oma eesmärkidele; ja seda me kutsume Jumalaks...6 6 Saarinen, Esa. Läänemaise filosoofia ajalugu. Tipult tipule. Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 1996. 4. Universaalidetüli Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism.7 4.1. Realism Realism tähistab antud juhul esimest Porphyriose poolt sõnastatud valikut. Et sõna realism on filosoofias kasutusel erinevates tähendustes, siis kasutatakse kirjanduses tihti ka täpsustavat nimetust universaalide-realism. Keskajal formuleeriti seda positsiooni järgmiselt: universalia sunt realia, universaalid on iseseisvad, subsistentsed reaalsused. Realism jaotub kahte varianti vastavalt Porphyriose poolt viimasena sõnastatud valikule:
samas võime ju rääkida lauast ka üleüldse. Inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest üleüldse (nt inimese mõistet defineerides). Universaalide probleem, seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks? Universaalide probleemi puhul kujunes 11.12. sajandil välja kolm seisukohta: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. Nominalism (ld nominalis `nimeline'): reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust
põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles. Nominalism – keskaegne filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid üksikesmete nimetusteks. Mõisted selle järgi ei eksisteeri asjadest sõltumatult ja ei peegelda nende omadusi. Realism – keskaegne filosoofiasuund, mille järgi asjad on tunnetajast sõltumatult olemas. Sealhulgas siis on olemas univesaalid (üldised ideed), mille olemasolu nominalism eitab. Ratsionalism – tunnetusteooria filosoofias, mis lähtus teadmise omandamisel mõistusest ja loogilisest mõtlemisest, seades loogilise korrektsuse ülemaks kogemusest ja meelte andmetest (pidas inimmeeli ekslikuteks). Kujunes välja uusajal (Descartes, Spinoza, Leibniz), ent sisuliselt lähtus antiikaja loogikast. Empirism – tunnetusteooria filosoofias, mis pidas teadmise aluseks kogemusi ja eitas kaasasündinud ideede olemasolu
suunava jõu poolt. B. Kui on võimalik otstarbekohasus ilma välise suunajata, siis võib ka maailm olla korrapärane ilma välise suunajata. 11. Kas universaalid eksisteerivad? Universaalid on abstraktsed objektid: omadused, suhted ja arvud. Äärmuslik realism (asjadest eraldi), mõõdukas realism (asjades endis) ja kontseptualism (inimmõistuses, on inimlooming) on seisukoha, et universaalid on olemas. Nominalism ütleb, et ei ole olemas. 12. Mis on realism, nominalism ja kontseptualism? Realism - lisaks näiteks konkreetsetele laudadele on ka objektiivselt eksisteeriv laua idee või olemus Nominalism - vaid näiteks konkreetsed lauad ning sõna ,,laud" tähistab neid kõiki Kontseptualism - universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted
teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev
· Ei saa hinge eraldada kehast · Naturalist: süda on keskne organ, mitte aju · Rõhk mõistusele: teoreetiline ja praktiline 18) Aquina Thomase mõjutused · Aristotelese vaimu jätkaja: teadliku mõistuse rõhutamine. · Allutas filosoofia religioonile(puudub vahetu kontakt Jumalaga). · Vaimu klassifikatsioon: ratsionaalne, sensitiivne ja vegetatiivne. 19) Mis on nominalism ja realism? Realism universaalid ehk üldine eksisteerib reaalselt nagu mingi olemus või vorm. Nominalism üldine eksisteerib kui nimetus, mark. 20) Milles avaldus uue aja psühholoogia? · Individualismi teke: huvi indiviidi vastu, kes kaotab sidemed kogukonnaga. Külakogukond laguneb, sellega koos ka ühtsustunne. Linnastumise algus, mis toobki kaasa individualismi tekke. Mina esilekerkimine.
Keskaja filosoofia 2009 Keskaja filosoofia all mõistetakse tavaliselt katoliikliku Lääne- Euroopa keskaegset filosoofiat. Termin keskaeg võeti kasutusele 15. saj. teisel poolel, keskaegne filosoofia aga sai alguse juba mõnevõrra varem, kujunedes varakristlikus keskkonnas alates 2.-3. sajandist. muutus iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine Peeti kasutuks,leiti,et pärast ilmutust on filosoofia mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt ja eksitab neid. Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoit...
Idealismi vastand. * Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. * Monism olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb; olemas on üks ja ainult üks substants. * Naturalism - Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. * Nihilism - Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. * Nominalism - teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. * Objektiivne 1. Tõeline, erapooletu; 2. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. Objektiivne
Dualistlik maailmakäsitlus oli vastandamine, nt: taevane ja maine jne., oli harmoonia. Samas kui hierahiline maailmakäsitlus oli astmeline ehk igal asjal on Jumala poolt ettenähtud koht. Keskaegse filosoofia eripära seisneb selles, et see muutus maailmaseletuse vahendiks. Patristika üritab usulist maailmavaadet põhjendada filosoofiliselt samas, kui skolastika üritab seda põhjendada loogiliste arutluste abil. Realism väidab, et üldmõiste on üle üksikmõiste, kuid nominalism väidab, et üksikmõiste on ainus reaalne mõiste. (Eksisteerivad vaid üksikesemed) Müstitsism väljendus isikliku suhtega kõrgema olendiga. (ekstaas jne.)
40. Sofistid- ,,targad", kes õpetasid tasu eest ( Protagoros, Abderast, Gorgias)- inimene on kõigi asjade mõõt. 41. Sokrates- ,,tunne iseenast!", ,, Ma tean, et ma midagi ei tea." 42. Stoikud- õpetasid, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid suhtumist maailma. Kõigesse tuleb suhtuda stoilise rahuga- apaeia.- vabadus on tunnetatud paramatus. 43. Thomas Aquinost- keskaja suurim filosoof 44. Universaalide probleem- realism ja nominalism 45. Usu ja mõistuse vahekord- usun, sest see on absurdne; usun selleks, et aru saada; Mõistan selleks, et uskuda.
Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või siis selle viisi puudutav universaalide tüli (sama: universaalide probleem, universaalide vaidlus). Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Näiteks kas on olemas üldiselt õiglust, sest inimene võib ju olla õiglane. Tüli kujunes välja 11.-12.sajandil. Sellel ajajärgul kujunes väljas kolm eri seisukohta. Nendeks olid: realism, nominalism ja kontseptualism. Realism universaalid on reaalselt olemas, kas siis konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristoteles). Seda seisukohta pooldasid Anselm Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley.
· 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja materialism? · Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid väitsid, et inimene suudab avastada nähtuste loomulikke põhjusi. · Järeldasid, et maailm areneb iseenda seaduste järgi. · Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku (Kreeka oli põllumajanduslik maa - see oli elu). Milline oli nominalism? · Väitis, et reaalselt eksisteerivad konkreetsed esemed
Küsimused ja vastused Mida tähendab, et keskaegne maailmakäsitlus oli a) dualistlik ja b) hierarhiline? a) Dualistlikus maailmakäsitluses vastandatakse hea ja halb, aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? No...
teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev
teadvusest. materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. realism 1.Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev
Universaalide tüli keskaja filosoofia üks põhiprobleeme Universaalis ehk üldmõiste Tüli ehk vaidlus käis üldmõistete üle. Kaks suunda, kes väitlesid mõistete üle: 1.) Realistid, realism - väitsid, et need universaalid eksisteerivad reaalselt, on reaalselt olemas ja nad eelnevad üksik nähtustel ehk noomenitele. ANTE REM ( enne asju) THOMAS AQUINOST 1225-1274 KÕRGKESKAJAL Keskajal domineeris algul realism. 2.) Nominalistid, nominalism (nomen) universaalid järgnevad üksiknähtustele POST REM ( pärast asju) WILLIAM OCKHAM 1285-1350 Keskaja teisel poolel hakkas domineerima nominalism. Nominalismist kasvas välja, kaksik tõe teooria, tähendas seda et on olemas teoloogiline tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks. Üks on piibel, teine on loodus.
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (k...
Usu ja mõistuse vahel ei saa olla ebakõla, sest mõlemad on jumalikku päritolu. D. William of Ockham 1. What does Ockham’s razor say? Mitme võimaluse seast tuleb valida lihtsaim (st vähimate eeldustega) sobiv variant. 2. According to Ockham, what makes an action right? Õige tegu on ükskõik milline tegu, mida Jumal nõuab. 3. According to Ockham, where does the concept of things exist? Mõistuses. 4. What is the name of Ockham’s theory of knowledge? Nominalism. E. Descartes 1. What is the main question that Descartes is trying to answer? „Kuidas ma saan kindel olla, et ma elan tões?“ 2. Which are four precepts of Descartes' method? Selgete ja eristuvate ideede leidmine (süsteemselt kõiges kahtlemise teel) ja nendega tegelemine; keerukamate ideede analüüsimine (kas keerukam idee koosneb selgetest ideedest?); sünteesi teel selgetest ideedest keeruliste ideede järeldamine; kontroll. 3
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid
teineteise täielikud vastandid. Jumal, minu veendumuse järgi Universum, võib olla inimeses transtsendentsusega vastuollu sattumata. Nietzsche kuulutusega “Jumal on surnud” mina nõustuda ei tahaks. Ma ei usu, et oleme täielikult omapead, pigem tuleks edasi püüelda transtsendentse ja varjatud tõe poole. Reaalsuse fundamentaalset struktuuri seletavatest käsitlustest lääne metafüüsikas hoiavad ehk kõige väljapaistvamat positsiooni realism ja nominalism. Kui realism väidab, et objektid on reaalselt tunnetajast sõltumatult olemas, siis nominalistid on seisukohal, et üldmõisted on üksnes üksikesemete nimed ning need üldmõisted, mis on meie mõtlemise läbi loodud, ei eksisteeri asjadest sõltumatult, seega asjad on mõistete alused. Mina arvan pigem, et füüsilised objektid on siiski olemas ning need eksisteerivad meie kogemustest ja nende objektide kohta käivatest teadmistest sõltumatult, ning nende objektide omadused ja
Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kat...
Semantika- tähendusõpetus. Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...
.. hingeülendav ja jäljendamisväärne. K.aja kirik pidi salgama munkade ja preestrite kõlvatusi, sest polnud suuteline seda pahet kõrvaldama. Abieluga seotud 22-23 pattu. (209) Jean de Varennes Vaimne armastus muutub kergesti ilmalikuks armastuseks. (210) Ilu, õrnus, valge värv on olemustena ühtsed: kõik, mis on ilus, õrn, valge, peab olemuselt seoses olema, sel on seesama eksistentsi alus, seesama tähendus Jumala ees. (218) Kummatigi pole liiga kahtlustäratav see tees, et radikaalne nominalism polnud kunagi miskit muud kui vastuhoovus, kui reaktsioon ja opositsioon, ja et noorem ning mõõdukam nominalism tuli ainult vastu teatavaile filosoofilistele kahtlustele äärmusliku realismi suhtes, kuid ei pannud midagi teele ette kogu keskaja vaimukultuuri olemuslikult realistlikule mõttesuunale. (218) Kogu realism keskaja mõttes on lõppkokkuvõttes antropomorfism. (218) Allegooria muudab nähtuse mõisteks, mõiste pildiks, kui nii, et pildis tuleb mõistet ikka veel
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
TEKST 2. Durbin, Paul T. (1984). A Guide to The Culture of Science, Technology, 3. Broad Synthetic vs. Narrow Analytic. Third, one may approach science and Medicine. The Free Press. pp. 217-222. (Katkendid) from a narrow analytic or a broad synthetic point of view. That is, one could see one's task as primarily dissecting various features of science to see how they look or work, or C. Frameworks for Philosophy of Science as primarily locating science within a broader framework of human activities and artifacts. Questions about, for example, the form and function of scientific explanations In this section our aim is to examine alternative approaches to t...
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofili...
• Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi • Need on kõik lauad universaalid aga laud laud laud on partikulaarid • Meelelises maailmas • Konkreetsed objektid • KAS UNIVERSAALID ON OLEMAS? • Kus eksisteerivad (reaalsed, itellektis, keeles) • Realism (Platoni ideede maailm) - universaalid on olemas reaalselt • On olemas kas ideede riigis või pärsielt • Nominalism - eksisteerib vaid sõnad (keel), reaalselt on olemas vaid reaalsed asjad • Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade • Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
Ontoloogia metafüüsika haru, õpetus sellest, mis on olemas. Panteism jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. Ratsionalism teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism Realism 1. metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu (Võrdle: idealism) 2. mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas( keskaegne realism ).( Võrdle : nominalism ) Skolastika keskaja kirikukoolides ning vaimulikes seminarides õpetatud filosoofia. Skolastika oli Euroopa filosoofias enam-vähem valitsev lähenemisviis 11.-16. sajandil. See ühendas usulisi doktriine, kirikuisade käsitlemist ning filosoofilist ja loogilist uurimist, mis lähtus peamiselt Aristotelesest ja tema kommentaatoritest substants gnosis summum bonum ülim hea, mille poole end pöörata, caritas, jumalaarmastus (augustinuse arvates)
absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. Universaalidetüli. Nominalism ja realism. Realism universaalid on mõtetega ja individuaalsete objektidega seotud, kuid eksisteerivad neist eraldi. Näide: kaks valget hobust 9 Realism väidab, et on olemas universaalne 'valge' mõiste, mida need hobused jagavad. Platoni'i kohaselt on ideedemaailmas olemas kõige perfektsem 'valge'. Platoni ideedemaailm on kõige klassikalisem realismi näide, kuigi ta ei suuda põhjendada, kus täpselt see ideedemaailm asub
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
eelnevalt arvasin teadvat. Hilisemates Platoni dialoogides jõutakse ka positiivsetele definitsioonidele, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetab ta maieutikaks, otseses tõlkes ämmaemandakunstiks. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui tõese teadmise sünnitusabi andja. UNIVERSAALIDETÜLI. NOMINALISM JA REALISM. Universaalide probleem seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Universaalide probleem: Universaalideks nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid, arve. Neile vastandatakse konkreetseid objekte ehk partikulaare. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Nt inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid võib rääkida ka inimesest üleüldse
FILOSOOFIA KORDAMISKÜSIMUSED • Subjekt – üldkeeles mingi tegevuse kandja, kuid filosoofias vastandub subjekt objektile. Tänapäeva filosoofias tähendab subjekt tavaliselt inimest, kes objekte tunnetab. Tänapäeval peetakse filosoofias subjekti all silmas eelkõige inimest, kes on teadvustavana ja tõlgendavana asetatud vastu maailmale kui objektile. Subjekti all tuleb seega pidada silmas vaimset või mõistuslikku alust, mis peab määrama enda jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda. Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga, eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsi...
Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi ka...
* nihutatavus: saatja või vastuvõtja ei oma vahetut kontakti sellega, millest on sõnum * Inimkeel koosneb häälikutest, mille olemus ja tähendus ei ole geneetiliselt programmeeritud. (nominalism: koera nimi on kokkuleppeline, kuid tegelikult välimuse järgi paneme nimetusse rohkem kas täis- või kaashäälikuid, aga siiski, kokkuleppeline.) * Loomadel pigem geneetiliselt stereotüüpsed signaalid. * Keele elemendid saavad tähenduse läbi eristuste. * Nominalism tähistajal on vaid kokkuleppeline vahekord tähistatavaga. 5 Opositisoonid keeles: * foneemid (Osama bin Laden või Usamah ibn Ladin; araabia keeles pole ei O-d ega E-d) ja morfeemid: vabad ja seotud (Zweifeln - kahtlema, verzweifeln - meelt heitma) Hawaii keel väidetavalt maailma üks vanimaid keeli. Vokaaliderohke (sildid teeääres nt) Süntaks - lausete moodustamine. (Lastel on keeleõppeks vaja elavat suhtlemist.) Ajalooline keeleteadus:
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on o...
Universaalidest saame mõelda konkreetseid objekte. Universaaliate probleem seisneb sellet, kas universaaliad on olemas ja mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olmas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks. Realism: universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjades eraldi ja enne neid või neis asjades endis. ÜLDMÕISTED on reaalsed. Nominalism reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Konseptualism: universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistena, mille inimene loob asju võrreldes. 3) Jumalatõestused Nii judaismis, kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma eimillestki. a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat
-- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid >>nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks
-- universaal Akna all olevale lauale pandi lilled ja taldrik suupistetega -- partikulaar See laud jääb kõigile jalgu -- partikulaar 28th of March 5:16 matis Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? Matching pairs: Reaalselt on olemas konkreetsed objektid -- realism,konseptualism,nominalism Reaalselt on olemas universaalid -- realism Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, universaale reaalselt pole olemas - nominalism, konseptualism 28th of March 5:17 matis Kuidas suhtus Prantsuse filosoof Voltaire (1694-1778) väitesse, et ninad on loodud prillide jaoks (seoses otstarbekohasuse argumendiga)? >> a. Voltaire ei nõustunud sellega, sest tegelikult lõi inimene prillid >>nina järgi, mitte aga ei loonud Jumal nina prillide jaoks. b. Voltaire ei nõustunud sellega, sest ei arvanud, et keegi on maailma (ka inimese) loonud. c. Voltaire nõustus selle väitega, sest nina sobivus prillide kandmiseks
väljamõeldis. · nii universaalid (nt inimene kui selline) kui ka partikulaarid (konkreetsed inimesed) · universaalid (nt inimene kui selline), partikulaarid (konkreetsed inimesed) on vaid näivus, meelelise maailma illusioon Milliste seisukohtadega (universaalide probleemi suhtes) on kooskõlas järgmised väited? · Reaalselt on olemas konkreetsed objektid realism, konseptualism, nominalism · Reaalselt on olemas universaalid realism · Reaalselt on olemas ainult konkreetsed objektid, nominalism, konseptualism universaale reaalselt pole olemas Millises järgnevatest väidetest räägitakse majast universaali tähenduses? · Maja on inimeste jaoks mõeldud laut. · Endale maja ostmine käib paljudele üle jõu. · Selles majas elasid enne inimesed, nüüd aga on ta tühi.
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
skolastilise loomuõiguse kammitsais olevaks, sest tema nagu Aquino Thomasegi jaoks [inimest puudutav] loomulik seadus on [ühtlasi maailma] jumalik seadus, tõe objektiivne ja igavene kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest. [22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed. Induktiivsed argumendid on avardavad argumendid, st ind. järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri).
Tema Teoloogia summa võeti katoliku kiriku ametlikuks doktriiniks pärast tema surma. Dominikaan, tema doktiirn toetub aristotelesele, seega ka mitte õhust võetud. Intellekt ei mõtle, inimene mõtleb selle läbi. Armastus Jumala vastu on tähtsam intellektist. Renessanss kui nähtus koondub just katoliku maadesse, seetõttu saksamaal 16. saj-l renessanssi ei ole. 14. saj alguses tekivad ka iseseisvad filosoofilised voolud, mis on väljaspool kirikut nominalism (joon, mida Kaplinski on püüdnud rõhutada, lähtuda meelelisest ja maistest, eitada abstraktset idealiseerimist, teadmine olgu elu tervikuga seotud, reaalsed on ainult need asjad, mida võis meeleliselt kogeda. See on vaid üksik ja individuaalne) ja realism (tollane realism pigem hilisem idealism, kuulutasid reaalseks mitte ainult selle üksiku ja meelelisest tajutava, vaid ka abstraktse ja väljaspool teadust eksisteeriva, ka Jumal on reaalsus).
asjadest ehk ante Res Platon ütles, et ideed on asjade ürgnimetused, millel puuduvad kujud ehk see maailm, mida me peame reaalseks maailmaks on vale, sest see on kaduv maailm. Augustinus ütles, et ülim reaalsus on jumal. :) Mõõdukad realistid ütlesid, et universaaliad on küll päriselt eksisteerivad, kuid nad eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2
· Alati viidatakse autoriteedile: "Õpetaja on nii (Aristoteles). öelnud" ( ld. Magister dixit). · Mõõdukat realismi esindasid Anselm Canteruryst · Sarnasus autoriteediga on tõesuse kriteerium. ja Thomas Aquinost. Mõistet plagiaat (ld. Plagium "inimese röövimine") · Universaaliate probleem tänapäevases mõttes ei tuntud. · Nominalism (ld. Nominalis "nimeline": reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad (W.Ockham). 31 · Kontseptualism (ld. Conceptus "mõte, kujutlus"): inimese südametunnistusse on pannud. See saab
Naudingust tulevad õnnetused. Ideaaliks on askeetlus ja füüsiline töö. Austas Heraklest. Autarkia sõltumatus välistest asjadest, eelkõige ühiskonnast. See toob kaasa hingerahu. Elada nii, nagu koerad looduses. (kyon `koer') Küünikud eitasid riiki, seadust, abielu. Jumala suhtes oldi eriarvamustel. Elasid koopas või vaadis. Lakkusid ojast vett. Antisthenese tuntuim õpilane Diogenes. Elas õlivaadis. Küünikute meelest on vooruseks vabadus, st. loobumine kõigest. Nominalism - keskaja filosoofia kasut. mõiste, mille kohaselt üldmõisteid pole olemas. Inimese surm näitab, kas ta elas vooruslikult ja õnnelikult. Antisthenese ja Diogenese teoseid pole säilinud. 46. Platon ja platonism Vanas Akadeemias Platon (427347 e. Kr.) Vana aristokraat. Ema poolt suguluses Soloniga. 20-selt alustas õpinguid Sokratese juures. Pärast õpetaja surma põgenes ning reisis Lõuna-Itaalias, Küreenes, Sitsiilias, Egiptuses. Tal tekkisid sidemed pütagoorlastega
loodusest ,s.t. nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Taoliselt defineeritud loomuõigus on eelkõige kehtiva õiguse kriitika instrument, vastandudes positiivsele õigusele, ning on eksisteerinud õigusajaloo etappidel. 1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE Ratsionalistliku loomuõiguse kujunemine illustreerib ilmekalt, kuidas esmalt teistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
