Raku ehitus ja talitlus (0)

1 Hindamata

ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK , LK. 54 RAKUTUUM , LK.56 RAKUMEMBRAAN , LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS , LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM , LK. 64 TAIMERAKK – PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :)
Rakuteooria kujunemine

Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine – 17.saj. Keskpaik
Antony van Leeuwenhoek – üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine – 17.saj. teine pool
K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku – loomorganismi areng saab alguse munarakust – 1826
Matthias Schleiden – kõik taimed on rakulise ehitusega – 1838
Theodor Schwann – taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega – 1839
Rudolf Virchow – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel

Rakuteooria põhiseisukohad

Kõik organismid koosnevad rakkudest
Rakk on elussüsteemi põhiüksus(elementaarüksus)
Kõikide organismide rakud on ehituse, talitluse ja keemilise koostise poolest sarnased
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel

Rakkude mitmekesisus

väikseim rakk( bakter ) – mükoplasma – põhjustab köha
suurim rakk – jaanalinnu munarakk (kollane osa)
keskmine suurus 10-30 mikromeetrit
Üherakuslistel organismidel toimub aine, energia-ja infovahetus kõik rakumembraani vahendusel ja on oluline et välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe oleks paigas, liiga väikese suhte korral häiruvad kõik eelmainitud protsessid.
Kujult on rakud erinevad
bakterid on ümara, pulkja või kruvikujulise vormiga
üherakulised on iseloomuliku välimusega
hulkraksete puhul sõltub raku kuju ja ehitus sellest, mis koest ta pärineb

Uurimismeetodid

Mikroskoobid – valgusmikroskoobid, elektronmikroskoobid, stereomikroskoobid – võivad olla nii monokulaarsed kui ka binokulaarsed
Mikrotoom – õhukeste preparaadilõikude saamiseks – parem saada taimerakust lõiku kui loomarakust
Värvimine – väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks

Rakk

päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid)

Tsütoplasma

60-90% veest
lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul
Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid – aminohapped, nukleotiidid , sahhariidid , orgaanilised happed
Biopolümeerid – sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped
Ainevahetuse vaheproduktid
Ülesandeks rakuorganellide ühtseks tervikuks sidumine

Rakutuum

avastati 1831 . aastal
Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist
interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood, toimub raku intensiivne eluperiood. Raku tuuma saab jälgida ja vaadelda ainult interfaasis .
Mitoos – raku jagunemise viis, kus kromosoomide arv jääb muutumatuks
kaks membraani – primaarne ja sekundaarne
poorid , mille kaudu ained liiguvad tuuma sisemusse ja välja
Tuuma sees paikneb plasma(karüoplasma) – DNA, valgud, RNA ja madalamolekulaarseid aineid, samuti kromosoome(peenjate niitidena lahti keerdunud , ei näe palja silmaga enne rakujagunemist.
Üks või mitu tuumakest – intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine
Tuuma puudumisel rakk hukkub
Tuum puudub erütrotsüütides, neid moodustub juurde vereloomeelundites.
Enamasti üks tuum, aga nt. kingloomal kaks tuuma, vöötlihasrakk on hulktuumne
Ülesandeks reguleerida kõiki rakus toimuvaid protsesse

Kromosoomid

Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi, jagatakse mikroskoopilise sarnasuse alusel
Paarilised kromosoomid on homoloogilised(sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid(X ja Y)
Raku jagunemise eel toimub replikatsioon (kromosoomide kahekordistamine) – pärast seda on üks kromosoom kahe kromatiidine
Muna -ja seemnerakus on 23 kromosoomi.
Peamised kromosoomivalgud on histoonid – kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida .
Nukleosoomne fibrill – DNA mis on keerdunud über histoonide molekulidest koosnevate kerakeste
Karüokam – reastatud kromosoomistik
1 kromosoom = histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul

Rakumembraan

Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga
Keskmine paksus 0.1 mikromeetrit
Fosfolipiidid + valgud
Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti – valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või vahel – fosfolipiididide ja valkude suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune
Loomaraku membraan sisaldab alati kolesterooli
Ainete transport jaguneb kaheks:
aktiivne transport – toimub ainult läbi valgukanalite ja vajab toimumiseks ATP-energiat. Kolm erivormi: fagotsütoos – suuremate molekulide transport rakku või rakust välja, selles osaleb mingi osa membraanist pinotsütoos – selle käigus omastab rakk vedelikus lahustunud ained transportvalkude abil – juhivad läbi membraani üksnes kindlaid ühendeid. Fagotsütoosi kirjeldus on õpik lk. 57
passiivne transport – ei vaja lisaenergiat, liikumine toimub läbi fosfolipiidide kihi, läbi läheb nt. gaasi molekul (O2,CO2). Läbi valgukanalite toimub transport kas kandjaga (transportvalk) või ilma. Osmoos – lahusti (nt. Vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani lahustunud aine madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema konsentratsiooniga lahuse suunas. Difusioon – aine või energia ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga alalt madala kontsentratsiooniga alale .
Retseptorvalgud – osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Seovad rakku ümbritsevast ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule(nt. hormoone) ja vallandavad mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi reaktsioone.
Ülesandeks on aine -ja infovahetus ja raku tervikuks sidumine

Tsütoplasmavõrgustik

Tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem
Jaguneb:
siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik – membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist – moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsisternikeste süsteemi erinevatesse rakuosadesse
karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik – membraanil paiknevad valke sünteesivad organellid – ribosoomid – mistõttu näib membraanistik kare.

Ribosoomid

Kaheosaline
Mõlemad osad koosnevad ribosoomi RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.
18-23 nanomeetri suurune – ühes rakus on tuhandeid ribosoome
Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Pärast seda liiguvad nad läbi tuumamembraanide pooride tsütoplasmasse, kus osa neist kinnitub tsütoplasmavõrgustikule.
Ülesandeks on valkude süntees – valgu sünteesi ajal moodustavad ribosoomid polüsoome – sama valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga .
Ka mitokondrid ja kloroplastid sisaldavad ribosoome, kus sünteesitakse nendele organellidele vajalikke valke

Lüsosoomid

Ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke
Lõhustatakse mitmesuguseid aineid, makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure ja fagotsüteeritud aineosakesi
Ühed lüsosoomid sisaldavad üksnes ensüümvalke
Teised lagundatavaid aineid ja neid lõhustavaid ensüüme
Ülesandeks mitmesuguste ainete lõhustamine

Golgi kompleks

Üksteise kohal asetsevad plaatjad tsisternikesed, põiekesed ning kanalikesed
Ümbritsetud membraaniga
Loomarakkudes kümmekond, taimerakus võib olla mõnisada
Ülesandeks valkude töötlemine ja nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse, rakumembraani uuendamine ja rakukesta moodustamine

Mitokondrid

Kujult ümar või pulkjas
Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan – moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. harjakesteks.
DNA ja RNA molekulid
Ülesandeks on raku varustamine energiaga, glükoosi ja teiste ainete lagundamise lõpule viimine – selleks vaja hapnikku, eraldub süsihappegaas – vabaneb energia, mis kasutatakse ära makroergiliste ühendite (ATP) sünteesiks.
Arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest – mida rohkem on vaja energiat, seda rohkem on mitokondreid (enamasti ~1000)

Tsütoskelett

Koosneb niitjatest valkudest
Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle
Raku tugi-ja liikumissüsteem
Saab eristada
fibrille – tuntuim on müofibrill, mis paikneb vöötlihaskoes
mikrofilamente
mikrotuubuleid – paiknevad viburite koostises. Läbilõige: koosneb 9st paarist mikrotuubulist, 10nes paar on keskel. Vibur saab alguse basaalkehast (9 kolmekaupa paiknevat tuubulit)
Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju (närvirakkude jätkete moodustumine, amööbi liikumine)
Vähkkasvaja rakud on samuti seotud tsütoskeletiga

Tsentrosoom

Kaks teineteise suhtes risti paiknevat silindrilist tsentriooli(koosnevad omakorda tsentrioolidest)
Igas loomarakus on ainult üks tsentrosoom, paikneb rakutuuma lähedal. Koosneb 2st tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 27 valgulisest mikrotuubulist.
Ülesandeks on moodustada rakujagunemisel kääviniite ja tagada kromosoomide võrdne lahknemine
Bakterite ja kõrgemate taimede rakkudes tsentrosoom puudub

Taimerakk
Rakukest

Koosneb tselluloosist + biopolümeeridest nt. ligniin ja pektiin
Noore taimeraku kest suure veesisaldusega ja elastne, see võimaldab kasvamist ja arenemist
Kesta läbivad poorid(läbi pääsevad vesi ja madalamolekulaarsed ühendid osmoosi ja difusiooni abil)
Vananedes kest pakseneb, veesisaldus langeb, poorid ahenevad = ained ei saa läbi tulla ja tsütoplasma ja organellid hävivad
Kest takistab liikumist
Ülesandeks on tugifunktsioon ja kaitsefunktsioon ( korkkude loe lk. 65-66) samuti transportfunktsioon
Juhtkude – trahheed ja trahheiidid

Plastiidid

Ovaalsed organellid
Annavad taime eri osadele värvuse
Eristatakse
kloroplaste – roheline pigment – klorofüll, osaleb fotosünteesiprotsessis - leht
kromoplaste – punane või kollane pigment – karotinoid – tolmeldajate ligimeelitamiseks või seemnete levitamiseks – viljad ja õied
leukoplaste – pigment puudub – sisaldavad varuaineid – kartul (tärklis)

Kloroplast

Ümbritsetud kahe membraaniga
Lamellid – membraanidest moodustunud kotjad moodustised, membraanides klorofülli molekulid
DNA, RNA ja valgu molekulid
Toimub fotosüntees

Vakuoolid

Membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad varu-ja jääkaineid
Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust
Noortes rakkudes tihti mitu väikest vakuooli – vananedes ühinevad = tsentraalvakuool
Ülesandeks veemahutiks olemine, sinna kogunevad ka ainevahetuse jääkproduktid.
Vakuoolides tekib osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile -ja kestale. Seda siserõhku nim. turgoriks – veepuudusel kui taim kasutab kogu vakuoolides oleva vee ära, siis turgor langeb ja taim närbub, kui aga kasta taime uuesti vette siis liigub vesi osmoosi teel taas vakuoolidesse ja turgor taastub .

Taime- ja loomaraku võrdlus
Taimerakk
Loomarakk
Varusüsivesikuks tärklis
Varusüsivesikuks glükogeen
Kest, mis koosneb tselluloosist ja ligniinist
Kest puudub
Pigmendiks on klorofüllid ja karotenoidid
Pigmendiks melaniin
Tsentrioolid puuduvad
Tsentrioolid olemas
Autotroof
Heterotroof
Plastiidid
Puuduvad
JOONISED
▼

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katre1997 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Rakk

RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6

Bioloogia

doc

Raku ehitus

loomorganismi areng saab alguse munarakust. · Virchow iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Kolm olulist seisukohta: o rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu); o uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; o organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · Rakuteooria on bioloogia üks nurgakive. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. See avaldub selles, et teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus. · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. · Hans ja Zacharias Janssen leiutasid liitmikroskoobi. · Anton van Leeuwenhoek mikroskoobimeister. Nägi esimesena baktereid.

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure.

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude

Bioloogia

docx

Rakuteooria, raku ehitus

Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. kõik organismid on rakulise ehitusega Rakuteooria põhiseisukohad: · kõik organismid on rakulise ehitusega · iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) · rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas (teatava talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus) Embrüoloogia - on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku. Tsütoloogia ehk rakuteadus. Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust, samuti rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites

Bioloogia

doc

Raku ehituse konspekt

Rakuteooria kujunemine Rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia sünniks loetakse mikroskoobi sündi. Esimese mikroskoobi leiutas Robert Hook (valgusmikroskoop). Edasine tsütoloogia areng on võrdelises seoses mikroskoobi täienemisega. 1831. aastal jõuti arusaamani, et igas rakus on tuum ja see on raku oluline koostisosa. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus 3.1 Tsütoloogia kujunemine Robert Hook vaatles valgusmikroskoobiga korgilõike ja nägi kambrikesi (taimeraku kesta). Tema võttis kasutusele raku mõiste. (1665. a.) K. E. von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.).

Bioloogia

doc

Rakk

tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele aga, et organismid on rakulise ehitusega. 1858 aastal ilmus esimene rakuteooria, milles on 3 põhiseisukohta: a) kõik organismid on rakulise ehitusega. b)iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle kujunemise teel.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid