Kettaheitja-Discobolus Ettekanne Myron oli Atika maakonnast Eleutheraest pärit Vana-Kreeka üks parim skulptor ja pronksivalaja, kes elas 5. sajandil eKr. Myron elas suurema osa oma elust Ateenas, kus ta õppis skulptuuri valmistamise kunsti Ageladaselt. Myron töötas aastatel 480-440 eKr ning seda peamiselt Ateenas ja Olümpias. Ta oli nende Vana-Kreeka skulptorite hulgas, kes hakkasid kunsti, ka skulptuuri, muutma rohkem looduslähedasemaks ja realistlikumaks kui see enne oli olnud. Erinvevalt teistest Vana- Kreeka kunstnikest kasutas ta aga marmori asemel hoopis rohkem pronksi, sest marmor ei vastanud enam tema nõudmistele. Ta soovis hakata kujutama inimesi keerukamates poosides ning ainult ühele jalale toetudes. Sellises asendis oleks marmorskulptuur kaotanud tasakaalu või lihtsalt murduma hakanud. Tema suurimaks saavutuseks peetakse keerulise pronksivalu tehnika kasutuselevõttu. Ta tööt
4.saj ja hilisemast ajast on säilinud savikujusid, mida kunagi ei valatud pronksi ega tahutud välja marmorist. Need heidavad pilgu stseenidele argielust Hellenistlik skulptuur 323 eKr 30 pKr Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Kreeka ise kaotab kunstis tähtsuse. Olulisemad kunstikeskused on: Aleksandria, Pergamon ja Rhodose saar. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Skulptuur 5 Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka, aga maistena, inimlikkudena.
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase)
,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale,
Ateena akropol Klassikalise ajastu kuulsamaid ehitisi Kõige tähtsam ehitis Akropolil on jumalanna Athenale pühendatud tempel Parthenon (dooria stiilis peripteer, 8x17 sammast). Ehitised varemetes (17. saj). Tuntuid ehitisi Akropolil: - Nike tempel (joonia stiilis - Erechtheion (joonia stiilis) – mitmest osast koosnev tempel, eeskoja katuse sammasteks karüatiidid. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Klassikaline ilu: korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtte ega juurde panna. Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust
Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur.
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus:
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kunst on suurt mõju avaldanud järelmaailmale. Ka skulptuur on mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptorid on andnud maailmas palju imetletuid töid, millest mõned on ka tänaseni säilinud või üritatakse taas üles ehitada. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite tööd. Rooma ülikutel oli kombeks oma villaseid kaunistada kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega ja enamasti ongi säilinud just need roomaaegsed koopiad.
Kõik kommentaarid