Suure-Jaani Muusikapäevad (0)

Suure-Jaani Gümnaasium
Suure-Jaani Muusikafestival
Referaat
Koostaja : Marelle Viilup
11B
Suure-Jaani 2009

Sisukord:

Sissejuhatus lk 3
Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu lk 4
Festivalist kirjutatakse lk 5
Rahvusvaheline Artur Kapp’i Ühing lk 6
Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7
Kasutatud kirjandus lk 8
Sissejuhatus
Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks.
1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure- Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo .
Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku, mille traditsioonilisteks kontserdipaikadeks on Suure-Jaani Ristija Johannese kirik , Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik “Arturi Juures” koos vabaõhulavaga, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal.
Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika , siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontserditele on lisandunud meeleolukad Strauss -oskestri ajaloolistes kostüümides tantsudega kontserdid ja lõunamuusikatunnid “Arturi Juures”, kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused.
Muusikapäevade korraldajad on Eesti Kontsert , Suure-Jaani linn ja Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing. (Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg. - http://muusikafestival.suure-jaani.ee/ )

Suure-Jaani Muusikafestivali ajalugu

Kui 1998. aastal Suure-Jaanis kolmel õhtul järjest Kappide ja Saare loomingut ette kanti - sealhulgas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Oratooriumikoori ja Eesti Rahvusmeeskoori ühisettekandes - oskas vaevalt keegi aimata, et nii vägevalt alanud ettevõtmine kestab aastaid ja kasvab rohkem kui nädala vältavaks festivaliks. Ega osanud siis vist festivali kunstiline juht Andres Uibogi veel ette näha, kuhu täpselt siinsest kandist pärit suurkujude  kammer -, oreli - ja sümfoonilise muusika juurest liigutakse.
Järgmisel aastal täitis väikese Suure-Jaani õhtuid viiel päeval maailmamuusika  -  Bachi, Vivaldi , Saint-Saensi, Albinoni, Mendelson-Bartholdy, Tobiase ja paljude teiste looming. Kiriku orelil mängiti maratonkontsert ja Estonian Dream Big Bandi ning Tallinna Barokkorkestri kõrval astus kuulajate ette ka Karavan .
Järgmisel kahel aastal sai kodumaiste esinejate kõrval kuulda Taanist ja Saksamaalt pärit orelikunstnikke, hiljem Peterburi  mungakloostri koori ja vaimuliku muusika ansamblit Ivanovost. Rääkimata kodumaistest Vox Clamantisest, Tallinn Baroquest, Ellerheinast, Kiigelaulukuuikust, Hortus Musicusest, Tallinna Kammerorkestrist, Saltatore Revaliensisest, Silver Brassist,  Eesti Piirivalveorkestrist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, Led-R-st, Tallinna Poistekoorist, Tallinna Gospelkoorist, Viljandi linnakapellist ja paljudest teistest.
2002. aastast lisandusid kontsertidele kunsti- ja fotonäitused. Alates teisest festivalist on festivali ajaloo tarbeks jäädvustanud kohalik fotograaf Jaanus Siim.
2002. aastal  sai meie festivali esimest korda passiga külastada -  soodus võimalus põhiliselt just muusikahuvilisele kohalikule inimesele.
Kui festival alustas kontsertidega vaid kirikus ja laululaval, siis hakkas ajapikku lisanduma ka esinemiskohti:  2001 tuletõrjetorn ja jahimaja terrass, 2002 kohvik Arturi Juures ja selle välilava, 2003 Hüpassaare rabasaar, 2004 õigeusu kirik , 2005 Lõhavere linnamägi. Kõik toredad leiud , millest rappa minekust sai järgnevateks aastateks festivali magnet väga paljude jaoks. Rappa ei mindud lihtsalt niisama, see käik võeti ette öösel ning kontserdi viimane pala algas koos päikesetõusuga. Sellisel ajal on väga vähesed rappa sattunud ning seetõttu on avastamist palju. Neid, kes tahavad imelisest looduse ja inimese loomingu koosmõjust osa saada, on jagunud ka neil aastatel, kui rabatee on tulnud ette võtta isegi vihmaga.
2003. aastast lisandus veel üks tänuväärne ettevõtmine - lõunatunnid heliloojate ja muusikutega Arturi Juures. Kohviku õdususes räägivad heliloojad oma loomingust ning interpreedid tutvustavad pille. Teadmisi andev nii lastele kui täiskasvanutelegi.
Festivalil on aastatega üles astunud paljud interpreedid, mitmed neist rohkem kui korra: Aare Tammesalu , Mati Palm , Andres Mustonen , Neeme Punder , Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem ehk kaheksal aastal üheksast on osalenud viiuldaja Maano Männi kui solistina , Tobiase keelpillikvarteti liikmena, soo-orkestri koosseisus , Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on  vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo.
Festivali Suure-Jaani poolse peakorraldajana alustas Tiiu Siim, aastatel 2004-2007 tegi seda tööd Maret Aaboja ja 2007. aasta sügisest Anneli Kundla. Eesti Kontserdi poolt aitab ladusale korraldusele kaasa Elle Himma .
Festivali südametunnistuseks võis nimetada Suure-Jaani kandist pärit muusikateadlast, praeguseks manalateele läinud Johannes Jürissoni, kes vaatamata kõrgele eale pea kõigil kontsertidel kohal oli ja ei väsinud kordamast, et me ei tohi unustada meie endi keskelt võrsunud suurmehi.

Festivalist kirjutatakse

„Vali Uudised” 18.05.2007
Suure-Jaanis hakkab kõlama väärtmuusika
Viljandimaal asuv Suure-Jaani on Eesti kultuuriloos läbi sajandite kuulus paik olnud. Tänavu 16-23 juunini toimub siin Suure-Jaani vallavalitsuse ja Eesti Kontserdi koostöös kümnendat korda muusikafestival, milles pakutakse mitmekesiseid võimalusi kuulata väärismuusikat kaunites paikades. Omaette elamuseks kujuneb iga muusikaline etteaste. Täiesti omalaadseks sündmuseks on võidupüha varahommikune kontsert Soomaa looduskaitsealal Hüpassaarel.
Suure- Jaanist on võrsunud mitmeid nimekaid muusikainimesi. Kõige rohkem on sellele paigale aga kuulsust toonud siit pärit heliloojad Artur, Villem ja Eugen Kapp. “Suure-Jaani muusikafestival ongi pühendatud heliloojatele Kappidele, “ teatas muusikaprojekti üks eestvedajaid, Suure-Jaani Kultuurimaja direktor Maret Aaboja. “Festival avataksegi heliloojate Kappide majamuuseumis väikeses, kuid kenasti korras hoitud majas . Kui ilm ilus ja rahvast piisavalt palju koguneb, siis on avatseremoonia aga muuseumi õuel. Kappide majas saab teoks ka meie kodupaigas sündinud helilooja Mart Saare nimeline laulukonkurss, kus esinevad nii Muusikaakadeemia üliõpilased kui ka juba kutselised solistid . Konkurssi korraldab maestro Mati Palm. Konkurss on pühendatud Mart Saare 125. sünniaastapäevale.
„Sakala” 18.05.2007
Arnold Rüütel hakkas festivali patrooniks
Endine vabariigi president Arnold Rüütel teatas oma nõusolekust hakata kümnenda Suure-Jaani muusikafestivali patrooniks.
Ta avab festivali laupäeval, 16. juunil kell 15 heliloojate Kappide majamuuseumis.
«Et meil on tänavu tegemist ikkagi juubelifestivaliga, otsustasime leida üritusele esimest korda patrooni ning Arnold Rüütli nõusolek tõmbab meie muusikapeole kindlasti suuremat tähelepanu,» selgitas Suure-Jaani valla avalike suhete spetsialist Leili Kuusk.
Suure-Jaani muusikafestival on teiste seas omanäoline selle poolest, et esitatakse palju eesti muusikat ning publikumenu ei püüta saavutada tuntud välismaiste esinejate kutsumisega. Kui algul anti kontserte vaid kirikus ja laululaval, siis ajapikku hakkas esinemiskohti lisanduma. Nüüd jagub muusikat nii sisse kui välja ning päevaks, õhtuks ja öökski.
Hüpassaare rabasaarel päikesetõusu ajal juba viiendat korda korraldatavast kontserdist on saanud festivali magnet — imeline kordumatu elamus muusika ja looduse koosmõjust. Sel aastal tõotab eriliseks sündmuseks kujuneda Metsatölli ja Eesti Rahvusmeeskoori raua needmine Lõhavere linnamäel.
Kümnenda festivali kaheksasse päeva mahub 17 piletiga kontserti. Sel aastal lisandub kavva Mart Saare nimeline lauluvõistlus, mis korraldatakse koostöös muusika- ja teatriakadeemiaga.
Festivali kunstiline juht on Andres Uibo ja peakorraldaja Suure-Jaani vallavalitsus .

Rahvusvaheline Artur Kapp’i Ühing

Ühing, mille eesmärgiks on Artur Kapp´i heliloomingu propageerimine ja levitamine, samuti teiste Suure-Jaani piirkonnaga seotud loovisikute elu ja tegevuse tutvustamine, asutati 26.oktoobril 2001 48 asutajaliikme poolt.
Ühingul on õigus anda välja trükiseid ja helikandjaid, korraldada kontserte, festivale, konverentse ja muid üritusi, luua fonde, anda välja stipendiume, toetusi ja auhindu.
2001-2004 esimees Andres Uibo
2005-2008 esimees Andres Kapp (Villem Kapi poeg)
2009- .. esimees Priit Toobal
Ühing omab kinnisvara, Suure-Jaanis Köleri 2. Selle maja ostis eraalgatuslikult läbi annetuse Horst Schuber.
Tänaseks on ühingus liikmeid 61, kuhu kuulub ka Artur Kapi tütrepoeg Artur Inthelmann Saksamaalt.

Viimaste aastate festivali toimumisest

Muusikafestival aastal 2007
2007. aastal pälvis Suure-Jaani Muusikafestival Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia . 10 aastane muusikafestival – see on traditsioon.
Kontsertpaikadele lisandus Suure-Jaani Gümnaasiumi uus spordihoone (suur saal ).
Toimus Mart Saare nimeline vokalistide konkurss, tähistamaks Mart Saare 125 juubelit.
Alates sellest aastast on festivalil oma kodulehekülg, kust leiab info ja kuhu talletatakse festivali arhiivimaterjal.
Muusikafestival aastal 2008
XI Suure-Jaani Muusikafestival on pühendatud heliloojatele Kappidele. Aasta 2008 on Kappide juubelite aasta: Artur Kapp 130, Eugen Kapp 100, Villem Kapp 95. Seoses sellega pöörati nende loomingule ka eriline tähelepanu.
Muusikafestival aastal 2009
Toimuvad XII muusikapäevad Suure-Jaanis, mille motoks Konservatoorium evakueerub Suure-Jaani.
Tähistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäeva.
Paljude huvitavate kontsertide kõrval toimub Lahmuse mõisas EMTA 2009. aasta lõpetajate aktus.
Toimub tšellistide konkurss. Ringi sõidab Kinobuss.
Läbi kõikide aastate on muusikafestivali kunstiliseks juhiks Andres Uibo.

Kasutatud kirjandus:

http://muusikafestival.suure-jaani.ee/
http://www.kappiyhing.ee/
http://www.kappiyhing.ee/yritused.html
http://www.kappiyhing.ee/yhingust.html
www.suure-jaani.ee/linn/kultuur/yhist.html