Dur Šarrukin) Assüüria haarab enda alla Põhja-Mesopotaamia, enamik tema linnadest on rajatud Tigrise kaldale.
  • Assur – Jõesaarele rajatud ebakorrapärase kujuga linn, mille lääne-lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud “uus” linn. Linnamüüris oli mitu väravat. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse.
  • Dur šarrukin - Ainult residentsiks rajatud suurejooneline linn, mis ehitati praktiliselt 4 aastaga valmis. Dur Šarrukin oli nelinurkse põhiplaaniga ( Mesopotaamia alade linnadele oli iseloomulik, et nelinurkse põhiplaaniga linnade nurgad olid suunatud põhiilmakaarte poole. Uurijad väidavad, et selline linnaplaneerimine seostub ka Mesopotaamia alade rahvaste pärimusega loode-, edela-, kagu- ja kirdetuulte müstilistest omadustest, mistõttu müüri sirged lõigud just nende tuulte suunas pidi ehitatama). Linna territooriumiks arvatakse ca 30 ha, mida piiras 7 km pikkune ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane, seda hoidsid koos paar laiemat magistraali, mis viisid linna keskuses asuvasse paleesse. Paleekompleks oli tõstetud 14 m kõrgusele platvormile ning hõlmas kokku ligi 17 ha. Tegelikkuses kujutas see endast sakmelise müüriga ümbritsetud suletud hoonetekompleksi, mille 209 eriotstarbelist ruumi paiknesid umber suuremate ja väiksemate siseõuede. Paleekompleksi kuulus ka tsikuraat.
  • Ninive - Plaanilt meenutas see väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks mõõdeti 728 ha ning kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud 10 m paksuse 15 väravaga kaitsemüüriga, mille kogupikkuseks mõõdeti 12 km. Linnamüürid olevat olnud väga laiad. Müüri ümbritses veel 40 m laiune vallikraav .
    Babüloonia linnad – Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas – seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jooksevad. Elanikkond jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks .
  • Vana Babülon - Arvatavasti oli ümbritsetud ringmüüri ja vallikraaviga. Linna keskel oli ilmselt suure siseõuega kindlustatud loss ning tsikuraat peatempliga. Ajalookroonikais on teateid mitmekorruselistest elamutest , mis olid ehitatud maapinnast kõrgemale asetatud platvormile.
  • Uus-Babülon e. Kaldea riik – Linnaehituses sai Uus-Babülonile eeskujuks Vana-Babüloonia. Linn koosnes umbes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust, uuemast eeslinnast ning kogu seda ala ümbritsenud urbaniseerunud territooriumist. Uus-Babüloni plaan oli peaaegu korrapärane ristkülik, mille Eufrat poolitas vana- ja uuslinnaks. Linn oli ümbritsetud kahekordse ringmüüriga ja hüdroehitiste süsteemiga, mis vajaduse korral võimaldas linna ümbruse Eufrati veega üle ujutada. Arhitektuuriliselt olid kõige mõjukamad kaitseehitistena rajatud kahekordsed linnaväravad. Uus-Babüloni linna peapühamu oli Paabeli torn. Babülonis oli suurel hulgal mitmesugustele jumalatele pühendatud templeid. Ent kõige enam oli Babülon tuntud oma rippuvate aedade poolest. Antiik-Kreeka autorite kirjelduste järgi oli linn suurelt osalt hoonestatud 3-4 korruseliste elumajadega.
  • Kaasaegne arhitektuur Klassitsism-Postmodernism #1 Kaasaegne arhitektuur Klassitsism-Postmodernism #2 Kaasaegne arhitektuur Klassitsism-Postmodernism #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teague Õppematerjali autor
    KLASSITSISM, Historitsism, CHICAGO KOOLKOND , PREERIASTIIL, VARAJANE RATSIONALISM, JUUGEND , Glasgow koolkond , Eesti tsaariajal, HISTORITSISM, RAHVUSROMANTISM, VARAMODERNISM, DE STIJL , MODERNISM - uusasjalikus, EESTI VABARIIK - UUE RIIGI LOOMINE JA EHITAMINE, TOTALITAARNE ARHITEKTUUR, MODERNISM USA-s, RAHVUSVAHELINE STIIL, NÕUKOGUDE EESTI, NEOBRUTALISM, AVANGARD, POSTMODERNISM,

    Sarnased õppematerjalid

    Esimesed linnalised asulad
    3
    pdf

    Esimesed linnalised asulad

    1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organise

    Ajalugu
    Esimeste linnade kujunemine ja assüüria-babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt
    10
    docx

    Esimeste linnade kujunemine ja assüüria, babüloonia ning sumerite linnadest lähemalt

    Ajaloo kodutöö 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Esimestest linnalistest asulatest, eluviisist ja linnakultuurist on alust kõneleda pärast Natufi kultuuri. Mille üheks tähiseks on Jeeriko, tänapäeval Jericho, ka Ar Richa, Jordaanias. Jeeriko, seda linna tundakse hästi ka Piibli järgi, nagu ma aru saan, siis hetkel selle kunagist asukohta tähistab vaid küngas. 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni peaegu 9 meetri

    Arhitektuuri ajalugu
    Mesopotaamia-Eufrati ja Tigrise vahel
    76
    ppt

    Mesopotaamia, Eufrati ja Tigrise vahel

    MESOPOTAAMIA Maa kahe jõe -- Eufrati ja Tigrise vahel Mesopotaamia ­ jõgede vaheline maa (kreeka keeles) Millised olid tähtsamad sumerite linnad? VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja pä

    Geograafia
    Kunstiajalugu
    12
    pdf

    Kunstiajalugu

    · Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ­ ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud ­ keraamika · Tekib ornament ­ savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse arhitektuur · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid

    Kunstiajalugu
    Kunsti arvestus
    27
    doc

    Kunsti arvestus

    Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas ­ rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe. Marduki templi tsikuraat ­ Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt. Vana-Egiptuse arhitektuur Mastabad - ülikutele; koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvat kastitaolisest kiviehitisest Astmikpüramiid-ehitati mastabad kõrgemale, kivikuhi hakkas ahenema, esimesena Dsoser Püramiidid-täideti astmikpüramiidide astmed Kõige kuulsamad on püstitatud: Tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal · Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni

    Kunstiajalugu
    Vanad idamaad
    15
    doc

    Vanad idamaad

    valuvaigistina, metallide soolad, operatsioonid. Pimesoole eemaldamine oli sama tavaline kui praegu, aju ja südame opid, hambaparandus, pulsi järgi mõõdeti tervise seisundit. 6 Kirjeldati suhkrutõbe, kopsupõletikku, südamehaigusi. Matemaatika jäi alla babülooniale ja sumeritele. Lahendasid ühe tundmatuga võrrandeid, ruumalad, pindalad, pii, ringjoon. Astronoomia ­esimene kaasaegne kalender. Aasta algas 19.juuliga. Jagasid ööpäeva 24 tunniks. Arvati et öösel on tunnid lühemad kui päeval. Mõõtsid aega. Esimene kell oli päikesekell. Veekell -anum jagati 12ks. Vesi voolas välja. Iga päev täideti uuesti. Liivakell ­ sai määrata minuteid. Foiniikia Pikaks venitatud ala piki rannikut. Jääb Väike-Aasia poolsaare ja egiptuse vahele. Ühelt poolt on piiratud Süüria mägedega ja teiselt pool Vahemerega.

    Ajalugu
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
    48
    doc

    "Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

    · Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad · Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus · Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua · Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud ­ vaarao Tutanhamoni haud · Seinad kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega · Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal IV Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst · Ben-ben monumendid ­ kiviplokkidest laotud, tipud püramiiditaolised (päikesekultus), kiljem obeliskid ­ üks 4nurkne kiviplokk · Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid · Egiptuses oli u. 700 jumalat · Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked · Templite kätte kogunesid suured varandused

    Kunstiajalugu
    Kunsti ajalugu
    93
    doc

    Kunsti ajalugu

    ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun