Sigareti koostis (0)

Sigareti koostis
Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev  uurimuskonspekt kasuks ka teile :)
Butaan (Butane - välgumihkli vedelik)
Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku , võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme.
Kaadmium (Cadmium - patareides)
Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale , loodet kahjustav , vähki soodustav .
Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine , diarröa, dehüdratsioon, lihaskrambid, süljevool, proteinuuria, glükoosuuria, kooma, surm.
Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt sattumisel hingamisteede kaudu rinorröa (püsiv vesine lima), düspnoe (õhupuudus), valud rinnus, kopsuturse , progresseeruv emfüseem, neerupuudulikkus – asoteemia , proteinuuria.
Kroonilise mürgistuse kliiniline pilt: I’tai-I’tai Byo (“Ai-Ai” haigus) Jaapanis Toyamas – valud lihastes ja liigestes, osteomalaatsia . Tingitud riisipõldude saastumisest metallurgiakombinaadi heitvetega.
Steariinhape (Stearic Acid - küünlavahas)
Steriinhape on tavalisim küllastunud rasvhape . Seda ühendit leidub paljudes loomsetes ja taimsetes rasvades ning õlides, aga teda sisaldub külluslikumalt loomsetes (kuni 30% rasvast) kui taimsetes (üldiselt alla 5% rasvast). Erandid taimsete rasvade seas on on kookose ja shea rasvad , kus steariinhappe sisaldus on 28-45%.
Steariinhapet valmistatakse töödeldes rasvu ja õlisid veega, kõrge rõhuga ja temperatuuriga üle 200C. Kaubanduslik stariinhape on tihtipeale segu steariin- ja palmitiinhappest, kuigi ka puhast steariinhapet on saadaval.
Teda kasutatakse pindaktiivse ja pehmendava toime tõttu pesuainetes, seepides ja kosmeetikas (šampoonid ja raseerimistooted). Steariinhapet kasutatakse koos riitsinusõliga pesupehmendajate valmistamiseks. Rasvhapped on ka klassikalised komponendid küünalde tootmises. Lisaks kasutatakse steariinhapet koos suhkru või maisisiirupiga kommide „tugevdajatema“.
Heksamiin (Hexamine - grillisüütajas ehk siis süütetablettides)
On E-aine: E 239 heksametüleentertamiin ehk heksamiin ehk urotropiin ehk meteenamiin. Tegemist on orgaanilise säilitusainega, mida valmistatakse sünteetiliselt. Takistab bakterite kasvu, on antibiootilise toimega. Ravimina nimetatakse tavaliselt meteenamiiniks.
Kasutusala: Provolone-juust, mõnedes maades külmas säilitatavates toiduainets ja kalapreservides. Sellest valmistatakse ka matkajate süütetablette.
Keelatud Soomes ja Venemaal.
Heksametüleentertamiin võib organismi tungida naha kaudu ja mõned inimesed on selle suhtes allergilised. Laguneb organismis formaldehüüdiks ja ammoniaagiks; esimest neist peetakse kantserogeeniks (vähki tekitavaks). Kahtlustatakse ka seedekanali ja kuseteede häirete tekitamist.
Tolueen (Toluene - tööstuslik lahusti)
(toluol või methylbenzene) – Tolueen värvitu tuleohtlik vedelik, mis saadakse naftast või söest.
Tööstuslik lahusti. Seda lisatakse bensiinile selle oktaanarvu tõstmiseks, kasutatakse ka küünelakkides, lakkides, kummivaigus.
Seostatakse iseeneslike abortidega, maksakahjustustega, närvisüsteemi kahjustustega ning nahaärritustega.
Nikotiin (Nicotine - putukamürgis)
Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsaliste (Solanaceae) sugukonna taimedest . Eriti tubakast , vähemal määral tomatist, kartulist, baklažaanist ja paprikast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest.
Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele. Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubakasuitsetamisel. Nikotiinil on mõned kantserogeensed efektid, piirates keha võimalust hävitada vähirakke.
Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3…1,5 mg nikotiini. Pikemaajalisel suitsetamisel võib aga tekkida krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. Nikotiini mõjul ahenevad ka veresooned ja seetõttu muutub nahk külmaks ning kahvatuks. Veresoonte ahenemine peaajus võib viia ajuinsuldini. Kui veresooned on ahenenud, siis tekib südamepekslemine ja suureneb risk haigestuda südameinfarkti ning kõrgvererõhutõppe. Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine.
Nikotiinist 15…20 % imendub suus ja 80…85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt:
*tõuseb südame löögisagedus
*tekib tubakasõltuvus
*langeb kopsude töövõime
*tõuseb vere suhkrusisaldus
*neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini
*hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
näljatunne väheneb
*naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad
*lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
Ammoniaak (Ammonia - wc puhastis)
Ammoniaaki kasutatakse peamiselt väetiste, lõhkeainete ja polümeeride tootmisel. Looduses tekib orgaaniliste  ainete lagunemisel. Laboris saadakse ammooniumsooladest.
Ammoniaak on vees hästi lahustuv, läbipaistev, kirbe lõhnaga söövitav leeliseline aine, mille keemiline valem on NH3. Õhust kergem mürgine gaas . Vees lahustub väga hästi.
Tema 10%-list vesilahust nim. nuuskpiirituseks. Juuksevärvides kasutatakse ammoniaaki selleks, et juuksekarva paisutada  ja soomuskihti avada. Ammoniaak on väga oluline lähteaine keemiatööstuses. 2004. aastal toodeti maailmas ligi 110 miljonit tonni ammoniaaki, millest 80% kasutati lämmastikväetiste tootmiseks.
Puhas ammoniaak on väga mürgine ja lausa surmav . On ohtlik silmadale ja kontsentreerituma lahuse sissehingamisel põhjustab hingamislihaste krampi . Ärritab tugevasti silmi ja hingamisteid. Põhjustab pisaravoolust, nina- kurguvalu , köha, hingamisraskust, valu rindkeres. Suuremate kontsentratsioonide korral raske hingamisteede ja kopsude kahjustus, s.h kopsuturse, võimalik on äkksurm. Niiskusega reageerides tekib söövitav ammooniumhüdroksiid, mis kahjustab silmi ja nahka.
Metanool ( Methanol - raketi kütuses)
Metanooli ehk puupiiritust (CH3OH) kasutatakse lahustina ja seda sisaldavad puhastusained , karburaatorivedelikud. Metanooli on müüdud/müüakse ka nn salaviinana.
Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis tekkivad ained sipelghape ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Maksimaalne sisaldus organismis tekib 30-90 minutiga, mürgistuse nähtude ilmnemiseni kulub 1-72 tundi.
Vingugaas (Carbon Monoxide)
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas . Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas.
Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2…20 mg vingugaasi.
Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus.
Arseen (Arsenic - mürk)
Arseen lihtainena pole mürgine, surmavad on arseeniühendid. Et arseenimürgistusel puuduvad iseloomulikud tunnused, on see olnud hinnatud salamürk, mida on kasutatud ajalooliselt rivaalide kõrvaldamiseks ja pärandusasjade kiirendamiseks.
Mürgistust põhjustab juba 5 milligrammi (0,005 grammi), surmav annus inimese jaoks jääb vahemikku 50–500 milligrammi, tavaliselt räägitakse 100 milligrammist.
Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni . Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse.
Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm.
Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Nimetame vaid efektiivseid puiduimmutusvahendeid, mis aitavad mädanemise vastu, pooljuhtmaterjale, eriklaase ja ravimeid. Naatriumarsenit on efektiivne ravim leukeemia puhul.
Arseeni sissehingamisest tingitud ajalooliste surmade kohta saab lugeda siit.
Metaan (Methane - prügila gaas)
Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel (anaeroobne lagunemine). Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. Palju metaani on imetajate soolegaasides ning seda eraldub ka mäletsejate sõnnikust. Rohkesti metaani tuleb ka riisipõldudelt. Suurem osa atmosfääri metaanist pärinebki tänapäeval karjakasvatusest ja riisikasvatusest.
Metaan on maagaasi (60–90%) ja soogaasi peamine komponent . Teda sisaldub ka kaevandusgaasis, naftagaasis ja tahkekütuste uttegaasides. Metaani leidub maapõues söekihtide vahelistes tühimikes, kust ta söe kaevandamisel vabaneb. Metaan on Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni atmosfääri põhikomponent.
Metaan on lämmatav gaas. Kui halvasti ventileeritud suletud ruumi tungivad metaani aurud , võivad need õhust hapniku välja tõrjuda. Kui seda gaasi tükk aega sisse hingata , võib surra lämbumise tõttu. Kuid see metaani kontsentratsioon, milles õhk muutub süttivaks või plahvatusohtlikuks, on palju madalam lämbumist põhjustavast kontsentratsioonist, nii et lämbumine ei ole väga tõsine oht plahvatusohu kõrval.
Et metaani on palju saadaval, kasutatakse teda laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Teda kasutatakse valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on ta üha olulisem süsiniku ja vesiniku allikas.
Äädikhape (Acetic Acid - äädikas)
Normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel.
Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t. ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit .
Maitselt ülihaput äädikat ei tohiks toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. On ohtlik ehedal kujul või tugeva lahusena.
Muud
Lisaks eelpool mainitud komponentidele on pildil veel välja toodud sigaretis sisalduvad ained: värv, kütus.