Light-tooted (1)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Referaat
Light -tooted
Koostanud : MT
Juhendaja : KP
Tartu 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Toitumisalased eriviited märgistuses 3
Dieet - ehk eritoit 4
Fit-toidud 4
„Light“ väide 5
„Light“ joogid 5
Vähendatud rasvasisaldusega „light“ tooted 6
Rasvaasendajad 6
Süsivesikutepõhised rasvaasendajad 7
Valgupõhised rasvaasendajad 7
Rasvapõhised rasvaasendajad 7
Rasvaasendajate ohutus 8
Kehakaal ja „light“ tooted 8
„Light“ piimatooted 9
Muud „light” tooted 10
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Inimene pole kunagi varem toitunud nii väherasvaselt kui tänapäeval. Samas aga pole kunagi varem olnud ka nii palju rasvunud ja ülearuseid kilosid koguvaid inimesi kui praegu. Teadlased on hakanud sellist ilmingut nimetama ameerika paradoksiks, mis nullib ära toiduteadlaste teooria selle kohta, et kaalu on võimalik ohjes hoida nende toitude söömise-joomisega, mille puhul rasvast saadava energia hulk on väike. Just sellepärast on hakatud kaupluseriiulitel laiutavale suurele hulgale kergetele toiduainetele viltu vaatama, sest nad ei pruugi sugugi olla salenemise abistajad vaid hoopistükkis vastupidi. Kunstlikke magusaineid sisaldavat toiduainet tarbides on kehal väga raske otsustada, kui palju seda siis ikkagi süüa. Täpselt samasuguses tempos , nagu kasvab dieettoodete tarbimine, suurenevad ka toiduportsjonid. Niisamuti muutuvad inimesed füüsiliselt üha väheaktiivsemateks. Teised uuringud on aga näidanud, et light-toodete tarbimine aitab inimestel soovkaalu saavutada ja selles ka püsida.
Tavaliselt vähendatakse light-toodetes energia-, rasva-, suhkru- või soolasisaldust. Eesti kauplustes leidub suhkru- ja rasvaasendajatega ning vähendatud energiasisaldusega toiduaineid vähe, tõenäoliselt ainult umbes paarsada. Enamiku neist moodustavad vähendatud rasvasisaldusega piimatooted.

Toitumisalased eriviited märgistuses

Tihti on pakendite märgistusel sõnad dieet, fit, light, vähese rasvasisaldusega ja teised tarbijat teavitavad märgid. Kuigi selliseid märked ei ole kohustuslikud, lisatakse need sageli märgistusele vabatahtlikult, et anda tarbijale täiendavat infot ja et toodet teistest paremini eristada. Kõik märgistuses esitatud viited peavad olema kooskõlas toidu seadusandlusega .
Toiduainete märgistuses on lubatud viidata toidu erinevale energia, rasva, suhkru, soola või mõne muu toitaine sisaldusele.
Mõningad lubatud toitumisalased väited:

• Madala energiasisaldusega tahke toit ei tohi sisaldada üle 40 kcal 100 g ja vedel toit üle 20 kcal 100 ml kohta.
  
• Vähendatud energiasisaldusega toidu energiasisaldus peab olema vähemalt 30% väiksem toidu tavalisest energiasisaldusest
  
• Energiavaba toit võib sisaldada mitte üle 4 kcal 100g või 0,4 kcal 100 ml toidu kohta.
  
• Madala rasvasisaldusega tahke toidu rasvasisaldus ei tohi ületada 3g 100g ja vedelal toidul üle 1,5 g 100 ml toidu kohta. Erandiks on piim, mille piiriks on 1,8g 100 ml kohta.
  
• Rasvavabaks võib nimetada toitu, mille rasvasisaldus ei ületa 0,5 g 100g või 100 ml kohta.
  
• Madala suhkrusisaldusega toidu suhkru ülempiiriks on 5g tahke või 2,5 g vedela toidu kohta.
  

Suhkruvaba toidu suhkrusisaldus ei tohi ületada 0,5g 100 g tahke või vedela toidu kohta (Liebert 2008).

Dieet- ehk eritoit

Dieettoit on eritoit, mis on ette nähtud inimestele, kes seedeprotsessi, ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu vajavad tavapärasest erinevat toitu. Märge „dieet“ kasutamine eritoidu märgistusel ei ole kohustuslik, kui aga see esitatud on, peab märgistuselt selguma ka toidu koostis või tehnoloogia , mis annab tootele eritoidu omadused.
Eritoidud on:

• imikutoidud (ette nähtud kuni üheaastasele lapsele)
  
• väikelapse toidud (ühe kuni kolme aasta vanuse lapse toidud)
  
• sportlaste toidud
  
• laktoosivabad toidud laktoositalumatuse korral
  
• diabeetikuitele ette nähtud toidud
  
• gluteenivabad toidud tsöliaakiahaigetele
  
• kehakaalu alandamiseks ette nähtud vähendatud energiasisaldusega toidud
  

Fit-toidud

Fit-toidud on enamasti toidud, millele on lisatud tavatoidus tihti puudujäävaid toitaineid, näiteks mineraalained, vitamiine, kiudaineid, täisväärtuslikku valku jt. toitaineid. Fit-toode võib sisaldada ka rohkem valku ja vähem rasva, seetõttu on toote energiasisaldus tavatoote omast madalam (Liebert 2008).

„Light“ väide

Eestis on levinud väide “light” (lahja, kerge), mis vastab “vähendatud” mõistele, see tähendab, et energia- või toitaine sisaldus peab olema võrreldes sarnaste toodetega vähendatud vähemalt 30%, naatriumi või keedusoolasisaldus aga vähemalt 25% (Liebert 2008). Kergeks võib toodet nimetada vaid võrreldes teiste selle tootesarja toiduainetega.
Rasva sisaldavad toiduained võivad light-märki kanda sel juhul, kui rasvasisaldust on selles vähendatud mitte alla 50% ning selle koguenergia on vähemalt 30% väiksem kui vastavad tavatooted. Suhkrut sisaldavad toiduained (joogid, maiustused jt) võivad light-märki kanda sel juhul, kui see sisaldab suhkrut vähemalt 30% vähem kui vastavad tavatooted.
Lääneriikides kasutatakse laialdaselt sõna “light”, ka Eesti toidu seadusandlus kasutab seda ingliskeelset sõna. Kahjuks eksitab tarbijaid tihti see, et juustul või karastusjoogil esineb sõna „light“, vorstil või singil „kerge“ ja piimal „vähendatud rasvasisaldusega”, mis on tegelikult kõik sama tähendusega.
Tarbijates võib tekitada segadust ka see, et kauplustes võib leida ka “light” oliivõli. Ekslik on arvata, et selle õli rasvasisaldus on väiksem kui 100%. Light tähistab siin erilise töötlemisega saavutatud heledat värvust ja maitse neutraalsust, eriti võrreldes külmpressitud oliiviõli sügavkollase või roheka värvuse ja eripärase maitsega. Sama lugu on ka sojakastmetega. Sellistel juhtudel oleks tegelikult õigem kasutada tõlkevasteks „hele”.
Toiduainete energiasisaldust vähendatakse tavaliselt suhkru- ja rasvasisalduse vähendamise arvel. Toidu märgistuses tulebki näidata omadused, millest tulenevalt on toode “light”.

„Light“ joogid

Eestis on “light” jooke tunduvalt vähem kui näiteks USA-s, kus peaaegu kõikidel karastusjookidel on “light” variandid.
Jookide suhkru- ja energiasisalduse alandamiseks kasutatakse magusaineid, mille magusus ületab suhkru oma sadu kordi ja energia on tühine või puudub üldse. Enamike magusainete kohta on kehtestatud ohutud päevased piirnormid , mis antakse mg-des kg kehakaalu kohta.
Magusainetega toodetakse ka kaljajooke, jääteed, nektareid ja joogikontsentraate. Need tooted sobivad eeskätt diabeetikutele või liigse kehakaaluga inimestele. Lapsed peaksid sellistest jookidest loobuma . Laste joogiks sobib light- mahl , mille saab ise valmistada, lahjendades mahla veega vahekorras 1:1-le.
Eestis on „light“ alkohoolsed jooke vähe. Erandiks on “light” siidrid, mille alkoholisisaldus on küll tavapärane (ca 4,5%), kuid suhkru asemel sisaldavad magusaineid, mistõttu nende energiasisaldus on 30-50 kcal 100ml kohta.

Vähendatud rasvasisaldusega „light“ tooted

Eestis on tunduvalt rohkem vähendatud rasvasisaldusega tooteid kui vähendatud suhkrusisaldusega. Vähendatud rasvasisaldusega tooted ei ole mõeldud selleks, et loobuksid rasvast, vaid, et väheneks rasvaga liialdamine. Kergtooteist vähesed, peamiselt vaid karastusjoogid , on täiesti kalorivabad (Mustajoki 2005). Paljudel toiduainetel, eriti piimatoodetel , on võimalik vähendada ainult rasvasisaldust ning lisaainete lisamine ei ole vajalik. Lihatoodete rasvasisaldust on võimalik vähendada väherasvase tooraine ja vastava tehnoloogia valikuga. Mõnel väherasvasel „light“ tootel asendatakse rasv rasvaasendajaga, kuid enamik rasvaasendajatest on süsivesikud või valgud , mida pole vaja karta .

Rasvaasendajad

Toiduaines on rasval teatud roll. Rasv muudab toidu maitsvamaks, ta annab toidule teatud struktuuri, rasv moodustab püsivaid emulsioone, rasv on ka lõhna- ja maitseainete kandjaks. Rasvaasendajad peaksid enamiku neid rasva omadusi korvama.
Rasvaasendajad jaotatakse tootmisest tulenevalt 3 rühma:

• süsivesikutepõhised
  
• valgupõhised
  
• rasvapõhised
  

Süsivesikutepõhised rasvaasendajad

Süsivesikutest toodetud rasvaasendajate hulka kuuluvad modifitseeritud tärklised, tselluloos , guarkummi, pektiin , karrageen, maltodekstriin , modifitseeritud kiudained . Tihti arvatakse sellesse rühma ka valke sisaldavad hüdrokolloidid, näiteks želatiin, kuna neil on ülalnimetatutega sarnased omadused. Nende rasvaasendajate toiduenergia kõigub 1-4 kcal grammi kohta (Liebert 2008). Veeslahustuvad rasvaasendajad seovad palju vett, moodustavad geele, stabiliseerivad rasvaemulsioone. Neid kasutatakse vorstides ja sinkides, majoneesides ja salatikastmetes, jäätises ja juustus.

Valgupõhised rasvaasendajad

Valgupõhjalisi rasvaasendajaid toodetakse piima-, vadaku -, muna- ja sojavalgust. Naatriumkaseinaati, lõssi- ja vadakupulbrit, aga ka sojaisolaate kasutatakse lihatööstuses laialdaselt. Need annavad 4 kcal grammi kohta. On ka vähendatud energiasisaldusega rasvaasendajaid, kreemja konsistentsiga mass. Niisuguseid rasvaasendajaid kasutatakse palju majoneesides, salatikastmetes, piimadessertides, juustudes. Energiasisaldus on neil 1-2 kcal grammi kohta. Tuntum sellesse gruppi kuuluv rasvaasendaja on Simplesse, mida ei ole lubatud kasutada Euroopa Liidus.

Rasvapõhised rasvaasendajad

Rasvapõhiseid rasvaasendajaid valmistatakse suhkrust ja õlidest ning neil on toidurasvaga enam vähem sarnased omadused. Neid kasutatakse snäkkides, kartulikrõpsudes, juustus, šokolaaditoodetes. Euroopa Liit suhtub suure ettevaatusega USA-s välja töötatud rasvaasendajatesse. Pärast pikka kaalutlemist lubas USA-s välja töötatud Salatrimi uudistoodetes kasutada ka Euroopa Komisjon. Salatrim imendub ainult osaliselt ja annab energiat 5 kcal grammi kohta, seega ligi 2 korda vähem kui rasv. Toitumisalases teabes klassifitseeritakse Salatrimi kui küllastunud rasva ning Salatrimi sisaldavad tooted peavad kandma ka märget „toode sisaldab rasvaasendajat Salatrimi“. Salatrimi kasutatakse põhiliselt kondiitritoodetes. Salatrimi sisaldavad tooteid ei soovitata lastele ja päevane tarbimine ei tohiks ületada 30g, sest liigtarbimisel tekitab ta kõhulahtisust.
Kõige menukam rasvaasendaja on Olestra, mis ei seedu ega imendu seedekulglas, vaid läbib selle seal absorbeerumata. Sellega seoses on kõnealusel ühendil ka vereseerumi kolesterooli taset langetav toime. Kuid kahjuks pole kõrvalmõjuta ükski sünteetiline ühend.

Rasvaasendajate ohutus

Erinevate rasvaasendajate potentsiaalne füsioloogiline toime inimese tervisele on erinev. Kirjanduse põhjal võib järeldada, et süsivesikute- ja valgupõhised rasvaasendajad mõjutavad vähe, kui üldse, teiste toitainete seedimist, imendumist või metabolismi.
Rasvapõhiste rasvaasendajate puhul on põhitähelepanu pööratud Olestrale, eriti aga ta mõjule rasvlahustuvate toitainete imendumisele. Nimelt takistab Olestra rasvlahustuvate vitamiinide, eeskätt vitamiin E imendumist ja väljutab need organismist. See sõltub Olestra kogusest toidus ja sellest, kas rasvlahustuvaid toitaineid tarbiti samaaegselt Olestraga. Lisaks rasvlahustuvatele vitamiinidele takistab Olestra ka fütosteroolide imendumist. Lisaks võib liigtarbimine põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust ( Kokassaar 1996).
USA-s soovitatakse asendada Olestraga ainult osa toidus olevast rasvast (kuni 30%) ja rikastada tooteid rasvlahustuvate vitamiinidega. Euroopa Komisjon aga hindas Olestra potentsiaalseid ohte suuremaks ja ei ole lubanud Olestrat kasutada EL maades (Liebert 2008).

Kehakaal ja „light“ tooted

Kas „light“ toodetega on võimalik kaalus alla võtta? Siin on uuringute tulemused vasturääkivad. Enamik inimesi, kes valisid vähendatud energia- ja rasvasisaldusega tooteid, sõid vähem rasva, millega kaasnes väiksem toiduenergia, kuna kogu nende toiduvalik muutus teadlikumaks ning tervislikumaks. Ameerika Arstide Assotsiatsioon peab suure rasvasisaldusega toitude asendamist alandatud rasvasisaldusega toitudega ohutuks ja efektiivseks võimaluseks kontrollida oma toidu rasva- ja energiasisaldust (Liebert 2008). Samas on tehtud uuringuid , mis väidavad, et light-tooted ei aita inimestel kaalust alla võtta, pigem muutuvad nende kaaluprobleemid veelgi tõsisemaks. Hiljutised uurimused on näidanud, et mida "kergem" on toit, seda suuremates kogustes seda süüakse. On võimalik, et kunstlikud magusained mõjutavad isu, valmistades organismi ette toidu vastuvõtuks (Teesalu 2006). Lahjad tooted sisaldavad vähem rasva või suhkrut kui rammusad alternatiivid. Suhkur asendatakse lahjades toodetes mõne muu magusainega, mis küll ei sisalda kaloreid, aga annab kehale ikkagi signaali, et magusat tuleb seedima hakata. Keha mõistab sellist signaali kui üleskutset insuliini tootmiseks. Kuigi „värsket“ suhkrut organismis pole, langeb siiski veresuhkru tase. See omakorda toob kaasa meeletu hundiisu. Kunstlikud magusained ei suuda saata ajule sellist küllastumistundest märku andvat signaali ehk teisisõnu täiskõhutunnet, nagu seda teeb tavaline suhkur. Samamoodi toimivad ka rasvaasendajad, mis ei tee kõhtu täis.
Paljud light-toodete tarbijad söövad lõppkokkuvõttes enam ning võivad hoopis juurde võtta. Kaalunumber näitab siiski seda, kui palju inimene liigub ja millist elustiili harrastab.
Light-toodetest on abi vaid sel juhul, kui nendega asendada see osa menüüst, mis muidu sisaldas eriti ohtralt rasva. Kui kergtooteid pruugitakse samas koguses kui harilikke tooteid, siis energia saamine väheneb (Mustajoki 2005). Samas pole ühest vastust küsimusele, kui palju tohib lahjasid tooteid süüa, sest kõiki light-tooteid tuleb hinnata eraldi.

„Light“ piimatooted

„Light“ ja rasvata piimatooted moodustavad ligi poole kogu selle rühma toodetest.
Siia kuuluvad:

• piim
  
• kohvikoor
  
• hapukoor
  
• jogurt
  
• kohupiim
  
• kohupiimakreem
  
• kodujuust
  
• toorjuust
  
• sulatatud juust
  
• juust
  
• jäätis
  
• või
  

Tavaliselt vähendatakse ainult piimatoodete rasvasisaldust. Kauplustes on müügil vähendatud rasvasisaldusega ja rasvavabasid piimatooteid. On olemas oht, et alandatud rasvasisaldusega piimatoodete kasutamisel väheneb veelgi toidu vitamiin D sisaldus, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks. Siin on võimaluseks piima rikastamine vitamiiniga D.

Muud „light” tooted

• Majoneesid ja salatikastmed
  
• Margariinid ja rasvasegud
  
• Lihatooted
  
• Hommikuhelbed ja müslid
  
• Kalatooted
  
• Konservsupid, koogid , tordid, kompotid jt.
  

Kokkuvõte

Ülekaalulisus muutub kogu maailmas aasta-aastalt üha valusamaks probleemiks. Kaaluprobleemi ei paranda ka light toodete tarbimine, pigem süvendab seda, kuna kunstlikke magusaineid sisaldavat toiduainet tarbides ei teki täiskõhutunnet. Ostjas tekitatakse tunne, nagu ta võiks taolist toodet süüa lõputult, ilma ohuta oma kehakaalule või tervisele. Kui pakendile on märgitud - light, kerge, ei tähenda aga see, et seda toodet saab ohjeldamatult süüa. Seetõttu tuleb kunstlikke magustajaid sisaldavate toodete tarbimisega väga ettevaatlik olla.
Light- ehk vähendatud rasvasisaldusega tooted on mõeldud selleks, et pakkuda võimalust loobuda rasvaga liialdamisest.

Kasutatud kirjandus

Kokassaar, U., Vihalemm, T., Zilmer , M., Pulges, A. 1996. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu.
Liebert, T. 2008. Toitumine: Müüdid ja tegelikkus
Mustajoki, P., Leino, U. 2005. Saledaks saada, saledaks jääda. Medicina
Teesalu, S. 2006. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu
http://www.toidutare.ee/aabits.php?g=2133&start=1
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9776
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9509
http://www.bioneer.ee/bioneer/kodanike_yhiskond/article_id-737
http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=318
http://www.epl.ee/artikkel/405787
http://www.virumaateataja.ee/041207/esileht/tervis/15042802.php
10