vase- ja saeveski, Tallinnas paberiveski. Kolonialism Kolonialism- on riik, kes on vallutanud endast nõrgema territooriumi, et laiendade enda valdusi. Ta ekspluateerib ja sunnib peale oma kultuuri või kehtestab oma ülemvõimu sellel territooriumil. Ta kasutab majanduslikku ja poliitilist ekspluatsiooni antud territooriumil. Selle tõlgenduse järgi võib väita, et Rootsi riik koloniseeris Eesti (territooriumi mida me antud momendil nimetame Eestiks). „ Loidi sõnul oli Rootsi riigi mõjuvõimul eriti 17. Sajandi lõpul palju „koloniaalseid“ või „poolkoloniaalseid“ jooni, mille eesmärgiks oli mõisate reduktsiooni, merkantilistliku kaubandus- ja tollipoliitika abil ning saksa kultuuri arvel Rootsi kultuurilist hemogooniat kehtestades panna maksma võim piirkonnas, mis ei olnud emamaa osa“ (K.Tarkiainen, Ü.Tarkiainen, lk.16). Baltisakslaste suhe Rootsi aega
kõrvalt tööl käia, samuti puue ehk erivajadus. 5. Rahvus on inimeste kooslus, mida ühendab teistest eristuv kultuur, tavad, kombed, ajalugu ja/või keel. Rahvuse aluseks on identiteet, mis eristab teistest. Identitet on inimese või grupi enesemääratlus - vastus küsimusele "kes me oleme?" või "kes mina olen?". Identiteet võimaldab inimesel samastuda või idenfitseeruda mõne suurema inimkooslusega. Etniliseks vähemuseks nimetame me rahvusgruppe, kes elavad mujal riigis, omades oma traditsioone ja tavasid. Ehk etniline vähemus ehk rahvusvähemus on kogukond, kes elab väljaspool oma riiki. Põhirahvus ehk põlisrahvas on rahvusgrupp, kes elab oma ajaloolisel territooriumil ja kes juhib ühiskonnakorraldust, seadusandlust jne. 6. Integratsioon ehk lõimumine - vähemused säilitavad oma kultuurilise omapära ja keele, põlisrahvas toetab. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine -
Arsti ül on välja ravida haigus. Haigus muidu end ei avalda, aga ta avaldab end läbi märkide. Arst on semiootik. Esimesed semiootikud olid jahimehed. Otsivad saaki märkide järgi. Sherlock Holmes – kriminalistika, meditsiin, ennustused. M-märk; T-tähendus M→T M←T Platon 5.-4.saj eKr Kratilos Cratylus – esimene semiootiline traktaat. Sokratese õpilane. Kratilos – loomuse järgi Hermogenes – kokkuleppe järgi Kokkulepe (seda nimetame...... (lõunaks)) 2. Loeng 9. September 2010 Ühiseid asju seob mitte füüsika, vaid sotsioloogia. – Hermogenes Richelieu rajas Prantsuse akadeemia (kuidas korrektselt rääkida?). mille järgi moodustati teised akadeemiad. Sõnade tähendusi fikseerib seaduseandja. Toob inimestele kola, kus sees on asjade nimed. Ateenas oli kindel kord fikseeritud: Soloni seadused Seadused 2 sorti: 1) Jumal annab 2) Unikaalne (Ateenas) Seaduste koodeksid
Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel
Petseri. 4) Eesti 1919 valmistus pealetungile aga väejuhtaus pani suurt tähelepanu naaberriikide omavahelistele probleemidele.Läti ei suustnud luua oma sõjaväge ning jäi ustavaks Saksamaa väeosale Landewrei. Eesti puhastas Põhja-Läti punaväest siis haarasid sakslased Riia enda kätte ja hakkas nende omavaheline sõjategevus. Pärast seda suurt omavahelist võitlust sakslaste ja eestlase vahel toimus siiski sakslaste taganemine 23.juunil mida meie nimetame ,,Rahva võidupühaks" 5) Esimene rahukõnelus toimus tulemusteta, kuna väike riigid ei tahtnud väljuda sõjast. Ka teine kõnelus kujunes pingeliseks, mida juhtis J.Poska, mille esimene etap oli sõlmida vaherahu. Kuid siis osutusid piirküsimuste näol vaidlused enmalased nõutsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad. 31.dets.1919 kirjutati alla vaherahule ja aasta pärast jätkus rahvuskonverents, mille probleemiks oli majandus
um- bolit ij . Viimane defineeritakse valemiga 0, kui i = j ij := . (1.4) 1, kui i = j 5 N¨aiteks (ij ), kus i, j Nn , on n- j¨arku u ¨hikmaatriks. Definitsioon 1.6. Me nimetame (m, n)-maatriksit nullmaatriksiks, kui k~ oik tema elemendid on nullid. T¨ ahistame teda abil. N¨aiteks 0 0 0 0 = , = 0 0 0 0 0 on (2,3)-nullmaatriks ja (3,1)-nullmaatriks. Definitsioon 1.7
um- bolit δij . Viimane defineeritakse valemiga 0, kui i = j δij := . (1.4) 1, kui i = j 5 N¨aiteks (δij ), kus i, j ∈ Nn , on n- j¨arku u ¨hikmaatriks. Definitsioon 1.6. Me nimetame (m, n)-maatriksit nullmaatriksiks, kui k˜ oik tema elemendid on nullid. T¨ ahistame teda θ abil. N¨aiteks 0 0 0 0 θ= , θ = 0 0 0 0 0
meelelisuse, ruumi ja aja a priorsed vormid. - Asjade kohta nagu nad meile näivad (die Erscheinungen) on need kategooriad üldised ja paratamatud. - Meil ei saa olla kogemusi, mis poleks vastavuses kausaalsusseadusele. LOODUSTEADUSTE VÕIMALIKKUS - Kuidas on puhas loodusteadus võimalik? - Loodusteadus on võimalik samasugusel põhjusel nagu matemaatikagi. - Ilmingute seaduspärast korda nimetame me looduseks, nende seadusi loodusseadusteks. - Inimene on looduse seaduseandja! - Objektid sõltuvad meie tunnetusest. Transtsendentaalne dialektika - Kuidas on metafüüsika kui teadus ülemeelelisest üldse võimalik? - Teaduse valdkond ulatub nii kaugele kui meie võimalike kogemuste maailm. Me oleme piiratud ilmingute maailmaga. - Kuid inimmõistust saadavad küsimused, millest ta ei saa loobuda.
Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks. METEOORKEHAD - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid. METEOORID - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist. meteoor Meteoorid laiendasid Universumit ERIK TAGO astronoom Kui 1997. aasta jäi astronoomidele meelde komeediaastana, siis möödunud aasta oli suuresti meteooriaasta. Lisaks tavapärastele meteoorivooludele oodati 17. novembril 33 aasta tagant toimuvat suuremat leoniidide tähesadu. See küll toimus, kuid jäi kogu maailmas oodatust nõrgemaks
tekitatud gravitatsiooniväljas. Kuna liikumise uurimine eeldab nagunii taustkeha olemasolu, võime lugeda selleks välja tekitava keha, nii, et taustkeha ja välja allikas moodustavad liikumise kirjeldamiseks vaja mineva taustsüsteemi - näiteks on ortonormaalne reeper, kus välja allikas asub koordinaadistiku nullpunktis. Teljed võime suunata suvaliselt. Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga: o Elektriväli: elektrilaeng, väljatugevus ja potentsiaal, nende ühikud Elektrilaengut, mis ei muuda protsessi (katse) käigus oma asukohta, nimetatakse staatiliseks elektriks o Väljatugevuste liitmine vektorkujul Loen 12 o Suurused: voolutugevus, voolutihedus, pinge, elektromotoorjõud Voolutugevuseks nimetame ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengut
muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu ja pantomiimiga. Tantsu taga peitub terve pikk ajalugu. Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast, kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega.
Esmane intervjuu. Nimi Janela Liist, 17a-ne Rahvus Eestlane Töökoht õpilane, momendil kodus, õppepuhkusel. Elukoht Kiisa Keel Eesti Kontaktisikud ema. Janela (nimetame teda edaspidi Patsiendiks) saabus vastuvõtule koos emaga. Riietus korrektne, must kampsun, maani seelik. Kampsunivarrukad on tõmmatud üle labakäte põhjuseks enesevigastused ehk siis armid kätel. Näol on tardunud ,,mask"naeratus, pilk tühi ning vaatab ainult 1 punkti. Küsimustele vastab ühesilbiliselt, pilku tõstmata. Peamine kaebus. Patsiendi enda sõnul kõik korras ja ok, kuid emale tekitab muret, et viimasel ajal (viie kuu jooksul) ei taha laps enam koolis käia, on kaua öösiti üleval, istub arvutis, lõigub end enesevigastuste hulk on suur, terve vasak käsi on armistatud, söövitatud happega, vasak reis on armistatud. Ema häirib see, et tüdruk peab seda täiesti normaalseks. Veel on ema sattunud peale salajasele foorumile internetis, kus omavahel suhtl...
seose vektorkujul: v =×r . (2.24) Siit ajalist tuletist arvutades saaksime valemit (1.4) arvestades pöörleva keha punkti kiirenduseks × r + a = v = × r . (2.25) Võrrandi paremal pool on esimeses liidetavas nurkkiiruse vektori tuletis aja järgi. Nimetame selle nurkkiirenduse vektoriks. Nurkkiirenduse vektoriks nimetatakse nurkkiiruse vektori ajalist tuletist. Tema moodul võrdub nurkkiirenduse mooduliga, suund on piki pöörlemistelge. Kiireneva pöörlemise korral on ta suunatud nurkkiiruse vektori sihis, aeglustuva pöörlemise korral sellele vastu (ilmne analoogia sirgjoonelise liikumise kiirenduse suunaga). d =
Gastwirtschaft) tegeles nii majutamise kui ka toitlustamisega; Kõrtsimajandus ( saksa k. Schankwirtschaft) tegeles ainult toitlustamisega. Veelgi mitmekülgsem oli roomlaste külalislahkus. Roomlastel oli linnades, eelkõige Roomas kõrtsid, restoranid, võõrastemajad (saksa k. Wirtshaus), mis spetsialiseerusid juba külastajate vajaduse järgi. Majutuse ja toitlustusega seoses tekkis Roomas hulk asutusi, mis on hiljem saanud tuntuks ka teistes maades. Nimetame siin kolme: Tekkisid nn. tallid või sissesõiduhoovid (itaalia k. stabulum). Neid rajati maanteede äärde ja linnadesse. Postijaamad need tekkisid riigiposti liikumisteede äärde ja tänavatele hobuste vahetamiseks, puhkamiseks ja taastamiseks. Kõrts ehk tavern (itaalia k. taberna). Teistes riikides sai trahterimajandus hoo sisse siiski alles keskajal. Samal ajal olid olemas ka eraldi majutusettevõtted, itaaliapäraselt mansiones . Jõukamatel
Eesti osalus rahvusvahelises keskkonnakaitses Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainult kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- misse ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseal...
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi....
inimlikus kasvus. Rõhutatakse kasvataja arusaama sellest, milline on tema tegevuse ja lahenduste tähendus kasvatuses ja sisaldab kõiki kasvataja käsitusi selle kohta, kuidas mäjuvad kasvustiimulitena erinevad tegevused, situatsioonid ja materjalid. 3. Käsitused, mis puudutavad kasvu- ja arenguprotsessi üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust (inimkäsitus) Kasvatusteadust peetakse väärtustega tihedalt seotud teadusalaks. Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused reguleerivad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse kooselu põhimõtteid. Kasvatuse ülesannet nähakse individuaalse maailmapildi kujunemise jaoks materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteadusele omased jooned on põhjendatavus; avalikkus ja edastatavus; kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus; edasiarenemine. Teaduslik tegevus on pidev liikumine tõe suunas.
neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada." (lk 28) ,,kas oleme meie, kunagise Euroopa, kunagise ehtsa muusika, omaaegse tõelise kirjanduse vanad tundjad ja austajad, lihtsalt väike rumal, komplitseerunud neurootikute vähemus, kes on homme unustatud ja välja naerdud? Kas see, mida meie nimetame ,,Kultuuriks", vaimuks, hingeks, ilusaks, pühaks, on lihtsalt ammu surnud ja ainult veel paari meiesuguse narri poolt tõeliseks ja elusaks peetud kummitus?" (lk 34-35) Muusika ,,Hetke seisin ma haistes, nuusutasin verist räiget muusikat, haistsin kurjalt ja himukalt nende saalide atmosfääri. Selle muusika lüüriline pool oli imal, ülesuhkrustatud ja lausa nüretas sentimentaalsusest, teine pool oli metsik, isemeelne ja jõuline, ning ometi kõndisid mõlemad pooled
Igale paarile (lambda, a') seame determinandi A i-nda rea ja determinandi B j-nda veeru kõigi vastavate elementide 1. (a+b)+c=a+(b+c ) vastavusse parajasti ühe vektori b'=lamda*a', mida nimetame vektori korrutamisel ning saadud tulemuste 2. korrutamiseks arvuga. liitmisel. 8. a+b=b+a
.. n ja mille vastavad tõenäosused arvutatakse Bernoulli valemiga, nim binoomjaotusega juhuslikeks suurusteks. Binoomjaot. keskväärtus EX=np , dispersioon DX=npq, standardhälve DX. Keskväärtus: Dispersioon: Poissoni jaotus Poissoni jaotus harva esinevate sündmuste jaotusseadus. Poissoni jaotust kasutame kui katseseeriate arv n st. n30 ja tõenäosus p5. m on antud arv. Poissoni jaotusega juhuslikuks suuruseks nimetame juhuslikku suurust, mille väärtuste hulgaks on täisarvud 0,1,2 .. ja m - P ( x = m) = e mille jaotus on määratud valemiga m! . Poissioni jaotusega juhuslikku suurust tähistame X~P(). Keskväärtus EX= =np, dispers DX= =np, standardälve DX= . 6. Normaaljaotus. Normaaljaotuse jaotustihedus f ( x ) ja selle graafik
Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Nimetame vaid efektiivseid puiduimmutusvahendeid, mis aitavad mädanemise vastu, pooljuhtmaterjale, eriklaase ja ravimeid. Naatriumarsenit on efektiivne ravim leukeemia puhul. Arseeni sissehingamisest tingitud ajalooliste surmade kohta saab lugeda siit. Metaan (Methane - prügila gaas) Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel (anaeroobne lagunemine). Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel
See kitsas poolkaar on kergelt valget värvi, sest uued küünerakud tihenevad selle all tugevamaks ja see protsess ei lase välja paista all olevatel veresoontel, mis annavad küüntele roosa ilma. Küünesäng- on küüneplaadi all asuv ihu ja selles on veresooned, mis annavad küüntele terve roosa värvuse. Küünesängis on väikesed vaod, mis tagavad küüneplaadile parema haarduvuse. Seda ala näeme, kui peaksime oma küüneplaadi kaotama. Vaba äär- on see ala, mida me nimetame küüne pikkuseks ning tavaliselt on see valge või läbipaistmatu, sest selle all pole enam roosasid kudesid läbi paistmas. HAPRAD KÜÜNED. Haprad, lõhenevad, pehmed või õhukesed küüned on üsna tavaline probleem. Seda esineb umbes 20% Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastikust ning umbes 2 korda sagedamini naistel. Selle probleemi meditsiiniline termin on onychorrexis- küünte lõhenemine ja murdumine.
kattis. Põllu harimiseks kasutati kõblast ja atra. Egiptlaste peamised põlluviljad olid oder ja nisu. Neist valmistati leiba ja õlut. Kasvatati ka lina, millest kooti kangast. Viljakasvatamise kõrval peeti ka lehmi, lambaid, kitsi, parte ja hanesi. Lehmadelt saadi piima, lambaid ja kitsi kasvatati nii liha, villa kui ka naha pärast. Hanedelt ja partidelt saadi mune. Kiri. Vanad egiptlased tundsid kirja, mida meie nimetame hieroglüüfiliseks. Selles kirjas kasutati läbisegi piltsõnu, häälikumärke ja teisi sümboleid. Kasutati ka lihtsamat - hieraatilist kirja. See koosnes seotud tähemärkidest, milliste kirjutamine läks kiiremini ja oli kergem. Hieraatilist kirja kasutati maksude ja arvete üleskirjutamiseks. Hierogüüfe kasutati hauakambri seintele ja mälestusmärkide kirjutamiseks. Kirjutati roosulega, papüürusest paberi peale. Tahmast valmistati musta ja ookrist punast tinti.
Et jõud mõjub ainult vooluga juhtmele, oleks loogiline väita, et voolu (vooluallika energia) arvel. See töö lisandub Joule- Lenz'i seadusega määratud (soojuslikule?) tööle, andes kogu tehtud töö magnetilise töö ning juhtmes eralduva soojuse summana: Voolu poolt magnetvälja abiga tehtud töö on jõumasinate (elektrimootorite) aluseks · Induktsiooni elektromotoorjõud (tuletusega). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: Tuletus: millest siis laengute liikumine lõpeb - laetud osakesele mõjuvad jõud on tasakaalus. Võib üelda ka nii: juhtme otste vahel on tekkinud potentsiaalide vahe Leitud valemile saab anda üsnagi universaalse kuju. Selleks teisendame tuletise märgi taha
RISTIJA JOHANNES VARIANT II (10. 12. kl.) Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. SAATEKS Klassijuhataja asetab enne klassijuhatajatundi igale lauale PIIBLI. Lapsed hoiavad seda tähtsat teost käes ning vaatavad, kus lõpeb Vana Testament, kust algab Uus Testament. See on ääretult tähtis toiming, sest paljudele on see esimene ja viimane kord piiblit OMA käes hoida. Eelnevalt peab aga teadma, et: a) Piibel koosneb kahest osast VANA TESTAMENT (juudi rahva ajalugu ning uskumusi käsitlev teos) ja UUS TESTAMENT (Jeesuse elu ning tema õpetust käsitlev teos). Kui Jeesus oleks Vanast Testamendist lahti öelnud, oleks ta hukkunud varem ja tema elutöö oleks tegemata jäänud. Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MA...
f ( x ) f ( 0) + x+ x ++ x 1! 2! n! Mitme (kahe) muutuja funktsioon, osatuletise rakendused Määramispiirkond- Argumentide väärtuspaaride hulk, mille korral funktsioon on määratud. Kui argumentide väärtuste paarile (x0;y0) vastav z väärtus on olemas (arvutatav), siis öeldakse, et z = f(x;y) on määratud punktis (x0;y0). Nivoojoon (nivoopind)- Funktsiooni z=f(x;y) nivoojooneks nimetame punktihulka, mis rahuldab nivoojoone võrrandit z=C. Enamikel funktsioonidel on lõpmata palju erinevaid nivoojooni. Kui meil on kahe muutuja funktsioon, siis saame nivoojoone, kui muutujaid on 3 või enam , siis on tegemist nivoopinnaga. Osatuletis, selle geomeetriline tähendus- Funktsiooni z=f(x;y) esimest järku osatuletiseks x järgi f ( x + x; y ) - f ( x; y ) ' z nimetatakse piirväärtust lim
3 mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks. Foto Päikesesüsteem. Planeetide suuruste võrdlus Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljulahmakad, hulk gaasi
Edasi õpetati matemaatikat templite juures töötavates koolides ning seal omandas see abstraktsema ja teaduslikuma väljundi. Sellest ajast on pärit ka esimesed matemaatika ülesanded. Arvutamisel kasutasid sumerid eeskätt kuuekümnendsüsteemi, mille mõjud on näha tänapäevalgi. Kui räägime praegu tosinast kanast või kuuekümnest munast, ei mõtle me kindlasti selle kuuel baseeruva loendusviisi mida nimetame kuuekümnendsüsteemiks päritolule. Nagu nii palju meie tsivilisatsiooni inventari juurde kuuluvat, leiutasid sellegi sumerid, kes kombineerisid seda osavalt meile tuntud kümnendsüsteemiga. Sumerite panust matemaatika ja geomeetria arengusse ei saa kuidagi väikeseks pidada. Praegu umbes 5000 aastat tagasi seisid inimeste ees sarnased probleemid ja küsimused ning juba hakati neile vastuseid ja lehendusi otsima. Just siis sai paljugi alguse.
religioosse maailmavaate, kus näeme maailma nagu meie esivanemadki suure Olemise ahelana, mis näib jagunevat neljaks ,,riigiks": mineraalid, taimed, loomad, inimesed. Kellelgi ei ole mingit raskust ära tunda seda hämmastavat ja saladuslikku erinevust elava taime ja selle taime vahel, mis on surnud ja seega langenud madalaimale olemise tasandile, ehk mineraalide tasemele. Mis on see jõud, mis on kaduma läinud? Meie nimetame seda ,,eluks". Teadlased ütlevad meile, et me ei pea rääkima elujõust, kuna mingit sellist jõudu ei ole kunagi leitud eksisteerivat. Siiski me teame, et eksisteerib erinevus elava ja surnu vahel. Me võime selle erinevuse nimetada faktor ,,x", näitamaks midagi, mis on olemas, et seda märgata ja uurida, aga seda ei saa seletada. Kui me tähistame mineraalide tasandi tähega ,,m", siis võib taimede tasandi nimetada ,,m+x". Faktori ,,x" puhul on märkimisväärne see, et me
Pärast tolmemist ja viljastamist arenevad emaskäbides seemned. Õistaimedel on sugulise paljunemise organ õis. Kui emaskäbis paiknevad seemnealgmed paljalt käbisoomuste vahel, siis õies on nad sigimikus. Okaspuudega võrreldes on teine oluline erinevus selles, et õistaimedel toimub kaheviljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmuterast kasvab välja tolmutoru, milles on kaks isassugurakku. Erinevalt loomade isassugurakkudest(spermatosoididest) puuduvad neil viburid, seepärast nimetame neid spermiumideks. Tolmutoru pikeneb ja tungib läbi emakakaela sigimikku, milles on seemnealgmed. Neid ümbritsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava- seemnepilu. Seemnealgme keskel paikneb põitaoline lootekott, milles on rakud. Üks neist, mis asub seemnepilu läheduses, on teistest suurem. See on munarakk ehk emassugurakk. Tolmutoru tungib läbi seemnepilu seemnealgmesse ja selle sisu valgub lootekotti. Toimub viljastamine: üks seemnerakkudest ühineb munarakuga
· Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega : Fe+H2SO4=FeSO4+H2 · Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites
otsus. Otsuse võib välja meelitada loosiheitmise, jõumõõtmisega, sõnaga või relvade abil. Kui valitakse relvad, näitab tulemus ka jumalate tahet niisama otseselt kui muud katsed. Alles teises järjekorras seostub jumalakohtu mõiste teatavate võluväe proovilepanemistega. Selle seose õigeks mõistmiseks ei tule tegelikult arvestada meie vahetegemisega juriidilise, religioosse ja poliitilise vahel. Mida meie nimetame ,,õiguseks", võib arhailise mõtlemise järgi niisama hästi olla ,,jumalate tahe" või ,,ilmnenud üleolek". Loos, võitlus, veenev sõna on samaviisi jumalate tahte ,,tõestusvahendid". Võitlus on üks kohtumenetluse vorm, niisamtu nagu ennustamine või asja arutus kohtuniku ees. Et aga lõppude lõpuks igale otsusele antakse püha tähendus, võib omakorda võitlustki mõista ennustamisena (Johan, Huizinga 2004:103- 104).
kasvab ka vette tagasi sattuvate molekulide arv. Mõne aja pärast peab paratamatult saabuma olukord kus tagasi vette sattub samapalju molekule kuipalju sealt lahkub. Sellest momendist alates veeauru rõhk anumas enam kasvada ei saa, sest veest välja lendavate ja sinna tagasi saabuvate molekulide hulgad on asakaalus. Sellist olukorda nimetatakse küllastuseks. Me ütleme, et õhk on veeauruga küllastatud. Küllastusele vastavat veeauru rõhku nimetame küllastavaks veeauru rõhuks ja tähistame E -ga. Kuna veest lahkuvare molekulide arvu määrab vee temperatuur, siis vastab igale temperatuurile kindel küllastava veeauru rõhk E . Küllastava veeauru rõhu E leidmiseks on tabel, kus on antud igale ilmastikus võimalikule temperatuurile vastav küllastava veeauru rõhk. 3. Relatiivne ehk suhteline niiskus (tähis r). Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet,
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori...
18. Juhusliku vektori tihedusfunktsioon. Seos jaotusfunktsiooni ja tihedusfunktsiooni vahel. Juhusliku vektori geomeetriline tähendus. Kui leidub niisugune funktsioon f(x,y), et siis nimetatakse seda juhuslikku vektorit pidevaks, funktsiooni f(x,y) aga selle juhusliku vektori tihedusfunktsiooniks. Pideva juhusliku vektori jaotustihedus e. tihedusfunktsioon on jaotusfunktsiooni teist järku segaosatuletis: . Geomeetriliselt võib funktsiooni f(x,y) kujutada mingi pinnana, mida nimetame jaotuspinnaks. 19. Juhusliku vektori keskväärtus pideval ja diskreetsel juhul. 20. Kovariatsioon ja korrelatsioon. Juhuslike suuruste X ja Y kovariatsiooniks cov(X,Y) nimetatakse arvu, mis on määratud võrdusega cov(X,Y) = E[(X - EX)(Y - EY)]. Kui juhuslike suuruste kovariatsioon on positiivne, siis mõlemad juhuslikud suurused hälbivad oma keskväärtustest ühes ja samas suunas. Kui juhuslike suuruste
kattis kinni algul fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist (siit nimetus, chroma tähendab kreeka keeles värvi); kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 3. Mis on Päikese plekid, milline on nende temperatuur võrreldes üldise Päikese temperatuuriga. - Päikese eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks
tuuakse selgituseks näiteid 14. Teoreem ja aksioom. Eeldus ja väide. Pöördteoreem. Põhitõdesid, mida ei saa tõestada, nimetatakse aksioomideks. Teoreem on lause, mille õigsust tõestatakse arutluse abil. Teoreem koosned eeldusest ja väitest. Kui vahetame ära eeldus ja väite, saame pöördlause: v => e Antud lause pöördlause võib olla nii tõene kui ka väär. Kui pöördlause on tõene, siis nimetame seda pöördteoreemiks. 15. Kahe sirge lõikamisel kolmanda sirgega tekkivad nurgad. Nurki, mille haarad lõikajal on vastassuunalised ja mis asuvad ühel pool lõikajat, nimetatakse lähisnurkadeks. Nurki, mille haarad lõikajal on vastassuunalised ja mis asuvad teine teisel pool lõikajat, nimetatakse põiknurkadeks, 16. Kahe sirge paralleelsuse tunnused. Kui kahe sirge lõikamisel kolmandaga tekivad võrdsed põiknurgad, siis on need sirged paralleelsed.
Kommunistlik partei on sunnitud otsima lahendusi; et ülistada reziimi, valib ta midagi niisugust, mille kaudu on võimalik tekitada sidet rahvaga, s.o konstrueerida niisugune meetod, mis edastaks inimestele sõnumeid, ning selleks on kunst. Valitsus haarab enda käte alla kogu kultuuri sfääri ning Leninistlik-Stalinistlik propaganda püstitab kunstnike ees suuri ülesandeid, et varjata rahva ees tegelikkust. Antud kunstiliiki nimetame ,,sotsiaalseks realismiks". Lev Trotski nimetab kunstiks seda, milles sisaldub protest tegelikkuse vastu, vaatamata, millisel kujul ta esineb. Kunsti peaeesmärgina võib siinpuhul nimetada sotsiaalset kriitikat erinevatel sajanditel. Kunstis peab säilima siirus, mida näiteks Nõukogulik totalitaarsus maha surus. Raamatud, filmid, maalid, skulptuurid kõik need suudeti keerata tegelikkuse suhtes pahupidi, milles esines vaid NSV juhi ja reziimi ülistamine
4) ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon Negatiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga: 1) pole stabiilse valuuta kuulsust 2) uue rahaga harjumine võtab aega 3) hinnatõus Praegu on lükkunud Eesti üleminek eurole pidevalt edasi ja üheks peamiseks põhjuseks on liiga kõrge inflatsioon. See on aga otseses seoses majanduskasvuga. PANGANDUSSÜSTEEM Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, see on lett, kuhu asetasid kullassepad nende juurde hoiule toodud kulla. PANGAKS nimetame asutust, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha. Pangal on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1) raha hoiustamine 2) raha laenamine. Panga kasum tekib sellest kui pank laenab raha kõrgema intressiga kui ta ise maksab hoiustajatele.Majanduslikult on pangale kasulik võimalikult palju raha välja laenata.
esitatakse standardse normaaljaotuse jaotustabelis. Kuna iga normaaljaotus on standardiseeritav, siis on selline tabel alati kasutatav, edaspidi kasutame sarnast tabelit keskväärtuse usaldusvahemiku leidmisel ja keskväärtuse kohta hüpoteeside kontrollimisel. Arvutustes rakendatakse täiendkvantiile, mis on kumulatiivsele osakaalule 100%-a vastava argumendi z väärtus, tähistame seda z (kumulatiivsele osakaalule a vastavat väärtust z nimetame kvantiiliks). Täiendkvantiil on väärtus, millest suuremate väärtuste osakaal on a ehk väärtus, millest väiksemate väärtuste osakaal on 100%-a. Üldiselt on üldkogumile tulemuste andmisel kasutusel järgmised mõisted: · Olulisusnivoo a (alpha) on uurija poolt etteantud veapiir ehk suurim lubatud tõenäosus tulemuste andmisel vea tegemiseks, enamasti on väärtusteks olulisusnivoo a=5%, kuid mitte kunagi üle 10%.
16 Võnkumiste levik osakeste vahelise jõu mõjul. Nihkunud osakesed on tumedamad, noolekesed näitavad jõudusid. Pärast mõnesid võnkeid selline süsteem tasakaalustub, kuna energiakaod on paratamatud. Iseasi on siis, kui võnkuv punkt saab energiat juurde, näiteks harmoonilise jõu allikalt. Sellisel juhul kandub võnkumine keskkonda ja tekib ruumis leviv lainetus. Laineks nimetame keskkonna osakeste võnkumist, kus võnkefaas sõltub allika kaugusest siinus (koosinus) funktsiooni järgi. LAINEVÕRRAND Lainevõrrand. Seega kirjeldab lainet valem kus on konstandid, väljendab aega ja on ruumikoordinaat. Suurust võib vaadelda kui kaugusest sõltuvat algfaasi - või, teiste sõnadega, faasinihet, kus on faasikonstant. Samas faasis olevate keskkonnapunktide jaoks kehtib nüüd
Lause (Weierstrassi teoreem lõigus pideva funktsiooni ekstremaalsetest väärtustest). Lõigul 3. Jadaks nim. fun-ni, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N= {1,2,3....}. pideval funktsioonil on olemas ekstremaalsed väärtused sellel lõigul, st lõigus [a; b] leiduvad Jada x väärtusi x(n), n N tähistame xn ja nimetame jada liikmeteks. Jada x tähistame {x1, x2,...} punktid [a, b] ja [a, b], nii et või { xn} või { xn}/ n=1 või { xn}n N. min x [a,b] f(x)=f() , max x [a,b] f(x)=f(). Kui xn R (n N), st x : N R, siis nimetame jada x arvjadaks. Tõestada Bolzano-Cauchy teoreem vahepealsetest väärtustest. Lõigul pidev fun-n omab iga
Põhimõtteliselt me algul üritame teha arvutust try ja vea ilmnemisel püüame selle kinni catch. Üldkuju: try{ //kood, nt tehe vms } catch(Exception e){ System.out.println(e.getMessage()); } Kui me kood tekitab vea, liigub seesama viga catch bloki, kus antakse põhimõtteliselt sellele nimi, et sellega saaks teha soovitud toiminguid. Antud juhul nimetame Exceptioni ehk erandi (=vea) e-ks ja väljastame java meetodiga probleemi. 1/0 näide try catch blokiga: Nagu näeme, väljastati meile koleda ja pika punase teksti asemel teade, et üritatakse jagada nulliga. Eelneva näite puhul püütakse catch(Exception e) abil kinni kõikvõimalikud vead, mis võiksid tekkida. AGA! Mõnikord on vaja kinni püüda just ühte kindlat probleemi, et mitte kasutajat eksitada vale informatsiooniga.
asuvad kas ühel sirgel või paralleelsetel sirgetel. 11.samasuunalised vektorid- mõlemad vektorid on samasuunalised ( a ↑↑ b ; a ↓ ↓b ¿ 12.vastassuunalised vektorid- üks vektor on ühes suunas, teine teises suunas ( a ↑↓ b ; a ↓ ↑b ) 13.Vektorite vaheline nurk- vektorite vaheline nurk tekib lõigu AB pööramisel ümber punkti A lühemat teed pidi lõigule AC 14.Vektori projektsioon- vektori a projektsiooniks vektori b sihile nimetame arvu |a| cosθ , kus θ on vektori a ja vektori b vaheline nurk. θ=∠ (a , b) 15.Ristreeper- Ühikvektorid, i, j, k on baasvektorid. { O; i ; j ; k } on ristkordinaadisüsteemi ristreeper. Iga vektor a on esitatav kujul a=xi+yi+zi, kus x,y,z on reaalarvud 16.Komplanaarsed vektorid- Vektoreid nimetatakse komplanaarseteks, kui nad asetsevad kas ühel tasandil või paralleelsetel tasanditel 17.Skalaarkorrutis- kahe vektori a, b skalaarkorrutiseks nimetatakse arvu
Kui piirkond D on polaarkooordinaatides ; Siis nimetame diferentsiaalvõrrandit M(x,y)dx + N(x,y)dy tingimust (x, y) = 0. Süsteem sisaldab 3 tundmatut x, y ja λ kuid ainult 2 võrrandit. Lisatundmatu λ piiratud kiirtega ning kõveratega ja , siis saab valemi võimaldab meil täiendada süsteemi kolmanda võrrandiga
a, mille eest määrati talle eluaegne koduarest, pani aluse tervele uuele mõttesuunale. ,,Mündiproovijas" (1610) kirjutab ta omadustest, is on möödapääsmatud igale füüsilisele kehale (kuju, suurus, asukoht jne). Kuid omadused ngu värvus, maitse, lõhn, heli, ei tundu olevat möödapääsmatud kaaslased. Galilei arvates ei jõuaks meie mõistus ilma meelte abita kunagi selliste omadusteni ning sellest ta järeldas, et maitsed, lõhnad ja helid pole midagi muud nimed, millega me asju nimetame, ja nad eksisteerivad meie teadvuses. Kui kaoksid kõik elusolendis, siis kaoksid ka kõik need omadused, sest see on inimese mõistuse looming. Galilei Galileo omistas inimese mõistusele väga suure tähtsuse. Inimene oma taju ja muude tunnetusvõimetega asetus maailmakäsitluse keskkohta. René Descartes´i (1596-1650) peetakse uusaja suure vaimse pöörde teostajaks, kes jätkas Galilei alustatud murrangut
osutuda piisavaks, et ergastada atmosfääris leiduvate gaaside neutraalseid, laenguta aatomeid. Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi. Osa sellest valgusest on meile nähtav ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, kuid alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks. Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ning praeguse hetkeni ei ole me suutnud teisi teooriaid välja mõelda. · Peale valguse ja soojuse vabaneb Päikselt tohutuid osakestehulki. Osakesed eemalduvad ümbritsevasse ilmaruumi päikesetuulena, mis veab endaga kaasa ka Päikese magnetvälja.
tagasi sattuvate molekulide arv. Mõne aja pärast peab paratamatult saabuma olukord kus tagasi vette sattub samapalju molekule kuipalju sealt lahkub. Sellest momendist alates veeauru rõhk anumas enam kasvada ei saa, sest veest välja lendavate ja sinna tagasi saabuvate molekulide hulgad on asakaalus. Sellist olukorda nimetatakse küllastuseks. Me ütleme, et õhk on veeauruga küllastatud. Küllastusele vastavat veeauru rõhku nimetame küllastavaks veeauru rõhuks ja tähistame E -ga. Kuna veest lahkuvare molekulide arvu määrab vee temperatuur, siis vastab igale temperatuurile kindel küllastava veeauru rõhk E . Küllastava veeauru rõhu E leidmiseks on tabel, kus on antud igale ilmastikus võimalikule temperatuurile Energia jäävus nergia jäävuse seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.
L: Truffaldino. Saatsin asja uurima oma teenri. Ta läks õkva Morgana juurde. C: Morgana? L: Morgana. Eesnimi - Fata. Amet nõid. Elukoht eemal järves. Millised on instruktsioonid? C: Praegu on tekkinud eriti soodne võimalus troonile pääsemiseks. L: Kuidas? C: Läbi minu. L: Kas otse või perpendikulaarselt? C: Aktiivselt. L: Oo. Millal? C: Praegu L: Kus? C: Siinsamas L: Ja kuidas oleks ürituse koondnimetus? C: Abielu minuga L: Kas avalik või fiktiivne? C: Ühiskondlik L: Nimetame operatsiooni nimega ,,Oravake" ja hakkame tegutsema. Palun teie kätt. MUUSIKA Pr: Kop-kop-kop. Kes tarekeses elab? L: Härra Punttila ja tema sulane Kodu-Anttila. C: Mina, piiksuja hiireke. Pr: Woah. Emand Clarice. Isand Leandro. Koos: Kill-koll, kohalolekukontroll. Pss pss, hh Pr: Kõik kohal. L: Võtab sõna minu teener Prigella. Pr: Tulin äsja väliskomandeeringust nõid Fatamorgana juurest. L: Lumesadu??????????? Pr: teed ei leidnud kusagilt ja toon halbu uudiseid
lausungeid ja mitte teisi. Nii on ka näiteks moraal kogum väärtusi ja reegleid, mille suruvad inimestele peale eri institutsioonid: perekond, kirik, haridussüsteem. ,,Me ei tea siiamaani, mis õieti on võim," ütleb Foucault (,,Intellektuaalid ja võim"). ,,Marx ja Freud ei suuda meid ilmselt piisavalt aidata, et õppida tundma seda salapärast nähtust, mis on ühtaegu nähtav ja nähtamatu, esil ja varjatud, kõikjale ulatuv, ja mida me nimetame võimuks." Kes teostab võimu ja kus see võim teostub? Võimu teostatakse kõikjal, kuid me ei saa konkreetselt öelda, kes on võimu ,,peremees". Me ei tea, kellel on võim, kuid teame alati kindlalt, kellel seda pole. Iga võim areneb ümber konkreetse võimukolde, olgu selleks kas või paneelelamu valvur, rääkimata ametiühinguliidritest või ajalehtede peatoimetajatest. Seega tulebki uurida kõiki pisimaidki instantse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
