Prantsusmaa (0)

1 Hindamata

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Põllumajandus 1A
Alo Nurmsalu
Prantsusmaa
referaat
Autor: Alo Nurmsalu
Kursus: PM1A
Juhendaja : Endla Pesti
2014
Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………….. 3

Üldandmed ……………………………………………... 4-5

Ajalugu…………………………………………………. 6

Majandus……………………………………………….. 7

Kombed, toit, loodus, muusika ja sport ………………... 8-10

Kokkuvõte……………………………………………… 11

Kasutatud materjal……………………………………… 12
Sissejuhatus
Ma valisin Prantsusmaa riigi, sest see riik meeldib mulle. Prantsusmaa on suur ja ilus.
Ja tahaks ka kunagi Prantsusmaal ära käia. Ma räägin Prantsusmaa üldandmetest, ajaloost, majandusest ja huvitavaid asju Prantsumaa kohta.
Lisan pilte.
Üldandmed
Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik.
Prantsusmaa Lipp
Prantsumaa rahvuslik embleem
Prantsusmaa asendikaart
Marseljees on Prantsusmaa riigihümn. Selle kirjutas Rouget de Lisle ööl vastu 26. aprilli 1792. Pealinn on Pariis. Prantsumaa pindala on 547 030 km2 , meretaguste piirkondadega 674 843 km2. Rahvaarv on 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; 2010),ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010). Rahvastiku tihedus on 97 in/km². Keel on Prantsus keel. Riigikord on semipresidentaalne vabariik. Ajavöönd on Kesk-Euroopa. Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Rahaühik on euroala liige alates 1999 (€)
Ajalugu
Frangid
Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire `i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vastu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.
Gallia
Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa.
Keskaegne Prantsumaa
Keskaegne Prantsumaa katab ala, mis vastab jämedalt tänapäeva Prantsusmaale, Ludwig Vaga surmast aastal 840 kuni 15. sajandi keskpaigani.
Prantsuse revolutsioon
Prantsuse revolutsioon on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. Sajandi revolutsionäärid kui ka 20. Sajandi totalitaarsed režiimid .
Prantsusmaa Esimene Vabariik
Prantsumaa Esimene Vabariik asutati 22. septembril 1792 äsjaloodud Rahvuskonvendi poolt. Selle eelkäija oli Prantsuse kuningriik . Esimene vabariik kestis kuni Prantsuse esimese keisririigi väljakuulutamiseni aastal 1804Napoleon I poolt. Seda perioodi iseloomustab monarhia langus, Rahvuskonvendi loomine ja kurikuulus Terrorivalitsus, Direktooriumi asutamine ja Termidoori riigipööre ning lõpuks Konsulaadi loomine ja Napoleoni tõus võimule.
Majandus
Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja
Eksport
Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2]

masinate ja autode varuosad
lennumasinad
plastikatooted
kemikaalid
ravimid
raud ja teras
joogid

Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 15,88%, Itaalia 8,16%, Hispaania 7,8%, Belgia 7,44%, Suurbritannia 7,04%, Ameerika Ühendriigid 5,65%, Holland 3,99% (2009).[2]

Import

Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on[2]

masinate varuosad
autod
toornafta
lennumasinad
plastikatooted
kemikaalid

Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44% (2009).[2]

Energeetika

77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades
2007. aastal toodeti 535,7 miljardit kWh elektrit, millest kasutati 447,2 miljardit kWh. 2008. aastal eksporditi 58,69 miljardit kWh ja imporditi 10,68 miljardit kWh.[2]
Kombed
Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda . Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras , vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja šokolaadist kellukesi. Tööpüha tähistatakse enamasti paraadiga. Ilutulestiku ja tantsuga tänavatel tähistatakse võidupüha, Le Huit Mai, ja Bastille 'i vallutamise päeva. Beaujolais Nouveau on kolmas neljapäev novembris, siis lastakse südaööl müügile selle aasta saagist tehtud kerge puuviljamaitseline noor vain, mida juuakse ilma laagerdamata.
Toit
Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus säiliksid maksimaalselt. Rikkalikult süüakse toorsalateid,aedviljatoitude valik on lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud tuntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Muide, prantsuse toidud kannavad tihti päritolu – maakoha, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime.
Toite serveeritakse kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad soojendatakse. Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata
Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) ja kell 17.00–18.00 lõuna (diner).
Mereannid on tähtis osa Prantsuse köögist
Loodus
Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahetpidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100 kilomeetrini tunnis.
Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis . Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.Tähtsamad maavarad on kaali- ja kivisool , raua- ja uraanimaak , boksiit ning maagaas.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid . Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tippMont Blanc (4808 m). Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi , rauamaak , boksiit, tsink , uraan , antimon, arseen , kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2]
Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi[2].
Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2]
Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid , põuad , metsatulekahjud . Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2]
Muusika
Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega , kui imelikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulud. Prantsumaa oli 11,sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid
Põhja-Prantsusmaalt Bretagne `ist sai alguse trubatuuride muusikakultuur
Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur.
Mõlemad olid rüütlilaulikud , erinevused olid peamiselt keelelised . Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade. Trubaduuri ja truvääri muusika lähtus laulu aluseks oleva luule värsi mõõdukust ning seetõttu jäigi mitmeteks sajanditeks laulu rütmi määrajaks.
Prantsusmaa oli Euroopa varase mitmehäälse muusika vormide väljakujundaja – esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid Pariisis koolkonnaheliloojad.
Keskajal olid Euroopas sealhulgas ka Prantsusmaal kõige levinumad muusikainstrumnedid fiidel, samljei ning sister . Fiidel oli tänapäevase viiuli 2–6 keelega eelkäija. Rohuhuulikuga puhkpillist šalmeist arenesid hiljem välja oboe ja klarnet, sister oli kitarrilaadne keelpill . Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud harf ning orel , mille erikujud (lüüria, vesiorel ) olid tuttavad juba roomlastele ja egiptlastele.
Sport
Prantsusmaal sai tennis kiiresti populaarseks ja tõrjus 19. Sajandi lõpus välja muud sellelaadsed mängud. Peagi sai Pariis ja Prantsuse Riviera maailmatasemel tennisekeskuseks. Põhiliseks probleemiks olid seal aga väljakud, sest muru sellise kliima ja pinnase juures ei kasvanud. Prantslased lahendasid olukorra sellega, et töötasid välja savist ja liivast väljakukatte, mis on tänapäeval levinud kõikjale.
Esimene turniir peeti savi-liivaväljakutel Pariisi lähedal Roland -Garros´s 1891 . Võistluse koht on jäänud samaks tänaseni. Kuni 1915. aastani ei tohtinud peale prantslaste neil võistlustel keegi osaleda, kuid siis avati turniir kõigile. Esimesed turniirid olid ette nähtud vaid meestele. Naised lubati väljakutele 1897. aastast.
Tennisekompleks on oma nime saanud Esimeses maailmasõjas hukkunud lenduri, Roland Garrosi järgi.
Kokkuvõte
Prantsusmaa on üks huvitavamaid Euroopa riike. Prantsusmaal on olnud pikk ajalugu. Kui uurisin Prantsusmaad, sain teada, et prantslased on väga huvitavad inimesed. Mulle meeldib Prantsusmaa
Kasutatud materjal
http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/france/index_et.ht m
http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/france/index_et.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa_Esimene_Vabariik
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Ajalugu
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_revolutsioon
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Majandus
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_k%C3%B6%C3%B6k
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/prantsusmaa2
http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_muusika

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aller18 Õppematerjali autor

1) Sissejuhatus…………………………………………….. 3
2) Üldandmed……………………………………………... 4-5
3) Ajalugu…………………………………………………. 6
4) Majandus……………………………………………….. 7
5) Kombed, toit, loodus, muusika ja sport………………... 8-10
6) Kokkuvõte……………………………………………… 11
7) Kasutatud materjal……………………………………… 12

Ajalugu Majandus Kombed toit loodus muusika Prantsusmaa

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Prantsusmaa

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000

Geograafia

doc

Prantsusmaa Referaat

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2]

Geograafia

docx

Prantsusmaa

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Prantsusmaa Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Prantsuse Vabariik Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Prantsusmaa lipp Prantsusmaa rahvuslik embleem Pinnamood

Geograafia

docx

PRANTSUSMAA

PALDISKI GÜMNAASIUM Kaili ja Kelly Kull PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Natalia Sidorova Paldiski 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. RIIGI AJALUGU 4 2. ÜLDINE INFO RIIGI KOHTA 5 3. GEOGRAAFILINE ASEND 6 4. KLIIMA 7 5. MAJANDUS 8 6. RIIGI SUHTED TEISTE RIIKIDEGA 10 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12

Majandus

doc

Prantsusmaa Uurimustöö

Meretaguste piirkondadega:674843 km2 Riigikeel: prantsuse Rahvaarv: 62814233 (juuli 2010) Lipp Rahaühik: euro Ajavöönd: Kesk-euroopa aeg Rahvastiku kooseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2%sakslasi, britte Riigipea: Jacques Chirac Peaminister: Lionel Jospin Vapp GEOGRAAFILINE ASEND Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa asub enamasti vahel laiuskraadidel 41 ° ja 51 ° N ( Dunkirki on lihtsalt põhja 51 °) ja laiuskraadid 6 ° W ja 10 ° E , Lääne serva Euroopas ning seega kuulub Põhja parasvöötme LOODUSLIKUD TINGIMUSED Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja

Geograafia

odt

Belgia ja pealinn Brüssel

...............................................................................12 2 Sissejuhatus Referaadi koostamise eesmärk on õppida põhjalikumalt tundma ühte Euroopa Liidu riiki ja tema pealinna. 3 1 Belgia Belgia on Kuningriik.Asub Lääne-Euroopas - Hollandi, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa vahel.(vt.joonis 1) Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui ka saksa keel. Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Hetkel on kuninga Philippe I.

Geograafia

doc

Nimetu

Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria-Kleindeutschland ehk Väike-Saksamaa, mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga Austria- Ungari keisririigi. Perioodil peale Saksamaa ühendamist, mida tunti ka Gründerzeit nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser Otto von Bismarck, kes lõi rahvusvahelisi liite, alliansse ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. 19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa Aafrikast ja Aasiast (Hiinas). Aafrika alad jagati Berliini Konverentsil Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid Ida-Aafrika, Kagu-Aafrika, Togo ja Kamerun. Soov omandada kolooniaid Aafrikas tekitas pingeid "Suurte Jõudude" vahel, s

Kategoriseerimata

Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani

134

doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

Rohkem sarnaseid