Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Turismikorraldus 2 LOODUSKATASTROOFID Referaat Liina Orav Juhendaja: Hilda Leppik Olustvere 2011 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................3 Looduskatastroofid............................................................................................................... 4 Orkaanid............................................................................................................................... 4 Maavärinad........................................................................................................................... 5 Tsunaamid..........................................................................................................................
Olustvere teenindus- ja Maamajanduskool Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Mihkel Merila Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.................................................................................................4 Keevitusleek................................................................................................................................5 Keevitusleegi liigid............................................
Aleksander Tõnisson (1893) Johannes Kiivet (1895) Andres Larka (1898) Jaan Sihver (1900) 6.Kooli sulgemine Eesti Aleksandrikool suleti 1906. aasta jaanuaris. Koolile sai saatuslikuks mitmete õpetajate ja õpilaste osavõtt 1905. aasta revolutsiooni sündmustest. Aleksandrikooli järglaseks loetakse 1914. aastal Kõos avatud Eesti Aleksandri Kõrgemajärgulist Alampõllutöökooli, millest tänaseks on läbi mitme asukoha- ja nimemuutuse saanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. 7.Infot kooli kohta veel Aleksandrikooli peakomitees puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel, mis lõppesid Hurda lüüasaamisega. Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Johann Köler- eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise üks juhte. Viis läbi palvekirjade aktsiooni. Oli Eesti Aleksandrikooli üks eestvedajaid. J.V. Jannsen-(1819- 1890) eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik
aastal Kärdlas said korraldajad joodikute käest päris korraliu keretäie . Nägu oli peakorraldajal täiesti segi ja paistes . 1998.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Eestimaa süda? Rapla-Mahtra-Paunküla-Väätsa-Paide. Osalejaid umbes 800 . Osalejate hulk hakkas tasapisi kasvama . 1999.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Tartumaa? Tabivere-Alatskivi-Vastse-Kuuste-Tartu. Osalejaid umbes 1300 . 2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa? Kadrina Vihula Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Gooti stiil referaat Koostaja:Argo Anijärv Kursus: Turismikorraldus Olustvere 2012 Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu
Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel
Olustvere Teenindus- ja Maamajandus kool Norra Referaat Koostas: Sander Rau PM1A Juhendaja: Endla Pesti Olustvere2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Norra.....................................................................................................................................................3 Kaart ja asend....................................................................................................................................... 5 Geoloogiline asend...............................................
rakenduskõrgkoolid. 1. G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool 2. H. Elleri nim. Tartu Muusikakool 3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 4. Hiiumaa Ametikool 5. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 6. Järvamaa Kutsehariduskeskus 7. Kaitseväe Võru Lahingukool (Kaitseministeeriumi haldusalas) 8. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 9. Kuressaare Ametikool 10. Luua Metsanduskool 11. Narva Kutseõppekeskus 12. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 13. Põltsamaa Ametikool 14. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 15. Rakvere Ametikool 16. Räpina Aianduskool 17. Sillamäe Kutsekool 18. Tallinna Balletikool 19. Tallinna Ehituskool 20. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 21. Tallinna Majanduskool 22. Tallinna Polütehnikum 23. Tallinna Teeninduskool 24. Tallinna Transpordikool 25. Tallinna Tööstushariduskeskus 26. Tartu Kunstikool 27. Valgamaa Kutseõppekeskus
köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon, mis tutvustab maaharimist mõisaajal kuni leiva küpsetamiseni välja. Rukkileib, seemneleib, seemnekarask, kanepiseemneleib.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 2kursus Ain Ilves Mesilaste korjebaas Referaat Olustveres 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa........................................................................................................4 Korje tüübid....................................................................................................................5 Peakorje tunnusteks on:............................................................................................ 5 Nektarieritust mõjutavad tegurid...................................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951
Põllumajandus eriala PM I B Otmar Liiver KEEVITAMINE Materjaliõpetuse referaat Olustvere 2013 Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine......................................................................................................5
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool SALVEI Helena Hiiesalu Õpipoiss KOKK Salvei päritolu ja iseloomustus Salvei [Salvia] on rohttaimede, igihaljaste poolpõõsaste ja lehtpõõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast. Umbes 700 liiki, mõnedel andmetel kuni 900 liiki kasvab parasvöötmest troopikani, eriti Ameerikas. Lehed on terved või sulglõhised, vastakad, muljudes aromaatsed; ...
ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Koolimaja otsa ehitas ta palvemaja, kus pidas harda vennaste-koguduse liikmena palvetunde. Oma õpilastele ta soovitas oma kodu- ja eriti viljapuuaedade rajamist, õpetas neile puude silmamist ja raamatuköitmist. Paljud ta kasvandikud olidki ümbruskonnas esimesed suurte "uibuaedade" rajajad. Kirjaniku ema Katherine (sünd Schumann) oli Olustvere aedniku tütar, kelle silmad hiilanud veel kõrges vanuses, kui ta jutustanud Viljandimaast ja oma noorpõlvest. Ta suri Unikülas 7. jaanuaril 1881, tema mehe elu oli katkenud juba 26. veebruaril 1868.aastal. Mõlemad on maetud Laatre 1. kalmistule, kus nende kalmud on paraku unustatud. Luuletaja kodukoha ümbrus on maaliline. Eriti kaunis oli koolimaja ümbrus oma suure aiaga, mis kevadeti õitses. Selle kohta ütleb laulik oma luuletuses "Vaimus vanemate ja venna hauakünkal:
23.03.2017 Kasutatud allikad Descartes, R. 2016. Descartes. https://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_ Descartes (17.03.2017). Kuzmin, L. 2015. Marksism. https://et.wikipedia.org/wiki/Marksism (17.03.2017). Mertelsmann, O. 2003. Kultuur ja elu. http://kultuur.elu.ee/ke473_haridus.htm (18.03.2017). Pallo, E. 2017. Autori intervjuu. Olustvere. 01.märts. Tannberg, T. 2009. Kultuurielu põhijooned. https://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945- 1985_N%C3%B5ukogude_periood/Kultuurielu_p%C3%B5hijooned/ (17.03.2017).
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool PM1A Magnus Torop Keevitamine Referaat Elektrikeevitamine kaitsegaaside keskkonnas Olustvere 2016 Sisukord: 1. Üldiselt keevitamisest 2.Elektroodkeevitus 3. Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas 4.Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas 5. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas 6. Gaaskeevitus 7. Teraste keevitatavus 8. Keevitusasendite markeering ja tüübid 9. MIG keevituse tööpõhimõte 10. Käpa ettevalmistamine 11. Keevitusaparaadi ettevalmistamine keevitamiseks 12. Traadi etteandmine 13. Kaitseklaasi valik 14. Keevitamine 15. keevitusdefektid 16
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Sekretäritöö eriala Riine Riitmuru SEKRETÄRITÖÖ PRAKTIKA ARUANNE Kristiina Kikas Trafox Eesti OÜ, personalijuhataja Olustvere 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 2 ETTEVÕTTEST...........................................................................................................................3 3 TÖÖKORRALDUS JA DOKUMENDIHALDUS.......................................................................5 4 SEKRETÄRI AMETIKOHT TRAFOX EESTI OÜs...........................................................
1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku, mille traditsioonilisteks kontserdipaikadeks on Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik "Arturi Juures" koos vabaõhulavaga, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal. Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontserditele on
Nurmekund. Siin oli muinaseesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants, Lõhavere linnus, mis on vaieldamatult eestlaste ajaloo üks tähtsamaid mälestisi ja muistse vabadusvõitluse sümboleid. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all ning maakonda on räsinud mitmed sõjad. Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisa-kompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19. sajandi teiseks pooleks oli Viljandimaa aga üks jõukamaid maakondi Eestis. Tänu linakasvatusele arenes jõudsalt taluelu ja talude pärisostmises olid just "mulgid" esirinnas. Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paikneva...
Eesti Hotellide- ja Restoranideliit KOKK I (EKR tase 4) KUTSEEKSAM Pidulik sünnipäevalõuna Koostaja : Pille-Riin Misko Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2012/2013 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 3 Menüü ............................................................................................................................................. 4 Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (roakaardid)....................................................... 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ............................................................................................
Ilusad pargid. Sangaste lossi juures ka matkarada ja orienteerumismängud. Taagepera loss arendab jahiturismi. 5. Barclay de Tolly mauoleum vürtsi ja tema abikaasa balsameeritud surnukehad, Napoleoni vastastes sõdades Vene väejuht. Viljandi maakond 1. Soomaa RP soode ja metsade kaitseks. Eelkõige populaarne kevadiste suurvete ajal. Kuna need on regulaarsed siis kutsutakse seal seda viiendaks aastaajaks. EDEN. 2. Olustvere mõisakompleks mõisamajas tegutseb TIK, võimalus tellida ekskursioone, teha üritusi ja toitlustus, käsitöökojad, ratsutamine. Park on liigirikas ingliste stiilis. Muuseumituba topistega. Olusteveres tegutseb Teenindus- ja Maamajanduskool. 3. Halliste - kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praegune kivikirik on mitmeid kordi hävinuid kuid annetuste toetusel alustati 1989.a pühakoja taastamist ja valminud kirik pühitseti 1991.a. jõulude ajal
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Põllumajandus Ungari Referaat Koostaja: Juhendaja: Endla Pesti 2012 Sisukord Sissejuhatus Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euro...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess...............................
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Toiduainete töötlemine FÜÜSIKALIS-KEEMILISED, MEHHAANILISED, SOOJUSVAHETUS NING MIKROBIOLOOGILISED PROTSESSID TOIDUAINETETÖÖSTUSES REFERAAT OLUSTVERE 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Haanjamehe talu 1.mai -25.juuni Merle Roio Olustvere 2010 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 1.Ettevõte..................................................................................................................................... 3 1.1 Ettevõtte üldtutvustus................
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44%
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Turismimajandusalused Loodushuviliste täiskasvanute grupp Koostaja: Kaie Aavik 2013 Sissejuhatus: Tutvustada Narvast pärit loodushuviliste gruppile Mulgimaad. Tööeesmärk: Koolitöö koostamine ning endalegi informatsiooni mulgimaa kohta koguda ning huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: Jõhv...
Linnuste tüübid: *Mägilinnus - igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus N:Otepääl *Neemiklinnus - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale N:Rõuge linnamägi *Kalevipoja sängi tüüpi - rajati voortele N:Põhja-Tartumaal Alatskivi Kalevipoja säng *Ringvall - linnus - ümber linnuse rajati kõrge vall N:Saaremaal ja Lääne-Eestis Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Lõhavere linnus oli kasutusel 13. sajandi alguses ning on kolmel korral põlenud. Henriku Liivimaa kroonika järgi on need põlengud ka täpselt dateeritavad. Esimest korda hävis linnus tõenäoliselt 1211. aastal kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak Leole vastu toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus 1A Alo Nurmsalu Prantsusmaa referaat Autor: Alo Nurmsalu Kursus: PM1A Juhendaja: Endla Pesti 2014 Sisukord 1) Sissejuhatus…………………………………………….. 3 2) Üldandmed……………………………………………... 4-5 3) Ajalugu…………………………………………………. 6 4) Majandus……………………………………………….. 7 5) Kombed, toit, loodus, muusika ja sport………………... 8-10 6) Kokkuvõte……………………………………………… 11 7) Kasutatud materjal……………………………………… 12 Sissejuhatus Ma valisin Prantsusmaa riigi, sest see riik meeldib mulle. Prantsusmaa on suur ja ilus. Ja tahaks ka kunagi Prantsusmaal ära käia. Ma räägin Prantsusmaa üldandmetest, ajaloost, majandusest ja huvitavaid asju Prantsumaa kohta. Lisan pilte. Üldandmed Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik. ...
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873-
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 1kursus Ain Ilves Umbrohud Referaat 2 Olustveres 2009 Sissejuhatus Umbrohi on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. Umbrohtude hulgas on nii pärismaiseid kui võõrliike. Vanade umbrohtude seas on mitmeid arheofüüte. Paljudele enamlevinud umbrohtudele on kasvuks ja paljunemiseks sobiv haritud maale iseloomulik vaba mullapinna olemasolu. Paljud umbrohud on pärit rannikukooslustest või mujalt avatud kasvupaikadest. Umbrohtude seas on ka suhteliselt suurem lühiealiste taimede osakaal võrreldes mittemajandatavate koosluste taimestikuga. Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest a...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine..............................................
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga dives...
OLULISED MOMENDID · Organisatsioonisisese ja välise infovahetuse tagamine, dokumendihalduse korraldamine ja selle kaudu organisatsiooni töö efektiivsuse tagamine · Eelduseks täpsus ja korrektsus TÖÖ ISELOOM Sekretäritöö on äärmiselt tänuväärne hea sekretäri teeneks on see, kui kogu asjaajamine ja kontorikorraldus laabub tõrgeteta ning juhid ja spetsialistid võivad muretult pühenduda oma põhitööle. Ta oskab asutuses luua sõbraliku ja positiivse õhkkonna, mis soodustab efektiivset tööd, kuid ei jää märkamata ka külalistele. Sekretär on ühenduslüliks kontori ja välismaailma vahel. Sekretärid tegelevad ettevõtte või organisatsiooni dokumendihalduse ning nii asutusesisese kui asutustevaheliste suhete korraldamisega. Nende kohustuseks on juhi/juhtide poolt antud ülesannete täitmine. Sekretärist oleneb juhtide ja teiste töötajate vaheline infoside, ta on esmases kontaktis ettevõtte külaliste ja klientidega...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Waide Motell Koostaja: Marge Kõks 1.05-31.08.2014 Sisukord Sissejuhatus Soovisin oma praktikat teha kohas, mis asub võimalikult kodu ligidal. Lähtusin eeskätt ka sellest, et oleks mitmekülgne ja saaks täidetud kõik punktid, mis praktikalepingus antud. Avaldusi saatsin mitemetesse kohtadesse, k.a Elva Verevi Motelli, kust ka sain positiivse vastuse. Waide Motelli valisin seetõttu, et sain praktika täitmist alstada varem. Praktikakoha saamiseks helistasin Waidesse ja hiljem saatsin oma CV (vt. lisa 4). Isiklikeks eesmärkideks oli mul saavutada kõik oskused, mis vajalikud turismiteeninduses, kuna sel alal mul kogemusi pole. Esialgseid plaane, kuidas neid püstitatud eesmärke täita, polnud. Kõik saavutused tulid töökäigus. Igal korral sai asi selgemaks. Ettevõt...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool eriala Tartumaa Mario Jurn MTT 1 juhendaja Koht aasta Sissejuhatus 1. Asend ja haldusjaotus lk. nr. 2. Sümboolika 3. Ajalugu 4. Vaatamisväärsused 5. Rmk matkarajad ja lõkkekohad 6. Kasutatud leheküljed 2 Asend ja haldusjaotus Maakonna pindala on 2993 km2, rahvaarv 145 224 (01.01.2010). Tartumaa asub kahe suure veekogu - Peipsi ja Võrtsjärve - vahel. Järvi ühendav Suur-Emajõgi on ajalooliselt olnud tähtis veetee ja tal on eeldusi muutuda atraktiivseks turismiobjektiks. Naabermaakondadeks on Tartumaale põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakond. Maakonna i...
SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Euroopa Liit 2013 Sisukord 2 Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopa...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Gaaskeevitus Referaat Koostaja: Rauno.R 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 Üldskeem...................................................................................................4 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.........................................................................5 Keevitusleek................................................................................................6 Keevitusleeg...
Rapla Valtu 85 20 177 1031 6615 Tartu Alatskivi 86 10 83 722 9902 Tartu Kambja 86 16 148 846 10332 Hiiumaa Krgessaare 86 16 165 354 3968 Viljandi Lembitu 86 22 187 829 9035 Järva Oktoober 86 32 232 1159 8531 Viljandi Olustvere ST 86 27 202 456 3397 Valga Otepää 86 17 155 461 6065 Läänemaa Ridala 86 11 100 622 7818 Harju Riisipere 86 17 156 842 11377 Hiiumaa Sprus 86 20 241 754 9651 Rapla Vigala 86 24 198 860 7271
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Autor: Mirjam Talts Juhendaja: Endla Pesti OTMK 2014 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu..................................................
Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde- Eestis ja Hiiumaal lõpetati kandmine 19.sajandi jooksul. Kuivõrd hinnalised ja lugupeetud jalanõud pastlad meie esivanematel on olnud, tõendab ilmekalt P.Johannsoni kirjapanek Suure-Jaanist: Kirikupastlad olid parknahast, mida kõige pikem tee käeotsas kanti ja alles kirikulepikus jalga pandi, näpuvahel jälle koju viidi ning kulumise eest kirstukapis hoiti (Voolmaa 1990a,34). Ka Ida Aua (sünd 1892) Olustvere valla Tääksi külast mäletas, et pastlad olid emal sellal, kui ta õisiliste sukkadega kirikukooris laulmas käis(1870.a.paiku) kollasest pargitud nahast need olid pidupastlad (ERM EA 110:139). Pastlad: Eesti Põllumajandusmuuseum 11 Pastlad: ERM Pastlad: ERM
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Ojako puhke- ja koolituskeskus 27.04.2015-19.07.2015 Grete Rohtla OTMK 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Ettevõte.................................................................................................................................... 3 1.1.Ettevõtte üldtutvustus......................................
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
6 2001 IX folk toimus 26.07.-29.07 Folk tõi kohale juba 16 esinejat välismaalt ja 35 esinejat Eestist. Korraldajad ja ka festivali külalised arvasid, et IX folk oli üks paremaid oma ladusa kulgemise poolest. See oli neljas festival, kus kontserdid toimusid ka Peetri kirikus Karksis, Holstre kultuurikeskuses, Tarvastu kirikus, Paistu väljakul, Olustvere lossis ja Märdimäe talu hoovis. Paljud lahutasid oma meelt töötubades, käsitööhoovis või pillilaadal. Viljandi folki külastas sel aastal üle 17 000 inimese. Kõige rohkem meeldis rahvale: "Rasta Orchestra" ja "Jääboiler." Neid käis ööklubides vaatamas ligi 2500 inimest. Eesti esinejateks olid: Aivar Teppo koos Ants Tauliga, Anne Kaasik, Anneli Kont- Rahtola, Cätlin Jaago, "Da funky prodzekt," "Dagö," "Eesti Etno," "Eesti keeled,"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
