HAPRAD KÜÜNED (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Marian Ilves
HAPRAD KÜÜNED
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord

KÜÜNE EHITUS. 3
HAPRAD KÜÜNED. 5
ERINEVAD TEKKEPÕHJUSED. 6
HAPRATE KÜÜNTE RAVI. 7
LOODUSLIKKE VÕTTEID HAPRATE KÜÜNTE RAVIS . 8
KASUTATUD KIRJANDUS: 10
Käed on uue tuttava tervitamisel käesurumisena esimeseks kontaktiks. Kätelt on abielusõrmuse abil näha, kas oled oma elu kellelegi pühendanud. Paljudes maades suudeldakse tervituseks kätt ning käed näitavad ebameeldivaid märke näritud küüntest või karedast käenahast! Siin on ilmselge emotsionaalne side meie ja meie käte ning küünte vahel. Alati on soovitav hooldada käsi, et nende välimus oleks kogu aeg meeldiv.

KÜÜNE EHITUS.

Küüned kaitsevad tõhusalt kahjustuste eest pehmeid sõrme- ja varbaotsi, mida me pidevalt kasutame. Küüs koosneb küüneplaadist, küünevallidest, küüneloožist, küünenahast, küüne kasvutsoonist ehk maatriksist ning lunulast. 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüs tekib naha läikekihist. Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas.
Pilt 1: küüne põhianatoomia
Pilt 2: Sõrme ristlõige
Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloožile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele . Küüneplaat koosneb keratiinist – valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks. Vee hulka mõjutavad erinevad faktorid, sh. lipiidid . Normaalsed küüned sisaldavad 5% lipiide. Madal lipiidide hulk vähendab küünte võimet vett kinni hoida.
Küüne maatriks - ehk tavapärasemalt küünejuur on ainus piirkond, kus küüs on elav ja toodab uusi küünerakke. Maatriksi verevarustus toob uutele küünerakkudele eluandvat hapnikku ja toitaineid. Kui maatriks on kahjustunud, võib küüs kasvada ebanormaalselt või hoopis peatada kasvamise .
Küüne poolkuu- ehk luunula on näha maatriksi peal ja küüneplaadi all ning on küüne kasvutsooni nähtav välimine osa. See kitsas poolkaar on kergelt valget värvi, sest uued küünerakud tihenevad selle all tugevamaks ja see protsess ei lase välja paista all olevatel veresoontel, mis annavad küüntele roosa ilma.
Küünesäng- on küüneplaadi all asuv ihu ja selles on veresooned, mis annavad küüntele terve roosa värvuse. Küünesängis on väikesed vaod , mis tagavad küüneplaadile parema haarduvuse. Seda ala näeme, kui peaksime oma küüneplaadi kaotama.
Vaba äär- on see ala, mida me nimetame küüne pikkuseks ning tavaliselt on see valge või läbipaistmatu, sest selle all pole enam roosasid kudesid läbi paistmas.

HAPRAD KÜÜNED.

Haprad, lõhenevad, pehmed või õhukesed küüned on üsna tavaline probleem. Seda esineb umbes 20% Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastikust ning umbes 2 korda sagedamini naistel.
Selle probleemi meditsiiniline termin on onychorrexis- küünte lõhenemine ja murdumine. Nimetatud seisundi täpsed põhjused ei ole teada, mistõttu enamus juhtusid nimetatakse nn. idiopaatiliseks küünte hapruseks. Sageli arvatakse, et küüned muutuvad hapraks ja kaotavad elastsuse seoses mõne vitamiini puuduse või sisemise haigusega, kuid tegelikult on see harva põhjuseks. Tavaliselt on küünte hapraks muutumisel suurima tähtsusega välised faktorid, mis põhjustavad niiskuse kadu küüneplaadist, kuid kindlasti peab kaasuma nö. sisemine disponeeritus.
Haprate küünte peamine probleem on liigne kuivus. Küünes leiduv vee hulk määrab painduvuse ja elastsuse. Kui vee hulk väheneb, hakkavad küüned tavaliselt murduma. On ka palju väliseid faktoreid, mis mõjutavad küünte seisukorda. Näiteks küünelakieemaldaja sagedane kasutamine (kuivatab küüneplaati), aluslaki kasutamata jätmine, külm ilm, kodukeemia (ilma kinnasteta kodukeemia kasutamine), kuiv õhk jne. Veel võib põhjustada küünte kehva seisukorda probleemid kilpnäärmega või hormonaalne tasakaalutus. Kuid enamasti siiski on haprad küüned tingitud keskkonna mõjust.
Pilt 3 ja 4: näited hapratest küüntest.

ERINEVAD TEKKEPÕHJUSED.

Kuidas tihe küünte kokkupuude veega põhjustab nende murdumist ja lõhenemist? Vette kastmisel küünerakud paisuvad. Seejärel, küüne kuivamisel, tõmbuvad rakud taas kokku. Nende protsesside käigus purunevad sarvkihi rakkudevahelised sillakesed, küüneplaat muutub õrnaks ja hapraks ning küünekihid välimises servas eralduvad.
Vananemisega seoses väheneb rasu ja niiskuse hulk nahas, mis hoiab küüneplaadi kihte koos ning nõrgenevad küüneplaadi rakkudevahelised sillakesed. Vanematel inimestel muutuvad küüned sageli tuhmiks, läbipaistmatuks ja väheneb painduvus . Loomuliku vananemisega võib seostada pikipidiseid jooni küüntel, kuigi mitte alati. Aeglasem küünekasv võimaldab pikemat küüne kokkupuudet kahjustavate faktoritega. Keha võime säilitada niiskust hakkab muutuma alates 35-ndast eluaastast.
Paljud küünetooted võivad sisaldada küüsi kahjustavaid kemikaale, nagu tolueen , ftalaadid, kamper, formaldehüüd või metakrülaat- baasiline akrüülliim (plastikküünte või tippide kinnitamiseks). Allergiliste reaktsioonide allikaks võivad olla ka haprate küünte raviks kasutatavad fiibreid sisaldavad küünetugevdajad.
Küünte traumad võivad oluliselt kahjustada nii küüneplaadi pinda kui küüne säsiosa. Sageli võib kaasuda väikeste valgete laigukeste või joonekeste teke, mis aja jooksul kasvavad välja. Küünt võivad traumeerida vigastused igapäevase töö käigus ( puussepp , kingsepp jt.), lahustid ja kemikaalid, küünte närimine ja nokkimine ning liiga agressiivne maniküür.
Mõned nahahaigused võivad samuti kahjustada küünt. Näiteks kuni 50% psoriaasi patsientidel esinevad küünte muutused ja sageli ka haprus . Koldelise juustekaoga patsientidel kaasuvad ligi 2/3 juhtudel küünteprobleemid, nagu augukesed, pikipidised lõhed ja küüneplaadi õhenemine. Ekseem võib kahjustada küüne kasvutsooni ning põhjustada küünte haprust ja kihistumist.
Organismi üldhaigused, nagu näiteks perifeerse vereringe häired, endokrinoloogilised häired (kilpnäärme haigus, diabeet jt), hingamisteede haigused, osteoporoos ja isegi süüfilis, võivad olla haprate küünte tekke põhjuseks. Pärast edukat ravi tavaliselt küüneprobleemid taanduvad.
Vitamiinide vähesust seostatakse küll harva haprate küünte tekkimisega kuid siiski raua, vitamiinide A, B, C, D, E, biotiini, seleeniumi ja tsingi puudus, võib põhjustada hapraid ja mõnikord lusikataolisi küüsi.

HAPRATE KÜÜNTE RAVI.

Kui haprad küüned on seotud haigusseisundiga, siis tuleks püüda ravida haigust. Oluline on vältida väliseid kahjustavaid faktoreid ja jälgida, et toidumenüüs oleks piisavalt valku, A, C ja B-vitamiine, niatsiini, kaltsiumit ja rauda.
Erinevad vitamiinikuurid võivad aidata probleemi lahendamisel. Suukaudsed vitamiinid , oligoelemendid (raud, tsink , seleenium, vask, magneesium jt.) ja aminohapped võivad aidata küüsi tugevdada.
Küüned peaksid olema niisutatud regulaarselt. Sõrmeküünte murdumise vältimiseks on hea hoida käed eemale kuumast veest, kuivatavatest seepidest, keemilistest puhastusvahendistest.
Kanda majapidamistööde tegemisel veekindlaid kindaid , soovitavalt puuvillase voodriga või muretseda spetsiaalne paar puuvillaseid kindaid, mida panna kummikinnaste alla. Tänapäeval on saadaval ka spetsiaalsed kindad allergilistele inimestele, kes on lateksi suhtes tundlikud. Need kindad on valmistatud nitriilist, mis peab vastu pleegitajatele ja kodukeemiale.
Haprate küünte ravimisega on hakanud aktiivselt tegelema ka kosmeetikatööstus. Saadaval on mitmeid tooteid, mis lubavad küüsi tugevdada. Küünetugevdajad koosnevad peamiselt küünelaki ja erinevate lahustite segust ning erinevates kontsentratsioonides vaigust. Juurde on lisatud aineid, nagu keratiin, vitamiinid, kaltsiumfluoriid, looduslikud õlid ja nailonkiud. Küünetugevdajaid kasutatakse üldiselt baaskihina, mis väidetavalt võimaldab koostisosadel liikuda läbi poorse küüneplaadi struktuuri, anda küünele juurde tugevust ja painduvust, mis omakorda aitab vähendada küüne murdumist. Küünetugevdajad võivad toimida kaitsevahendina, vältides küüneplaadi kontakti puhastusvahendite ja erinevate lahustega ja vähendades veekadu küünest. Kuid pikaaegne regulaarne küünetugevdajate kasutamine võib vastupidiselt soovitule ise põhjustada hapraid küüsi, kuna aja jooskul suureneb küüne ristisidemete tugevus ja väheneb painduvus. Kui küüneplaat on liiga jäik, kaldub ta kergemini murduma ja kooruma. Peale selle tuleb tugevdajaid perioodiliselt küünelaki eemaldajaga eemaldada, mis samuti suurendab veekadu küünest.

LOODUSLIKKE VÕTTEID HAPRATE KÜÜNTE RAVIS.

Elupuu .
Haprate küünte homöopaatiline ravim on „Elupuu 6x“, mida on võimalik osta ravimtaimedega kauplevatest poodidest või homöopaatiaga tegeleva spetsialisti käest. Valmistatud on ta Ameerika elupuu või ida valge seedri noortest rohelistest okstest , mis sisaldavad thujone`i- lenduvat õli. See mõjutab soola, vee ja elektrolüütide tasakaalu organismis. Veel sisaldab see vaha, vaiku ja geelitaolisi koostisaineid. Thujone aitab säilitada niiskust ning vältida- ennetada küünte murdumist. Kasutamisel peab olema ettevaatlik, sest elupuu oma täies kanguses võib olla toksiline .
Henna küünepasta.
Hennal on suurepärane parandav ja küüsi tugevdav toime. Pasta tuleb määrida puhastele, kuivadele küüntele. Kuigi henna on värvuselt veidi rohekas, ei jää värv küüntele ega jäta plekke . Neutraalset hennat võib kasutada küüntel kord- paar nädalas. Meeles tuleb pidada, et hennasegu peab iga kord ennem kasutamist värskelt kokku segama.
Rahustav õli.
Kasulik on teha paar korda nädalas sooja, lõõgastavat küüneõlivanni. Mandliõli on hea põhiniisutaja habraste ja lõhenevate küünte jaoks. Võib lisada salvei , kummeli, lavendli või vaniljesarnase bensoe eeterlikke õlisid, mis toimivad seen- või bakteriaalsete nakkuste leevendajana küünenahkade ja küünte all.
Põldosja küünevann.
Kuna põldosi sisaldab suures koguses ränihapet (5-8%), siis on see hea nahka pinguldav, antiseptiline ning kudesid ja küüsi tugevdav ravimtaim . Sõrmeotsi tuleb leotada põldosja keeduvedelikus ja seda vahendit tuleks kasutada mitme kuu jooksul.
Põldosja võib kasutada ka seespidiselt juues sellest tehtud teed. Tuleks juua kaks tassi teed
päevas.

KASUTATUD KIRJANDUS:

Haprad küüned, http://www.derma.ee/articles.php?id=151#2

http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCs#Inimese_k.C3.BC.C3.BCned

Karvad ja küüned, http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KATTEELUNDKOND:KARVAD_JA_K%DC%DCNED

WATSON , R. Maniküür ja pediküür, Tallinn: Tormikiri, 2008

Haprad küüned, http://www.novinare.ee/Haprad-kuuned

PASEKOFF WEINBERG , N. Looduslik kätehooldus, Tallinn: Ersen , 2006

Küüned murduvad- mida teha?, http://kirss.net/index.php/lugemist/ilu-ja-tervis/kueuenehooldus/item/2197-k%C3%BC%C3%BCned-murduvad-%E2%80%93-mida-teha