Metooridid (1)

METEOORID
Referaat
 
Meteoorid
Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks.
meteoor
Meteoorid on eredad välgatused öises taevas, mida me kutsume "langevateks tähtedeks". Kui näed sellist "tähesadu", anna sellest teada. Meteoor pole tegelikult midagi muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid osutavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni, kutsume neid meteoorideks. Mõned taevakivid on aga suuremad ja nad jõuavad enne maapinnani. Selliseid kosmosest kukkunud kive nimetatakse meteoriitideks.
 
METEOORKEHAD - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid.
 
METEOORID - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist.
meteoor
 
Meteoorid laiendasid Universumit
ERIK TAGO
astronoom
Kui 1997. aasta jäi astronoomidele meelde komeediaastana, siis möödunud aasta oli suuresti meteooriaasta. Lisaks tavapärastele meteoorivooludele oodati 17. novembril 33 aasta tagant toimuvat suuremat leoniidide tähesadu. See küll toimus, kuid jäi kogu maailmas oodatust nõrgemaks. Võimalik, et suurem sadu tuleb käesoleva aasta novembris. Aasta algupoolel pakkus kõneainet asteroid 1997XF11, mis esialgse hinnangu kohaselt pidi 2028. aastal Maale ohtlikult lähenema. Täpsem arvutus näitas siiski ohutumat, ligi poole miljoni kilomeetri kaugust möödumist. Huvitaval kombel kujunes eelmine astronoomia -aasta ka üsna “vesiseks”. Veebruaris teatasid NASA teadlased vee avastamisest Kuul ja sellest, et kunagi on ka Marsil vett leidunud. Lunar Prospector leidis jääd Kuu polaaralade päikesevarjuliste mäekülgede pinnakihtides, Mars Global Surveyor pildistas aga Marsil ligi miljardi aasta vanust , nüüdseks kuivanud jõesängi. Vaatlused viitasid, et vett võib olla ka Jupiteri kaaslase Callisto pinna all, hiljuti Maa lähedust külastanud Hale -Boppi komeedis ja mitmel pool mujal Universumis. Esimene teade võimalikust Maa-suuruse planeedi leidmisest saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri-suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota . Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse sähvatustest, mida mõõdetakse satelliitidelt. 1998. aasta augustis mõõdeti võimas gammakiirguse impulss Kotka tähtkujus. See andis tunnistust alles avastatud tähtede liigi – magnetaride olemasolust. Magnetarid on tähed, mille magnetväli on sadu kordi suurem tavaliste pulsarite magnetväljast. Hubble’i kosmoseteleskoop tegi järjekindlalt uusi pilte ülisügavast Universumist nii lõuna- kui ka põhjataevas. Mitu päeva kestnud pildistamise tulemusel ilmusid ülesvõtetele galaktikad , mis pärinevad väga varajasest Universumist, olles kuni 12 miljardi aasta vanused. Ka kaugete supernoovade mõõtmine täpsustas Universumi käitumist – tulemused viitavad , et Universumi paisumine võib olla kiirenev, mitte aga aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav. Ning Jaapanis toimunud neutriino mõõtmise katse näitas viimaks, et neutriinol on mass, nii nagu seni oli kahtlustatud. See annab alust loota, et varjatud aine mõistatus hakkab saama lahendust .
 
Meteoorid, mis ilma ruumist läbi vilksatasid, arvasid vanad Saarlased "Vädajad" olevad. "Vädaja" tehtud vanasti mõnel tähtpäeva õhtul sauna laudul piiru pilbastest ja vanast sauna vihtlemise vihast . Pandud tule sööst silmad piha ja vädaja olnud valmis. See toonud oma peremehele kõiki toidu aineid, kuid kõige rohkem vilja koduse. Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema. Toitu olla viidud talle lauda pääle ja katuse persise otsast käinud ta tee läbi. Kui keegi iseendas mees oli omale vilja vähe tagavaraks kogunud , siis öeldud selle mehe kohta: "Mis tall viga elada - temal ju vädaja." See vili, mis vädajast toodud, olla kõrbend maitsega ja seemneks kõlbmata. Need ülemal toodud on ümbruskonnast piiru tule valgel räägitud jutustused
 
METEOORIDE VAATLUS :
1. Millal korraldada vaatlusi
Uued vaatlejad peaksid valima vaatluste aja mõne rikkama/peamise meteoorivoolu maksimumi lähedal, kus tunnis on näha rohkem kui 15-20 meteoori. Mitte üksnes selle pärast, et paljude meteooride nägemine pakub rohkem lõbu, tähtis on näha neid rohkem ka selle pärast, et saada küllaldast praktikat andmete registreerimisel ning tutvuda meteooride ilmumisega. Kui teha seda tavalisel keskmisel ööl, nähakse vaid üksikuid meteoore ja puudub piisav võimalus teha heleduse hinnanguid jms. Peamiste voolude aktiivsus pole nähtud meteooride arvu ainus määraja. Veel on vähemalt kaks asjaolu, mida tuleks arvesse võtta. Radiandi väike kõrgus tähendab näha vähem meteoore. Voolu TAS (tunniarv seniidis ) on voolu aktiivsuse mõõt ja see on tunni jooksul ilmuvate voolu meteooride arv juhul, kui vaatlustingimused on ideaalsed ning voolu radiant on seniidis; peamiste voolude TAS on üle 20. Tabel 1 annab meteooride arvu, mida vaatleja näeb radiandi erinevate kõrguste korral juhul, kui TAS on 100. Kujutage nüüd, mida te näete, kui radiant on näiteks 10° kõrgusel ja TAS pole nii suur. Järelikult, kui planeerite vaatlust, jälgige, et radiant oleks piisavalt kõrgel kogu vaatluse aja. Mitmetel põhjustel loetakse mõistlikuks kõrguseks vähemalt 20°.
 
Tabel 1. Vaadeldavate meteooride arv tunnis kui TAS=100 erinevate radiandi kõrguste jaoks (piirheledusel 6.5 tähesuurust)
kõrgus kraadides 90 70 50 40 30 20 10
meteoore tunnis 100 94 77 64 50 34 17
 
TAS tähendab ideaalseid vaatlustingimusi. Kui taevas on vine, pilved või taevas on valgustatud (Kuu, kunstlik valgus, hämarik), väheneb nähtavate meteooride arv, kuna suur hulk nõrgemaid meteoore jääb nägemata. Vinet ja pilvi ei saa ette näha, aga Kuud ja hämarikku saab ennustada. Päike peab olema horisondist vähemalt 12° allpool; see vastab nautilise hämariku algusele või lõpule. Kuuvalgusega seotud probleemid sõltuvad suuresti Kuu faasist. Kui 5 päeva enne ja 5 päeva pärast kuuloomist (noorkuud) võime tema mõju mitte arvestada, siis täiskuu vähendab nähtavate meteooride arvu kümnekordselt! Mõju on väiksem, kui Kuu on madalal, ainult mõni kraad horisondist. Kui noorkuu 10 päeva välja jätta, peaksite vaatlema vaid ajal, kui Kuu on horisondi taga või siis väga madalal. Nüüd peaksite oskama planeerida , millal on mõistlik meteoore vaatlema minna.
 
2. Kus vaadelda
Enne vaatluste alustamist peaksite otsima pimeda taevaga koha, see parandab tublisti teie vaatlust. See võib olla kusagil tagahoovis . Püüdke leida koht, kuhu ei paista otsene valgus akendest või tänavavalgustusest. Linnaelanikud võiks sõita maale. See toob kaasa transpordi ja majutamise probleemid. Lahenduseks võib olla välilaager või lihtsalt väljasõit koos sõpradega. Sedalaadi vaatlused on ideaalne ettekääne astronoomialaagrite korraldamiseks, see meeldib eriti nooremale rahvale. Pärast vaatlust tuleks piisavalt puhata ja vältida mittevajalikku reisimist.
 
3. Vajalikud abivahendid
Mugavus on heade vaatluste jaoks oluline. Külm ja niiske öö on väga ebamugav kaitsmata vaatleja jaoks, halvemal juhul võib see saada ka ohtlikuks, kui vaatlus sellistes tingimustes kaua kestab. Siin aitavad täiesti tavalised asjad.
Kasulikud oleks:
lamamistool, välivoodi või õhkmadrats
magamiskott või tekk (isegi suvel)
soojad riided -- mitte tihedalt istuvad, palju õhukesi kihte on parem kui vähesed paksud riided, kuna õhk riiete vahel on hea soojendaja
padi pea tõstmiseks, kui kasutate õhkmadratsit või välivoodit
aluskile voodi kaitseks
kate kaitsmaks varustust kaste või härmatise eest
söök ja jook kehakinnituseks vaatluste vaheajal; ärge võtke sooja jooki -- see laiendab veresooni ja tekitab külmatunde.
Vajalikud vaatlusvahendid on:
korralikult õigeks pandud kell (ideaalne on numbriline või raadiokell , mis end raadio ajasignaalide abil täpsena hoiab).
tuhm punane lamp
kaks pliiatsit (vähemalt)
kaasaskantav diktofon või rull paberit.
Paar soovitust vältimaks diktofoni/kassettmaki tõrkeid vaatluste ajal. See peab olema pimedas lihtsalt käsitsetav ja tal peaks olema allhoitav lindistuslüliti. Ärge kasutage pausilülitit, kuna see on tavaliselt väike ja tema kasutamine ebakindel. Pealegi tühjenevad patareid ka peatatud lindistuse korral. Ka häälele reageeriv lüliti pole soovitatav, kuna kõigepealt lähevad kaotsi esimesed öeldud silbid ning te ei saa kontrollida seadme tööd ilma temale vaatamata. Kui mikrofoni tundlikkus on reguleeritav, seadke see maksimaalsele tundlikkusele. Väga hea on diktofon, mis märgib kõneluse aja, kuid neid kasutades peate arvestama, et aja täielik salvestamine võtab vähemalt 30 sekundit aega.
4. Vaatlusteks valmistumine
4.1. Kodus laua taga
Märkige radiandi (radiantide) asukohad vaatluskaardile, arvestades radiandi triivi, mida peate vaatama IMO voolude kalendrist. Leidke hämariku ajad, radiantide kõrgused ja Kuu tõus- loojumine ning planeerige vaatlusaeg neist lähtuvalt.
4.2. Vaatluskohas
Et säilitada kohanemist pimedusega, peate vältima pimestavat valgust juba enne vaatlema asumist ning alati kasutama ainult punast valgust jätma silmadele piisavalt aega pimedusega kohanemiseks (vähemalt 20 minutit pärast valgustatud ruumist väljumist) Valige hoolikalt vaatlussuund:
see ei tohi olla varjatud puude või muude asjadega ega olla valgustatud Kuu või kunstliku valguse poolt
vaatlusvälja keskme kõrgus horisondist olgu 50° -- 70°
ärge vaadake otse radiandi poole. Optimaalne kaugus tsentri ja radiandi vahel
on 20° -- 40°. Märkige üles tsentri koordinaadid (vt. punkt 5.1).
Seejärel seadke oma varustus valitud suunda. Kui teil on diktofon, kontrollige selle tööd -- muidu võite kaotada kõik oma andmed. Veenduge, et suudate seda pimedas käsitseda. Enne, kui alustate, kulutage mõned minutid et meenutada:
kus asus teie kaardil voolu radiant
mõnede teie vaatlusvälja tähtede heledused, et võrrelda neid meteooridega (heledused tuli kanda kaardile)
piirtähesuuruse määramise väljad (vt. punkt 5.2).
 
5. Vaatlus
Kui te vaatlete koos teiste vaatlejatega, peab iga vaatleja tegutsema teistest sõltumatult. Ärge kunagi kombineerige tulemusi! Iga vaatleja peab tegema omad märkmed ja täitma oma isikliku aruande.
5.1 Mida üles märkida
Vaatluste korrektne registreerimine on tähtis. Seda tuleb teha salvestades infot diktofonile või kirjutades paberile ilma pilku taevalt pööramata. Märkmed peavad sisaldama vaatluse järgmisi üksikasju:
kellaaega vaatluse alguse, lõpu ja vaheaegade kohta; kasutage ainult
maailma-aega (UT, universal time). Maailma-aeg on sama, mis kohalik aeg
nullmeridiaanil [Meie talveaeg - 2tundi = UT]
piirtähesuurus ja selle muutused vaatluse ajal (vt. punkt 5.2)
andmed nähtud pilvede kohta (vt. punkt 5.3)
ajamärgid iga poole tunni järel; pole oluline, et need oleks täpselt iga 30
min. tagant, aga nad peavad olema tehtud umbes pooletunniste vaheaegadega. Kui
meteoore on palju, tehke ajamärgid iga veerandi tunni järel
üksikasjad kõigi nähtud meteooride kohta (vt. punkt 5.4)
vaatevälja keskpunkt; märkige selle otsetõus ja kääne 10° täpsusega või jätke
meelde sealne tähtkuju või tuntud täht -- koordinaadid leiate siis hiljem
tähekaartide abil.
Vaatluse ajal on soovitatav järgneda taeva pöörlemisele, nii saate selle piirkonnaga tuttavamaks. Kui valitud piirkond enam ei kõlba (näiteks laskub keskpunkt allapoole 50°), tuleb valida uus väli ning märkida selle uue tsentri asukoht.
 
5.2 Piirtähesuuruse määramine
Mida pimedam ja läbipaistvam on taevas ja mida tundlikumad silmad, seda rohkem meteoore te näete. Et teha teie vaatluste teaduslikku analüüsi, peab neid parameetreid kvantitatiivselt kirjeldama. Piirtähesuurus (mis defineeritakse kui seniidis nähtava nõrgeima tähe, mida vaatleja palja silmaga eristab, tähesuurus) määratleb ühekorraga nii taeva selguse kui ka vaatleja silmade kvaliteedi. Palun mõistke, piirtähesuurus on vaatlejat iseloomustav suurus. Ärge imestage, kui teised vaatlejad saavad samas kohas teist erineva piirtähesuuruse. See on pigem reegel kui erand . Salvestage ainult enda poolt saadud väärtus! Piirtähesuuruse määramiseks on mitmeid meetodeid. Siin kirjeldame seda, mida eelistavad paljud meteoorivaatlejad.
Tabelis 2 on antud rida täheväljasid. Üle tuleb lugeda kõik nendel väljadel
nähtavad tähed, kaasa arvatud need nurgatähed, mille abil väli määratakse.
Pärast loendust leiame tabeli 3 abil saadud tähtede arvule vastava
piirtähesuuruse. Ärge pingutage loendamise ajal liigselt tähelepanu -- piirtähesuurus peab vastama teie silmade seisundile kogu vaatluse vältel. Piirtähesuurus määrake enne vaatlust ja iga 30 -- 45 minuti järel isegi siis, kui taevas pole mingeid märgatavaid muutusi. Sel teel vähendate juhuslike loendusvigade mõju. Tuleb eelistada välju, mis jäävad vaatlussuunda ning kasutada iga kord vähemalt kaht, veel parem kolme välja. Seegi aitab vähendada juhuslikke vigu. Väljad peavad olema vähemalt 40 kõrgusel. Registreerige iga kord aeg, välja number ja loendatud tähtede arv väljal.
 
Tabel 2. Piirtähesuuruse määramise väljade nurgatähed. Väljad Linnutee lähedal, nagu nr. 14, annavad süstemaatiliselt väiksemaid piirtähesuurusi, kuna silm ei erista seal üksikuid tähti. See efekt leiti 6. suurusest nõrgemate tähtede puhul.
1. chi Dra -- zeta Dra -- delta Dra -- xi Dra
2. beta Per -- delta Per -- zeta Per
3. 23 UMa -- theta UMa -- beta UMa
4. alpha Gem -- epsilon Gem -- beta Gem
5. zeta Aql -- gamma Aql -- delta Aql
6. alpha And -- gamma Peg -- alpha Peg
7. alpha Cep -- beta Cep -- delta Cep
8. alpha Tau -- beta Tau -- zeta Tau
9. alpha Leo -- beta Leo -- gamma Leo -- delta Leo
10. alpha Vir -- zeta Vir -- gamma Vir
11. alpha CrB -- gamma Boo -- alpha Boo
12. alpha Ser -- beta Lib -- delta Oph
13. beta Lyr -- zeta Lyr -- theta Her -- nu Her
14. epsilon Cyg -- eta Cyg -- gamma Cyg
15. beta Dra -- tau Her -- pi Her
16. alpha CVn -- epsilon UMa -- eta UMa
17. epsilon Aur -- theta Aur -- delta Aur
18. mu And -- gamma And -- phi And
19. kappa Dra -- alpha Dra -- beta UMi
20. 42 Cam -- beta Cam -- gamma Cam
5.3 Vaatevälja varjutumine
Vaatlusi tuleks teha avatud vaateväljaga. Kui mingi osa vaateväljast on kaetud näiteks pilvedega, jääb teil nägemata mingi arv meteoore. Et leida, kui palju oleks te näinud meteoore täiesti selge taeva korral, kasutatakse kordajat, mis põhineb nägemata jäänud meteooride arvul ja on võrdeline vaatevälja varjatud osa suurusega.
Kuigi me alati räägime avatud/varjutamata väljast, jääb inimsilma omaduste tõttu 98% nähtud meteooridest peaaegu ringikujulisse alasse, mille raadius on 50° ümber. Me nimetame seda efektiivseks vaateväljaks. Pilved tuleb registreerida siis, kui nad katavad osa efektiivsest väljast.
On selge, et pilvkatte protsendi hindamine iga muutuse järel nõuab palju tööd; aga teie olete väljas esmakordselt ja eelkõige vaatlete meteoore, mitte aga pilvede liikumist. Selle asemel, et üles märkida iga muutus, püüdke hinnata keskmist varjutatuse astet iga 10 – 15 minuti kohta seni, kuni pilved on kadunud või te katkestate vaatluse. Märkige pilvede ilmumisaeg ja keskmistege varjutatud osa protsenti kuni pilt muutub oluliselt. Esmapilgul näib see meetod kõlbavat suvalise varjutusastme korral. Aga mõtleme sammu edasi. Kujutage, et pilvedes on auk raadiusega 40°. Kui vaatleme meteoore selles pilveaugus, on vaateväli kaetud 50% ulatuses. Soovides saada meteooride arvu avatud välja korral, peaksime loendatud meteooride arvu korrutama kahega. Tegelikult näeme inimsilma iseärasuste tõttu enamuse meteoore just vaatevälja keskel. Meie juhul jääb seetõttu nägemata mitte 50, vaid ainult 10% võimalikest meteooridest. Näide on küll kunstlik, aga sarnaseid situatsioone tuleb sageli ette ka tegelikkuses. Seetõttu tuleb meeles pidada, et pilveparand on üksnes ligikaudne ja töötab vaid vähese kaetuse korral. Seetõttu, kui pilvedega kaetud osa ületab 20%, tehke parem paus -- kui just ei ole näha väga aktiivset tähesadu.
 
5.4 Kui ilmub meteoor
Senine lugemine võib jätta mulje, et meteooride vaatlemine tähendab peamiselt hulga meteooridega mitteseostatud andmete ülesmärkimist. Aga asi pole nii. Nüüd jõuame põhilise osa juurde: mida teha siis, kui meteoor ilmub. Kõige tähtsam on jääda rahulikuks, et kirjeldada nähtut nii objektiivselt, kui võimalik. Vaadates sinna, kus nägite meteoori, püüdke meenutada nähtut alltoodud järjekorras:
Meteoori tee
Kõige tähtsam on liikumissuund; see on tähtsam, kui jälje täpne pikkus või täpsed ilmumis- ja kadumispunktid. Jätke see meelde ümbritsevate tähtede abil. [Suuna iseloomustamiseks sobib kasutada ka kella numbrilauda, siis on järgmise punktiga lihtsam]
Seotus meteoorivooluga
Meteoorivoolu liikmed näivad tulevat ühest ja samast väikesest taeva-alast --radiandist. Kuna te jätsite enne vaatlema asumist meelde radiandi asukoha, siis nüüd pikendage jälge otsesuunas tahapoole, et näha, kas see läbib radianti. Nüüd saate aru, miks radiant ei tohi jääda kaugele vaatlusväljast: kui jälge tuleb pikendada väga kaugele, siis on see raske ja ebatäpne. Kui jälg on suunatud radiandile, on tegu voolu kuuluva meteooriga. Kui mitte, on meteoor sporaadiline . Lisame veel kaks reeglit:
Voolu meteoor on seda kiirem, mida kaugemal on ta radiandist ja mida suurem on
tema kõrgus. Metoorid, mis ilmuvad madalal horisondi kohal või radiandi
lähedal, on aeglasemad
Jälje keskmine pikkus käitub kiirusega samal kombel: radiandi ja horisondi
lähedal on jälg üldiselt lühike, eemaldudes radiandist või lähenedes seniidile
jälje pikkus kasvab
See tähendab, et isegi kui jälg tuleb radiandist, ei kuulu meteoor voolu hulka, kui ta jälg on pikk või/ja kiirus suur. [Algajad vaevalt seda erisust märgata suudavad] Tähesuurus maksimumis Seda hinnatakse võrdluse teel ümbritsevate tähtedega, mis tuleb enne vaatlema asumist välja valida ning meelde jätta. Kui olete nähtus väga kindel, st. meteoor ilmub vaatlusvälja keskel, püüdke hinnata heledust poole tähesuuruse täpsusega (näit. 3.5 või 1.0); muidu piisab , kui anda täisarvuline tähesuurus (3 või 1).
Püsiv jälg
Kui näete jälge, mis püsib helenduvana pärast meteoori kadumist, määrake jälje püsivus sekundites. Kui jälg on olemas, aga püsib vaid murdosa sekundist, märkige see "+"-ga
Värv
Märkigem, et teoreetiliselt on võimatu määrata +2 nõrgemate meteooride värvust. Järgnev info on väiksema tähtsusega ja esimeste vaatluste aegu võib kõik need andmed ära jätta. Kuni te ei fotografeeri meteoori või boliidi, on üksikute meteooride ilmumisaeg ebaoluline. Te märgite aega umbes iga 30 min. järel. Meteoori lend kestab tavaliselt alla ühe sekundi. See eeldab vaatleja poolt eriti head kontsentreeritust ja reaktsioonikiirust. See on ka põhjus, miks vaatleja näeb vaid osa kõigist ilmuvatest meteooridest. Kui andmed meelde jäetud, tuleb nad salvestada . Kui teil on diktofon, käivitage see ja öelge näiteks: "geminiid, heledus +0.5, jälg 3 sekundit, valge". Pange diktofon seisma ja jääge ootama järgmist meteoori. Ükskõik kuidas te tulemusi ei salvesta , te ei tohiks katkestada vaatlemist muu tegevuse jälgimiseks. Peate oskama kasutada diktofoni või paberit pimesi. Diktofoniga on kerge hakkama saada, pimesi kirjutamine tahab mõningast harjutamist.
 
5.5 Kui kaua vaadelda?
Vastus on lihtne: nii kaua kui võimalik! Mida kauem te vaatlete, seda rohkem meteoore näete, ja seda täpsem on järelikult teie tulemus. Mida edasi, seda suuremat hulka infot suudate salvestada. Liig varane lõpetamine jätab teid ilma parimatest meteooridest. Seepärast püüdke jätkata vaatlust, kuni seda lubavad asjaolud . Minimaalne vaatlusaeg on vähemalt tund.
 
5.6 Kokkuvõtteks
Nagu juba mainisime, nõuab meteooride vaatlemine head kontsentratsioonivõimet ja kiiret reageerimist. Kogu tähelepanu peab olema suunatud vaatlusele. Ärge kuulake muusikat. Kui tunnete väsimust, jalutage või sööge. Enamasti see kõrvaldab väsimuse ja te olete võimeline jätkama. Kui olete väga väsinud, lõpetage ja minge magama, väsimuse tõttu jätate nagunii hulga meteoore registreerimata, mis vähendab teie andmete korrektsust. Kuigi vaatlusteks valmistumise hulka kuulub eeldus, et olete välja puhanud, tuleb vaatlus lõpetada, kui märkate näiteks, et te pole suuteline jälgima ilma.  
Sisukord :

– 2. Meteoorid

Meteoorid laiendasid Universumit

– 10. Meteooride vaatlus

Kasutatud kirjandus

Sisukord