Mesilaste korjemaa (0)

Olustvere teenindus-ja maamajandus kool
Mesilaste korjemaa
Koostaja : Allan Raukas
PM II
20.11.2010

Sissejuhatus mesilaste korjebaasi

Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes ,
karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu.
Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 – 2 km raadiuses.

Nektar

on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta.

Korjeobjektid.

Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja
palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku.

Õietolmu terad

on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil
õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine . Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku - kui õhtupoolikul ja valmistavad sellest tarus suira. Südasuvel ja keskpäeval langeb õietolmu tarrutoomise hulk kõrge temperatuuri tõttu. Õietolm sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, mineraalaineid, vitamiine jt bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Mesilaste poolt õietolmu ümbertöötamine suiraks kestab tarus 15 päeva. Õietolmule lisatakse mett , niisutatakse süljega ja tambitakse peaga kinni. Süljefermentide ja meega rikastatud õietolmus algab piimhappeline käärimine, millest võtavad osa pärmiseened, piimhappebakterid ja vesinikbakterid. Õietolm on mesilastele ainsaks valgu ja rasvatarbe rahuldamise allikaks. Suira nappus võib põhjustada seisaku pere arengus.

Loomne mesikaste

on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse mesikaste päritoluga mesi on rohekaspruuni kuni tumepruuni värvusega ja mõrkja maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke.

Taimne mesikaste

on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul.

Korje tüübid:

Elatuskorje
on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks.
Produktiivkorje
Korjeperiood, mil mesilased toovad tarru rohkem nektarit kui haudme- ja
täiskasvanud mesilaste toitmiseks ära kulub. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas kuni 1,5 kg.
Kontrolltaruks valitakse tugev mesilaspere, mis on asetatud koos taruga kaalu peale ja igal õhtul ühel ja sama ajal fikseeritakse kaalu näit. Näidud kirjutatakse ülesüldjuhul aprillist kuni
septembrini. Taru soovitatakse katta lisakatusega, et vihmaga taru ei märguks. Kontrolltaru
kaaluks sobib mehhaaniline või elektrooniline kaal, mille peale asetatakse mesilaspere koos
taruga kaalu näitude fikseerimiseks kevadest sügiseni.
Peakorje on korjeperiood, mil mesilaspere kogub oma põhilise meetagavara. Kontrolltaru kaal tõuseb ööpäevas rohkem kui 2 kg.
Peakorje tunnusteks on:
1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab hilisõhtuni
2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga
3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat
4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas
5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja
6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga
7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske
Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi
Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed)
Haljasalade ja parkide meetaimed
Metsades kasvavad meetaimed
Niidu-, soo- ja karjamaataimed
Viljapuud ja marjapõõsad
Köögiviljakultuurid
Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi , veiste südamerohi,
mesiohakas, iisop , naistenõges, ussikeel.

Kevadised korjetaimed:

Punapaju

Meil looduslikult kasvav 2-4 meetri kõrgune rohkesti hargnev põõsas(harvemini madal puu),mida kasvatakse ka dekoratiivpõõsana.Nime on punapaju saanud pikkade peente ja sitkete,päikesepoolselt küljelt punaste võrsete järgi.Lineaalsüstjad või äraspidikiiljad paljad lehed on 5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad ,pealt tume-sinakasrohelised,alt hallikasrohelised.Punapaju õitseb aprilli lõpus enne lehepunade puhkemist.Kitsassilinderjad urvad on 1,5-5,4 cm pikkused,tolmukotid purpurpunased.Mesinduse seisukohalt on see taim eriti oluline,sest annab mesilastele peale õietolmu ka paju nektarit.
Meeproduktiivsus saavutab kuni 120 kg/ha.Esimene pajudelt tulev kasvõi paaripäevane korje mõjub mesilaspere arengule tunduvalt paremini kui ükskõik milline inimese poolt valmistatud ergutussööt.

Harilik sarapuu

Harilik sarapuu kasvab looduslikult enamasti kuni 5m kõrguse rohkesti haruneva põõsana,mis õitseb märtsis- aprillis .Sarapuud kasvatatakse ka parkides ja haljasaladel ning hekitaimena.Varajase õitsemise tõttu annab sarapuu mesilastele esimese õietolmukorje,mis leevendab suurt valgusööda vajadust varakevadel ning soodustab haudme kasvatamist .Isaõied moodustavad juba eelmise aasta suvel ja on nähtavad rippuvate urbadena.Emasõied pole enne õitsemist märgatavad,sest need on peidetud pungadesse,mis avanevad alles õitsemise ajal.Rohke sarapuude õitsemine ja paar korjeks sobivat ilma panevad kevadel pered hoogsalt arenema.Õitolmu annab sarapuu rikkalikult:üks 4-5m kõrgune sarapuupõõsas võib anda 40-60g ookerkollast õietolmu.Peaaegu üheaegslet sarapuuga õitseb hall lepp Alnus incana,mis annab samuti rikkalikult õietolmu.Mõnevõrra hiljem (aprilli algul) õitseb ka must lepp.Leppadelt kogutav õietolm on hallikas-või määrdundkollane.

Harilik pihlakas

Roosõieliste sugukonda kuuluv harilik pihlakas kasvab tavaliselt kõrge põõsa või tugevasti hargnenud võraga madal puuna.Õitseb mai lõpus ja juuni algul 5-7 päeva.Valged õied on koondunud suurtesse 5-10 cm läbimõõduka kännasjatesse õiskikutesse.Meeproduktiivsus saavutab 30-40 kg/ha.Heledal punaka varjundiga meel tugev omapärane lõhn,mis mee kristalliseerudes kaob,mesi ei muutu seejuures kõvaks jämedateraliseks massiks.Kui pihlakamett koguneb palju on soovitav seda juba kristalliseerumise aial segada, et vältida suurte kristallide ja kõva massi teket.

Võilill

Korvõieliste sugukonda kuuluv püsirohttaim,mida Eestis esineb üle 160 erineva pisiliigi,neist enamlevinud on 30.Sügavale mulda tungiva sammasjuure tõttu kujutab võilill endast aedades ja põllul raskestitõrjutavat umbrohtu.Õitseb mai keskpaigast kuni augustini ,kuid peamine mee-ja õietolmukorje saadakse esimese kolme nädala jooksul pärast õitsemise algust. Kollased korvõisikud on rohkeõielised.Võilill on väga hea õietolmutaim-nende massilise õitsemise ajal võib tugev mesilaspere koguda 0,6-1,0 kg oranži õietolmu päevas. Nektarieritus on seevastu tagasihoidlik -keskmiselt 20 kg/ha. Rikkaliku esinemise ja soodsam ilmasiku (20C)korral tagab võilill mesilastele produktiivkorje. Õied avanevad hommikul varakult ja sulguvad õhtupoolikul kella 5-6 paiku, jäädes suletuks ka jaheda ja vilu ilma korral. Üks taim eritab keskmiselt 0,026-0,029 g suhkurt .Tiheda konsistentsiga ja kleepjas võielillemesi kristalliseerub väljavurritatult väga kiiresti (umbes nädala jooksul), andes tulemuseks keskmise suurusega kristallidest koosneva kõva massi. Värskelt on võilillemesi helekollane või tumeda merevaigukollase värvuse ning mõrk-ja võilillmaitsega.Seda mett hinnatakse suhteliselt kõrge raua-ja kaltsiumisisalduse tõttu.Kuna võilill on ravimtaim ,võib tema mett kasutada söögiisu parandamiseks ja kõhukinnisuse leevendamiseks.

Suvised korjetaimed:

Harilik vaarikas

Roosõieliste sugukonda kuuluvat väheharunevate vartega 1,5-2 m kõrgust põõsast viljeldakse kultuurtaimena,ent ta kasvab ka looduslikult raiesmikel ja metsaservadel.Kuni 1cm läbimõõduga valged viietised õied on koondunud väheõielistesse õisikutesse.Õitseb juuni keskpaigast alates 15-20 päeva. Valkjashall õietolm on suure niiskusesisaldusega,mida tuleks õietolmu kogumisel ja kuivatamisel silmas pidada.Vaarikalt õietolmu kogumisel oleks otstarbekas tühjendada kogurid vastkogutud tolmust kaks korda päevas.Mõned sordid õitsevad vähesel määral kogu suve,põhiline korje saadakse õitsemise haripunktis umbes viis päeva peale esimeste õitepuhkemist.Üks vaarikaõis eritab 15-20 mg nektarit suhkrusisaldusega 45-50%.Kõige paremat saaki annavad päikesepaistelistes kohtades kasvavad taimed.Meeproduktiivsus hektarilt on 70-100kg.Soodsates kasvutingimustes eritavad vaarikaõied nektarit nii rikkalikult,et mesilasel piisab meepõie täitmiskeks 4-5 õie külastamisest.Suurte vaarikamassiivide läheduses võib tugev mesilaspere koguda 3-4kg päevas.Vaarikamesi on hele,peaaegu värvitu,vaevumärgatava roheka varjundi ning meeldiva maitssega.

Harilik pärn

Pärnaliste sugukonda kuuluv kuni 35 m kõrguseks kasvav puu.Lai võsa on munajas ja rohkesti harunev.Õitseb juulikuu keskel,tavaliselt 10-20. Juunini.Õisik püstine, 3-11-õieline ebasarikas.Üks õis eritab 0,73-3,11 mg nektarit,mille suhkrusisaldus saavutab 54%.Kui arvestada,et 115 cm tüve läbimõõduga pärnal leidub keskmiselt 1 200 000 õit,saavutab ühe puu meeproduktiivsus peaaegu 3kg.Hektari kohta seega keskmiselt 200-300kg.

Raps

Eestis kasvatatakse nii tali -kui suvirapsi.Kõik on üksteisele sarnased ristõielised kultuurid.Nii õitseb taliraps peamiselt juuni ja suviraps kuu aega hiljem.Taliraps on 1-1,5 m kõrguste tugevasti hargnenud vartega õlikultuur.Õitsema hakkab juuni algul, kusjuures ühe õisiku õitsemine kestab 28-38 päeva,kogu taim kuni 45 päeva.Õietolm on kollane.Meeproduktiivus saavutab 50kg /ha.Suviraps meeproduktiivsus 40-50 kg/ha.

PILDID:

Kasutatud kirajandus:

Kodu&Aed ,,Eesti meeraamat­,,

http://mesindus.ee/files/jaak_riis_-_2._oppepaeva_sisu_12.06.2010.pdf
6