Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toidukaupade pakendamine ja säilitamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Toiduainete ja toitumisõpetus


TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE
TOIDUSEADUS
Kasulikud lingid:
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674
Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! )
…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
TOIDU MÄRGISTUSELE ESITATAVAD NÕUDED
Vastu võetus 21.detsember 1999.a määrus 390
Toidu müügipakendi märgistusel esitatakse järgmine teave: (Täida lüngad!- uuri poodides toidupakendeid ja jälgi, millist toitumisalast teavet leiad)
  • ……………………………………………………………
  • ……………………………………………………………
  • ……………………………………………………………
  • ……………………………………………………………
  • ……………………………………………………………
  • Säilitamistingimused kiiresti riknevate toidukaupade puhul, samuti teistel juhtudel, kui see on tingitud toidu olemusest
  • Valmistaja või pakendaja nimi,aadress ja asukoht. Imporditud toidu puhul täiendavalt importija või valmistaja Eesti esindaja nimi, aadress ja asukoht
  • Päriotolumaa, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada ja tema huve kahjustada
  • Tarvitamisjuhend, kui selle puudumise korral ei ole tagatud toidu tarvitamine ettenähtud viisil (nt kannujook, pakisupp, purgisupp)
  • Toidupartii tähistus
  • Kvaliteediklass või sort, kui see on toidule ette nähtud
  • Toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide ( valgud , rasvad , süsivesikud)
    Toiduaine märgistus on:
    • Tarbijateave
    • Reklaamteave
    • Toitumisteave

    Märgistus peab olema:
    • Kergesti nähtav
    • Selgelt loetav
    • Vastupidav

    Märgistus ei tohi olla:
    • Varjatud
    • Peidetud
    • Kaetud

    KÕLBLIK KUNI- märgitud kuupäev arvestatakse lõpptähtpäeva sisse
    NB! Sellel kuupäeval võib veel kaupa realiseerida
    NB! Kasutatakse kiirestiriknevatel kaupadel
    Pakendil tuleb märkida kuupäev ja kuu, kui realiseerimisaeg on kuni üks ööpäev, märgitakse ka kellaaeg.
    PARIM ENNE- märgitud päev, kuu ja aasta arvestatakse lõpptähtpäeva sisse.
    NB! Sel kuupäeval võib veel kaupa realiseerida
    NB! Pärast pakendil olevat kuupäeva võib kaupa realiseerida, kui see on kvaliteetne ja tarbijat on teavitatud „parim enne“ kuupäeva möödumisest.
    Pakendil tuleb märkida:
    Kuupäev ja kuu- min.säilivusaeg on alla 3 kuu
    Kuu ja aasta- min.säilivusaeg on 3 kuni 18 kuud
    Aasta- kui toidu min.säilivusaeg on üle 18 kuu
    Kaupade säilitamist mõjutavad tegurid:
    Õhu koostis:
    • Koostisesse kuuluvad N, O2, H2, CO2, aur
    • Kõige aktiivsemat mõju avaldab hapnik, põhjustades rasvade hapendumist (rääsumist) ja vitamiinide lagundamist (eriti A-vit)

    NB! Tuleb takistada hapniku juurdepääsu (hermeetiline taara)
    Õhu temperatuur:
    • Tähtsaim tegur
    • Madalaid temperatuure kasutatakse suure valgusisaldusega toodete säilitamiseks +20C- +60C

    Õhuniiskus:
    Absoluutne niiskus- veeauru hulk grammides 1m3 õhus.
    Suhtelist ehk relatiivset niiskust väljendatakse %-des
    • Suhteline niiskus sõltub temperatuurist ja temepratuuri langusel suureneb
    • Jahu säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 75%
    • Suhkru säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 70%
    • Liha säilitamiseks sobivaim õhuniiskus 80-90%

    Päikesevalgus:
    • Päikesevalguse toimel lagunevad pigmendid ehk värvained
    • Põhjustab ka toiduainete kuumenemist ja ülessulamist
    • Uvkiirgus põhjustab rasvade lagunemist
    • Hävivad tervistkahjustavad mikroobis

    Ventilatsioon :
    • Vajalik aurude ja tolmu eemaldamiseks õhust
    • Vajalik optimaalse temperatuuri säilitamiseks
    • Vajalik optimaalse õhuniiskuse säilitamiseks

    Kaubaline naabrus:
    • Ei tohi koos hoida kaupu, mis võivad ühepoolselt või vastastikku kutsuda esile ebasoovitavaid muutusi nende omadustes

    ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD TOIDU SÄILITAMISTEMPERATUURID
    Põllumajandusministri 5. augusti 2002. a määruse nr 66
    «Toidu säilitamisnõuded»
    lisa
    TOIDU SÄILITAMISNÕUDED TOIDUGRUPPIDE KAUPA (Täida säilitamistemperatuuri ja säilimisaja lahter )
     
    Toidugrupp
    Säilitamis-
    temperatuur
    Säilitamisaeg1
    1.
    LIHATOOTED
    1.1.
    Praetud , küpsetatud, grillitud liha
    1.2.
    Praetud ja marineeritud liha (praetud  sealiha marinaadis jt)
    1.3.
    Keedetud liha
    1.4.
    Praetud hakklihatooted
    1.5.
    Praetud maks
    1.6.
    Keedetud süda ja keel
    1.7.
    Lihasült, liha tarrendis
    1.8.
    Pasteet (liha- ja maksapasteet)
    1.9.
    Rulaad
    1.10.
    Singirullid; kana taignas
    1.11.
    Külmutatud lihafrikadellid, pelmeenid
    1.12.
    Hakkliha , valmistatud tarbijale kohapeal üleandmiseks
    1.13.
    Marineeritud pooltooted, pakendatud müügipakendisse
    2.
    KALATOOTED JA MERESAADUSED
    2.1.
    Jahutatud hakk-kala ja hakk-kala- pooltooted (kalakotletid, - pallid , - burgerid )
    2.2.
    Lahatud kala pooltooted, jahutatud uhhaakomplektid
    2.3.
    Kala tarrendis
    2.4.
    Kalasült
    2.5.
    Praetud hakk-kalatooted (kalakotletid, -pallid, -burgerid jt)
    2.6.
    Kala taignas
    2.7.
    Keedetud krevetid ja vähid
    2.8.
    Keedetud kala
    2.9.
    Praetud kala ja kalavorstikesed
    küpsetatud kala, röstitud kala
    2.10.
    Kuumsuitsu kalarullid
    2.11.
    Kuumsuitsukala
    3.
    PIIMATOOTED
    3.1.
    Kuumtöödeldud kulinaartooted kohupiimast, -vormiroad jt
    4.
    KÖÖGIVILJAD, KÖÖGIVILJATOIDUD, MARJAD JA SEENED
    4.1.
    Kooritud sulfiteeritud toores kartul
    4.2.
    Keedetud kooritud kartul
    4.3.
    Keedetud tükeldatud kartul
    4.4.
    Toores tükeldatud kapsas ja porgand
    4.5.
    Toores puhastatud peet , porgand, mugulsibul, küüslauk, selleri-, peterselli- ja pastinaagijuur
    4.7.
    Keedetud puhastatud peet ja porgand
    4.8.
    Keedetud tükeldatud peet ja porgand
    4.9.
    Keedetud puhastamata köögivili
    4.10.
    Keedetud põldoad
    4.11.
    Hautatud hapukapsas
    4.12.
    Mulgikapsad
    4.13.
    Hapukapsasalat
    4.14.
    Kuumtöödeldud toidud värskest kapsast ( kapsarullid , värskekapsa-hakklihahautis, magushapud kapsad jt)
    4.15.
    Köögiviljatoidud liha või lihatoodetega, kala või kalatoodetega
    4.16.
    Kapsarullid hakkliha- ja köögiviljatäidisega ( pooltoode )
    4.17.
    Supipõhjad (seljanka-, borši-, hernesupipõhi jt)
    4.18.
    Köögivili taignas
    4.19.
    Puu- ja köögivilja toorsalatid, säilitusaineteta
    5.
    JAHU-, PASTA - (makaroni-) JA TANGUTOOTED
    5.1.
    Pannkoogid ( moosi -, liha-, maksa-, kohupiima- või õunatäidisega jt)
    5.2.
    Keedetud riis , tatar , tangud
    5.3.
    Keedetud makaronid jm pastatooted
    5.4.
    Valmistoidud keedetud  riisi, tatra, pastatoodete ja lihaga või lihatoodete, köögiviljade või teiste toiduainetega. Vormiroad riisi või mannaga
    5.5.
    Juust taignas
    5.6.
    Külmutatud vareenikud
    6.
    VALIKPAGARITOOTED
    6.1.
    Pitsad ja pirukad
    6.1.1.
    Pirukad
    6.2.
    Pärmitaigen
    6.3.
    Lehttaigen
    6.4.
    Liivataigen , piparkoogitaigen
    6.5.
    Pumatiga või šokolaadiglasuuriga kaetud ja pralinee- või rasvakreemitäidisega kuival liivapõhjal  või mandlibiskviidil valmistatud tordid ja koogid
    6.6.
    Tordid, koogid ja rullbiskviidid:
     
     
    6.6.1.
    ilma kreemita, sh tordipõhjad
    6.6.2.
    munavalgepulbrist valmistatud kreemiga
    6.6.3.
    taimerasvakreemiga
    6.6.4.
    vahustuspastast ja keedise lisandiga valmistatud kreemiga
    6.6.5.
    vanilliinikreemiga ( keedukreemi -
    asendaja kreemipulbrite baasil)
    6.6.6.
    želeega kaetud, külmutatud või kompotimarjadega
    6.6.7.
    jogurtikreemiga
    6.6.8.
    hapukoore- või keefirikreemiga
    6.6.9.
    võikreemiga
    6.6.10.
    kohupiima või muu valmimata juustuga
    6.6.11.
    värskete marjade ja puuviljade ning želeega kaetud
    6.6.12.
    vahukoore või värskete marjadega
    7.
    MUUD VALMISTOIDUD
    7.1.
    Võileivad ja võileivatordid, pakendatud müügipakendisse
    7.2.
    Võisegud
    7.3.
    Keedetud munad
    7.4.
    Täidetud munad
    7.5.
    Segatud salatid , sh majoneesi- või hapukoore või muu kastmega
    7.6.
    Magustoidud ( tarretised , kreemid jt)
    7.7.
    Kuumana realiseeritavad toidud, praetud või grillitud lihatooted jm
    8.
    JOOGID
    8.1
    Pastöriseerimata kali (kääritatud või kääritamata, maitsestatud või maitsestamata kali või leiva-, puuvilja-, marja- või meekali )
    Toiduainete riknemise liigid: (täida lüngad toiduainetega, milles riknemine aset leiab)
  • Kuivamine -………………………………………………………………………………
  • Hallitamine-……………………………………………………………………………..
  • Käärimine-………………………………………………………………………………
  • Roiskumine, mädanemine-………………………………………………………………
  • Hapnemine-……………………………………………………………………………...
  • Rääsumine-………………………………………………………………………………
    Toiduainete ja toitumisõpetuse alused Aune Põldma
    TOIDUAINETE GRUPID
    KUIVAINED
    Iseseisev töö:
    Valige nimekirjast üks kuivaine, mille kohta otsite internetist infot kasvutingimustest, kasutusalast, töötlemisest, säilitamisest jne.
    Nisu,oder, kaer , rukis, riis, mais, tatar, hirss
    KUIVATATUD KAUNVILJAD
    HERNED - koorimata ehk lihvimata- kollased, rohelised, kooritud e. purustatud
    LÄÄTSED- terved , poolitatud, (punased, rohelised, kiirkeedu)
    PÕLDOAD- soolaoad
    AEDOAD- türgi uba
    SOJAUBA -liha aseaine
    SUHKUR, SOOL
    SUHKUR- peensuhkur, pärlsuhkur, tuhksuhkur , tükisuhkur, fariinisuhkur
    SOOL- (pan sool-pole sool, vaid mineraalainete segu), jäme sool, meresool
    KERGITUSAINED
    SÖÖGISOODA- naatriumkarbonaat (eelistada hapudele toitudele Nt hapupiimaga pannkoogitainas)
    KÜPSETUSPULBER-sooda ja hape (toodetele, mis ei sisalda haput maitset )
    PÄRM-presspärm, kuivpärm
    TARRENDAINED
    ZELATIIN -lehed, pulber
    AGAR -AGAR-merevetikatest
    PEKTIIN - toodetakse taimsetest jääkidest ( kiivi ja värske ananass puhul kasutada alati pektiini- sulatavad zelatiini üles)
    KASTME PAKSENDAJAD
    KARTULITÄRKLIS- ……………………………………………………………………
    MAISITÄRKLIS- ………………………………………………………………………..
    SOBENFIX - sobib ka tsöliaakia haigetele
    LEIB , SAI
    Põhitoorained: nisu- ja/või rukkijahu , sool, vesi, pärm
    Abitoorained: suhkur, rasvaine, piim, linnased, seemned, muna, siirup , maitseained
    Leiva ja saia tootmise operatsioonid :
  • Põhi- ja abitooraine ettevalmistamine:
    • Nisusaia küpsetamisel kasutatakse pärmi
    • Rukkileiva küpsetamisel kasutatakse juuretist
  • Taigna valmistamine
    • Vedela juuretisega-(osa jahu ja piimhappe bakterite puhaskultuurid)
    • Keeva veega- (osa jahu, mis on segatud linnastega, valatakse üle keeva veega)
    • Eeltaignata kergitus
    • Eeltaignaga kergitus- mida magusam sai, seda olulisem on kergitus
  • Taigna jaotamine ja kuju andmine
  • Küpsetamine
  • Toodete jahutamine
    LEIVA-, SAIATOODETE SORTIMENT
    • ……………………………………
    • ……………………………………
    • ……………………………………
    • …………………………………...
    • ……………………………………
    • ……………………………………
    • ……………………………………
    • ……………………………………
    • ……………………………………

    PÄHKLID, SEEMNED
    Pähklid
    Sarapuupähkel- eristatakse metsikult kasvavat vilja ja kultiveeritud vormi
    Hiina pähkel- arahhiis- on troopilise kaunvilja põõsa maaalune vili. Vili kujutab endast korrapäratu kujuga kauna, mille sees on üks, sagedamini ka kaks tuuma.
    Pistaatsia pähkel- helekollase värvuse, ovaalse kuju ja väga tugeva kahest poolest koosneva koorega , mis täisküpsel pähklil õmbluse kohalt iseenesest lõhki pakatab.
    Parapähkel ehk Brasiilia pähkel- tugevaseinalise viljakapsli läbimõõt on 30 cm ja vili kaalub 2-3 kg. Kasvab Brasiilias. Kapsli sees on tihedalt ja korrapäraselt pakitud 15-25 apelsinilõigu taolist harukordselt tugeva krobelise koorega pruuni seemet - parapähklit.
    Kreeka pähkel- tugeva krobelise koorega kaetud pähkel sisaldab kaht krobelist poolkera. Toiduvalmistamises kasutatakse küpsetistesse, salatitesse ning kastmetesse. Sobib väga hästi juustu juurde.
    Pekaani pähkel –sarnane kreeka pähklile, koosneb kahest krobelisest poolkerast, koor sile, kuid väga tugev.
    India pähkel- neerukujuline üheseemneline luuvili nakar kasvab pirnjalt paisunud lihaka viljarao otsas. Müüakse ainult kooritult, süüakse röstitult ja seejärel soolatult või suhkrustatult.
    Macadania pähkel – sarnaneb maitselt sarapuupähklile
    Mandlid
    Magus mandel -……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    Mõrumandel –……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    Seemned
    Päevalilleseemned- müüakse naturaalselt, aga ka kooritult. Enne tarvitamist soovitav röstida, siis eemaldub koor paremini. Sobib hästi küpetistesse.
    Kõrvitsaseemned – küpsetiste kaunistuseks
    Seedrimänniseemned ehk piiniapähkel –ühe männiliigi seemned. Pehme söödav seeme onvalge, ovaalne ja väga väike ning maitselt magus.Röstimine aitab parandada nende maitset. Seemnetes leiduv õli rääsub kiiresti, seepärast saab neid säilitada külmkapis 1 kuu ja sügavkülmas 2-3 kuud.
    Seesamiseemned –väga tervislikud . Rasvas röstimine tõstab nende toiteväärtust, eriti küllastumata rasvahapete osas.
    KÖÖGIVILJAD
    Etüleen- lõhnatu värvitu gaas .
    Etüleeni toodavad:………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
    Etüleeni suhtes tundlikud…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    Köögiviljad jagunevad:
    Mugulviljad…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    Juurviljad ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...................................................
    Sibulalised……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..Kaunviljad…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….Kõrvitsad ja melonid……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….Tomatid, paprikad, baklazaanid………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….Kapsad………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..Lehtköögiviljad………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………...Maitseroheline ja maitsetaimed ……………………………………………………………….
    ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
    SALATILISED
    Lehtsalatid:
    Tammelehe salat -lehed meenutavad punase tamme lehti, väga õrn ja kergesti närtsiv, kasutatakse nagu tavalist aedsalatit.
    Jääsalat e.peasalat-sarnaneb välimuselt kapsapeale, kuid lehe serv on enamasti kähar, säilib 00C lähedasel temp. 3-4 nädalat, toiduks tarvitatakse peamiselt toorelt .
    Rooma salat-lehed pikad, kitsad ja küllaltki paksud, olenevalt sortimendist tumerohelised või –punased.
    PUUVILJAD
    Seemneviljalised………………………………………………………………………………..
    Luuviljalised………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
    Tsitrusviljalised………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    MARJAD
    Tõelised e lihtmarjad koosnevad koorest , mahlasest viljalihast ja selles asetsevatest seemnetest……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
    Liitmarjad koosnevad paljudest väikestest üksteisega kokkukasvanud viljadest, mis kõik kinnituvad ühise viljavarre külge……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….
    Ebamarjade vilja moodustab õrn, mahlane ja lihav õiepõhi ja seemned paiknevad marja pinnal………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..
    TEE
    Must tee-(India, Tseilon, Hiina, Gruusia) valmistamine
    …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    Roheline tee-( Hiina, Jaapan ja India) valmistamine
    ……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
    Valge tee- kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee
    Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud, seetõttu vajab valge tee ka pikemat valmimisaega (7 min)
    Punane tee- „ Oolong “ (Hiina, Taiwan )- teelehed punase, rohelise triibulised
    KOHV
    Robusta ja Arabica- kohvipuud
  • Saagi koristus - aastaringselt
  • Kuivatamine
  • Marjade koorimine ja poleerimine
  • Sorteerimine ja pakkimine ning suunamine vabrikutöötlemisele
  • Kohvi laagerdumine 1-10 aastat
  • Kohvi röstimine 180-2000C juures
  • Kohvi jahvatamine
  • Valmiskohvi pakkimine
    PIIM JA PIIMATOOTED
    ……………………………………-on rasva (koore) eraldamine tsentrifugaaljõu abil
    ……………………………………-piima rasvasuse viimine soovitud tasemele- lisatakse piima või koort
    ……………………………………..-rasvaosakeste pihustamine väikesteks osakesteks, et nad püsiksid ühtlaselt kogu piimas ega tõuseks pinnale
    ……………………………………..-piima kuumutamine 15 sek.vähemalt +720C juures, et häviksid võimalikud haigusttekitavad bakterid
    ……………………………………….-toimub spetsiaalse masinaga , mis steriliseerib pakendikartongi, pakib toote suletud bakterivabasse ruumi ja sulgeb paki õhukindlalt
    ……………………………………….-käivitatakse pastöriseeritud piimale või koorele kasulike mikroobide või juuretiste lisamisega. Erinevate juuretistega antakse erinevatele toodetele (A- jogurt , hapupiim) soovitav maitse ja struktuur.
    PIIM
    • Rasva sisalduse järgi………………………………………………………………….
    • Valmistusviisi järgi

    Normaliseeritud piim……………………………………………………………………
    Taastatud piim…………………………………………………………………………...
    Valgupiim……………………………………………………………………………….
    Vitaminiseeritud piim………………………………………………………………….
    RÕÕSK KOOR
    Piim ……………………………………………………………………………
    Jaguneb vastavalt rasvasusele
    Vahukoor ……………………………………………………………………..
    Kohvikoor…………………………………………………………………….
    Creme fraiche e prantsuse kreem - pastöriseeritud rõõsale koorele lisatakse hapupiima, hapukoort või jogurtit. Rasvasus kuni 60%.
    HAPUPIIMATOOTED
    • ……………………………………rasvasus 10-30%, valmistatakse rõõsast koorest piimhappebakterite lisamisega
    • ………………………………….täisrasvasest, väherasvasest või rasvatust piimast termofiilsete piimhappebakterite lisamisel. Valmistootes bakterid veel elavad.
    • ……………………………………lisaks piimhappekäärimisele peab olema ka alkoholi käärimine
    • ……………………………………..või valmistamisel ehk piima separeerimisel saadav vedelik, kuhu lisatakse piimhappebaktereid
    • ………………………………………piimale piimhappebakterite lisamisel

    JUUSTUD
    Juustu valmistatakse
    • Lehmapiimast- enamik juuste
    • Kitsepiimast-paljud Prantsusmaa juustus (Olivet, Pyrenees)
    • Lambapiimast- Roquefort (Prantsusmaa)
    • …………………………-Mozzarella (Itaalia)

    Juustude jaotus:
    Kõvade juustude kuivmassi sisaldus on kõige kõrgem 60%. Kõikidel sellesse gruppi kuuluvatel juustudel on kõva koorik . Kõvad juustud on näiteks Emmentaler, Gruyère, Cheddar , Parmesan.
    Noored lõikejuustud on pehmemad ja mahlasemad kui kõvad. Nende hulka kuuluvad Gouda ja Edam , mis on vahata ning Tilsiter, mis on vahaga.
    Poolkõva lõikejuust on ainult Saksamaal kasutatav nimetus. Sinna kuuluvad juustusordid, mis jäävad oma kuivmassi sisalduselt kõvade juustude ja pehmete juustude vahele. Sinna kuuluvad Weisslacker, aga ka väärindatud juustud, nagu Roquefort, Gorgonzola ja Stilton.
    Pehmeid juuste eristatakse hallituse järgi, nt Kamambäär ja Brie.
    TOIDURASVAD
    Loomsed rasvad –loetle!
  • ………………………………………...
  • ………………………………………...
  • …………………………………………
  • …………………………………………
  • …………………………………………
  • …………………………………………
  • …………………………………………
    VÕI
    Tööoperatsioonid:
  • Rõõsa koore eraldamine piima separeerimisel ja selle pastöriseerimine madalal temperatuuril
  • Vajadusel rõõsa koore hapendamine (hapukoorevõi, rõõsakoorevõi)
  • Koore kirnutamine võiks
  • Rasvapallide kogumine, soolamine ja pressimine
  • Või sõtkumine ühtlaseks massiks ja või pakkimine
    MARGARIIN
    Saadakse loomsete rasvade, hüdrogeenitud rasvade, taimeõli ja mereloomade rasvade segu emulgeerimnisel kas võiga, piimaga või veega.
    11
  • Vasakule Paremale
    Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #1 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #2 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #3 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #4 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #5 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #6 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #7 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #8 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #9 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #10 Toidukaupade pakendamine ja säilitamine #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bruno M Õppematerjali autor
    Juttu on nõuetest, seadustest toiduainete pakendamisel ja säilitamisel. Sisaldab üpris palju täitmata lünki ning ülesandeid.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Toiduvalmistamise alused
    31
    docx

    Toiduvalmistamise alused

    · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud Veeaurus : · Praadimine Keetmisviisid Kupatamine · Rohkes magedes vees · Soolases,kibeda,hapu maitse vähendamiseks TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord

    Toitlustus
    Köögiviljatoidud
    9
    doc

    Köögiviljatoidud

    Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja ­ tulemus ­ piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus ­ hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C ­ vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat ­ 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ­ ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-haraputk, tüümian

    Toitumisõpetus
    Toitlustus-toidu valmistamine
    4
    docx

    Toitlustus, toidu valmistamine

    1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong -

    Toitlustus
    Asjaajamise alused
    652
    pdf

    Asjaajamise alused

     Toitained ja toidu energeetiline väärtus 29  Tervisliku toitumise alused 37  Erinevate toitumisvajadustega kliendid 38 3. Toiduained 41  Toiduainete kvaliteet 42  Toiduainete pakendid ja märgistus 43  Põhiliste toidukaupade hoiunõuded ja realiseerimisajad 44  Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48  Teravili ja teraviljatooted 48  Köögi- ja puuviljad 50  Piim ja piimatooted 53  Liha ja lihatooted 55

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    Koka eksamiküsimused vastustega
    26
    docx

    Koka eksamiküsimused vastustega.

    tasasel tulel 3-4 tundi aeg ajalt segade ning vahtu riisudes, valmis kaste kurnatakse. Milliseid tehnoloogilisi võtteid tuleb toiduainete jahutamisel järgida? Et nendesse baktereid ei tekiks. Kirjelda toidu hinna kujundamist. Milliseid kadusid roaportsjoni kalkuleerimisel arvestatakse? Hind kujuneb siis tooraine hinnast, oma hinnast ja et miinusesse ei jääks. Kaod on siis külm ja kuum kaod. Portsjonikaalu jägi, tooraine hinna järgi ja käibemaksu järgi. Kauba vastuvõtt, ladustamine ja säilitamine Kirjelda menüüde koostamise põhimõtteid. Kokkuvõtvalt võib menüüde koostamise põhimõtteid kirjeldada järgmiselt: Klientidega arvestamise põhimõte -päevakohane, ajakohane, kliendi soovidele, vajadustele ning ootustele vastav toitude pakkumine menüüs. Majanduslikkuse põhimõte - ettevõtte seisukohalt optimaalne hind ja müügikate, mis kindlustaks ettevõttele taotletavad majandustulemused, samuti säästlikkus toorainete ja ressursside (energia jt ressursid) kasutamisel.

    Kokandus
    Koka kutseeksami küsimused ja vastused
    33
    docx

    Koka kutseeksami küsimused ja vastused

    Koka kutseeksami kordamisküsimused ja vastused 1. Kirjelda külmtöötlemismeetodid · Külmutatud toiduainete sulatamine külmutatus liha- ja kalatoodete, pooltoodete sulatamine · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine Näiteks: köögivilja sorteerimine köögivilja pesemine köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mi

    Kokandus
    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused
    26
    docx

    Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

    Materjalidest eralduvaid saastaineid Ristsaastumine - toidu saastumine mikroorganismidega õhu, inimese, teise toidu, töövahendi või tööpinna kaudu. Ristsaastumise vältimiseks tuleb hoolikalt järgida hügieeninõudeid. Toimub toortoidult kuumtöödeldud toidule. Kaubaline naabrus ­ tuleb arvestada säilitamisel ja väljapanekul, kõrvuti ei tohi olla etüleeni tootvad ning etüleenitundlikud kaubad, tugeva lõhna ning lõhna kergesti külge võtvad kaubad. 4. Toidukaupade primaarsed ja sekundaarsed koostisosad. Primaarsed koostisosad (on toiduainetes looduslikult olemas): · toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained); · lisaained (lõhnaained, värvained, parkained jne). Sekundaarsed koostisosad (isetekkelised või toiduainetele täiendavalt lisatud): · lisaained (konservandid, emulgaatorid, antioksüdandid jt E-ained); · saastained (pestitsiidid, desinfitseerimisvahendid, loomade ravimid);

    Toit ja toitumine
    Toiduainete töötlemiskaod ja muu
    23
    xlsx

    Toiduainete töötlemiskaod ja muu

    TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, kõõlused 35 se

    Toitumisõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun