KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 2.3 Milline on süsihappegaasi sisalduse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 3. Milline on soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt aastaajale (EVS916:2012)? 4. Kuidas kategoriseeritakse tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd vastavalt selle raskusastmetele? Võrrelda saadud tulemuste vastavust tööruumide
1) Kuiva termomeetri näit erines 5,71% 2) Märja termomeetri näi erines 42,45% 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? Aastaaja(suvi) järgi on minimaalne temperatuur 21 ja maksimaalne 26 kraadi. 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 40-60% 2 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa 3 Laboratooriumis on ventilatsioonist tingitud õhu liikumiskiirus ca 0,2 m/s, psühromeetri juures lehvikuga pidevalt lehvitades (4 minuti vältel) same õhu liikumise kiiruseks ca 0,8 m/s. Ideaalis peaks kasutatava aspirtatsioonipsühromeetri ventilaatori tekitatud õhu liikumiskiirus olema 4 m/s, amortiseerumise tõttu on see aga vähenenud
KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 2.3 Milline on süsihappegaasi sisalduse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 3. Milline on soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt aastaajale (EVS916:2012)? 4. Kuidas kategoriseeritakse tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd vastavalt selle raskusastmetele? Võrrelda saadud tulemuste vastavust tööruumide
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ NR. 2 14) Miks on õhk niiske, mida näitab absoluutne õhuniiskus? (lk 17) – Õhk on niiske, sest õhus on veeauru ehk õhuniiskust. Absoluutne õhuniiskus näitab mitu grammi on õhus niiskust. 15) Mida nimetatakse küllastunud õhuniiskuseks (lk 18)? – Küllastunud õhuniiskus on õhu maksimum veesisaldus. 16) Mida näitab suhteline (relatiivne) õhuniiskus (lk 19)? – Suhteline õhuniiskus näitab seda mitu protsenti moodustab tegelik õhuniiskus maksimaalsest õhuniiskusest. 17) Milline on soovituslik õhuniiskus eluruumides, mida need arvud tähendavad (lk 19)? – 60-70%, mis tähendab, et veeauru sisaldus õhus moodustaks maksimum võimalikust 60-70% 18) Millal on õhu suhteline (relatiivne) niiskus 100%? – Õhk ei saa olla niiskem, see on maksimum. 19) Mis on kastepunkt (lk20)? – Temperatuuri langedes veeauru mahutuvus õhus väheneb, sellepärast peab temperatuuri langedes osa veeaur
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsioo
Tegijapoiss 2010 Selle valemi järgi saab rõhu muutusest teada mingi kõrguse muutuse. Baarilist astet kasutatakse praktikas baromeetrilisel nivelleerimisel , st kõrguste vahe määramisel õhurõhu muutuste kaugu eelneva valemi järgi. mbar-ides Et ilmajaamad saaks oma andmeid ühtida , selleks on vaja et mõõtmised oleks tehtud samal kõrgusel . Kokkuleppeliselt taandatakse kõik tulemused merepinnatasemele ja seda tehakse eelneva valemiga. Baromeetriline nivelleerimine on kõrguse määramine õhurõhu kaudu. 2500m kõrgusel on rõhk ja hapnikussisaldus umbes 26% kahanenud . 3000m on kriitiline piir , suurema energiavajadusega inimestel tekib hapnikupuudus ja nad uinuvad igaveseks. Madal õhurõhk tekitab hüposkiat , kopsuturseid , CO2 puudulikkust vms , dekompressioonitõbe , organismis olevad gaasid paisuvad. Eelneva valemiga saab arvutada vaba langemise keskmise kiiruse antud kõrguselt hüpates vms. Keha soojusmahtuvus on soojushulk , mis tuleb kehale anda selle temperatuuri
MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken 2. VEEAUR JA SADEMED 2.1. Veeauru füüsikalisi omadusi Veeauru hulka õhus saab määratleda veeauru tihedusega V (absoluutne niiskus) või veeauru rõhuga pV = e (nn puhta auru rõhk eeldusel, et muid gaase ei arvestata) mis on omavahel seotud gaasi olekuvõrrandi (1.2) kaudu e V = , e = V RV T RV T (2.1) ma kus RV = Ra = 1.609 Ra on veeauru erikonstant. Seejuures ma = 28.96 kg·kmol-1 ja mV mV = 18 kg·kmol-1 on kuiva õhu ning vee molekulmassid ja Ra = 287.05 J·kg-1·K-1 on kuiva õhu erikonstant. Iga temperatuuri jaoks leidub maksimaalne, ainult temperatuurist sõltuv nn. küllastav aururõhk e s (Joonis 2.1), mille korral aur hakkab kondenseeruma.
Kõik kommentaarid