100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 39 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
256 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
VaresPuuOtsas
Õppematerjali autor
NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ : Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja : Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina:
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
õppematerjalides puuduvad vastavad näited keeles Basic. Näidete puudumine on aga põhjustatud sellest, et keeles Basic puuduvad vastavad vahendid, mistõttu polegi võimalik näiteid kirjutada. Lisaks sellele on Basicul veel miinuseid (eriti programmeerimisega alustajate jaoks), mistõttu seda me teil õppimiseks valida ei soovita. Basic on lisatud kursusesse rohkem silmaringi laiendamiseks. Kuidas valida C ja Pascali vahel? Mõlemal keelel on oma eelised. Algajatele sobib Pascal oma lihtsuse ja inglise keele sarnasusele kahtlemata paremini. Lisaks sellele on ta teatud ülesannete lahendamiseks mugavam (mõningaid nendest eelistest näete ka selle kursuse jooksul), kui C-s. Samas on C-s kirjutatud programmid sageli kiiremad ja loomulikult on C-l olemas ka teisi eeliseid. Näiteks on ekraanil väljundi vormistamine mõnevõrra mugavam 8 / 115 (samas nõuab see märksa rohkem õppimist)
programmi, mis mõistis spetsiaalseid makrosid. Aja jooksul programmi modifitseeriti, laiendati, integreeriti andmebaaside ja uute tehnoloogiate toega ning lisati objekt-orienteeritud kontseptsiooni jne. Tulemuseks on PHP viies versioon. Kui vaatame programmeerimiskeelte populaarsust, siis näeme, et PHP on praegusel hetkel kolmandal kohal (eelmisel aastal aga viiendal). Arvestada tuleks ka sellega, et PHP on põhimõtteliselt serveripoolne skriptikeel. Java, C, C++ ja Visual Basic – neid kasutatakse rohkem tarkvara loomiseks aga see ei tähenda seda, et neid ei või kautatada ka veebiinfosüsteemide loomisel. Koht Programmeerimiskeel Reiting 1 Java 18.718% 2 C 16.891% 3 PHP 10.390% 4 C++ 9.911% 5 (Visual) Basic 8
vajadus. Eks edasijõudnud suudavad juba ise sobivaid teemasid leida ning ka veebist ja suurematest targematest raamatutest juurde otsida. Siin aga peaksid siiski nii veebirakenduste, andmebaaside kui ka ,,puhta" programmeerimise kohta olema sees põhitõed, mille abil on enamik ettetulevatest olukordadest võimalik ära lahendada ning nende oskuste põhjal olla piisavalt tasemel, et suuta soovi korral arvutifirmasse praktikale minna ja mõne ajaga sealsesse töösse sulanduda. Päris algajatele on valida kaks sisendpunkti, kust peaks saama alustada ,,tavainimese" arvutialaste teadmiste ehk siis teksti kirjutamise ja failide salvestamise oskusega. Lihtsam, ilusam ja värvilisem on ASP.NETi peatüki algusosa, kus saab enesele veebilehe kokku panna ja seda soovide järgi kujundada. Edasi sealt juba oskused andmete lugemiseks ja salvestamiseks. Kel aga tahtmist kohe tõsisemalt programmeerimismaailma siseneda, nende algajate jaoks peaks ka C# peatükk täiesti õpitav olema
3. Kas peale erindi kinnipüüdmist on võimalik programmi normaalse tööga jätkata? Checked exceptions ehk kontrollitud erindid Informeerivad kasutajat olukordadest, kus normaalse töö taastamine on võimalik, seega on võimalik normaalse tööga jätkata. printStackTrace() : kuvab informatsiooni vea esinemise kohta – nn veapinu – leiate vea allika getMessage() : kuvab veateate Enda erindite loomine: Esmalt püüa kasutada Java erindeid Loomise eesmärgiks võib olla pakkuda spetsiifilisemaid meetodeid vea põhjuste kohta 4. Mida teeb throws võtmesõna? Mitte kunagi ärge kasutage seda main meetodis, oma programmi sisendpunktis Erindit ei ole sealt ju mitte kuskile edasi suunata! throw new StudentException(); meetod peab informeerima kontrollitud erindi võimalikkusest: throws StudentException Kui veaolukord tekib – loo kõige sobivamat tüüpi erind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid