jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 6. KIUDAINED Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades
Kinnitub tugevasti küpsetisele, kannab hästi niiskust, kasutada enne ahju panemist *Kaneelisuhkur - Suhkru ja kaneeli segu, lisatud taimeõli või tahket taimerasva. Küpsetiste valmistamiseks, kaunistamiseks, täiteks. Head puisteomadused, niiskusekindlus, ei tolma, ühtlane. *Zeleesuhkur - lisatud pektiini, sidrunihapet, kaaliumsorbaati - moosi keetmiseks *Tarretisesuhkur - kristallsuhkur, tärklisesiirup, pektiin, sudrunhape. Taimen toode. Ei sobi piimapõhjaliste tarretiste tegemiseks Tükksuhkur *Kiiresti ja aeglaselt lahustuvaks muudetakse valmistamise viisiga *Valamine - siirup valatakse koonuselisse suhkru - vormi, läbib suhkrumassi ja täidab kristallide vahed, muudab suhkru kõvaks
perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor) 3. Totipotentsus(bioloogiline kell puudub) 4. Plastiidid Taimeraku organellid: Makroorganellid: kloroplastid Mikroorganellid: mitokonder Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle:
Tähtsuseta pole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad. TÄRKLISERIKKAD TOIDUAINED · leib, sepik, sai Kiudained on taimse päritoluga polüsah- · kartul hariid ja ligniin, mida inimese seede- · tangained ensüümid ei ole võimelised hüdro- · makaronitooted lüüsima. Nad jagunevad vees lahus- · teraviljahelbed, müsli tuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. HEAD KIUDAINETE ALLIKAD ON: · must rukkileib, täisterasai, sepik · tatra- ja kaerahelbepuder · täisterahommikueined, näiteks müsli · täisterajahust makaronitooted · aedvili · pähklid ja seemned Nõuandeid toitumisel. Kasutage toidurasvu tagasihoidlikult!
· sukaad - tsitruseliste koortest ja puuviljadest - koored keedetakse, hoitakse tugevas suhkrulahuses - kuivatatakse, iseloomuliku suhkruläikega · marmelaad Olenevalt toorainest ja valmistuse viisidest liigitatakse puuvilja-marja; zelee- ja vedrumarmelaad(kummikommid) Puuvilja-marjamarmelaad saadakse puuvilja-marjapüree keetmisel suhkru ja tärklisesiirupiga. Lisatakse pektiini (zeleeruv aine), happeid , aroomiaineid.. Põhiliselt õunapüreest. Pektiin on materjaliks, millest moodustub karkass. Mida rohkem pektiini, seda tihedam marmelaad. Suhkur on vett siduva toimega. Kui vett vähe, saadakse liiga tihe mass, mis viib marmelaadi kuivamiseni. Tärklisesiirup vajalik suhkrustumise vältimiseks. Kuna põhitooraineks on püree, siis iseloomustab seda marmelaadi teraline lõikepind. Valmistatakse lõike-ja vormimarmelaadina, samuti villitakse purkidesse ja tuubidesse.
õuna vitamiinirikkus eriti ei vähene. Mineraalainetest on õunas kergelt omastatavas vormis peamiselt kaaliumi ja magneesiumi, natuke ka fosforit. Teisi mineraalaineid on vähem. Mineraalaineid on õunas kõige rikkalikumalt koorealuses kihis. Inimesele vajalikest mikroelementidest on õunas rauda, mangaani, vaske ja joodi.Inimese toidulaual on õun oluline kiudainete allikas, sest selles leidub pektiini, glükaani, hemitselluloosi ja tselluloosi. Pektiin on õunas lahustunud kujul, lahustumatut tselluloosi sisaldavad põhiliselt õuna koorealune kiht ja seemneümbrised. Sajagrammises õunas on 2,1-2,3 g kiudaineid. Ehkki kodumaised õunad jäävad välimuselt ja suuruselt sageli importõunadele alla, on nad toitainetesisalduselt samaväärsed. Koduaia punapõskseid kaunitare võib julgelt süüa neid pole enamasti mürkidega pritsitud või on tehtud seda kordi vähem ega ole ka konservantidega töödeldud. Kasutatud allikad: et.wikipedia
(CO2, diatsetüül, atsetaataldehüüd jne.). Jogurtid erinevad üksteisest eelkõige rasvasisalduse ning lisandite poolest. Tavaliselt on jogurti rasvasisaldus 0,5 3,5% vahel. Kuid on ka jogurteid, mille rasvasisaldus on kuni 10% need on mahedama maitse ning pehmema konsistentsiga koorejogurtid. Lahjadele jogurtitele lisatakse stabilisaatoreid, mis parandavad toote omadusi ja tõstavad selle viskoossust. Enimkasutatavad stabilisaatorid on Ïelatiin, tärklis, pektiin ning agar-agar. Kõrgema rasvasisaldusega jogurtid reeglina stabilisaatoreid ei sisalda. Teistest lisaainetest võib jogurtile lisada ka kunstlikke magusaineid, sel juhul saadakse dieetjogurtid. 3 Jogurti maitse sõltub eelkõige maitselisandeist, mis võivad moodustadakuni 18% toote massist. Enamlevinud lisandid on puuviljad ja marjad siirupi või püreena
tsentrioolidest) Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, paikneb rakutuuma lähedal. Koosneb 2st tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 27 valgulisest mikrotuubulist. Ülesandeks on moodustada rakujagunemisel kääviniite ja tagada kromosoomide võrdne lahknemine Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub Taimerakk Rakukest Koosneb tselluloosist + biopolümeeridest nt. ligniin ja pektiin Noore taimeraku kest suure veesisaldusega ja elastne, see võimaldab kasvamist ja arenemist Kesta läbivad poorid(läbi pääsevad vesi ja madalamolekulaarsed ühendid osmoosi ja difusiooni abil) Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb, poorid ahenevad = ained ei saa läbi tulla ja tsütoplasma ja organellid hävivad Kest takistab liikumist Ülesandeks on tugifunktsioon ja kaitsefunktsioon (korkkude loe lk. 65-66) samuti transportfunktsioon
õlid, vahad; Liitlipiidid Oligosahhar - laktoos, · Regulatoorne fofolipiid; Tsüklilised sahhraoos, maltoos, · Hemoglobiinid Polüsahhar - tselluloos, lipiidid steroidid, steriidid ja kolesteriidid, tärklis, kitiin, pektiin, D-vitamiin, mesilasvaha glükogeen Vee ülesanded · Hea lahusti · Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides · Suur soojuvusmahtuvus Rakud Bakteri raku pole tuuma, gaasiavkuoolid, rakud poolduvad
ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) o Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Füüsikalis- keemilised meetodid põhinevad kolloidide termilisel töötlusel ning selgitavate reagentide lisamisel Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel. Kuumutamist tuleb kiiresti asendada jahutamisega. Sellisel vaheldumisel nõrgestab valkude veesidumisvõime, nad lähevad põhja ja kiskuvad kaasa teisi heljumeid. Kuid pektiin, tärklis ja teised kolloid jäävad mahla. Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90- ni, jahutatakse aga 35-40 - ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Reagentidena kasutatakse zelatiini, bentoniidi, taniini ja polüvinüülpolüpürrolidooni. Selitamine zelatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Zelatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist
Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainete palju teisi vajalikke toiduaineid - vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta ei ole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad. Kiudained on taimse päritoluga polüsahhariidid ja ligniin, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 gramm rasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka see...
Süsivesikud leiduvad peamiselt taimsetes toiduainetes, loomsed toiduained sisaldavad neid vähe. Looduslikes produktides leiduvad süsivesikud mono-, põlu- ja disahhariididena. Monosahhariididest on tähtsamad glükoos, fruktoos ja galaktoos, disahhariididest sah-haroos, maltoos ja laktoos. Polüsahhariide võib jaotada kahte alarühma: inimese seedetraktis lõbustuvateks e. seeditavateks (tärklis ja glükogeen) ja mitteseeditavateks (tselluloos, hemitselluloos, pektiin ja protopektiin e. pektoos). Mõned autorid avaldavad arvamust, et pektiin ja mõnedes toiduainetes (kartulis, kapsas) sisalduv tselluloos inimese seedetraktis osaliselt siiski laguneb ja omastatakse organismi poolt. Mono- ja disahhariididel on magus maitse, mistõttu neid suhkruteks nimetataksegi. Suhkrute magusus on erinev. Kui sahharoosi (tavalise toidu-suhkru) magusust hinnata 100, siis samasuguse hulga fruktoosi magu-sus on 173, glükoosil 81, maltoosil ja galantoosil 32, laktoosil 16.
Ehituslikult on taimerakul rohkesti sarnasusi loomarakuga. Tuum on membraaniga eraldatud. Sama: mõlemat rakku ümbritseb rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum, organellid ja nende ülesanded. taimerakus ei ole tsütoskeletti. Taimerakul erineb rakukest, vakuoolid, plastiidid ning plasmodesmid (poorid). * Plasmodesmid- plasma poorid, mis ühendavad rakkude kestasid ehk võimaldavad ainete liikumist ühest rakust teise. * Rakukest- jäik. Moodustub polüsahhariididest, nt tselluloos, ligniin, pektiin. Ülesanded on tagada rakusisene kõrgem rõhk ehk turgom- vajalik ainete vertikaalseks liikumiseks. Hulkraksetel organismidel moodustavad välispinnal olevad rakud tiheda kihi, mida nim. kutiikulaks milles paiknevad õhulõhed. * Vakuoolid- membraaniga ümbritsetud põiekesed tsütoplasmas, mis tekivad samuti Golgi kompleksist ja sisaldavad vett, varuaineid ja ka jääkaineid. Sisaldavad pigmenti, lõhnaaineid ja mürke. Noores rakus on mitmeid vakuoole, vanas rakus
Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. ...
Samuti tehakse kastanitest desserte. Nüüdisajal kasutatakse kastanitest tehtud jahu küpsetiste, näiteks leibade ja kookide, samuti püreede ja kreemide valmistamiseks. Kastaneid saab säilitada külmutatult, konserveeritult, kuivatatult või vaakumpakendis. Valmisroogadest on väga tuntud kastanipüree, mida süüakse lihatoitude juurde. Normidega on määratud, et kastaneid peab pürees olema vähemalt 38%, ülejäänud osa on vesi, suhkur, õli, pektiin ja eri maitselisandid. Kastaneid võib süüa ka toorelt, näiteks salatites, nagu teisigi pähkleid. Samuti võib kastaneid kas põhjalikult keeta või kergelt kupatada ja hiljem erisuguste katetega glasuurida. Tänapäeva kiire elutempo juures saab kastanitest maitsva toidu ka mikrolaineahjus. Ent kõige enam röstitakse kastaneid sütel. Röstimisel eemaldub kest ja järele jääb läbiküpsenud toitaineterikas sisu. Vahemere maades on lahtisel tulel grillitud kuumad kastanid
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................
Rasvaasendajad peaksid enamiku neid rasva omadusi korvama. Rasvaasendajad jaotatakse tootmisest tulenevalt 3 rühma: · süsivesikutepõhised · valgupõhised · rasvapõhised 7 Süsivesikutepõhised rasvaasendajad Süsivesikutest toodetud rasvaasendajate hulka kuuluvad modifitseeritud tärklised, tselluloos, guarkummi, pektiin, karrageen, maltodekstriin, modifitseeritud kiudained. Tihti arvatakse sellesse rühma ka valke sisaldavad hüdrokolloidid, näiteks zelatiin, kuna neil on ülalnimetatutega sarnased omadused. Nende rasvaasendajate toiduenergia kõigub 1-4 kcal grammi kohta (Liebert 2008). Veeslahustuvad rasvaasendajad seovad palju vett, moodustavad geele, stabiliseerivad rasvaemulsioone. Neid kasutatakse vorstides ja sinkides, majoneesides ja salatikastmetes, jäätises ja juustus.
14 - Rühmitatakse a) üherakulised, - ümarad päristuumsed rakud nt. Pärmseened hulgatuumalised vaheseinteta rakud (nutthallitus) , b) hulkraksed - Hüüf seeneliit - Mütseet seeneniidistik Eukarüoodsete rakkude võrdlus loomarakk taimerakk seenerakk 1.kest Puudub v.a. Tselluloos, ligtiin, kitiin munarakk pektiin 2.vakuool Väiksed Suur keskvakuool Väiksed lipiidi lipiidivakuoolid vakuoolid 3.tsentrosoom On alati On vetikatel, Osades rakkudes puudub kõrgem. taimedel 4.varusüsivesik glükogeen tärklis glükogeen 5.paljutuumsus On harva On harva On sageli
Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on kattunud vahakirmega. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi küljevagu on hästi nähtav. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome. Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini. Ploomipuude õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (enamasti kahekaupa). Ploomipuude õied on valged, rohekad või roosakad. Õitseb lehtede puhkemise ajal, mais. Õied umbes 2 cm läbimõõdus. Maa-ala andmed Istandiku asukoht: Võru-Hargla orund (III) Agroklimaatiline olukord: Väga head agroklimaatilised näitajad(enamus Eesti parimad), kuid
happesuse regulaatorid, paakumisvastased ained (E500E599) vajalik toiduaine pikemaks säilimiseks ning maitse- ja konsistentsi säilitamiseks ning tagamiseks müügiperioodi jooksul; 2. MILLINE ON LISAAINETE EHK E-AINETE PÄRITOLU Lisaaineid võib nende päritolu järgi jaotada kolme gruppi: 1. ained, mis on ära lõigatud ehk eraldatud loodusest. Nendeks aineteks on näiteks agar-agar ning karragenaan merevetikatest, pektiin puuviljadest jne; 2. ained, mis eksisteerivad toidus looduslikult, kuid on saadud sünteesi teel, näiteks antioksüdant askorbiinhape, mida leidub looduses (sidrun, must sõstar, astelpaju on tuntumad askorbiinhappe ehk C-vitamiini allikad) või säilitusained sorbiinhape ja bensoehape, mida leidub pihlakates, jõhvikates jm; 3. ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millele ei leidu looduses teist
transpordi teel. Ssivesikud lbivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse lbi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad lmfikapillaaridesse. JMESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja kritamisprotsessid mida aitavad bakterid. 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia vlja liigne kolestorool; aeglustada glkoosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab tiskhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. 15. SSIVESIKUTE IMENDUMINE: Imenduvad monosahhariididena verre; philine mass imendub peensoole piires; vike osa imendub ka jmesooles. 16. VALKUDE IMENDUMINE: Imenduvad aminohapetena verre; philine mass imendub peensoole lemises osas; mned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul(nt
01 On ühendid, mis mõjutavad oluliselt organismi elutegevust (ainevahetust), väikeses koguses ja kiiresti. (+ravimid, mürgid) ENSÜÜMID on valgud, mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis. Ainet, millega ensüüm muutusi teostab, nim SUBSTRAADIKS. Ensüümid on vaid reaktsioonide läbiviijad, mitte lähteained või saadused. Klassikaliselt võetakse ensüümide nime tuletamisel ensüümi poolt muundatava aine nimetus + -aas lõpp. Nt pektiin + -aas = pektinaas Laktoos + -aas = laktaas Lisaks on ajalooliselt jäänud nimetused. HORMOONID on ained, mida kesknärvisüsteemi kontrolli all sünteesivad sisesekretsiooninäärmed või segatüüpilised näärmed. Hormoonide omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt kilpnäärme hormoonid, mis mõjuvad kõigile rakkudele) või spetsiifilised (nt adrenaliin lihasrakkudele)
Vaata ja uuri, kas juur- ja puuviljad mida sööd on mürgivabad. Ja tuttav lause: " Eelista Eestimaist" on siin täiesti omal kohal, kuigi ka meil kasutatakse kemikaale. (kuid ilmselt mitte nii palju kui näit. Saksamaal ja Hispaanias). [http://www.terviseklubi.integraal.ee/%D5igesti-toitumine.php] (15.05.2009) Lisaained Lisaained võib nende päritolu järgi jaotada kolmeks: - ained, mis on eraldatud toidust, näiteks agar-agar (E 406) ja karragenaan (E 407) merevetikatest, pektiin (E 440) puu viljadest jne. - ained, mis esinevad looduslikult toidus, kuid on saadud sünteesi teel ehk nö loodusidentsed ained, näiteks anti oksüdant askorbiinhape (E 300) või säilitusained sorbiin hape (E 200) ja bensoehape (E 210). - ained, mis on saadud keemilise sünteesi teel ja millel pole looduses analoogi, näiteks antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E 320) või asotoiduvärvid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada
KARASTUSJOOGID Referaat Sisukord Mineraalvesi................................................................................................................................3 Köögiviljamahlad........................................................................................................................4 Porgandimahl..........................................................................................................................4 Porgandi-õunamahl................................................................................................................5 Maasika-õunamahl.................................................................................................................6 Porgandi-peedimahl................................................................................................................7 Kapsamahl.................................................................................
Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädrok...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Mis on lisaained?........................................................................................................ 4 Kas lisaained on ohutud? Toidu lisaained on ohtlikkuse seisukohast toidumürgistuste, tasakaalustamata toitumise, tööstuslike saasteainete , toiduainetest looduslikult esinevate mürgiste ainete ja pestitsiidide järel alles kuuendal kohal. See aga ei tähenda, et toidu lisaainetele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tootja peab tervishoiuorganitele teatama, et toidu lisaaine toimib efektiivselt. Lisaainet peab olema võimalik valmis toiduaines määrata ning ta ohutus peab olema tagatud. Lisaainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned ...
ja viinamarjamahl konsentreeritud mahlast, sidrunhape, lõhna- ja maitseained 14 Jogurt 330 g Pastöriseeritud piim, suhkur, Valgud rõõsk koor, maitselisand, želatiin, pektiin, jogurtipakterite juuretis 15 Vesi 2—2,5 l - - 13 4.3. Küsimused tabeli põhjal Kas tarbitud toiduainete klassid ja kogused vastavad täiskasvanud päevanormile? Esimene päev tarbisin keskmiselt 250 grammi valke, 240 grammi sahhariide ja 22 grammi karbosküülhappeid, mis sisaldab ka küllastumata rasve
SEEDEFÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedimine on toidus sisalduvate suute orgaaniliste molekulide lagundamine ja toitainete imendumine. Karnivooride seedetrakt on lühike ja lihtsa struktuuriga. Toit on energiarikas ja kergesti seeduv. Söövad korraga palju, mahukas magu. Söögivaheajad on tihti pikad. Herbivooride toidus on vähe rasva. Taimses toidus suurem osa energiast seotud süsivesikutesse, mida looma seedeensüümid ei lagunda (tselluloos, hemitselluloos). Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) 3 alarühma: Browsers roheliste lehtede, pungade, seemnete, puuviljade sööjad (küülikud, väiksed mäletsejalised, kaelkirjak, hirvlased) toit kergesti seeditav Grazers rohu- ja heinasö...
Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel
Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis u 10 l vedelikku (8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku), 1 l vett imendub u 30 min jooksul. Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused. Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt. Miks peab toit sisaldama kiudaineid: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia välja liigne kolestorool; aeglustada glükoosi imendumist (veresuhkru normis hoidmine), Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt.
Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke a...
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
moodustuvad spoorid (nim. ka koniidid või artrospoorid). Streptoverticillium · Õhumütseelil paiknevad männastena lühikesed hüüfiharud, mille tipud keerduvad spiraalina ja mis sisaldavad spoore. Spooriahelat ümbritseb tupp, mis on helikaalse struktuuriga. Sugukonna Streptomycetaceae ökofüsioloogia · Muld on nende põhielupaik. Miks nad domineerivad mullas? 1. Aktiivsed hüdrolüütikud ( tärklis, kitiin, pektiin, valgud, lignotselluloos, isegi ligniin ja kumm). Üks tüvi on võimeline kasutama kuni 50 erinevat C-allikat. 2. Vähenõudlikud. Suudavad kasutada nitraatN, ei vaja vitamiine ega muid kasvufaktoreid. 3. Arengutsükkel spoor-mütseel-spoor võimaldab kohaneda muutuvate tingimustega mullas (niiskus, aeratsioon jne.). Üldiselt taluvad v. hästi kuivust ja seetõttu on neid palju kuivas õhustatud mullas
1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest ...
Oligosahhariidid koosnevad 24 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). Suhkur on täiesti looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt toidu maitset, kuid tegemist on rohkemaga kui lihtsalt magusainega; suhkrut saab kasutada ka
sahharoos (taimevarred disoksüntoos) (glükoos+fruktoos) tugevaks) heksoosid maltoos (kaks glükogeen (glükoos, fruktoos) glükoosijääki) pektiin ligniin kitiin 5. Lipiidid, nende jaotus, omadused ja tähtsus. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mitte lahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel
Tsentriooliga sarnanevad algloomade viburid Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. ° Amööbi liikumine, närvirakkude jätkete moodust. Mõnedele rakkudel annab pinotsütoosi ja fagotsütoosivõime. 3.7 TAIMERAKK Taimerakkude iseärasus: ° Plastiidid ° Vakuoolid ° Tihe rakukest Rakukesta ehitus ° Taimeraku kesta põhiline koostisaine tselluloos. ° Mitmed teised bipolümeerid ligniin, pektiin jt. ° Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, õhuke, elastne. > Võimaldab rakul kasvada ja areneda > Kesta läbivad poorid > Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid pooridest läbi ei pääse. ° Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini. > Veesisaldus langeb > Poorid ahenevad
Oligosahhariidid koosnevad 2–4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid – üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). Suhkur on täiesti looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt toidu maitset, kuid tegemist on rohkemaga kui lihtsalt magusainega; suhkrut saab kasutada ka
· Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. · Süsivesikurikkad toiduained on ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad · Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda. Toidu süsivesikud moodustavad · Polüsahhariidid o Tärklis leidub taimedes o Glükogeen leidub maksas, lihastes o Tselluloos, pektiin · Dekstriinid · Disahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos · Monosahhariidid glükoos, fruktoos, galaktoos, · Polüsahhariidid peavad sportlase toidus moodustama 2/3 osa kogu süsivesikutest. 1/3 osa süsivesikutest võivad olla mono- ja disahhariidid. Süsivesikute imendumine · Süsivesikud imenduvad vaid monosahhariididena · Väga kiiresti imenduvad glükoos ja galaktoos, aeglasemalt resorbeerub fruktoos
Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome. Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini. Ploome süüakse värskelt ja kuivatatult. Neist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, veini ja likööri. Aprikoos Aprikoos pärineb Hiinast. Aprikoosi on väga raske transportida, kuna ta läheb kiiresti plekiliseks ja rikneb. On kirsi ja ploomi sugulane. Aprikoosil on väga palju erinevaid sorte, näit. Itaalia aprikoosid on pealt sileda pinnaga, mandel aprikoosi seemneid kasutatakse nagu tavalisi mandleid
Jäätmekäitlus konspekt Jäätmekäitlus – jäätmetega tehtavad toimingud ning kontroll jäätmetega seotud tegevuse üle. Eesmärk – säästa loodust, loodusressursse ja kaitsta tervist. Majandusharuna saada kasumit ja vältida raiskamist. Jäätmed - Jäätmeseadus I … inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha või toota annab. Prügi – kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse või põletatakse. Praht – on see, mis maha pillutud. Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on l...
Ploomipuul on viljaks luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome. Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini. Ploome süüakse värskelt ja kuivatatult. Neist valmistatakse mahla, kompotti, keedist, marmelaadi, veini ja likööri. Aprikoos Aprikoos pärineb Hiinast. Aprikoosi on väga raske transportida, kuna ta läheb kiiresti plekiliseks ja rikneb. On kirsi ja ploomi sugulane. Aprikoosil on väga palju erinevaid sorte, näit. Itaalia aprikoosid on pealt sileda pinnaga, mandel aprikoosi seemneid kasutatakse nagu tavalisi mandleid
süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Orgaanilised ühendid Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapu...
süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. Orgaanilised ühendid 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Kiudained jagunevad: vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja
süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal. 1.6. Kiudained Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste (pektiin, tselluloos jt.). Orgaanilised ühendid Kiudained jagunevad: · vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt. · vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
