Ateena - Ateenas oli palju thtsamal kohal haridus, poisid alustasid oma haridusteed 7-aastastena. 18-20 vanuses olid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said sjalise ettevalmistuse. Prast teenistust said nad tisiguslikeks kodanikeks. 8.Selgita misted ja too nide Vana-Kreeka ajaloost: demokraatia, aristokraatia, trannia. v: Demokraatia - lihtsalt eldes rahva vim. Niteks kujunes Ateenast demokraatlik riik viiendal sajandil, kui riigi eesotsas seisis Perikles. Toimusid rahvakoosolekud ja kik kodanikud olid seaduste ees vrdsed. Aristrokraatia - lihtsalt eldes parimate vim. Selle all misteti krgklassi inimesi. Aristrokraatide seast prinesid valdava enamuse riigimeestest kui ka vaimuinimestest. Trannia - ainuvalitseja vim, kui inimene on haaranud vimu riigis tihtipeale lbi vgivalla. Kui riigis olid pingelised olukorrad ja Kreekat vaadates poliste vahel olid arusaamatused ja vastuolud, juhtus tihti, et
suruma. Mereliidu kassast saadud rahaga ehitati üles Ateena linn, mis oli maatasa tehtud. V sajandi lõppus toimusid Peloponnesose sõjad. Kreeka linnriigid Sparta eestvedamisel astusid Ateena vastu. Ateena kaotas, kuid lisaks sellel nõrgenesid kõik teised polised. 6 IV sajandil tugevnes Makedoonia. 1.5.1.1 ATEENA KLAASIKALISEL AJAL. Kuulsaim valitseja oli Perikles, temal oli esimesena ametinimeks strateeg. Võttis vastu uued seadused. Kasutas Mereliidu kassa raha Ateena ülesehitmaiseks. Perikles suri katku. Periklese ajal ehitati ka Ateena Akropol. Akropol - Ateena ülalinn. Propüleed - Akropoli peaväravad tiibhoonetega. Pallas Athena (Odakandja Ateena) - jumalus Athena kuju, oda ots oli kuldne. Parthenon - Akropoli pea tempel. Ehitatud Akropoli sisenejale viltu, et paistaks suurem. Phedias - kujur ehk kiviraidur, kes valmistas Athena ja Zeusi kujud
Egeuse sadamasse sisenevad laevad vajasid ohutuseks leppemärke. Ja selline ülesanne oligi templi kõrvale püstitatud Athena kujul, mille käes oli pikk oda kullatud otsaga. Aristrokaat on pikka aega võimul olnud suurmaa omanikust vaba mees. Luuletaja Solon, kes leidis, et ka teised Ateena kodanikud peaksid saama osa võtta rahvakoosolekutest. hääleõigusega.Viienda sajandi keskel E.Kr kerkis Ateena linnriigi etteotsa Perikles, kes kehtestas kindla korra rahvakoosoleku ja aristrokaati võimu suhetes: 1. Kõik Atheena täisealised meessoost põliselanikud sõltumata varanduslikust seisundist moodustasid Atheena kodanikkonna. 2. Kreeklasi ei tohtinud orjastada. 3. Kõigil kodanikel on õigus võtta osa kümnepäevaste vaheaegade tagant toimuvatest rahvakoosolekutest sõna- ja hääleõigusega. Koosolekute vaheaegadele valitsesid 500nõukogu kümme strateegi ehk väejuhti. USK
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Hoolimata nimest kasutati seda peamiselt varakambrina. Seal hoiti Ateena Mereliidu varasid. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitustööde algatajaks oli Perikles. Arhitektideks ja ehitusmeistriteks olid Iktinos ja Kallikrates. Frontoonide kujude ja friisil asuvate metoopide autoriks oli Pheidias ja arvatavasti ka tema õpilased Agorakritos ja Alkamenes. Friisil on kujutatud muu hulgas gigantomahhiat, kreeklaste ja amatsoonide võitlust, stseene Trooja sõjast ning kentaurideja lapiidide võitlust. Tümpanoni skulptuurid valmisid alles 432. aastal eKr. Neid peetakse üheks Vana-Kreeka kunsti paremateks näideteks. Idaküljel, peasissekäigu
Antiikkunsti kodutöö Gerda Rohi 26.10.2012 Võrdlemaks kahte tööd antiikkunstist otsustasin ma Myroni ,,Kettaheitja" ehk ,,Diskobolus" ja Lysippose ,,Hermes sandaali sidumas" kasuks. Minu esimeseks valikuks oli Myroni ,,Kettaheitja", mis on klassikalise Kreeka kunsti üks kuulsamaid teoseid. Mind paelub Myroni oskus kujutada inimese liikumist niivõrd täiuslikult, et see elustab tema skulptuurid. Kui tänapäeval saab suurima kehalise pingutuse momenti jäädvustada näiteks foto abil, et hiljem selle järgi teha skulptuur, siis tollal ju sellist võimalust ei olnud. Ometi on Myronil õnnestunud äärmiselt oskuslikult kujutada momendi põgusust ja kehadetaile. Myroni originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka klassikalisel ajajärgul, ligikaudu 450.aastal eKr. Kuna see pole aga säilinud, oleme skulptuuriga tuttavad tänu arvukatele roomlaste koopiatele. ,,Kettaheitja" kujutab noort meest enne kettaheitmist hoogu ...
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
1789-1799 toimus, on mõjutanud pea et kõigi maailma rahvaste käekäiku, kutsutaksegi seda sündmust kõikides keeltes Suureks Prantsuse revolutsiooniks. I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München
1 I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos 'rahvas' ja kratos 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina ehk reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30.
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säi...
areng (tihedad kontaktid foiniiklastega), metallraha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur, ühised kultuskeskused, esimesed olümpiamängud - 776 eKr o Klassikaline ajajärk - u 500-338 eKr, sõjad Pärsiaga u 500-449 eKr Dareiose retk Ateena vastu - 490 eKr Maratoni lahing, Xerxese retk - 480 eKr Salamise lahing, Sparta ja Ateena esiletõus Sparta Peloponnesose Liit Ateena Ateena Mereliit Perikles Peloponnesose sõda - 431-404 eKr -> Sparta ülemvõimu periood (Sparta liit Pärsiaga), Teeba tõus, Sparta ülemvõimu lõpp - 371eKr, Makedoonia tõus 359-338 eKr Philippos II (359-336) 338 Chaironeia lahing: Makedoonia purustas Kreeka ühendväe o Hellenismiperiood - 338-30 eKr, Aleksander Suur (336-323 eKr) vallutas Pärsia, kogu Ees-Aasia, Egiptuse, Iraani(kuni Indiani), Hellenistlikud
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupip...
merelahing Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja Kreeka hiigelaeg Sparta ja Ateena võimsaimad. Mõlemal 480-431 a eKr liitlased, suhted pingelised. Ateenas demokraatia riigi eesotsas poliitik Perikles, edendas laevastikku, tugevdas riiki. Ateena tähtis majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesuse sõda Vastuolud Ateena ja Sparta vahel. 431- 404 a eKr Ateena laevastik merel, spartalased maismaal. Spartalaste võit, ajutine lõpp Ateena võimsusele. Sparta ülemvõim Sparta liit Pärsiaga. Domineerib Kreekas.
Pärsia södadele järgne s Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkis Kreeka linnriikide seast esile kaks Sparta ja Ateena. Sparta, mida iseloomustas range söjaline iseloomustus kerkis juba Pärsia södade ajal esile. Tema tugevuseks oli jalavägi. Peloponnesose Liit Löuna-Kreeka riigid, mis toetused söjaliselt eeskätt maaväele. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat suunas ning kujundas pikka aega silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai kaubandus- ja kultuurikeskus. Tema tugevus oli laevastik. Ateena Mereliit Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid, mis oli rajatud Pärsia vastaseks vöitluseks. Peloponnesose söja tagajärjel, Ateena ja Sparta vahel, kaotas köik Ateena, sestSparta oli sölminud suhte Pärsiaga, et too toetaks riiki rahaliselt, saades tugeva laevastiku. Ateenast sai Spart söltlane. Sparta ülemvöimuga anti Egeuse mere läänerannik pärslastele tagasi. Loodi Sparta-vastane liit
Teema: Vana-Kreeka c 10 klassi arvutitund 1. veebruaril 2008. a. 1. Vana-Kreeka ajalooperioodid. Tuleta meelde, missugusteks etappideks jaotatakse Vana-Kreeka ajalugu, kirjuta nimetus tabeli ülemisele veerule. Egeuse ehk Kreeka- Tume ajajärk Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi aeg Mükeene kultuur 2000-1400 eKr 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-330 eKr 330-30 eKr d, f, i, r, y, z n, p, s, t, bb c, h, j, l, m, v, cc a, k, q, x, dd, ff b, e, g, o, u, w, aa, ee Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kul...
elanikud) - heloodid spartiaatide maad harivad orjad (Messenia alistatud elanikud) · Valitsemiskorraldus: *kaks kuningat, kelle võim oli päritav (juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid) *vanemate nõukogu geruusia (30 liiget, üle 60 aastased) *viis efoori (riigiametnikud *spartiaatide koosolek · Ateena ühiskond ja valitsemine: *Kesk-Kreekas Atika maakonnas *varasel perioodil valitses pärilik aristokraatia *5.sajandil juht Perikles, kujunes dem riik. *Ühiskonnakihid: - kodanikud vabad meessoost täisealised põliselanikud (20.a) (ateenlaste orjastamine keelatud, naised polnud kodanikud) - metoigid Ateenasse elama asnunud vabad muulased - orjad · Valitsemiskorraldus: *rahvakoosolek (10 päeva tagant, kõik kodanikud) *500 liikmeline nõukogu ja riigiametnikud *6000 kohtuniku *10 strateegi Hellenite igapäevaelu · Aristokraatlik eluviis:
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
1.Tsivilisatsiooni teke Tsivilistatsioon e. kõrgkultuur sisemiselt korraldatud ja kõrge kultuuriastmega ühiskond Varaste tsivilisatsioonide tunnused: viljelusmajandus ja karjakasvatus(oldi üle mindud küttimiselt ja koriluselt) / ühiskondlik tööjaotus(osa inimesi tegeleb põlluharimise või karjakasvatusega, teised käsi või kirjatööga, juhivad riiki) / ühiskondlik kihistumine / riiklus(rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks ja valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) / kirja olemasolu(seda kasutati eelkõige majandamist ja riikliku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks) / usk jumalatesse Vanaaja tsivilisatsioonide uurimine: arheoloogia - muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku käsitlev ajalooteaduse haru, muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) et...
Kui inimene ei suutnud võlga tagasi maksta, kaotas ta oma maa ja raha ning muutus võlaorjaks. Tihti jäädi võlaorjaks terveks eluks. Vaesemate elanike hulgas tekitas see tugevaid proteste. Solon tuli aga lihtinimestele vastu, vabastas kõik orjad ning kuulutas nende võlad kaetuks. Endist maad orjad tagasi siiski ei saanud. Seetõttu tekitas reform mõnes seltskonnas rahulolematust. Ateena valitsemine Periklese ajal. Perikles valitses 5 saj eKr. Oli esimene strateeg e peaminister, viis läbi mitmeid reforme: · Ateena elanike jaotus ja kohustused. Soloni reformi täiendus. 1. Ateena kodanikud kolmandik elanikest. Kodanike hulka peeti nüüd ka naisi ja lapsi. Õigused olid piiramatud. 2. Vabad elanikud e metoigid. U viiendik elanikkonnast. Isikud, kes olid Ateenasse sisse rännanud. Ateenas sündinud metoikide
Komöödiad kujutasid eelkõige igapäevast poliitilist elu, tragöödiad aga põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel. Näitekirjanikud püüdsid inimestele enamasti tuttavatest tragöödiatest välja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kuulsaimad tragöödiakirjanikud olid Aischylos (,,Oresteia") ja Sophokles (,,Kuningas Oidipus") Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. Millega on läinud ajalukku järgmised isikud?: * Perikles - Ateena riigimees, teostas aastast 460 e. Kr.tähtsaid demokraatilisi reforme. Sõlmis rahu Pärsiaga 449 e.Kr. ja Spartaga 445 e.Kr. Peale seda valiti strateegiks. Arendas suurejoonelist ehitustegevust ja viis õitsele Ateena vaimuelu. Peloponne - sose sõjaga kaasnevates hädades süüdistatuna ei valitud teda strateegiks 430 e. Kr. 429 e.Kr. taastas oma seisundi, kuid suri samal aastal katku. *Demosthenes - Ateena kõnemees ja poliitik. Tegutses advokaadina ja silmapaistva
Kreeta- Mükeene 3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, ku...
Termopüülide kaitsmine (Sparta vs Pärsia) maakitsusele 300 parimat spartalast, kes kõik tapeti, aga selleks ajaks oli pärslaste võim raugenud. Klassikaline ajajärk(6-5 saj eKr)- Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta, kogusid enda ümber toetajad ja toimus sõjaline konflikt Peloponnesose sõda(431-404 eKr) Sõja võitis Sparta. Järgnes lühike Sparta ülemvõim kuni Ateena taas võimu saavutas. Perikles kujundas pikka aega Kreeka poliitikat. Kreeka usund: Polüteistlik-mitme jumala kummardamine, Kreeka jumalad olid antropomorfsed(inimesekujulised) Tähtsaimad jumalad kuulusid Olympose jumalate perekonda: Zeus(piksejumal), Hera(Zeusi naine), Poseidon(merejumal), Hades(allilm), Ares(sõjajumal), Apollon(valguse, tarkuse, kaunite kunstide jumal), Hephaistos(tuli ja vulkaanid), Athena(linnade kaitse jumal), Artemis(jahijumal), Aphrodite(armastus)
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
5. saj. eKr üritas Pärsia suurriik alistada oma võimule ka Kreeka polised. Kreeka-Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg (5. saj. 4. saj. I pool), mida tuntakse ka klassikalise ajajärgu nime all. Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seas esile eriti Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat kujundas 5. saj. eKr pikka aega Muinas-Kreeka üks kuulsamaid riigimehi Perikles. Ateena oli Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateenal oli Kreeka võimsaim laevastik. Sparta oli sõjaväelise korraldusega riik, millel oli Kreeka tugevaim sõjavägi. Sparta ümber koondus palju- sid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose liit. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pinge- lised ning viisid pika ja kurnava Peloponnesose sõjani (5. saj. lõpus eKr). See lõppes Sparta ja tema liitlaste võiduga. Järgnes üle 30 a
Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas
Kreeka valitsus üritab need tagasi saada, kuid hetkel ei edene need asjad. Kreeka Parthenon Tänapäeval. Ehitusstiil ja Design Esimesed eeltööd Parthenoni ehitamiseks algasid juba pärast Maratoni lahingut (490-488 eKr). Kuid Pärslaste sissetungi tõttu hävitati ning purustati kõik oma teel. Seega pidi Parthenoni ehitamisega alustama uuesti. 5. sajandi keskel eKr, kui Ateena muutus suurimaks kultuurikeskuseks oma ajaloos, tuli Perikles välja ambitsioonika ehitusproektidega, mis kestsid kogu sajandi teise poole. Kõige tähtsamad ehitised, mis on nähtavad Akropolilt Parthenon, Propylaia, Erechheion ning jumalanna Nike'i tempel olid ehitatud just tol ajal. Parthenon oli ehitatud kuulsa skulptori Phidiase karmi järelvalve all, kes andis samuti suure panuse ka kõikvõimalike dekoratiivsete skulptuuride ehitamisele. Arhitektid Iktinos ning Kallikrates alustasid aastal 447 eKr ning lõpetasid
riigiametnikele, nõukogule; hiljem ka allus sõjavägi; täitsid preestri kohustusi + lihtkodanikud 30 liikmeline vanemate nõukogu. Tugev laevastik Tugev maavägi (elukutselised) Kodanikkond: täiskasvanud meessoost Kodanikkond: spartiaadid põliselanikud Vahendamata demokraatia Range sisemine korraldatus Kõrgelt arenenud kultuur Vaimukultuur tühine · Perikles Ateena väejuht ja riigimees (poliitik); võitlus pärslaste vastu; ehitati Ateena akropol · Pythagoras filosoof ja matemaatik · Hippokrates Vana-Kreeka arst, arstivanne tema poolt · Herodotos ajaloo isa; Vana-Kreeka rännumees; kirjutas kokkuvõtte Kreeka Pärsia sõdadest · Sokrates filosoof (,,Ma tean, et ma midagi ei tea); kõhkles teesides · Platon filosoof; Sokratese õpilane; pani kirja tema mõtted; idee ideaalsest riigikorrast
Kodanikke ja mittekodanike tavaliselt võrdselt, mõnel perioodil mittekodanikke pisut rohkem. Tegeleti käsitöö ja kaubandusega. Ateena kuulus ka Ateena Mereliitu, mistõttu oli neil Kreeka polistest parim laevastik. Ateena hakkas demokraatlikuks muutuma alates aastast 594 eKr, kui riigimees Solon kärpis mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Kui aga riigi eesotsas seisis Perikles (5. saj keskel eKr), kujunes Ateenas välja kindlalt demokraatlik kord. Sparta. Asus Lõuna-Kreeka Lakoonika maakonnas. Nad allutasid endale ka naabermaakonna Messeenia ja orjastasid selle. Elanikkonnas olid kodanikud (spartiaadid), vabad, kuid poliitiliste õigusteta perioigid (enamus Lakoonika talupoegi) ja Messeenia maakonna elanikud orjad heloodid. Kodanike osakaal polises väga väike. Tegevusaladest oli tähtsaim harukordne elanike kasvatamise
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad ...
See aga tagas ühiskonna täisväärtuslike liikmete suurema vabaduse ja heaolu. Võib arvata, et just asjaolu, et orjad kõige kurnavama töö ära tegid, võimaldas Kreeka ühiskonna lihtliikmetel tõusta vabadeks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Ateena ja Sparta 478 431 eKr Kreekas domineerisid suhteliselt aristokraatlik Sparta ja demokraatlik Ateena, kelle omavahelised suhted olid pingelised. Ateena poliitikat juhtis pikka aega sajandi silmapaistvaim riigimees Perikles. Ühteaegu sai Ateenast Kreeka suurim linn, peamine kaubanduse ja kultuurikeskus. Ateenal oli võimsaim laevastik Kreekas ja Pärsia vastu võitluseks asutatud Ateena mereliit ühendas ateenlaste võimu alla Egeuse mere rannikul ning saartel paiknevaid linnriike. Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. Ta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased olid juba
See aga tagas ühiskonna täisväärtuslike liikmete suurema vabaduse ja heaolu. Võib arvata, et just asjaolu, et orjad kõige kurnavama töö ära tegid, võimaldas Kreeka ühiskonna lihtliikmetel tõusta vabadeks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Ateena ja Sparta 478 431 eKr Kreekas domineerisid suhteliselt aristokraatlik Sparta ja demokraatlik Ateena, kelle omavahelised suhted olid pingelised. Ateena poliitikat juhtis pikka aega sajandi silmapaistvaim riigimees Perikles. Ühteaegu sai Ateenast Kreeka suurim linn, peamine kaubanduse ja kultuurikeskus. Ateenal oli võimsaim laevastik Kreekas ja Pärsia vastu võitluseks asutatud Ateena mereliit ühendas ateenlaste võimu alla Egeuse mere rannikul ning saartel paiknevaid linnriike. Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. Ta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased olid juba
Aristokraatlikult meelestatud, pooldas liitu Spartaga, aitas neid Messeenia ülestõusu mahasurumisel, Ateenas ebasoosingusse, pagendati ca 462 ostrakismiga. Periklese ja Ephialtese vastane. Suri pärslastelt Küprost vallutades. Ephialtese reform - Ateena demkraatlik riigimees, viis 462 läbi reformi, millega võeti areopaagi nõukogult poliitiline võim, jagas selle rahvakoosolekule ja rahvakohtutele. Alus radikaalsele demokraatiale. Mõrvati 461oligarhide poolt, asetäitja Perikles võimule.. Perikles (495-429) kuulsaim Ateena poliitik ja oraator, kindral.Alkmeoniidide soost. Ateena impeeriumi looja, tema ajal (460-429) ehitati välja Akropolisel Parthenon. Populist, Sparta vastane. Sõda Kreekas ja Egiptuses. Ateena toetas Pärsia-vastast ülestõusu Egiptuses, said 455 lüüa. Kalliase rahu. 449 lõpetas sõja ateenlaste ja pärslaste vahel Ateena mereliit - loodi 478 Delose (Ateena) liit - Egeuse mere äärsete ioonia linnriikide liit võitluseks Pärsia vastu
· Homeros - pime laulik, eeposte ,,Illias" ja ,,Odüsseia" autor · Herodotos - ajaloolane, ,,ajaloo isa" · Sophokles - näitekirjanik. Tuntuim teos ,,Kuningas Oidipus" · Sokrates - filosoof. Õpetas inimesi iseennast tundma (,,Ma tean, et ma midagi ei tea!") · Platon - filosoof. Esitas nägemuse ideaalsest riigist. · Aristoteles - filosoof. Peetakse paljude teadusharude rajajaks. · Hippokrates - arst. Arstikutse ja -eetika rajaja. · Perikles - Ateena riigimees, kes kindlustas demokraatia edu. · Demosthenes - Ateena oraator ja riigimees. Omas Makedoonia-vastast hoiakut. Usund · Zeus - peajumal · Poseidon - merejumal · Hades - allmaailmajumal ja surnute valitseja · Ares - sõjajumal · Athena - tarkusejumalanna · Apollon - kaunite kunstide jumalanna, teadmise jumalanna · Hermes - jumalate käskjalg (omas palju valdkondi) · Aphrodite - ilu- ja armastusejumalanna
*Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas ja asusid Egeuse rannariikide Pärsia-vastase liidu etteotsa. *Esimene Ateena mereliit kujunes 478/477 e.Kr. See tekkis vabatahtliku ühendusena. *Riigid maksid ühisesse liidukassasse andamit ja ateenlased tugevndasid selle eest oma laevastikku. *Vaesed teenisid madruste ja sõudjatena laevadel ja tagasid seega sõjalise ning poliitilise võimsuse. *Ateenas kujunes 5.saj. kesmpaigas, kui riigi eesotsas seisis Perikles, kindlalt demokraatlik riik. *Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel eesõigusi. *Poisid saadeti 7 aastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. 18-20 vanuses noormehed viibisid riiklikus piiriteenistuses. 1.6 Leia nende riikide sarnasused ja erinevused. (106-109) SARNANE *Mõlemad olid poliste kohta tavatult suured. *Poisid saadeti kooli 7 aastaselt.
e.m.a. Rooma Athena. u. 450 e.m.a. marmorkoopia. Polykleitos. Haavatud amatsoon. Odakandja. u. 450-430 Pheidias (u. 490-430 435 e.m.a. Rooma e.m.a. Rooma e.m.a.) marmorkoopia. marmorkoopia. Perikles, Ateena Praxiteles (u. 385-335 Lysippos (u. 370-300 riigimees. 425 e.m.a. e.m.a.) e.m.a.) Pheidias. u. 490-430 e.m.a. Kreeka. Pheidias. Kentaur ja lapiit. Parthenoni friisi metoop. u. 447-438 Pheidias. Pheidias. e.m.a. Moirade figuurid Figuurid Parthenoni Parthenoni idaviilult. idaviilult.
~5 saj eKr hakkas arenema demokraatlik korraldus SOLONI REFORMIDE tõttu (594 eKr). Ta keelas ära võlaorjuse, jagas elanikkonna varanduslikesse gruppidesse õigused ja kohustused sõltusid varanduslikust seisukorrast. KLEISTHENES (507) teeb reformid, mis täiendavad Soloni omi, Kreeka saab veel demokraatlikumaks. Territoriaalse jaotuse sissetoomine riigiametnikke igast piirkonnast võrdne arv. Lõplikult kinnistub demokraatia Kreekas 5.saj keskel eKr, kui valitseb PERIKLES. ÜHISKONNAKIHID Kõrgeim kiht KÕIK KODANIKUD vabad põliselanikest +20 mehed, keda oli umbes 40 000, lisaks veel nende naised&lapsed, keda oli ~80 000. METOIGID vabad kodanikeõigusteta inimesed, nt näitlejad ja käsitöölised. ORJAD 200 000 tk RELIGIOON JUMALAD ANTROPOMORFSED, surematud ja võimsad, kindlat arvu ei tea. Jumalad moraali ja loodusjõudude, inimlike tegevuste kaitsjad, viljakuse edendajad, võisid tuua edu/hukatust vastavalt käitumisele.
Templit täiustati korduvalt ja kui seda külastas Herodotos... 850a. eKr hakati ehitama, 365a. eKr pani Herostratos selle põlema= HEROSTRATOSE KUULSUS=KURIKUULSUS. Templit aitas uuesti ehitada: Lydia valitseja Krezus EHITUSKUNSTI 1. ÕITSEAJAJÄRK E. KÕRGKLASSIKA: U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman maalikunsti kõige kõrgemalt. Propüleede ees asus väike jumalanna Nike tempel. Tegemist oli amfiprospüüriga: 8,27 x 5,44m. Kõige tähtsam ehitis oli Part(h)enon, mis on pühndatud neitsilikule jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates.
Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Pinged aga säilisid. Aastal 560 eKr kehtestas Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Kleisthenes säilitas küll füüli (hõim) nime, ent muutis selle sugukondlikust territoriaalseks. Ateena (s.t Ateena linn ja Atika poolsaar) hakkas koosnema 10 füülist, need
5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud Hephaistose templis Ateenas: väike peripteer, 6x13 sambaga, ehitatud marmorist. Silmapaistvamad ehitised Ateenas olid kontsentreerunud vanale kindlusemäele – akropolile: Ateena Akropolis. Suurepäraseim ehitis akropolil oli Parthenon, Athenale pühendatud tempel. Perikles alustas selle ehitamist, ehitustöid juhatasid Kallikrates ja Iktinos. See on peripteer 8x17 sambaga, dooria orderid. Propüleed ehk väravaehitise ehitas Mnesikles, propüleedest lõunas asus Nike tempel – väike neljasambane amfiprostüül. Pärast Periklese surma valmis Erechtheioni tempel – pühendatud Athenale, asümmeetriline, siia koondunud mitmed pühad elemendid. 480
hoolimata suured volitused säilintanud muistselt aristokraatlikult areopaagi nõukogult sisulise poliitilise võimu ja jagas selle rahvakoosolekule ning rahvakohtutele (neist allpool). Milles täpselt see volituste ümberjagamine seisnes, pole selge, kuid antiikautorite hinnangul valmistas Ephialtese reform pinna radikaalsele demokraatiale Ateenas. Peagi Ephialtes mõrvati ja tema asemel tõusis demokraatide juhiks Perikles. Periklese ema oli Kleisthenese vennatütar ja isa Pärsia sõdade üks silmapaistvamaid väepealikke (juhtis ateenlasi Mykale lahingus), ta ise oli kogunud Kimoni vastasena tuntust juba enne Ephialtese reformi. Nüüd sai temast kui suurepärase kõneandega ja rahva soove hästi tajuvast aristokraadist kolmeks aastakümneks demokraatliku Ateena silmapaistvaim riigimees ja poliitika peamine suunaja. Kimoni pagendamise, Ephialtese reformi ja Periklese esiletõusuga kaasnes selge
Gümnaasium Kalle Kala Lenna Kuurmaa- Eesti populaarne laulja Referaat Õpetaja: mill mall linn 2009 Elulugu Lenna Kuurmaa sündis 26. septembril aastal 1985. Ta tuli ilmale Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas. Tema perekonda kuuluvad ema Sirje, isa Tõnu ja vend Raido ning kindlasti kuulub nende perekonda ka koer Ninja. Ta elas Tallinas, Mustamäel 9- korruselises majas. Kooliteed alustas ta Tallinna 54. Keskkoolis, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlu...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), ...
Deemos - (kr.k demos) rahvas. [nt. demos (rahvas) + kratos (võim) = demokraatia] Kes ta on ja millega sai tuntuks? Solon - Solonit peeti tema tarkuse ning autoriteedi tõttu üheks seitsmest targast. Tema eleegiad ja jambid seostusid seadusandlusega, põhiteemadeks olid poliitika ja moraal. On siiski ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Tuntud Soloni lendsõna "Mis liig, see liig" Perikles - Periklest peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises. FILOSOOFIA MUISTSES KREEKAS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Filosoof - Filosoof oli õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle. Filosoofia on arutlus ja õpetus maailma olemuse ja inimese käitumise üldisematest küsimustest.
midagi ei tea'' Platon Sokratese õpilane, kes pakkus välja ideid ideaalsest riigist, tema pani oma teosed kirja dialoogidena Aristoteles Platoni õpilane, loogiline filosoof, paljude teadusharude rajaja, kogus kokku üldistusi ja süstematiseeris neid Hippokrates kuulus arst, arstiteaduse rajaja -> Hippokratese vanne -> arsti kutse-eetika peamised nõuded Perikles Ateena väejuht ja riigimees, tema juhtimisel kujunes välja akropol, tema ajal peeti enamasti edukaid sõdu Demosthenes suur kõnemees, pidas ägedaid kõnesid Makedoonia vastu Philippos II ajal. Seepärast nimetatakse selliseid poliitilisi kõnesid filipikateks. Usund: Kreeka jumalad olid antropomorfsed (st inimese moodi seest ja väljast), kindlat jumalate arvu, on raske määrata, sest
Kodanikud said olla vabad mehed ja põliselanikud. Ennem 5 saj eKr oli võim aristrokraatide käes. Lihtrahva olukord oli raske , talupoegadest võis saada orjad, kui nad oma võlgu ära ei tasunud. Drakon pani paika esimesed seadused Ateenas. Seadused olid karmid ja iga eksimuse eest oli ette nähtud karistus. 6 saj enne kristust andis Solon välja soloni reformid, mis keelas vaesunud talupoegi orjadeks müüa. Võimaldas talupoegadel osaleda rahva koosolekutel. 5 saj eKr Perikles pani aluse demokraatiale Ateenas. Seal toimusid rahvakoosolekud ja seal said osa võtta kõik kodanikud ja talupojad. Arutati riigielu puudutavaid probleeme ja kodanikud said hääletada millegi poolt või vastu ja enamus hääli otsustas. Demos tähendab Kreeka keeles rahvast ja kratos on võim. Rahvas sai otse ise riiki juhtida. 1. võrdle sumeri ja kreeka linnriike , mis on ühist , mis erinevat? 2. millised olid kodaniku õigused ja kohustused polise ees? 3
maakond) lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas sõjalaevastik. See omakorda suurendas lihtrahva sõnaõigust valitsemisasjades ning tõi enesega kaasa demokraatliku valitsemisviisi kehtestamise 5.sajandi algul eKr. Demokraatliku valitsemisviisi hiilgeajaks Ateenas oli 5.saj kp eKr, kui riigi tähtsamate ametnike hulka kuulus aastakümneid ülikust riigimees Perikles. Aristokraatial polnud valitsemisel mitte mingisuguseid eesõiguseid. Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud (näiteks 10 strateegi- Ateena tähtsaimad ametnikud, väejuhid) , bulee (riiki rahvakoosolekute vaheajal juhtiv 500 liikmline nõukogu) ja kohtunikud. Riigiametnikud said samuti väikest palka, mis võimaldas
maakond) lihtrahva poliitiline roll, sest Ateena riigi sõjalise selgroo moodustas sõjalaevastik. See omakorda suurendas lihtrahva sõnaõigust valitsemisasjades ning tõi enesega kaasa demokraatliku valitsemisviisi kehtestamise 5.sajandi algul eKr. Demokraatliku valitsemisviisi hiilgeajaks Ateenas oli 5.saj kp eKr, kui riigi tähtsamate ametnike hulka kuulus aastakümneid ülikust riigimees Perikles. Aristokraatial polnud valitsemisel mitte mingisuguseid eesõiguseid. Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud (näiteks 10 strateegi- Ateena tähtsaimad ametnikud, väejuhid) , bulee (riiki rahvakoosolekute vaheajal juhtiv 500 liikmline nõukogu) ja kohtunikud. Riigiametnikud said samuti väikest palka, mis võimaldas
Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa. Ta asutas mh ka riiklikud bordellid ning pani neile maksud peale. Soloni Ateena põhines veel hõimudel ehk füülidel. Aastal 560 eKr kehtestas valitseja Peisistratos lihtrahvale toetudes diktatuuri, mida kreeklased kutsusid türanniaks. See diktatuur kukutati 510 eKr. Järgnevatel aastatel (alates 508 eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale tõusis ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamad otsused, kehtestati seadused, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat, ehkki kõrgajal oli linnas 25 000 hääleõiguslikku kodanikku. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Koosolekute otsuste täitmist kontrollis viiesajanõukogu, kuhu kümme territoriaalset ringkonda saatis igaüks 50 liiget
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
