Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse. Itaalia varases ajaloos olulised veel ETRUSKID. Päritolu tundmatu. Mõjutused foiniikialt ja kreeklastelt. Võtsid üle Kreeka tähestiku ja kohandasid. Keel tänaseni arusaamatu. Meresõitjad, kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. 12 suuremat linnriiki, mood. lõdvalt seotud liidu -> aristokraatia? Hauakambrid. Uskusid palju...
3. Kellele? Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija, kellele toode või teenus on mõeldud. Väikeses maakaupluses ei ole tõenäoliselt otstarbeks müüa frakke ja suvekuurordis vilte. Sõltuvalt sellest, kuidas ühiskond vastab kolmele põhiküsimusele, on üles ehitatud kogu riigi majandussüsteem. Tavamajandus - ajalooliselt kõgie vanem majandussüsteem, mille majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Põhiküsimused lahendab perekond või hõim. Tegeletakse põllumajanduse ja käsitööga, toodetakse algeliste meetoditega, toodang jaotatakse sageli kõigi vahel võrdselt. Käsumajandus - majanduse aluseks on mingid poliitilised või religioossed ideed, majanduslik võim kuulub riigile, parteile või diktaatorile. Sageli nimetatakse käsumajandust ka plaanimajanduseks (NSVL viisaastakuplaanid).
Laudlinaga võis aga rasvast suud ja sõrmi puhastada. Noaga hammaste torkimine oli keelatud, nii nagu matsutamine ja luristaminegi. Külaliste laua äärde paiguta. LINNADE TEKKIMINE Koos Lääne-Roomaga langesid ka vana-aja linnad. Osa neist purustati, osa hääbusid ise. Elanikud siirdusid maale, tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad rohtusid. Üksnes mõningail Vahemereäärsetel linnadel õnnestus püsima jääda, kuid ka nende rikkus ja suurus vähenesid. Naturaalmajandus ei soosinud kaubavahetus ning seega polnud tarvis ka linnu kaubavahetuskohti. IX sajandil, kui feodaalkord oli juba kindlustunud, hakkas Euroopas majandus arenema. Leiti kohti, kust kaevandada rauamaaki ning see tingis põllutööriistade puidust osade asendamist metallist osadega. Kuna metallist osad olid paremad ja vastupidavamad kasvas nõudlus nende järele kohutavalt kiiresti. Kuna raudosi oli raskem valmistada, (talumehed ise ei saanud enam
Kaatr 3 raamat lk. 26 Joon: maakera agroregioonid 5 Omatarbeline põllumajandus Kaubaline ja industrialiseerunud Toodetakse oma pere jaoks põllumajandus Traditsiooniline elatus e. naturaalmajandus Esmane eesmärk toodangu müük Kaubaline teraviljakasvatus (ekstensiivne) Alepõllundus Intensiivne Istanduspõllundus Niisutuspõllundus (ekstensiivne) elatuspõllundus (intensiivne) (intensiivne)
3) Kihelkond- algselt ühtse hõimupäritoluga, looduslike piiridega suurem üksus, võimalik et usuliste ja kohtufunktsiooniga üksus 4) Maakond- erineva väljakunemisastmega, sarnase kultuuri ja looduslike piiridega üksus Muinaskihelkonnad olid suuremad kui hilisemad, keskaegsed kirikukihelkonnad. Kihelkondade piirid ei ole teada, nimeliset teatakse neid, mis on nimetatud Hendriku Liivimaa Kroonikas. Elatusalad Põhiline osa elanikkonnas elas põllumajandusest. Valitses naturaalmajandus, kaubanduses domineeris vahetuskaubandus (raud, sool, karusnahad, relvad, ehted). Otsustades importkaupadest leiumaterjali rohkuse järgi pidi toimuma ka eksport, peamine ekspordiartikkel ilmselt vili, mida viidi ida suunas. Transiitkaubandus, välja kujunes teedevõrk. Arvatavasti oli kujunenud kaupmeeskond, eriti oluline kauplemine ülerahvastatud ja mereteede ääres asuval Saaremaal. MUINASAEG Meresõit oluline röövretkede tõttu, millega oli võimalik varuda suuri varandusi.
· Toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses Ühiskonna arengus võib eristada: · Põllumajandusajastut · Tööstusajastut · Infoajastut 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks
sümbolid ja maailmapilt (u 1500-1520/30) · Esimene, kes pihtis oma armastusest · Itaalias vabanes kunst kõige varem autobiograafilises luuleraamatus keskaegseist kammitsaist - tärkas huvi · Esimene eurooplane, kes julges keskaja looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. järel filosoofilis-religioosset teemat Mis toimus selle ajal? käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles · Lagunes naturaalmajandus, laienes · Asus lõpuks elama Ravennasse tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, · Kirjutab "Jumaliku komöödia" viimase tekkisid esimesed manufaktuurid, avastati osa Ameerika (1492) · Teostab läbirääkimisi Veneetsia ja · Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Ravenna vahel Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze
üle Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad II kursus ,,Majandus ja maailmapoliitika" Ühiskonna majandamine Riik ja majandus Majandus- ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab. Majandusressursid ehk tootmistegurid 1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi) 2.) inimressursid (töövõimelised elanikud) 3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad) 4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus, arukalt tegutsemine) Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas) 2.) sekundaarne (teisene) u 25% (nt Toftan) 3.) tertsiaalne (teenindav) u 71% (nt Daily) 4.) kvaternaarne (eriti arenenud tehnoloogia) nt pangandus, mikroelektroonika Riigi roll majanduse korraldamises: 1.) monopolid ekontrollimise vajadus, et tagada konkurents 4.) tervishoiunõuded 2
Tänapäeval: *puhkemajandus. Mõnes riigis nafta. Maksuparandus 6. Enamikus riikides kõrge kirjaoskuse tase ja kohustuslik kooliharidus Barbados (kool 5-16, kirjandus 100%) ÜHISKONNATÜÜBID I. Agraarühiskond (põllumajandusühiskond) On ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga. Tööd tehakse peamiselt käsitsi. Majandus Tootmises rõhk kvantiteedil, domineeriv hankiv sektor, naturaalmajandus Poliitika Õiguslik kaitsetus Ühiskond Sotsiaalne kihistumine Paikne eluviis Linnastumise aste madal Haridus Kirjaoskamatus suur Hariduse tase madal II. Industriaalühiskond (tööstusühiskond) On ühiskond, kus peamised tegevusalad on tööstus, ehitus ja veondus ning ainelisi hüvesid toodetakse peamiselt masinate abil.
lagunes. Peale Frangi riigi lagunemist hakkasid võimust võtma feodaalid. Nad pidasid ennast võrdväärseteks Karl Suure järeltulijatega ja püüdsid koguni kuningatrooni. Selle tulemusena puhkesid kodusõjad, milles võitlesid küll feodaalid, kuid kannatasid talupojad. Põlluharimine ja talupojad Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem. Talupojad ei nurisenud oma saatuse üle ja olid rahul sellega, mis neile antud oli. Feodaalide elu
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
ROMAANI KUNST (10.-12. saj) Ajastu ülevaade: feodalismi kõrgaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul). Valitses seisuslik ühiskond: vaimulikud (hoolitsesid hinge eest), aadlikud (kaitsesid), talupojad (toitsid). Euroopa oli killustunud väikesteks riikideks ja olid pidevad sõjad. Rüütlikultuuri (rüütli voorused: ausõna, truudus) õitseaeg. Naturaalmajandus. Domineeris maaühiskond, kuna linnaühiskond hakkas alles tekkima. Euroopat ühendas ristiusk. Ristisõdade kõrgperiood (1096-1270). Arhitektuur: Domineeris sakraalarhitektuur, profaanarhitektuur oli teisejärguline. Basiilika piklik hoone, mis sammastega jaguneb löövideks. Sissepääs läänes, altar idas. Sissepääsu juures oli tähtis portaal. Apsiidi (vaimulike jaoks, asus altar) ümbritses koori ümbriskäik. Sageli oli põikihoone
Riigikohtu esimehe kinnitab Riigikogu. Õiguskantsler õigussüsteemi kõrgeim ametnik, kelle peaülesanne on jälgida, et seadused ja kogu õigussüsteemis toimuv vastaksid põhiseadusele. NB! Riigikogu nimetab ametisse 7 aastaks. Praegu on selleks meheks Indrek Teder. MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse, müüakse ja tarbitakse.Majanduse alla käivad tööstus, põllumajandus, side, transport, kaubandus, teenindus. On 4 erinevat majandussüsteemi: tava e. naturaalmajandus, käsu e. plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Investeering kapitali paigutamine tulutoovalt aktsiatesse, ettevõtlusesse, panka jne. Kapital raha, mis teeb raha. Privatiseerimine erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus selline, kus riiki lubatakse välismaiseid investeerijaid ja ettevõtjaid. Suletud majandus riik peaaegu ei suhtle majanduslikult teistega. Transiitkaubandus läbiveokaubandus.
sealseid õhukesi mulde. Künniloomana hakati järjest rohkem kasutama hobust. Kui varem arvati, et juba muinasaja lõpul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem, siis nüüd usutakse, et kasutati täiustatud kaheväljasüsteemi. Viljeldavatest kultuuridest oli ülekaalus rukis, millest suure osa moodustas talirukis. Kasvatati ka otra, nisu, kaera, hernest, põlduba, lina ja kanepit. Keskaja jooksul oli põllumajandus tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. 17.-18
Majandus Majanduse põhitegurid Majanduskeskkond Majanduskäitumise kujundamine eelarve koostamine Tootmisressursid *Ettevõtlikkus *kapital *inimressurss *loodusressurss *ressursid on alati piiratud ressursside nappus sunnib valima *Ressursside nappus erinevate tasanditel Ressursside nappus võib olla ka liikuma panevaks jõuks. Majanduse põhiküsimused · mida ja kui palju toota · kuidas toota · kellele toota Majandussüsteemid · Kõige vanem majandussüsteem on naturaalmajandus eksisteerib piirkonniti · Käsumajandus, ka plaanimajandus kõik majanduse põhiküsimused otsustab riik, eraomandid puuduvad või on vähesel määral tekkis defitsiit Majanduse põhinäitajad Makromajandus RKT- rahvuslik kogutoodang lähtub residentsuse põhimõttest mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust SKT sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigis oma riigi toodetud kaupade ja
Nii rentnikul kui pärisorjal puudus stiimul kasutuses oleva maa parandamiseks ja sellesse investeerimiseks. Feodaalil puudus huvi maatüki ülestöötamise vastu, sest tal oli piiratud õigusega omanik. Maad kasutati kollektiivselt, seega puudus arenguperspektiiv ja huvi midagi paremini teha. 34) Kellele kuulus maa varasel keskajal e kuidas kasutati maad enne kaasaegsete maaomandisuhete väljakujunemist? Varasel keskajal valitses naturaalmajandus. Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi, s.t täitma kohustusi feodaali heaks. Nad pidid harima mõisapõlde ja tegema teisigi feodaali majapidamistoid. Niisugust maa kasutamise eest tasumise viisi nimetakse teorendiks. Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse. 35) Miks ei saanud tööstuslik pööre e üleminek vabrikutööstusele toimuda ilma, et oleks
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon) Ida-Rooma säilimine armee muutus: kaitselt üleminek pealetungile (maa-alad Hispaanias, Itaalias, Aafrikas)
Kuigi seda seostatakse tavaliselt inimtegevusega, toimub see ka looduslikult, ehkki väga aeglaselt, aastatuhandete vältel. Näiteks Eesti looduslikud järved on hakanud eutrofeeruma juba mandrijää taandumisest alates, ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Hoolimata pikast elueast olid paljud meie järved väga heas seisus veel 20. sajandi alguses. Kokkuleppe järgi peetakse järvede ökoseisundit tasakaaluliseks veel 1950. aastatel, kui maal valitses enamjaolt naturaalmajandus. Meie tüüpilised vähetoitelised ehk oligotroofsed järved hakkasid kiiresti muutuma 1970.1980. aastatel. Esimesed märkmed laialdaste veeõitsengute kohta pärinevad juba piiblist, kus Niiluse jõe punakaks värvumist peeti karistuseks jumalalt. Vetikarakkude väga väikeste mõõtmete tõttu ei suudetud seda nähtust pikka aega seletada. Alles mikroskoobi leiutamisega 17. sajandil avanes võimalus heita pilk
religiooni.Islami kultuur oli kõrgem kultuur, hellenistlik kultuur kandub edasi. Ka bütsantsi territooriumilt. Islami arhitektuur ja kunst on väga kõrgel tasemel samuti ka ülikoolid, medresed need olid üsnaselt levinud, maade uurimine, geograafia, kirjandus, arstiteadus, meditsiin. Feodaalsuhete kujunemine. Feodaaltsivilisatsiooni tunnuseks on vasalliteet ehk läänikord ehk feodaalsuhted Feodaalsuhete pandi alus 8 saj Frangi riigis. Vara-Keskajal valitses naturaalmajandus ise toodan, ise tarbin Karl Martell pani aluse ratsaväele. Benefiits on maavaldus, mis ei olnud päritav. Eluks ajaks kasutamiseks ja vastutasuks nõudis sõjaväes teenimist. Lään ilma talupoegadeta oli täiesti kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
Brexit: Oleneb Suurbritannia Euroopa Liiduga edasisel suhtlemisest – kas nad jäävad Euroopa Liidu ühisturule, sõlmivad vabakaubanduslepingu või tuleb edaspidi Suurbritanniaga suhtlemisel arvestada tollitariifidega. Viimasel juhul saab Euroopa Liidu ühisturg väga tõsise löögi. Nende lahkumine toob kaasa muutused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistes jõujoontes Rootsi – on ELs, aga ei kasuta eurot 10.Majandussüsteemid Naturaalmajandus – vanim ja lihtsaim majandamise viis o Tootja varustab end ise o Tootmine ja tehnoloogia on algelised o Toodang enda tarbeks Vabaturumajandus o Nõudlus, turg, konkurents o Eraomand- eesmärk on võimalik suur kasum, huvitatud tootmise laiendamisest o Turg - valik mida osta ja kui palju o Vaba konkurents - kauba mitmekesisus o Riik ei sekku tootmisesse
· Kompromiss tehakse punktis, mis suurendab meie heaolu. Loobutakse pisut ühest alternatiivist selleks, et saada natukene ka teisest. · Piirtulu lisatulu, piirkulu lisakulu · Majandusteaduse põhiküsimused: Mida toota (ja kui palju), kuidas toota, kellele toota? · Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas
terviseohtlikkuse vähendamisele. Probleemtoode - Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. ajalugu Jäätmete ajaloo võib põhimõtteliselt jagada kolme erinevasse ajajärku: 1. Enne asulate tekkimist kui igal pool valitses naturaalmajandus, mis tähendas seda, et inimesed tarbisid nii palju kui neil eluks vajalik oli. Kõik jäätmed mis tekkisid olid pärit loodusest ja nende vähesuse tõttu suutis loodus ka tekkinud jäätmetega toime tulla. 2. peale asulate tekkimist hakkasid jäätmed kogunema koos elavad inimesed kuhjasid omad jäätmed samasse kohta ja suure koormuse tõttu võttis loodusel nendega hakkama saamine kauem aega. 3. 18-19saj
kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis naturaalmajandus - Töögraafik sõltus aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus ehk industriaalühiskond ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss raha,masinad - Peamised otsustajad ärimehed - Peamised töötegijad töölised - Peamine töövorm masinatöö - Töögraafik sõltus töörütmist, mitte ilmast jne
Katoliku kiriku eesotsas seisis Rooma paavst, kelle valisid Itaalia kõrgemad vaimulikud-kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke, kes tegelesid igasuguste küsimuste lahendamistega, nimetati paavsti kuuriaks. Legaadid olid aga maakondadesse paavsti poolt asetatud asemikud. Et kirik saaks oma tegemisteks raha, korjati inimestelt kirikukümnist. Sellest rahast jäi väheks ja hakati müüma patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
vahetada, karistada, kuid mitte tappa. Omandisuhe:omas majapidamist, kariloomi, perekonda, kasutas feodaali maad , omas tööriistu. Kohustuseks oli maksta loonusrenti. · seisuslik ühiskond keskaegse kujutlema põhjal jagunes ühiskond komeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, kes kõigi eest palvetavad , sõjamehed, kes kõiki kaitsevad ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal peavad. Sellist ühiskondapeeti Jumala poolt seatuks. · naturaalmajandus Kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. · feodaalne killustatus Riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt. Frangi keisririik 3.ks 843.) 9.Euroopa invasioonide ajastul a) Araablased ja kalifaadi kujunemine: · islami kujunemine ja selle põhitõed islami kaupmees Muhamed(570-632)hakkas islmai usku-alumist jumala tahtele. Kuulutama. Pärast tall osaks saanud ilmutust(silma - alistuma, Allah-jumla). Ärritunud meka kaupmehed sundisid ta linnas tlahkuma
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS
infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki – tegevused, teadmine ja hoiakud. a) Tegevused – elatise hankimise viis, naturaalmajandus (kütid, algeline karjakasvatus), vähene kaubavahetus b) Teadmised – teadmiste hulk looduses toimuva kohta c) Hoiakud – sisaldab emotsioone. Uskumused, päritolumüüdid, hinge uskumused, vaimsidemed (inimese ja looma vahel). Mida rohkem tegevus ja teadmised langevad seda enam hoiakud tõusevad. 3. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika Tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida
andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud kodusõjad. 5) Talupoegade olukord varakeskajal Lääne-Euroopas valitses naturaalmajandus. See tähendab, et kõik eluks vajalik valmistati ise. Feodaalid nõudsid toiduaineid oma maal elavatelt talupoegadelt, käsitöötooteid valmistasid nende kojas elavad meistrimehed. Soola, rauda ja luksuskaupu tuli hankida kaugemalt. Raha oli käibel vähe. Enamik talupoegi olid sunnimaised pärisorjad. See tähendab, et nad kuulusid sellele, kelle maa peal nad elasid. Nad ei tohtinud ilma isanda loata teise kohta elama asuda. Neid võis müüa ainult maatükiga. Pärisorjadel oli oma
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
Kust saadi: Vabade talupoegade hulgast. Millal ja kus: Keskaegses Euroopas. Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast? (Varem ei olnud vara) c. Seaduslik Ühiskond: · I seisus VAIMULIKUD, kes palvetasid kõigi eest. · II seisus AADEL, feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. · III seisus PÄRISORJAD, kes töötavad kõigi eest. d. Naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati kohapeal ja kaubandus oli nõrgalt arenenud. e. Feodaalne killustatus riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks. Euroopa invasioonide ajastul 9.-11. sajandil 1. Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj
levikule panid aluse apostlid (Peetrus, Johannes, Paulus), tugineb piiblile (koosneb Vanast ja Uuest Testamendist), inimene jumala loodud olend, jumalasõna vastu eksimine patt, keskajal võitlus saatanaga, leviku kiirendajaks apostlik tegevus, õpetuse sõnum, organisatsioonide ja kogukondade kiire tekkimine 13. Keskaja piiritlus 5- 15 saj, renesanssi ja antiikaja vahe etapp, varakeskaeg (5-11 saj) feodaalse korra kujunemine, valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul linnade kujunemine, feodaalne killustatus, kõrgkeskaeg (11- 14 saj lõpp) valitseb feodaalne korraldus, kaubanduse areng, rahamajandus, algab tsentraliseeritud riikide teke, hiliskeskaeg (15- 16 saj algus) kapitalistliku majanduse tekkimine 14. Keskaja inimese mudel J. Le Goff`i käsitluses Ühiskond läbi imbunud religioonist, jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu, inimene
Ühiskonna eksam Pilet 1 1) Nüüdisühiskonna kujunemine : Nüüdisühiskonna tunnusjooned: - Inimõiguste tunnustamine - Vabameelsus (inimsuhetes ja vaimuelus) - Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - Tööstuslik kaubatootmine - Ühiskonnasektorite eritatavus ja vastastikune seotus Anastav majandus - korilus, küttimine, kalastamine Agraarühiskond e põllumajandusühiskond - enamik inimesi tegeles põllumajandusega ja kalapüügiga, kus tööd tehti peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäe...
17. sajandist e.m.a. Sellel ajal on hetiitidel juba põhiliselt seljataga teine suur ühiskondlik tööjaotus, käsitöö eraldumine põllundusest. Kõige tähtsamaks tootmisalaks on põllumajandust, milles domineerib karjakasvatus, kuid küllalt kõrgel tasemel on juba ka põlluharimine. Levinud on ka söe ja metallide kaevandamine, kästiöö on saavutanud kõrge spetsialiseerumise astme ja linnades käib elav kaubanduslik tegevus. Metallist tööriistad on peamiselt pronksis. Kuigi domineerib naturaalmajandus, on üsnagi laialt levinud ka kaubaline tootmine ja raha kasutamine hõbekangide näol. Hetiidi ühiskondlik-majanduslik kord, mida tutvustab meile Böghazköy arhiiv, on juba võrdlemisi arenenud orjanduslik kord. Selles suhteliselt arenenud orjanduslikus korras märkame väga tugevaid patriarhaalse orjanduse elemente, mis pole iseenesest kuigi üllatav. Niisiis jagunes Hetiidi impeeriumi elanikkond kaheks antagonistlikuks klassiks vabadeks ja orjadesk. Vabad omakorda
rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab? 55) Selgita välja, kuidas peetakse sinu koolis arvestust õpilaste andmete kohta. Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis? IV PEATÜKK: MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS 56) Mitmesuguste omandivormide osakaal töökohtade pakkumisel Eestis a. Hõivatud eraettevõtetes 59% b. Hõivatud avalikus sektoris 29% c. Füüsiliselt isikust ettevõtjad 12% 57) Majandussüsteemid: a. Tavamajandus ehk naturaalmajandus · toodetakse lihtsate tööriistadega · kõik eluks vajalik toodetakse enda jaoks ise · raha praktiliselt ei kasutata · väike kaubavahetus välismaailmaga b. Turumajandus · Määrab vaba konkurents · Hinna kujundab turg · Kaupade ja teenuste valik on lai · Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest · Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid c
seda ümbritseva maaala üle. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vana-Kreeka poliseid. Kapitalismi sünd oligi võimalik ainult sellistes väikestes linnriikides, sest itaalia tervikuna polnud selleks küps. Suur ebaühtsus arengus aga süvendas maa lõhestatust ja selle jäljed on märgatavad tänapäevani. 1.5. Majanduse areng renessansiajastul Uued jooned Euroopa arenenumate maade elus hakkasid ilmnema 13.-14. sajandil. Järk- järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Tekkisid esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Elurütm kiirenes, Euroopa nagu hakkas ärkama pikaajalisest unest ja omaette olekust. Uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki riskantseid merereise, leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika (1492). Uued majandusvormid tekkisid ja arenesid linnades ning nende kandjateks olid linlased. 1.6. Renessanslik moraal 4
kasutasid ära välisvaenlased: araablased alistasid Malta, Kreeta, Sitsiilia; sagedaseks muutusid viikingite rüüsteretked, 9.saj. Lõpul lisandusid Aasiast tulnud ungarlaste sissetungid. Lääne-Euroopa varakeskajal. Ühiskond. Käsitöö ja kaubanduse allakäik jätkus, Bütsantsis oli see lühiajaline, Hispaanias ja Põhja-Aafrikas puudus üldse, vastupidi, oldi tihedates suhetes idamaadega. Kubandus ja linnaelu soikusid, domineeris naturaalmajandus. Varakeskajal arenes välja feodaalkord, milles vasallidele anti maatükk raha teenimiseks, seda nimetati lääniks e. feoodiks. Selle valdaja oli vastavalt läänimees e. feodaal. Aja jooksul saavutasid feodaalid suurema sõltumatuse kuningast ja pääsesid riigivõimu organitesse. Lääne hakati edasi pärandama. Paljude ajaloolaste meelest toimus Frangi riigi kokkuvarisemine kaudselt feodaalkorra kujunemise tõttu. Naturaalmajandusega ja feodaalkorraga arenes välja ka pärisorjus
Kimäär kirikutel olev mitmest loomast/linnust koosneva looma kujutis. Pilet 6. 1) Talupoegade olukord varakeskajal ( 5 ) Keskaja ühiskond jaguned kolmeks klassiks ehk kolmeks seisuseks. Esimene klassi moodustasid vaimulikud, teise klassi moodustasid aadlikud ja kolmanda talupojad, käsitöölised, kaupmehed. Usuti, et selline ühiskonnakorraldus on jumala poolt antud. Teisse ja kolmandasse seisusesse sünniti, esimeseks oli võimalik saada. Varakeskajal valitses naturaalmajandus kõik vajalik toodeti ise ja kaubeldi saadustega. Raha ja väärtmetalli ringles väga vähe. Talupojad olid ka sunnismaised st. et oma sünnipärast elukohta ei tohtinud ilma isanda loata vahetada. Pärisorjad pärilik orjaseisus. Vaimulikud loobusid perest, neil pidi olema hea haridus. Talupoegi sai müüa ainult koos maaga. Talupoegade kohustused : koormised, mõisategu
Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond. Veel elavdasid ristisõjad kaubandust Vahemerel, mis pani aluse Itaalia linnade õitsengule. Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine). 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj
Tol ajal olid idamaad Euroopaga võrreldes palju arenenum piirkond. Veel elavdasid ristisõjad kaubandust Vahemerel, mis pani aluse Itaalia linnade õitsengule. Negatiivne oli aga see, et hukkus palju inimesi ja hävitatid kultuuriväärtusi (näiteks 1204. aasta Konstantinoopoli rüüstamine). 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Keskaja inimene elas ühiskonnas, mis koosnes paljudes väikestest kollektiividest ja põhines isiklikel lepingutel. Valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Naturaalmajandus on majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. Naturaalmajandusele vastandub kaubamajandus. Sellest tingitult olid piirkondadevahelised sidemed nõrgad ja riiki ühendavad majandussidemed praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj
- Metallida kõrval kaevandati soola - Kaubandus - Kaupmehed olid juhtiv kiht, seega väga hästi dokumenteeritud - Varakeskajal kaubandus oli määravalt seotud luksuskaupadega - Vürtsid, siid, kullasepatooted idamaadest peamiselt - Kauplejad olid suurel määral juudid, süürlased - Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest - Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad - Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra - Naturaalmajandus majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud, raha käibel pole. Varakeskajal täielikku naturaalmajandust ei toimunud. - 8. Saj lõpul kehstestas Karl Suur kindla rahaarvestus süsteemi, kus 12 dinaari = 1 Solidus, 20 Solidust = 1 Nael - Majanduskasv keskajal algas 10-11 sajandil, kuna suurenes stabiilsus, rahvaarv tõusis, lõppesid sisstunngid, kujunes aadel, tekkisid tooted, mida sai idamaades turustada kaubandus süstemtiseerus
Merelt võidetud maa Tuleb kasutusele ratastega hõlmader, sellega võimalik künnivagu ümberpöörata. Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle
-aktiivsed (hõivatud, töötud) ja mitteaktiivsed (vanurid, heitunud, kodused, lapsed) Ressursside kasutamisel eristatakse järgmiseid mõisteid: -Efektiivsus (20. Saj keskpaigas) kuidas toota? Tootmisprotsessi ehitada? -Optimaalsus Ettevõtte turuväärtus Finantskapiltal ja Intellektuaalne kapital( Inimkapital-teadmised, oskused, motivatsioon; struktuurikapital juhtimine, innovatsioon). 9.2 Majandussüsteemid -Tavamajandus kõige vanim süsteem, agraarühiskond, naturaalmajandus -Segamajandus Tavaliselt on kasutusel segamajandus Turumajandus Käsumajandus -Määrab konkurents -Määrab plaan -Hinna kujundab turg -Hinna kehtestab valitsus -Kaupade ja teenuste valik on lai -Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub
RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult
IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad. Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed puudusid. Suursuguste germaanlaste majandites töötasid Rooma ajast säilinud orjad ja koloonid, kellele anti kasutada väikesi maatükke. Tasuks pidid nad selle maa eest isanda juures töötama. Pidid tasuma loonusrenti- maksma maksu oma majapidamissaaduste ja toodete näol. Levis nautraalmajandus: põllumajandussaadusi ei toodetud enam müügiks vaid tarbiti kohapeal. Enamik tarbeesemeid valmistati samuti kohapeal. Hääbus antiikne linnakultuur
valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine: 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki – tegevused, teadmine ja hoiakud. a) Tegevused – elatise hankimise viis, naturaalmajandus (kütid, algeline karjakasvatus), vähene kaubavahetus b) Teadmised – teadmiste hulk looduses toimuva kohta c) Hoiakud – sisaldab emotsioone. Uskumused, päritolumüüdid, hinge uskumused, vaimsidemed (inimese ja looma vahel). Mida rohkem tegevus ja teadmised langevad seda enam hoiakud tõusevad. 3. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika Tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid
Püsikatteid said siiski suuremate linnade väikesekoormusega teed. Riiklik rahastamine ja naturaalkohustuse kaotamine parandas teede olukorda oluliselt, kavandati sildade ehitust. II MS ministeerium asendati Maantee ja Autotranspordi Talitusega, mis allus Maanteedevalitsusele. Sõda ja raske majanduslik olukord vähendas tähelepanu teedele. Peale sõda oli seis halb, purustatud meeletu hulgal sildasid, läbimatuks muutunud teed, laiali jooksnud talitused jne. Naturaalmajandus tuli tagasi ja tavalisi inimesi kasutati teede ehitusel. Kogu juhtimine oli sõjaväelaste käes ja vene keelne. 1949 valmis esimene põlevkivibituumeni baas, kruusateed kobestati, segati uut kruusa ja bituumenit ja rulliti kinni. 56-ndaks oli mustkate 1256km asfaltbet 28km 1284km 1956-75 olid hüppelised, alustati massiliselt sildade ehitust ja uute retseptide lisandumisega arenes ka pinnakate ja sõidetavus paranes. 75- ndaks mustkate 4509km asfaltbet 409km 4918km
saj. Omakorda renessansi ajal võeti kasutusele termin 'keskaeg' 1469.a. Iseloomustus: a) käib kaasas humanismiga (maailmavaade, mille keskmeks on inimene) b) inimene sai kõikide asjade mõõdupuuks c) tekkis Itaalias 14.saj alguses kirjanduses. ''Dante'', ''Dekameron''. 348.a. Must surm. Inimkeha ei olnud enam patune, hakati uuesti tundma õppima. Sunnismaisus kadus, asendus raharendiga. Naturaalmajandus kadus. Kasvasid linnad ja linnaelanikkond. Varem tellisid kunsti kirik ja aadlikud, nüüd ka jõukad linnaelanikud. Teadmised ja info hakkas kiiremini liikuma e kasvas luterite hulk (usu sees teisiti mõtlejad). 1445. trükikunst. 1517. reformatsioon e usupuhastusliikumine.Inimene peab Jumalaga saama otse rääkida. 1739. eestikeelne Piibel. Teaduste ja teadmiste areng. Hakkas alguse saama rahvaharidus. Uute teadusharude tekkimine. MARTIN LUTHER!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
