On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga. Neid aminohappeid nimetatakse asendamatuteks. Nagu maja ehitamisel, nii ka inimese organismis ei tohi ükski oluline detail puududa. 2.2 Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik- Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. 2.3 Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on
Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud, selgroogsetest kalad, roomajad ja kahepaiksed. Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv, nahaalune rasvakiht, lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle. 26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev? Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik. Seejuures võib see vahemik paikneda teguri intensiivsusskaala eri piirkondades näiteks osa liike eelistab madalamat, osa kõrgemat temperatuuri. 27
Loode kaalub platsentast rohkem. Kuigi kõrvad ei ole veel välja arenenud, kuuleb ta helisid. Beebi oskab haigutada. Sel nädalal hakkab beebi naha alla rasvkudet koguma. See on oluline kehatemperatuuri hoidmiseks. Beebi seedib sisse neelatavat lootevett. Vereringe on välja arenenud ning nabanöör muutub tugevamaks ja paksemaks, et täita beebi kasvavaid vajadusi. Kaheksateistkümnes rasedusnädal Beebi kehal on kaks kihti nahka: marrasknahk ja nahaalune kude. Veresooned paistavad ikka läbi naha. Luud tugevnevad. Kõrvad on peaaegu oma kohale liikunud. Keha katab lootevõie. Beebi oskab põtkida, neelata ja magada. Tüdrukul on emakas ja munajuhad moodustunud. Poisil on genitaalid märgata, kuigi ta võib neid ultraheliuuringul peita. Üheksateistkümnes rasedusnädal Moodustuvad jäävhammaste alged. Punavereliblede moodustamiseks talletub raud.Hakkab arenema tunnetuskeskus
Hormonaalmeetod Hormoonid aitavad reguleerida organismi loomulikke protsesse, sealhulgas viljakust. Saadaval on suur valik erinevaid hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kuigi nende toimeainete annused ja manustamisviisid on erinevad, kuid toimivad need sarnasel moel. Kombineeritud hormonaalsed vahendid sisaldavad östrogeeni ja kollaskehahormooni (progestiini), mis pidurdavad munasarjade tööd ja takistavad munaraku küpsemist. Ainult kollaskehahormooni sisaldavate vahendite puhul pakseneb lima emakakaelas ja takistab spermatosoidide liikumist emakasse. Osadel naistel peatub selle meetodiga ka munaraku küpsemine. (Sinu Elu, 2008) Pillide toime saabub tablettidega, plaaster toimib naha kaudu ja tuperõngast imenduvad toimeained tupe limaskesta kaudu. (Liit, 2006) Positiivsed omadused Hormonaalne meetod on väga tõhus soovimatu raseduse vältimiseks. Hormonaalse meetodi kasutajad saavad rasestuda kohe pärast vahendi ka...
Õlilahuseid Manustatav kogus kuni 5 ml 38. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid. 39. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 40. Parenteraalsed manustamisviisid on...... · süstimine · nahaalune · lihasesisene · veenisisene manustamine (kiire süstimine, aeglane infusioon) · arterisisene · intratekaalne · süstimine kehaõõntesse 41. Too välja parenteraalse manustamise eelised ja puudused? Doseerimise suur täpsus ja kiire toime 42. Ravimvormid mida manustatakse parenteraalselt? Süstelahused, -suspensioonid ja -emulsioonid, infusiooni-lahused ja emulsioonid, pulbrid ja
Keemiline kaitse: Rasu kaitseb kuivamise eest, kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides, melaniin kaitseb UV kiirjuge eest (toodab pruuni pigmenti UV kaitseks), higi osaleb termoregulatsioonis (pH 5,5) 2) Hingamisfunktsioon Imikutel Naha epiteelkiht on õhuke ja mõningane hapnikuvahetus toimub naha all olevates kapillaarides 3) Eritusfunktsioon Vee ja soolade eritus, jääkainete eritus eriolukordades 4) Ainevahetuslik funktsioon D-Vitamiini tootmine, nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon Sooja tootmine: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus, mittetahteline lihaste tegevus Sooja kadu: Higistamine, Konduktsioon ära antav soojus Konvektsioon Õhuga ära antav soojus Veresoonte laienemine Saame konduktsiooni ja konvektsiooniga ära anda soojust, kui ei aita, siis tuleb esile higistamine ja temperatuur langeb Kehatemperatuuri säilitamine sõltub suuresti ka kliima mõjust, peamiselt neljast füüsikalisest tegurist:
Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute
Ehituslik funktsioon - Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon- loomadel varurasv taimedel õlid seemnetes , viljades mesilaskärjed (vahad) Ainevahetuslik funktsioon - Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo Kaitse funktsioon- Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) . Lahusti funktsioon: Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi.
keel, munasarjad jne 2) õõneselundid- torukujulised, tööorganiks on elundi sein, sees on valendik, milles liigub töödeldav või transporditav sisaldis. N. neel, magu, sooled, kusejuha jne. 1. Katteelundkond Funktsioonid: Nahk (epiteelkude) katab ja kaitseb organismi mehaaniliste vigastuste, võõraste ainete, bakterite, viiruste ja veekao eest. Nahaalune raskude pehmendab lööke. Meeleelund – välisärrituste (rõhu-, kompe-, valu-, soojus- ja külmaärritus) vastuvõtmine. Erituselund – higi ja rasu. Nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV eest. UV toimel sünteesib nahk D-vitamiini, mis tugevdab luustikku. Talitleb hingamiselundina. Termoregulatsioon – keskus on hüpotalamus, mis paikneb peaajus. Seal
rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis) emalind teeskleb vigast, et meelitada kiskja poegadest eemale. c) Kunagi ei saavuta kohastumus täiuslikkust, kuna keskkond muutub kiiremini kui organismid.
TALLINNA ÜLIKOOL 2008 TERJE AULIK Kutsepedagoogika Käed Küüned, küüntehaigused, nahk hooldus! KÜÜNEEHITUS Küüneplaat - (unguis) Küünevall - (vallum unguis) Küüne tald (lunula) Kutiikul (küünenahk) Küünejuur (radix unguis) Küünealumik (lectulus unguis) Küünesäng Küüne vabaserv Küünevagu (perionychium) Küünetriibud (striae) Faalanks ehk sõrmelüli Sõrmeots Nahaalune rasv KÜÜNTE PROBLEEMID KÜÜNTE SEENHAIGUSTEST TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB SEENHAIGUS? KUIDAS SELLEST HOIDUDA, JA MIDA TEHA, KUI SEE JUBA ON! Küünte seenhaigus Dermatophytia pedum; Onychomycosis (lad.k) Mycosis of the foot, athlete's foot (ingl.k) Seletus Teatud liiki seente (dermatofüütide) poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Ülevaade Kõige levinum nahaseenhaiguse vorm üle maailma ja üks levinumaid nahahaigusi üldse
Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Organismi aine- ja energiavahetuse all mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuseks sobivates energialiikideks. See energia läheb: 1) rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks; 2) kehatemperatuuri hoidmisel – nahaalune rasvkude; 3) toiduainete depoodeks ehk varudeks – maksas ja lihastes glükogeen; rasvkude; lihaskude; rasvkude, mis on vajalik kui kaitse, tugi; 4) kudede ehituseks, ka ehituseks minevaid toitaineid saab hiljem energeetiliseks otstarbeks kasutada; 5) tööks vajalik – vastavalt töö iseloomule rohkem või vähem. Vastavalt töö iseloomule on meestel 5 gruppi ja naistel 4 gruppi (?). Ainevahetus toimub ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus.
ning neist saadakse üle kahe korra enam energiat kui sahhariididest ( I g liplidi lagundamisel saadakse —38,9ki energiat). Struktuurne ehk ehituslik funktsioon (rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist) Varuaine fundsloon (mesilaskärjed, kanepil õli seemnetes, oliividel õii viljades jne) Kaitsefundsioon. Siseorganite ümber olev rasykude kaitseb mehaaniliste põrutuste eest, nahaalune rasykude kaitseb örakülmumise eest, lindudel kaitse märgumise eest. Ainevahetuslik funldsioon. Lipildide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaasja vesi. Sellist protsessi nimetatakse metaboolse vee tekkimiseks (iseloomulik näiteks kaamelile). Bioregulatoorne funktsioon (mitmed hormoonid, näiteks naissuguhormoon östrogeen, meessuguhormoon testosteroon, päikesevalguse abiga sünteesitud D-vitamiin)
kindel ei ole ega töödelda joodiga, kuna sellele võib kannatanu olla allergiline. Ära kunagi pööra lapsele selga, kui sa tema haavaga tegeled, säilita rahu ja pidev kontroll tema seisundi üle, vajadusel pane ta pikali ja mässi soojalt sisse. Kui laps hakkab oksendama siis on ta saanud peapõrutuse ja tuleb kutsuda 112. Põrutus, venitus, nikastus Tunnusteks on kahjustunud liigese piirkonnas järsk valu, liigutused on siiski võimalikud, paari tunniga tekib turse ja hiljem nahaalune verevalum. Tõsta kahjustatud jäse üles ja aseta trauma kohale külma. Toestamiseks võib siduda kinni elastiksidemega ja 24 tunni möödudes teha viinakompressi. Nihestus Kui liigese ümber olev kapselning sidemed saavad nii ulatuslikult kahjustada, et liiges liigub oma kohalt ära on tegemist nihestusega. Liigutused on võimatud, jäse on ebahariliku nurga all deformeerunud ja liigese piirkonnas on tugev valu. Aseta traumale jääd või külmakott, ära ürita
annavad palju energiat, kuna neis on palju vesinikku Energeetiline % U 55...60ja U 30% U 10...15% ööpäevasest energiavajadusest Energeetiline 10 sek 20 min Viimases järjekorras kasutuselevõtt 2. ehituslik Rakukestad Nahaalune rasvakiht, Kattevalgud suled, (telluloos rasvadepood (loomadel soomused, vill, karvad taimerakukestades, peamiselt kõhuõõnes) Lihased- annavad kitiin organismile kuju. seenerakukestades, kitiin lülijalgsete välistoeses)
Nahk on inimkeha suurim organ. Naha hooldust teostatakse selleks: - et hoolitseda naha seisundi eest - küllaldase vereringe eest - vähendada nahale suunatud survet Nahk moodustub kolmest kihist, millel kõigil on erinev ehitus ja ülesanne: 1. EPIDERMIS e. marrasknahk ülemine miht, kaitseb allpool olevaid kudesid; 2. DERMIS e. pärisnahk asuvad nahanärvid ja veresooned, mis osalevad termoregulatsioonis; 3. NAHAALUNE RASVKUDE Halb või puudulik hügieen muudab naha vastuvõtlikuks põletikele. Uriin ja väljaheited ärritavad nahka, soodustavad lamatiste teket. Liigne pesemine aga hävitab nahka kaitsva rasvakihi. Nahk kulub kergelt, eriti kui jääb niiskeks. 6 Beebi nahk on õrn ja vastuvõtlik igale väiksemalegi ärritusele, lapse kasvades vastuvõtlikkus paraneb.
vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1. Energeetiline kõige energiarikkamad. 1 g rasva täielikult oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energait 2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4. Kaitsefunktsioon nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest. Rasvkude (siseorganeid ümbritsev rasvakiht) kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest 5. Lahusti on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidid ehk neutraalrasv = glütserool + rasvhappejäägid Küllastunud rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Sellised rasvad on tahked (loomsed rasvad). Küllastamata rasvhapetes esinevad süsinike aatomite vahel
Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine
3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? · Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. · Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon: rasvad moodustavad siseorganite ümber amortiseeriva kihi · Transpordifunktsioon: lipoproteiinid kannavad veres ringi rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine · Termoisolatsioon: nahaalune rasvakiht kaitseb kehatemperatuuri kõikumiste eest · Lipiidid on eelühendid nt. Prostaglandiinide (meessuguhormoonid) sünteesil · Lahustid: rasvkoes ladestuvad kehavõõrad ained (nt. raskemetallid) · Närvirakkude müeliintupe koostises toimivad isolaatoritena signaaliülekande effektiivsuse suurendajatena. · Sapiväljutajad: söödud lipiidid stimuleerivad sapi tootmist, sapp omakorda soodustab lipiidide seedimist, sest toimib emulgaatorina.
tambib oma jalgade ja kätega vastu emakaseina ning imeb oma pöialt. Loote aju teeb ületunde ja areneb kiiremini kui kunagi varem. Sidemed üksikute närvirakkude vahel kasvavad pöörase kiirusega ning beebi on nüüd suuteline tajuma viite erinevat meelt. Lõhnu ta küll hetkel ei tunne, kuid see on sellepärast, et ta hulbib lootevedelikus. 32. NÄDAL Nüüdseks kaaub loode umbes 1,8 kilogrammi ja on 40 sentimeetrit pikk. Nahaalune rasvkude on ta veidi ümaramaks muutnud. Üldjuhul on loode nüüdseks võtnud juba sisse sobiva poosi sünnituseks, ehk keeranud pea allapoole. Lisaks asendile on nüüd valmis kogu lapse seedesüsteem ja jääb ootama rinnapiimaga toitmist. Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes arenema alveoolid ehk õhutaskud. Nende teke jätkub kuni 8. eluaastani pärast sündi. 33. NÄDAL Loode on kasvanud 43 kuni 45 sentimeetri pikkuseks ja kaalub umbes 2 kilogrammi. Ta süda
peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990, Lk 28 ) Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming . Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki veepinnalt nokaga haarata. Tihe kattesulestik, arenenud udusulestik, aluskarv, udusulgede ja karva eriline ehitus ning nahaalune rasvkude (traan) aitavad külma ja tuule mõju leevendada. Arktika loomadel on veres antifriis-külmaga suureneb nende vere glütseriinisisaldus. Selle tõttu taluvad mõned mardikad isegi 80- kraadist külma. Põhjas elavad loomad on suuremad , sest suur keha annab vähem sooja ära (viigerhüljes, valgejänes , hunt). (Randla, 1990, Lk 28) Väljaulatuvad kehaosad on lühemad (jänese, rebase kõrvad)
9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon
Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi
1 Polüvinüülatsetaatliimid - PVA liime valmistatakse ka lahusliimidena lahustis. Kiire kõvenemisega, väikese mahtkahanemisega, bio-, valgus- ja oksüdatsioonikindlusega. Mürkkemikaalid- kaubarühma kuuluvad putukatõrjevahendid, umbruhutõrjevahendid, desinfitseerimisvahendid, desodoraatorid. Naha koostis Nahk on selgroogse looma keha väliskate, mis koosneb kolmest põhilisest kihist: EPIDERMIS e. MARRASKNAHK DERMA e. PÄRISNAHK NAHAALUNE KUDE e. ALUSNAHK Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandaine Jättes vee kõrvale on naha põhikomponendiks valgud. Naha valkudest ligikaudu 98 % moodustab kollageen. Kollageenid on sidekoe, kõõluste, kõhrede, luude ja naha struktuurvalgud. Kollageen on inimorganismis kôige levinum valk, moodustades 25 ... 33 % kogu inimkehas leiduvast valgust ja 6 % kehamassist Parkimisviisid
aga mitte. Rindade kasvule järgneb häbemekarvade kasv ja seejärel kaenlaaluste karvade kasv. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, aja jooksul karvastik, tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Kiire kasv e. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähendab seda, et jalad ja käed võivad venida kiiremini kui ülejäänud keha. Murdeeas võtab keha naiselikumad vormid, sest pakseneb nahaalune rasvakiht. Nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e. akne. Hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi. Muutuvad ka suguelundid: tupp, emakas, munasarjad ja munajuhad. Kõik need elundid on olemas juba sündides, tööle hakkavad aga alles murdeeas hormoonide toimel. Hormoonid on n-ö keemilised saadikud, mis vahendavad keha eri osade koostööd. Näiteks viivad ajuripatsi hormoonid munasarjadele murdeeas "käsu"
* Lipiidide biofunktsioonid: -) Energeetiline funktisoon Lipiidid on energiarikkamad kui süsivesikud, kuid nad võetakse kasutusele alles pärast süsivesikute ammendumist (1g 38,9 kJ energiat) -) Varuainefunktsioon Talve- ja suveuinakute ajaks talletatakse varud rasvadena. Taimsed varud on seemnetes ning viljades õlidena. -) Struktuurne funktsioon Lipiide leidub membraanide koostises. -) Kaitsefunktsioon Nahaalune rasvkude juhib halvasti soojust ja see kaitseb organismi temperatuuride muutuste eest. -) Bioregulatoorne funktsioon Tsüklilised lipiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mis reguleerivad ainevahetuslikke protsese. Seega ,,rasvad" reguleerivad ainevahetust. -) Ainevahetuslik funktsioon Rasvade oksüdatsioonil on lõpp-produktideks CO 2 ja H2O. Tekkinud vett kasutavad kõrveloomad veedefitsiidi tingimustes.
Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
Liigeste piirkonnas valulised paksendid, naha nekroos ja keratiit. Surma põhjuseks on pneumoonia. Suurem osa haiguse läbi põdenud sigadest jääb viirusekandjaks. Latentne vorm- Seda põevad viiruse looduslikuks reservuaariks olevad sead Aafrikas- kliinilised tunnused puuduvad Lahanguleiud * naha tsüanoos Rinna ja kõhuõõnes on eksudaat Verevalumid Nahaalune sidekude on infiltreerunud serooshemorraagilise vedelikuga ja turses Kops, maks, magu, südameväliskest, pleura liigveresed ja turses KENNELKÖHA Ikosaeedriline EHK KOERTE TRAHHEOBRONHIIT Põhjustaja: Adenoviridae Ilma lipiidse ümbriseta Mastadenovirus Koerte adenoviirus-2 Kaheahelaline DNA- viirus
nahaalune rasv-ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik tugen ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Enamik piimatõugu veised. 2. Õrn konstitutsioon õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ülearenenud dzörsi veisetõug. 3. Kohev konstitutsioon hästiarenenud nahaalune rasv- ja sidekude. Samuti lihastik. Lihaskude lopsakas, läbikasvanud rasvkoega, nahk paks ja kaetud tiheda karvastikuga. Omane lihatõugu veisele. 4. Toores konstitutsioon pea suur, luustik massiivne, lihastik mahukas, nahk paks ja kaetud jämeda karvastikuga. Omane tööveistele. Duerst: 1. Hingamistüüpi ehk leptosoomne tüüp kiire ainevahetus, ülekaalus on oksüdeerumisprotsessid. Hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid. Pikk, sügav, kitsas rind
tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel. 8. RASEDUSKUU 8. raseduskuul on lapsel puudu veel rasvkudet ja kopsus surfaktanti, muidu oleks ta sündimiseks valmis. Laps poksib ema järsult ja kõvasti. Kui kõhule lähendada hele valgusallikas, näeb laps seda läbi emaka punase kumana (Liivamägi 1995: 26). Loode on umbes 40 cm pikkune ning kaalub umbes 1,8 kg. Nahaalune rasvkude lisandub kiiresti ning ta muutub üha ümaramaks. Tavaliselt on ta selleks ajaks keeranud pea juba allapoole (Lember, Uriko, Mets jt: 32). 9. RASEDUSKUU 9. raseduskuul laskub lapse pea vaagnasse ehk pea fikseerub (Liivamägi 1995: 27). Loode on täiesti väljaarenenud. Ta on umbes 45 cm pikkune, kaalub 2,5 kg ning tema pea läbimõõt on umbes 9 cm. Loote soolestik on täidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. Laps on valmis sündima(Lember, Uriko, Mets jt: 32-33).
Rasvad: Rasvad etendavad eeskätt energeetilist osa. l g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Kuid rasvadel on ka plastiline funktsioon. Valkudega seotult kuuluvad nad lipoproteiididena rakkude protoplasma koostisesse. Seda nimetatakse struktuurseks rasvaks, eristamaks teda varurasvadest, mis on organismis rasvkoena ja mida võib käsutada energia tootmiseks juhtudel, kui organism saab toiduga energiat vähem, kui ta seda kulutab. Väikese soojusjuhtivuse tõttu kaitseb nahaalune rasvkude organismi jahtumise eest. Bioloogiliselt on suurema tähtsusega küllastamatud rasvhapped. Neid nimetatakse ka F-vitamiinideks. Struktuursete komponentidena kuuluvad need essentsiaalsed rasvhapped rakumembraanide ja side-koe koostisse. Tähtis osa on neil täita kolesteriiniainevahetues: nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad
9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute
9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
9,3 kcal Ehituslik funktsioon. Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse. Varuaine funktsioon. Loomadel varurasv , taimedel õlid seemnetes, viljades ja mesilaskärjed (vahad). Ainevahetuslik funktsioon. Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
ensüümide toimet. Toidulipiidid kui lahustid aitavad organismil kätte saada rasvlahustuvaid vitamiine K,E,D,A,Q. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva , amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Pikaajalisel nälgimisel kaotab keha mehaanilist ülesannet omav rasvkude suhteliselt vähe lipiide. Inimkeha lipiididel on ka ehituslik ülesanne. Selle näiteks on nahaalune rasvkude, mis kindlustab kehavormide kujunemist ja tagab kaitse keha mahajahtumise eest. Kehalipiidide funktsiooniks on ka osalemine organismi veebilansi hoidmises metaboolse vee tootmise kaudu. Inimkehas tekib metaboolset vett 0,3...0,4 liitrit ööpäevas. Kilo lipiide annab lõhustades ligikaudu 1,1 kg vett. Inimkeha normaalses ainevahetuses on väga vajalikud lipiididesarnased ühendid nagu kolesterool ja D-vitamiin. Lipiidide tarbimisel
10. Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites. Tasakaaluelundiga on seotud väikeaju 11. Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes 12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades 13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17
produtseerimisel. Õhuke ja elastne nahk. Kaelal on palju peeni kortse. Paks nahk viitab aeglasele ainevahetustüübile ja sobib pigem lihaveisele, kui piimaveisele... Lühike karv See võimaldab naha ainevahetust ja viitab üldisele aktiivsele ainevahetusele, mis on kõrge toodangu aluseks. Paks ja tihe karv takistab naha-ainevahetust, hoiab hästi sooja ja on pigem heade lihaomadustega kaasnev, ei viita aga headele piimalehma omadustele... Paks nahaalune rasvkoekiht Vastunäidustatud on vohav nahaalune rasvkude. Rasvarakud tühjenevad lüpsiperioodi algul ja söödapuuduse korral, aga tühjenenud rasvarakud säilivad ning põhjustavad niisuguste hormoonide produtseerimist, mis nõuavad rasvarakkude uut täitmist. Seetõttu annab rasvunud lehm esimestel poegimisjärgsetel kuudel küll palju piima, aga tavaliselt seejärel toodangutase langeb. Need lehmad jäävad sageli ka enneaegu kinni. LAUDA DOKUMENDID
*struktuurne ( fosfo ja tfingolipiidid) *regulatoorne ( steroidid; vit D,E,A) *Lahusti *Mehhaaniline kaitse 1. Energeetiline funktsioon: Energeetilist funktsiooni täidavad organismi varulipiidid (triglütseriidid ehk neutraalrasvad). Kõrge energeetiline väärtus tuleneb asjaolust, et triglütseriidi rasvhappejääkides on C- aatomid enamasti maksimaalselt küllastatud vesinikuaatomitega (maksimaalselt redutseeritud); 2. Termoregulatoorne funktsioon: Nahaalune rasvkude (neutraalrasvad) tagab termoisolatsiooni (kaitseb keha mahajahtumise eest) ning annab kehale ka teatud vormid. Eraldi tuleb rõhutada nn. pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, s.t. energia eraldub lihtsalt soojusena
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemi...
efektiivsemalt kasutama (oluline vastupidavuskoormusel) • Naise organism kasutab valke energeetilisel otstarbel oluliselt säästvamalt – vähe testosterooni, mis valgusünteesi soodustab. Aeroobne töö: • Laktaadiarvud sarnased • Hapnikuvõlg sarnane Ainevahetus: • Ainevahetuse põhikäive – Naistel 10% madalam kui meestel – naine kulutab vähem energiat organismi elus hoidmiseks o Suurem nahaalune rasvkude Parem soojusisolatsioon Väiksem soojakadu o erinev keha koostis Vähem lihaseid - väiksem energiakulu o Androgeensed steroidid • Ainevahetuse lisakäive Termoregulatsioon: • Kuumuse taluvuse piir – Ühesuguse suhtelise intensiivsuse korral sarnane – Naine saavutab maksimaalse taluvuse piiri kiiremini • Koormusel naise organism ei kuumene liiga üles
6 Lipiidide ülesanne: 1. Energiavaru kõige energiarikkamad toitained. 2. Kaitse lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehhaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. 3. Lahusti seda rolli täidab füsioloogiliselt mitteaktiivne rasvkude. Selles talletuvad hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained. 4. Termoisolatsioon nahaalune rasvkude. 5. Elektriline isolatsioon 6. Sapiväljutamine toidulipiidide ülesanne. 7. Struktuurne ja varuaine ülesanne reservlipiidid, inimorganismis neutraalrasvad. 8. Metaboolse vee tekitamine lipiidide lõplikul lõhustamisel tekib vesi ja süsihappegaas. Rasvad On suured molekulid. Ei ole polümeerid, kuna pole kokku pandud monomeeridest. Rasvhappemolekulis on mittepolaarne C-H side, mistõttu rasvad ei lahustu vees.
rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveised, sead, lihalambad ja ka lihakana tõud. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. 23. Konstitutsioonitüübid Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid, kiirushobused ja munakanad. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened.
kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest 3.2.1 KONSTITUTSIOONITÜÜBID P.N. KULESOV (1926.a.)lähtus konstitutsioonitüüpide klassifitseerimisel organismi morfoloogiast, füsioloogiast ja nende seosest organismi kui terviku talitlusega. Ta eristas konstitutsioonitüüpide klassifikatsioonis nelja põhitüüpi: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid. 2. Õrn konstitutsioon. Õhuke ja hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab kurdusid, luustik peen, lihastik vähearenenud, karvkate hõre, peen. Pea kerge, jalad ja saba peened. Ka sarved on peened. Siia kuuluvad ülearenenud tõud - dzörsi veisetõug. 3. Kohev konstitutsioon.
keskkonnas) 2) Üks konkreetne kohastumus avaldub eri isenditel erinevates alavariantides. Põhjustab: a) kombinatiivne muutlikkus b) elukeskkonna erinevused 3) Kõik kohastumused on suhtelise iseloomuga. a. Ühe teguri suhtes toimub mitu alternatiivset kohastumisstrateegiat. Nt. talvitumine Eesti loomadel: i. Ränded ii. Taliuinak iii. Nahaalune rasvakiht iv. Varude soetamine v. Kehakatete paksenemine, karvavahetus, sulestiku tihenemine vi. Aktiivne aastaringne tegutsemine b. Üks kohastumus mõjutab paratamatult kogu organismi tervikuna c. Alati muutub keskkond kiiremini kui organismid Kohastumuste kujunemine: 1) Järsult uudikstruktuuri tasandil (lõugade kujunemine) 2) Olemasoleva struktuuri järk-järguline muutus ajas (kalade elektrielundid:
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
kromosoomis ning koostada kromosoomide geneetilisi kaarte 19.sugukromosoomid- X ja Y kromosoomid autosoomid- kromosoomid, mis pole sugukromosoomid, tähis A. 20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine. Soost sõltuvad tunnused : - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude (naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp (meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad) Naine + testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. Feminisatsioon 21. aheldusrühm- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.)
4. Interseksid e. mosaiiksed organismid teatud kehapiirkonna rakkudes on ühed sugukromosoomid, teises piirkonnas teised. Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused : - sugutunnuste alusel saab määrata organismi soolise kuuluvuse. · lihtne imetajad · raskendatud tibudel Soost sõltuvad tunnused : - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul. · karvastik · piimanäärmed · kõrisõlme ehitus ja hääletämber · lihasmass · nahaalune rasvkude(naistel hästiarenenud meestel mitte) · rasvumise tüüp(meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse) · toruluude pikkus (meestel pikemad) Naine + testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon. Mees + östrogen = naisestumine e. feminisatsioon. Sugukromosoomides leiduvad geenid : · teatud sugukromosoomides leiduvad geenid osalevad sootunnuste kujunemises(organismide sugu määravad ka autosoomides leiduvad geenid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
