Tavaline gnostikute ühendus oli õpetaja ümber koondunud seltskond. Koosolekud olid enamasti salajased ning nende õpetus tehti teatavaks ainuüksi liikmetele. Koostati evangeeliume ja nende kommentaare. Gnostilise õpetuse aluseks oli duaistlik maailmavaade: · kõiges valitseb vaimu ja mateeria hea ja kurja vaheline võitlus · inimhing on taevast päritolu, kuid see on sattunud keha köidikutesse, seda on saadetud päästma jumalik olend Kristus, kes juhatab teed jumalikkusesse ning vabastab hinge keha orjusest Praktikas viis gnostikute õpetus askeesini, kuna keha loeti kurjaks, siis tuli selle tahtmised lämmatada. Kirik luges gnostitsismi ohtlikuks, võitluses õpetatud gnostikute vastu oli vaja senisest selgemalt määratleda, mis on kristlik ja mis mitte. Sellega seoses kasvas piiskopideja usutunnistuse tähtsus. Kirik pidi otsustama, millistele raamatutele omistada normatiivne väärtus
Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Romantikutele oli inimene eelkõige hingeline olend. Seepärast oli neile tähtis inimese sisemaailm, tema tunded, mõtted ja üllad teod. Üle kõige hindasid romantikud loodust, mida nad pidasid täiuslikuks Jumala kunstiks. Inimene oli nende arvates osa loodusest. Looduse kujutamises heiastus romantikutele inimese hingeelu. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. Armastus oli romantikutele kõikehaarav tunne, mille objektiks võis olla nii inimene, loodus kui ka isamaa. Romantikud olid sageli hardalt usklikud
inimese käitumise määravat eeskätt füsioloogilised vajadused ja protsessid ning madalad instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Kiretu erapooletusega kujutasid kirjanikud- naturalistid elu inetuid külgi, inimese allakäiku, tema tumedamat poolt. Ebajumalaks kuulutati varjamatu elutõde. Suurt tähelepanu pöörati pärilikkusele. Naturalismi meelistegelane pärines lihtrahva hulgast-kuid sageli oli selleks paheline, kõlvatu, eemaletõukav olend, kellele jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on). Ta kujutab meisterlikult nii üksikuid inimtüüpe kui ka rahvahulki tervikuna. Tema esimene teos ilukirjanduse vallas oli hilisromantiline kuid mõni aasta hiljem avaldatud
Foucault, J. Derrida, R. Barthes, J-P Sartre jt. Postmodernism. 1.4 Rohelise liikumise võidukäik(60ndad). Rachel Carson "Hääletu kevad"(1962) - "väike on ilus". Säästlikkusenõue. Jaapanlased elasid 70ndatel majandussurutise suuremate probleemideta üle. 2. Uusi andmeid inimestest 2.1 Geenitehnoloogia võidukäik. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. 2.2 Richard Dawkinski "Isekas geen" (1976) inimene kui sotsiaalne olend. Indiviidi olelusvõitlus. 2.3 Füüsiline antropoloogia Lucy leidmine, mis oli I-Aafrikast leitud hominiidiluustik, mis oli 3,2mln a vana. Laetoli jalajälgede leidmine kivistunud vulkaaniliselt tuhalt, 3,7a vanad(inimese eellane). 3. Muusika ja mood 3.1 Popkultuuri ja -muusika välja kujunemine. ABBA võidukäik (Eurovisiooni võit 1974, 1982 laialiminek). 3.2 Diskoajastu J. Travolta "Laupäevaõhtune palavik" (1977). Ansamblid Led Zeppelin ja
Seda on näha kasvõi lihtsast faktist, et kulda leidub maapeal tuhandete aastate tagant, olles muutumatult säilinud. Mesopotaamia savitahvlite järgi oli seega kullal väga tähtis roll. Kuna Anunnaki rass vajas niivõrd kulda, olles ise samal ajal suutmatud tegema rasket tööd kulla saamiseks, loodi inimrass. Savitahvlid räägivad meile loo sellest, kuidas teised jumalad surmavad ainsa jumala, ja tema ihu ja veri segatakse saviga. Sellest segust valmistatakse inimene. Uus olend sarnaneb paljuski oma loojaga. Zecharia Sitchin on oma teooriates jõudnud järeldusele, et eelnimetatud jutustus viitab biotehnilistele manipulatsioonidele. Manipulatsiooni tulemusena loodi uus rass Homo Sapiens. Seega Sitchini teooria kohaselt loodi inimene neandertali inimese baasil manipulatsiooni tagajärjena orjarassiks kulla kaevandamise eesmärgil. Peruu kulla maa
5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7
Hinduistlik filosoofia Laura Hirvoja 11K Veedad Hinduistlik filosoofia, vanim järjepidav India mõttetraditsioon, ulatub tagasi vahemikus 900-400 eKr kirjutatud pühade tekstide- upanisadideni. Upanisadid on üks neljast veeda liigist. Veedadeks nimetati hindude kanoonilisi pühasid tekste, mis on kirjutatud sanskriti keeles iidsetel aegadel tarkade-nägijate poolt. Veeda tuleneb sõnatüvest vid, mis tähendab 'teadmist'. Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendu...
Valisin analüüsimiseks Charles-Pierre Baudelaire'i poeemi ,,Vanaeidekese meeleheide". Väike kortsus vanaeideke tundis suurt lõbu, nähas seda ilusat last, keda kõik hellitasid, kellele kõik tahtsid meeldida: see kaunis olend, niisama habras kui tema, see väike vanaeit, ja niisama kui temagi hambutu ja juusteta. Ja ta lähenes lapsele, tahtes talle lapse kombel naeratada ja teha mõnusat nägu. Aga ehmunud laps tõrkus elatanud hea naise õrnuste vastu ja täitis maja oma kisaga. Siis taandus hea vanake oma igavesse üksindusse ja nuttis oma nurgas, öeldes enesele: ,,Ah, meie, õnnetute naisolevuste meeldimisaeg on möödas isegi süütute laste juures; ajame hirmu peale nendele pisikestele, keda tahame armastada
Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. Hades oli surmajumal , mitte aga surm ise. Ta on allilma ehk surnute kuningriigi valitseja ehk surnute jumala nimi. Teda on hüütud ka maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hadesel oli väga kuulus kiiver, mis muutis selle kandja nägematuks. Ta lahkus harvavõib öelda isegi, et väga harva oma pimeduseriigist, et külastada Olüpost või maapealseid. Kuid ega keegi ei oodanudki teda sinna, ta oli halastamatu , kuid õiglane.
sobib tutvuda ja nendeks, kellega ei tasu tegemist teha, kellest on vaja kohe mööduda. Sageli huvitume me inimesest tema välimuse alusel, sest muud võimalust alguses sageli polegi. Ära kunagi otsusta raamatu üle selle kaante järgi, tavatses öelda mu sõber. Minu meelest on selles tõetera sees. Nii nagu raamatukaaned ei näita seda, kui sisuka teosega on tegu, nii ei saa me ka esmamulje alusel teada kõigest sellest, mis inimeses peitub, sest inimene on selleks liiga keeruline olend ja see, millise esmamulje see mitmekihiline inimene meile jätab, sõltub ka meist endist, meie kogemustest, tähelepanuvõimest ja huvist teise inimese vastu. Raamatust saame me aimu alles siis, kui hakkame seda lugema, ja inimesest siis, kui oleme temaga kaua aega koos veetnud. Eesti vanasõnagi ütleb, et enne tuleb puud soola koos ära süüa, kui sa kedagi tundma õpid ja et enne ei tohi kedagi kiita, kui külimit soola üheskoos on ära söödud" (Eesti fraseologismide... 16.06.2015).
mõtlemise. Päris täpselt ei olnud aru saada kudias ta sinna sattus. Postitöötaja Blondiin, kavala näoga postkontori sortija. Pole võimalik tekstist aru saada kudias ta täpselt sinna sattus, ilmselt läks lolliks nagu ka ülejäänud teised. Ragini mõtted mis väljendavad elule alistumise filosoofiat: ,,Harilik inimene ootab head või halba väljaspoolt, see on, kalessist või kabinetist, aga mõtlev olend iseeneselt." ,,Mõttetark või lihtsalt mõtlev, süvenev inimene nimelt erinebki teistest selle poolest, et ta põlgab kannatust; ta on alati rahul ega imesta millegi üle." ,,Kui te mõtlete, siis näete kui tühine on kõik see väline, mis teid erutab. ,,Orgaaniline kude, kui ta on elujõuline, peav igale ärritusele reageerima. Ja mina reageerin! Valule vastan ma karjumise ja pisaratega, nurjatusele põlgusega, läilusega
mõista ja seletada, kuidas üksikisikud või isikute grupid kogevad mingit kindlat nähtust, sündmust vms enda isiklikust vaatenurgast (Lavrakas 2008: 730). 4 Uurimuse olemus Uurimuse objektiks on inimlik kogemus, seega sobib seda kasutada kõigil teadusaladel, kus tuntakse huvi subjektiivse kogemuse vastu. Üheks fenomenoloogia lähtekohaks on põhimõte, et inimene on teadvusega olend, kelle tegevust iseloomustab alati suunatus, intentsioon. (Laherand 2008: 87) Fenomenoloogilises uurimuses kaks tähtsat mõistet on kirjeldus (deskriptsioon) ja reduktsioon. Kirjeldusel on fenomenoloogilises uurimisprotsessis kaks tähendust: 1. kogemuste kirjeldamine uuritava poolt (puudutab andmekogumisetappi); 2. uuritava kogemuse kirjeldamist uurija poolt (tuleb esile analüüsietapis). (Laherand 2008: 87-88)
Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltulijate kolmandasse põlve. Ta abiellus kauge sugulase Iokastega. Nende valitsemise ajal hakkas Delfi Apolloni oraakel etendama juhtivat osa perekonnaõnnes. Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema. Laios oli nüüd mureta, kuna oli veendunud, et vähemalt antud juhul võis ta paremini kui jumal tulevikku ette näha. Kuningas tapeti aastaid hiljem kodust kaugel ja ta ei saanudki teada, et tema surm kinnitas Apolloni tõde. Kõneldi, et Laiose tappis röövlijõuk, kes jättis ellu vaid ühe mehe, kes sõnumi koju tõi. Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises.
..Liiga kaua on see maailm kurjaga sobimuses olnud. --- Ilma jumala valguseta oleme me nüüd juba kaua katku pimeduses." See oli tõepoolest niisugune aeg, kus armastatu kõige elavamalt meenus. Enne kella nelja hommikul ei tee inimesed enamasti midagi ja magavad, isegi kui öö on olnud reetmise öö. Jah, selle ajani magatakse, ja see on lohutuseks, sest rahutu südame suurimaks igatsuseks on armastatud olenidga lakkamatult koos olla, või kui tuleb lahusoleku aeg, siis matta see olend unenägudeta unne, millest ei tahaks ärgata enne jällenägemise päeva. Päike ja katk tuhmistasid kõik värvid ja peletasid minema rõõmu. ,,Ma olen liiga kaua töötanud haiglates, seepärast ei saa kollektiivne karistuse idee mulle kuidagi südamelähedane olla."---,,....,et katkul on oma hüved, et ta avab silmad, paneb järele mõtlema." --- ,,Kui saa aganäed häda ja valu, mida katk toob, siis peab olema hullumeelne, pime või argpüks, et temaga leppida."
· Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele Lipiidid on vees lahustuvad ja vähemalt kahest komponendist koosnevad biomolekulid. 2.Loote ja inimese loote areng. *3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti * 5-6 päevaga laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. * 18-28 päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite moodi olend. * 3,nädal hakkavad arenema veresooned ja magu,21. Elupäeval hakkab tööle süda. * 4, nädalal tekivad luude ja lihaste alged. * 3. Kuul loote kasv aeglustub. * 7 kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned. * 9-10 kuu, elundid on iseseisvaks eluks valmis. 8.pilet. 1. valkude koostis ja ehitus. Valgud koosnevad aminohapetest, on 20 erinevat aminohapet. 9.pilet. 1.valkude funktsioonid rakus. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine.
teos 1943 Vanemuises, 1944 ka Estonias. Seal jõuti balletti esitada vaid 6 korda, viimati 9.03.1944 kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinna. Tulekahjus hävis koos teatriga ka ,,Krati" ainus partituur. 1961. a Tubin taastas balleti säilinud orkestrihäältele tuginedes ning kirjutas juurde ka uut muusikalist materjali. Balleti ainestik tugineb eesti mütoloogiale, balleti muusikaline algmaterjal on välja kasvanud peaaaegu tervenisti rahvamuusikast. Kratt on mütoloogiline olend, kes on inimese loodud lendav tulesabaga tegelane. Tema ülesanne on peremehele varandust röövida, elujõu saab vanakurjalt. Balletis müüb ahne taluperemees oma hinge kuradile ja valmistab endale krati. See tassibki peremehele varandust kokku, kuid siis paneb talu põlema, kägistab peremehe ja lõpuks kaob vanakurjaga, kes on ahne taluniku hinge järele tulnud. E. Tubina looming on zanritelt väga mitmekesine, silmapaistvamad teosed kuuluvad
domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966)
11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. 1. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. Tähistaja /keel – tähistatu /meel – referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn “sõnakest”, nt maja häälduskuju või kirjakuju. Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame – kuuleme/loeme maja. Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 2. Tähendus on kindla häälduskujuga või kirjapildiga püsivas seoses olev tegelikkuslõigu peegeldus teadvuses. Tähendus võib olla abstraktne ( süsteemi tähendus) või konkreetne ( kõneleja tähendus, kuulaja tähendus). Tähendus on semantiline allüksus. 3. Semantika teooriaid: komponentanalüüs,prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika.
domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966)
Sellest perioodist peateos „Vesteid ja vestlusi“. Pöördus lõpuks Lu riiki tagasi, kuni surmani jätkas vanade tekstide uurimist. Aja jooksul hakati teda kummardama kui jumalikku olevust. Püstitati templeid. 1906 võrdsustati taevajumalaga. ÕPETUSE PÕHIPUNKTID 1. Õpetus on oma olemuselt riigi ja kõlblusõpetus. 2. Õpetuses kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimeste omavahelised suhted ning inimeste suhted riigiga. Inimene on ühiskondlik olend 3. Toob välja kolm inimtüüpi Lihtinimesed Õndsad- keisrisugu. Ei tegelenud Õilsad- kõige tähtsam inimtüüp Õilsat iseloomustab püüd hariduse ja kultuuri poole. Õilis mõistab, et on vaja olla inimlik. Õilis mõistab, et on ühiskondlik olend ja seega peab oma kutsumuseks teiste inimeste teenimist, et kõige paremaid võimalusi selleks pakub riigiamet, siis on õilsa eesmärgiks tõusta karjääriredelil
In.-se tegevusliku mõõtme piirid selles mõttes, et olemine ei allu in.-se tegevusele, olemine seab sellele piirid. Aatomisajandi tehniline revolutsioon võib in.-st nii haarata, ära petta, et rehkenduslik mõtlemine jääb ainsaks tegelikuks ja praktiseeritavaks mõtteviisiks. See on ohtlik, kuna in. jääb ükskõikseks mitteobjektiveeriva mõtlemise suhtes, tekib tarkuse puudus. In. heidab kõrvale selle, et ta on olemises - mõtlev olend. Inimene on olemise naaber, sest olemine on inimesele kõige lähem, aga inimesed arvavad, et see on kaugeim. Heidegger:"Olemise unustus" Olemine saamine = paariskategooria (Herakleitos). Millest inimene erineb loomast (masinast)? Inimene on mõtisklev olend. Mõtisklemine mitteobjektiveeriv mõtlemisviis. 29. Heideggeri suhtumine traditsioonilisse filosoofiasse (enne ja pärast Sokratest). Heideggeri järgi on Herakleitose tähtsus: "Et olla tähelepanelik tänase maailma olemuse
jumala kõikenägevat silma. Madonna kantsler Roliniga- Nocolas Rolin oli jõukas Burgundia hertsog, see maal on Rolini kingitus Autuni katedraalile. samasuguse figuuripaigutuse, linnavaate ja kirju põranda mustriga maal oli ka Rogier van der Weydenil, mõlemad olid Burgundia hertsogi õukonnas.Hieronymus Bosch: (u.1450-1516)inimene on tema silmis armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, tema kolme osaliste altarimaalide vasakul poolel on tavaliselt kujutatud paradiisist väljaajamine, keskel on maine patune elu ja paremal karistamine põrgus. Väga reaalne kujutamine, ta on inspireerinud 20. saj sürrealiste. Pieter Brueghel: suurmeister, õpetliku sisuga peenmaalitehnikaga olustiku maalija, igapäevased probleemid saavad tihti üldistava tagamõtte, ta maalide peategelasteks on ilustamata talupojad, kelle elujõudu ta imetles
ideaali. Inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande mis varem oli reserveeritud jumalale. Mingeid absoluutseid väärtusi ei ole; inimene loob ise oma väärtused. Nietzsche arendab seda teemat üliinimese mõiste abil. Kõikjal on lihtne äärmuslikke järeldusi armastavat Nietzschet valesti mõista, kõikjal on võimalik tema tekstile leida sünge tähendus, mille ees iga inimlike tunnetega varustatud olend tunneb külmavärinaid. Üliinmlikkus ei ole omadus, mida saab täielikult saavutada. See on eesmärk ja ideal, mille suunas liigutakse. Üliinimene esindab Nietzsche autentset, puhast inimsust ja kõiki neid omadusi, mis inimesest inimese teevad. Need omadused on: väärtuste ja tähenduste loomine, üha uute tõlgenduste sünnitamine ja iseenda ületamine. Nietzsche kirjutab "Kuid Zarathustra vaatas rahvast ja imestas. Siis kõneles ta nii: Inimene on köis, pingul looma ja üliinimese vahel
Teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. Haridusest Rousseau pidas väga oluliseks kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ja õpetus pidid olema looduslähedased: mängude ja spordiga pidid kaasnema õpetlikud kõnelused. Oma vaated haridusest pani Rousseau paika raamatus Émile
nime seletatakse tähendusega ,,vahust tärganu". Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Venusega kaasnes ilu. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kõige sagedamini kujutasid teda poeedid sellisena. Kuid Aphroditel oli ka teine külg: malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik. 9 Hermes (Mercurius)
" "Ma suren suudeldes su jahtunud huuli." "...et meie suudlus igavesti elaks." "Jumal on surnud. Inimesed on ta tapnud." "Armastus on kiges, kikjal, kik." "Ei armastust vtta saa muu, kui must muld." "Maailma lpus on kohvik, kus kunagi kohtume kik." "Ma elan maailmas, kus pole vimalik hea olla." "Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, thendab tegelikult allakigu heakskiitmist." "Hid romaane kirjutavad inimesed, kes ei karda." "Kuriteod snnivad kirest vi loogikast." "Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on." "Me sureme ja meist ei j mitte miskit jrele." "Otsin sinu nime igalt ristilt. Loodan, et mul leidmata jb see." "ksikisiku saatus on veel tumedam kui rahvaste saatus." "Parem pettuda sprades kui spru petta!" "Elu mte on elus endas." "Parem teada valesti, kui ldse mitte teada." "ksildased on samahsti kui surnud." "Surnud pole enam ksildased." "Alati koos aga igavesti lahus." "Naera ja maailm naerab sinuga, nuta ja sa nutad ksinda!"
Hinduism Ajalooline ülevaade Tänapäeval tähistab termin 'hinduism' enam-vähem kõiki Hindustani poolsaarel levinud usundeid.Praegune arusaam hinduismist on välja kujunenud alles 19. sajandil, siis kui hinduistlikud reformaatorid ja lääne orientalistid hakkasid nimetama hinduismiks Lõuna-Aasia usundeid.Hinduismil ei ole üht ajaloolist asutajat, ühtset lunastusõpetust ega keskset autoriteeti.Selles suhtes erineb ta teistest maailma usunditest.Mitmekesisus on hinduismi iseloomulikem tunnusjoon.Kuigi termin 'hinduism' on nüüdisaegne, on hinduistlikud traditsioonid väga vanad ja ulatuvad ajas tagasi rohkem kui teise aastatuhandeni enne Kristust. Pühad tekstid alates 1300 eKr kuni tänapäevani kirjutatud hinduistlikud pühad tekstid moodustavad suure tekstikogumi. Kohalikes India keeltes on märkimisväärne hulk religioosset kirjandust ja originaaltekstide variante, mis rõhutavad hinduismi erineva...
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond AP II KÕ Helen84 VÕGOTSKI, PIAGET, ELKONINI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat mäng ja lapse arengust Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 2 Erinevate valdkondade teadlased on püüdnud kindlaks teha mängu olemust ning paigutada mängu oma kohale siin maailmas, selle tähtsuses ja mängu hädavajaliku ning kasuliku ülesande täitmises kahtlemata. Ometi lähevad arvukad katsed mängu defineerida üksteisest lahku. Mängu lähteks on peetud vabanemist liigsest energiast. Teiste arvates allub mängiv olend, olgu ta siis loom või inimene, jäljendustungile. Mänguga lõõgastutakse ja häälestutakse tõsisemale tegevusele, mida elu meilt nõuab. Mäng võib olla enesevalitsemisharjutuseks. Mõned a...
Liis Vaher 5 VALVURITE KOGEMUSTEST Kummalisel kombel, ei ole giidid ainsad, kellel on imelike kogemusi selles erilises vangikongis. Mitmed endised valvurid on rääkinud mõnedest päris hirmuäratavatest intsidentidest, mis leidsid aset " Hole "ides ja eriti kongis 14D. 1940-aastatel lukustati üks kurjategija mingi rikkumise eest sinna kongi. Valvuri jutu järgi hakkas vang peaaegu koheselt karjuma kui oli kongi lukustatud. Ta väitis, et mingi olend, kellel on "hõõguvad silmad" oli lukustatud sinna koos temaga. Kuna lood kummituste kohalolekust lähedal olevas koridoris oli pidev pila allikas valvurite seas, siis keegi ei võtnud süüdistatava hüüdeid, et teda olla "rünnatud" tõsiselt. Mehe karjed jätkusid öö jooksul, kuni lõpuks saabus vaikus. Järgmisel päeval leidsid kambrit kontrollinud valvurid süüdimõistetu surnuna. Hirmu väljendus oli tardunud
Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2. Inimese kujunemine, olulised muutused (hominiidid, kivist tööriistad, inimasustuse levimine Aafrikast, neandertallane). Australopiteekus ehk ahvinimene oli esimene inimese moodi olend, kes oskas juba kõndida kahel jalal. Ta asustas Aafrikat umbes 6-5 milj. a. eKr. Australopiteekused kuuluvad inimeste, hominiidide sugukonda. Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest. Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat, Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik,
Pole teada, kas maaväline elu on olemas ja kas ta on olemas olnud. Maavälise elu mõiste alla arvatakse erineva keerukusastmega eluvormid (näiteks bakterilaadsed organismid, inimesest arukamad olendid). Praegu ei looda teadlased leida meie päikesesüsteemist kõrgemaid eluvorme, vaid midagi bakterite taolist. Elu või selle jälgede avastamine teistel taevakehadel oleks suure teadusliku tähtsusega. Ühiskonnas on lai uskumus maavälise elu kohta. Enamik usub, et maavälise elu olend on humanoid ning nad suudavad galaktilisi reise ette võtta enda lennumasinatega. Usutakse ka, et tulnukad külastavad meie planeeti. 3.6 Humanoidid Kõige kuulsam tulnukhumanoidi tüüp on greyd ehk hallid. Nende kasv varieerub umbes 110 cm-st 180 cm-ni. Neil puuduvad kehakarvad, nahk on halli värvi ning üldjuhul kannavad nad ka hõbeda- ja/või halli värvi kombinesooni. Nende pead on suured ja pirnikujulised. Silmade
· Sügavad põletused: · III aste ehk täielik dermaalne põletus · IV aste ehk subfastiaalne põletus Päikesepõletuse vastu: · Päikeseblokaator, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest. · Määrige peale 30 min enne väljaminekut, regulaarselt, isegi pilves ilmaga. · Kaitsetegur vähemalt 25. Kõrgemägedes 40. · Valige veekindel blokaator. Ka vee all võite saada põletuse. Külmakahjustused: · Inimene on troopiline olend ja ei peaks elama meie laiuskraadil. · Kõige paremini tummene ennast +28C juures alasti puhates · Inimesed elavad ka meist põhjapool: neenetsid, jukagiirid, itelmeenid, nihvid jne on põhjarahvad, kes elavad piirkonnas kus ei ole võimalik põldu haruda. · Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta. · Inimesel puudub külma vastu looduslik kaitse
teeb inimesest “mina ise”, mitte “ühe neist”. Isiksuslik identsus kujuneb kiiremini kui sotsiaalne identsus ning samuti on see ebastabiilsem, kuna indiviid pidevalt muutub igapäevaste kogemuste tulemusena. Isiksuslikud ressursid - eelduseks subjektsusele, kuid nendest ei piisa viimase kujunemiseks. M Mina - arusaamine endast kui isiksusest, iseenese tunnetamine, mõistmine, et ollakse just “mina ise“. Mina kui mõtlev, tunnetav ja tahtev olend. Mina kui isiksuse käitumist määrava olendi ülesandeks on indiviidi elu mõtestamine ning eesmärgiks selle mõtestatuna kogemine. Mina isiksuse mudelina moodustub omavahel kombineerunud mõtlemisharjumustest, eelarvamustest, stereotüüpidest, hoiakutest, uskumustest ja väärtushinnangutest. Mõistega “mina” liituvad terminid “minapilt” ja “minakäsitus. Mina-identsus - on võime tegutseda mitmesugustes situatsioonides olukorrale vastavalt,
1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspektiiv – teatud teatri ajaloo
kohanemine: fitness e. kohanemus; koadaptatsioon fitness suhtearv, mis näitab, kui edukas on olnud isend (või ka mingi subpopulatsioon tervikuna) reproduktiivses mõttes võrreldes populatsiooniga (liigiga) tervikuna. Tavaliselt loetakse kokku isendi (subpopulatsiooni) suguvõimelisse ikka jõudnud järglaste arv (subpopulatsiooni puhul isendi kohta, n.ö per capita) ja jagatakse populatsiooni (liigi) vastava keskmisega. Vaata villemsi konspektist! inimene on selles mõttes eriti plastiline olend, kuivõrd ta suudab, paremini kui ükski teine loom, kohaneda muutuva ümbrusega põhjusel, et ta suudab aktiivselt kohandada ümbrust vastavalt oma vajadustele. 8. sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused 9. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast Ühisel eellasel pidi esinema bipeadalism, õige kuklamulgu paigutus koljul, reieluu ehitus,(meie vaagnaluu on laiem kui inimahvidel), põlveliigese ehitus,
Komaga ei eraldata 1) des-, mata-, maks-, tuna- lühendit, kui tuum paikneb lühendi lõpus: Pead õlgade vahele tõmmates jooksis tüdruk vette. Kodus sobivat rakendust leidmata kolis vanaisa maale. Pean ennast kokku võtma paremat tulemust saavutamaks. 2) ülejäänud lauselühendeid (da-, ma-, mas-, mast-, vat- ja nuna- lühendit ning eestäiendina esinevat v-, tav-, nud-, tud-ja mata- lühendit): Vend läks ennast sauna pesema. Vaikiv olend vaid noogutas. Ilmumata teostest ta rääkida ei tahtnud. Koondlause on korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused, sihitised, määrused, täiendid, öeldistäited. Sidesõnata koondlause Korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, foksi. Semikoolniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu,
Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE 1. värsstragöödia “Faust” - Faust pole rahul inimese piiratud võimetega. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada headust. Inimese teeb õnnelikuks tegevus teiste heaks. Inimene on mõistusega olend, kes vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises. Villem GROSS 1. romaan “Pinginaabrid” - Minevikus tehtud valikud mõjutavad tulevikku. Võõrvõimude haiged nõudmised, repressioonid. Inimestelt võidi võtta nende töö või neid visata välja ülikoolist ja anda neile lihtne amet. Minevikust tuleb võtta eeskuju. Ideoloogia võis keelata mõnedel teemadel rääkimise
Tema tesoeid: Uus Heloise, Emile ehk kasvatusest, Ühiskondlikust lepingust, Üksildase uitaja mõtisklused, Pihtimused Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1. Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. 2. Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne. Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib "õilis metslane". Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. Peaks
3. inimene teeb tööd, mis on liiga kerge ning seetõttu kaob tööharjumus 4. inimene teeb sotsiaalselt lubamatu või ohtlikku tööd 10. Bürokraatia tunnuste hulka ei kuulu 1. Paberitöö * 2. Hierarhia 3. Palgasüsteem 4. Lepingulised suhted 11. Mida tähendab Aristotelese väide, et inimene on poliitiline loom? 1. Inimene on olemuselt poliitiliselt aktiivne olend 2. Inimene on olemuselt poliitiline olend 3. Inimene on olemuselt ühiskondlik olend * 4. Inimene on olemuselt kaval ja kahepalgeline nagu see on poliitikas 12. Thomas Hobbesi arvates on inimesed oma loomulikus seisundis 1. Vaenulikud ja sõjameelsed * 2. Passiivsed ning tagasihoidlikud 3. Sõbralikud ning rahumeelsed 13. Millise mõiste abil kirjeldab Karl Marx ühiskonna arengut? 1
kuidas sai Kuremäe klooster nimeks Pühtitsa. Töö autor tutvus kümne erineva allika poolt välja antud variantidega Jumalaema ilmumisest ja ikooni leidmisest mäel. Kõik kümme varianti legendidest on üpris sarnased, sest kõik need legendid räägivad sellest, kuidas ühel hommikul eestlastest karjused kolm- nelisada aastat tagasi nägid valgust kiirgava naise kuju taevasinises rüüs. Ta seisnud mäjalamil, millest voolas välja allikas. Karjuste lähenedes hakkanud jumalik olend ülespoole liikuma ja peatunud siis tamme juures. See tamm on säilinud tänaseni, kuigi on kuivanud ja trossidega kinnitatud, et tugevad tormid tamme ümber ei lükaks. Pärast peatumist tamme juures ilmutus aga kadunud. Sellelt kohalt, kus imekaunis naine olla seisnud, leiti ikoon. See ikoon kujutas Jumalaema taevaminemist. Sellest ajast aga hakatudki mäge kutsuma teise nimega, Pühtitsa ehk pühitsetud koht, ning tamme juurde ehitati kabel selle imeväärse sündmuse mälestuseks
(halvem-siin teostatakse jalanõude parandust.parem-siin parandatakse jalanõusid.) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" ` Kiillause ehk kiil on sõltumatu osalause, mis on piltlikult öeldes nagu kiilutud teiste lauseliikmete vahele. Lühemad kiilud pannakse komade vahele, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Kiilud on ka üte ja hüüund: Sul, Jüri, tuleb tööle hakata
Ta tahtis Herat kaasaks, zeus tegi pilvest Nephele Hera sarnase naise, ixion sai temaga lapse, laps oli poolinimene, poolhobune, hüüti kentauriks, ixion köiti madude abil ratta külge ja see süüdati Hebe - zeusi ja hera tütar, kes hiljem heraklese naiseks sai Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, uranose tütar, kronos lõi sirbiga uranost, tükike temast kukkus merre ja vahust kasvas aprhodite, kõige kaunim olend, ülekõige armastas ta tuvisid Alkidamos Ktysilla isa, ta lubas tütre Ermocharisele naiseks anda, kui murdis oma lubadust, aphrodite karistas isa türtre surmaga, kui muutis tütre valgeks tuviks Pygmalion kujur, kes otsis naist, kelle ilu peituks vooruslikkuses ja lihtsuses, ta ohverdas lehma ja soovis oma unelmate naist, naise nimeks sai Galatea, nad said tütre Paphose Narkissos - ilus mees, kes imetles vaid end ja karistuseks armus ta enda peegelpilti
Nende looming oli täis lootusetust, pessimismi ja elutüdimust. 2. Individualism (= üksikisikule omane). Realistid kujutasid ühiskondlikke probleeme, uusromantikud sulgusid isiklike emotsioonide / kogemuste ringi. Nende tegelased elavad omaette elu ja suhtuvad ümbritsevasse maailma vaenulikkusega. 3. Aristokratism (= eesõigustatud ülemkiht). Uusromantikud kuulutasid elu ülimaks väärtuseks kunsti. Kunstnik oli kõrgem olend, valitu, kelle looming ja käitumine ei peagi olema tavainimesele mõistetav. Kunst(nik) ei tarvitse arvestada moraali, seltskonda, traditsioone ega ühiskonda. Selliseid põhimõtteid väljendas nende loosung "l`art pour l`art", st "kunst kunsti pärast", mille võtsid kasutusele 19. saj lõpus Pariisis kujunenud kunstirühmitus, keda kutsuti parnaslasteks (Baudelaire, Leconte de Lisle jt). Nii kujunes
Kuna Artemise üks soov lapsepõlves oli jääda neitsiks, polnud tal lapsi. Ares (Artemis oma sümbolitega) Ares ooli Vana-Kreeka mütoloogias sõjajumal. Ares on brutaalne ja vähe tsiviliseeritud jumal. Tema sümbolikteks olid raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Ta oli lihtsameelne jumal, kes tormas lahingusse, huvitumata sellest, kes kaotas või kes võitis, peaasi, et veri voolas. Ares oli ka esimene olend keda süüdistati mõrvas. Ta oli tapnud Poseidoni poja Halirrhothiose. Ares sai Aphroditega kolm last Harmonia(Harmoonia), Phobos(Paanika) ja Deimos(Hirm). Ares oli Zeusi ja Hera laps ja tema isa nimetas teda kõige vastikumaks jumalaks üldse. Ares oli tüliarmastava loomusega. (Ares oma sümbolitega) Apollon Apollon oli jahijumalanna Artemise kaksikvend. Ta oli Zeusi ja Leto laps nagu Artemiski
5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~510 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb
naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alistusid, vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved; maapind tikiti imekaunite lilledega; merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Kuid Aphroditel oli ka teine külg. Muidugi mõista jäi ta kahvatumaks ,,Iliase'', kus jutustati peamiselt kangelaste lahingutest. Seal oli Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimese üle. Enamikes müütides oli Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik. 11 Hermes ( Mercurius)
Kuigi need leegid on omavahel seotud, ei ole siiski tegemist sellesama leegiga. Nirvaana on vabanemine surmaahelast. Täpne kirjeldus oleks ,,kustumine" - nagu küünlaleek hääbub, kui küte otsa saab. Sellega lõppevad ka kannatused. See on mõneti paradoksaalne, sest kui lääne inimesele tundub eelnevatele eludele mõtlemine põneva ja eksootilisena, siis Aasias nähakse jätkuvaid uuestisünde kui kannatust. Vana Testamendi aegne inimesepilt oli kompaktne psüühilis-füüsiline olend ja inimese hingest eraldi ei räägita. Kirjutatud on, et inimesest sai elusolend peale seda, kui Looja tema ninasõõrmetesse eluvaimu puhus. Seda hinge võib siis võrrelda hingamisega, sõõrmetes liikuva õhujoaga. Nii kaua kui inimene hingab, ta elab. ,,Ja Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks" (1. Moos. 2:7). Jumala hingeõhk hoiab hinge ja keha koos ning inimesed ja loomad elus ja
Pierce kõige laiemas mõistes. (1839-1914) Pragma- kr. k. tegu, praktika Pratagoras- inimene on kõikide asjade mõõt Oluline on see, mis on kasulik. Tõeline on kõik, mis näib tõelisena. Pierce lähtub inimloomusest. Inimene on tahtev, tegutsev olend ning mitte mõtlemisega varustatud. Intellekt on täielikult tahtmise, tegutsemise teenistus. Tõe leidmine ei ole ülesanne, vaid meetod, mille järgi saame otsustada, kas asi on õige. Kõik, mis töötab on tõde. Kas ebatõed ka töötavad? Eksistentsialism S. Kirkekaard: Kirkekaard Mõjutanud 20
Kanti kohaselt on kõik moraalsed kohustused kategoorilised imperatiivid. KI Ivormel- Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus!KI II vormel-Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. KI III vormel-Iga mõistusega olend võib käsitleda ennast universaalse seaduse andjana 47. Moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi on see tegu, mis on oma olemuselt hea. Näiteks tõe rääkimine.Olenemata tagajärgedest. 48. Deontoloogilise eetika poolt Me teeme häid tegusid, seega oleme head inimesed. Deontoloogilise eetika vastu- Vahel on tagajärgede tõttu tarvis prima facie printsiibi olemasolu. Toomaks näiteks kasu suurele hulgale inimestele. 49
" Selliseid küsimusi võib igaüks endale esitama jääda, kuid tulemuseni peab jõudma isik ise. Immanuel Kant on öelnud: ,,Lollpeasid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad ennast ise." Sellele vastuolus on Georg Wilhelm Friedrich Hegel: ,,Mitte üksik ei toimi, vaid maailmavaim toimib üksiku läbi tööriistana." Need kaks mõttekäiku tekitavad küsimuse: ,,Kes või mis mind siin maailmas juhib, kas mina ise või miski suurem olend või printsiip?" Hegel peab indiviidi, rahvast, ajastut vaid paratamuks ajaloolise protsessi staadiumiks, andes oma elu ära elades valitsuskepi järgnevale edasi. Seejuures tuleb täheldada, et iga indiviid on siiski ülimalt oluline, kuna maailmavaim ilma nendeta ei toimiks. Maailmavaim vajab oma eesmärkide realiseerimiseks isendite erinevust. Suured ajaloolised isikud teeb selliseks nagu nad on mitte nende enese isiklikult välja arendatud omadused vaid maailmavaim on nii ette määranud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
