Seksuaalsus ja pereplaneerimise: hormonaalsetest kontratseptsiooni meetoditest (0)

Hormonaalmeetod

Hormoonid aitavad reguleerida organismi loomulikke protsesse, sealhulgas viljakust. Saadaval on suur valik erinevaid hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Kuigi nende toimeainete annused ja manustamisviisid on erinevad, kuid toimivad need sarnasel moel. Kombineeritud hormonaalsed vahendid sisaldavad östrogeeni ja kollaskehahormooni (progestiini), mis pidurdavad munasarjade tööd ja takistavad munaraku küpsemist. Ainult kollaskehahormooni sisaldavate vahendite puhul pakseneb lima emakakaelas ja takistab spermatosoidide liikumist emakasse. Osadel naistel peatub selle meetodiga ka munaraku küpsemine. (Sinu Elu, 2008)
Pillide toime saabub tablettidega, plaaster toimib naha kaudu ja tuperõngast imenduvad toimeained tupe limaskesta kaudu. (Liit, 2006)

Positiivsed omadused

• Hormonaalne meetod on väga tõhus soovimatu raseduse vältimiseks.
  
• Hormonaalse meetodi kasutajad saavad rasestuda kohe pärast vahendi kasutamise lõpetamist.
  
• Vahendid vastavad erinevatele vajadustele - näiteks on võimalik valida erinevate hormooniannuste ja manustamisviiside (tabletid, plaaster, rõngas, emakasisene vahend jne) vahel.
  
• Lihtne kasutada.
  
• Enamuse vahendite puhul esinevad ka lisaplussid nagu naha ja juuste seisukorra paranemine, lühemad ja vähemate vaevustega menstruatsioonid jne.
  
• Osad meetodid vähendavad tunduvalt emaka- ja munasarjavähi riski. (Sinu Elu, 2008)
  

Negatiivsed omadused

• Hormonaalsed meetodid ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest ja vajadusel tuleb lisaks kasutada kondoomi.
  
• Osal kasutajatest esineb kõrvaltoimeid. Sümptomite põhjused tasub välja selgitada, sest Sulle võib paremini sobida mõni muu rasestumisvastane meetod. (Sinu Elu, 2008)
  

Kombineeritud rasestumisvastased pillid

Kombineeritud rasestumisvastased pillid sisaldavad munasarjade poolt toodetavate looduslike hormoonidele sarnaseid hormoone östrogeeni ja progestageeni. Pillid säilitavad püsivat hormoonitaset ja „imiteerivad“ seeläbi rasedust, mistõttu munasarjade tegevus pidurdub, nad toodavad vähem hormoone, et munarakk ei saaks küpseks ning naisel ei oleks võimalik kontratseptiivi tarvitamise perioodil rasestuda. ( Bayer , 2014)
Pillid sisaldavad erineviad sünteetilisi hormoone: drospirenooni, dienogesti, levonorgestreeli, gestodeeni ja tsüproterooni. (Bayer, 2014)

Positiivsed küljed

• Kindlasti kõige suurem pluss on rasedusvastane toime.
  
• Osad pillid reguleerivad rasunäärmete tööd, see aitab vähendada naha ja juuste rasvasust ning vabaneda vistrikest.
  
• Kombineeritud rasestumisvastased pillid aitavad vältida emakavälist rasedust ja aneemiat.
  
• Kõrgema östrogeenisisaldusega pillide kasutamine vähendab emakalimaskesta ja munasarjavähi tekke riski.
  

Progestiinipillid

Progestiinipille ehk minipille tuleb võtta iga päev ja ilma vahepausideta. Erinevus kombineeritud pillide ja minipillide vahel on see, et minipille tuleb võtta igapäev samal ajal ning ajaline kõrvalekalle ei tohiks ületada 3tundi (uuemat tüüpi minipillidel on kõrvalekalle lubatud kuni 12tundi). (Bayer, 2014)
Minipillide toimel muutub emakakaela limakork tihedamaks ning see takistab seemnerakkude pääsu emakasse. Osadel naistel ei toimu minipillide võtmise ajal ka ovulatsioone. Samuti muutub emaka limaskest õhemaks ega ole võimeline vastu võtma viljastatud munarakku. (Eesti Seksuaaltervise Liit, 2013)

Positiivsed omadused

• Seda meetodit võib kasutada rinnaga toitmise perioodil.
  
• Meetod vanematele naistele.
  
• Alternatiivmeetod neile naistele, kes terviseprobleemide tõttu ei saa kasutada kombineeritud rasestumisvastaseid vahendeid.
  
• Kui enne ulatuslikke operatsioone on vajalik teiste hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ajutist katkestamist, siis vahepealsel perioodil sobivad minipillid .
  

Negatiivsed omadused

• Ebaregulaarne määrimine ja veritsemine tsükli keskel.
  
• Vererohke ja ebaregulaarne menstruatsioon või hoopis selle ärajäämine.
  
• Harva võib esineda aknet.
  
• Kaalutõus
  
• Munasarjatsüstide tekkimise oht.
  
• Minipillide võtmise ajal on rasestudes emakavälise raseduse võimalus normaalsest suurem.
  

Rasestumisvastane plaaster

Plaaster on 20 ruutsentimeetri suurune nahale kleebitav transdermaalne plaaster rasestumise vältimiseks. Plaaster kleebitakse nahale igakord erinevasse kohta vältimaks ärritust. Plaastrist imendub iga päev verre ühesuurune annus östrogeeni ja progestiini. Hormoonid pärsivad ka siinkohal ovulatsiooni mis muudavad emakakaela sekreedi tihkemaks ja takistavad emaka sisemise kihi paksenemist. (Bayer, 2014)

Positiivsed omadused

• Plaaster muutub iga aastaga ainult tõhusamaks.
  
• Kõik negatiivsed nähud peaksid plaastri pikema ajalisel kasutamisel kaduma või leevenema.
  
• Plaaster võib olla alternatiivmeetod neile naistele, kes soovivad kasutada mõnda muud kontraseptsiooni meetodit.
  
• Plaastrit ei pea vahetama iga päev, vaid hoopis üks kord nädalas.
  

(Bayer, 2014)

Negatiivsed omadused

• Üle 90kg kaaluvate naiste puhul ei pruugi plaaster olla nii tõhus.
  
• Rindade tundlikkuse tõus.
  
• Esimeste tsüklite vältel võib esineda ebaregulaarset määrimist ja veritsust.
  
• Samuti võib esineda valulikke menstruatsioone.
  
• Sügelus, nahaärritus, vistrikud ja allergilised reaktsioonid pole samuti välistatud.
  

(Bayer, 2014)

Tuperõngas

54 mm läbimõõduga vaginaalrõngas on mõeldud rasestumise vältimiseks. Tupes olemise vältel imendub rõngast iga päev verre ühesugune annus kahte hormooni, östrogeeni ja progestiini. Nagu kombineeritud pilli puhul, nii pärsivad hormoonid ka siin ovulatsiooni, muudavad emakakaela sekreedi tihkemaks ja takistavad emaka sisemise kihi (endomeetriumi) paksenemist. (Bayer, 2014)

Positiivsed omadused

• Rõngas viiakse tuppe kolmeks nädalaks ja eemaldamise korral tehakse nädalane paus.
  
• Alternatiivmeetod neile naistele, kes soovivad kasutada mõnda muud rasestumisvastast vahendit.
  

Negatiivsed omadused

• Tuperõngas võib põhjustada vaginiiti.
  
• Kasutamise aja võib suureneda tupevoolus ja samuti ebamugavustunne seksuaalvahekorra ajal.
  
• Vahekorra ajal võivad mõlemad partnerid vahendit tunda.
  

Progestiinisüstid

Süstid pärsivad hormoone ja munarakke tootvate munasarjade aktiivsust reguleerivat hüpofüüsi. Progestiinisüstid takistavad rasestumist hoides ära ovulatsiooni, muutes nii emakakaelakanali normaalse sekreedi tihkemaks ja peatavad viljastatud munaraku kinnitumise emaka limaskestale. Progestiinisüstid pärsivad östrogeeni teket inimorganismis ning see vahend ei sisalda östrogeeni. Seetõttu võib östrogeeni nappus pikemas perspektiivis viia luukoe hõrenemiseni (osteoporoos), mis on iseäranis soovimatu noorte naiste jaoks. (Bayer, 2014)
Eestis on müügil ainult süstitav dihüdromedroküprogesteroonatestaati sisaldav depoopreparaat ( Depo -Provera), mida turustatakse ühekordses ettevalmistatud ravimiannusega süstlas. See on väga kõrge tõhususega ja üks ohutumaid vahendeid, mille toime püsib kolme kuu jooksul. ( Part & Laanpere, 2013)

Positiivsed omadused

• Süstide ärajätmisel taastub viljakus mõne kuu jooksul.
  
• Võib olla alternatiiviks neile naistele, kes ei saa kasutada kombineeritud rasestumisvastaseid vahendeid.
  

Negatiivsed omadused

• Võib esineda kaalutõusu.
  
• Võib esineda ebaregulaarset ja prognoosimatut vereeritust.
  
• Võib esineda kas suurenenud või vähenenud veritsust menstruatsiooni ajal. Samuti võib esineda menstruatsiooni ära jäämist.
  

Implantaat

Tegemist on nahaaluse implantaadiga, mis kujutab endast väikest pulka, mis paigaldatakse naise naha alla spetsiaalse püstoli abil. Peale paigaldamist imbub pidevalt kindlas hulgas etonogestreeli vereringesse. Antud vahend on mõeldud 18-40-aastastele naistele, seda ainult sellisel põhjusel, et puuduvad kliinilised uuringud nii alla 18aastaste kui ka üle 40aastaste naiste puhul. Paljudes maades on selliste tänapäevaste pikatoimeliste vahendite levik välja tõrjumas naiste steriliseerimist kui ühte rasestumisvastast meetodit. Nimelt on teada, et suur osa steriliseerimist soovinud inimesi muudab aja jooksul meelt. Kuna implantaadi puhul ei olene selle kasutamine kasutaja hoolsuses, on vahendi tõhusus praktiliselt sajaprotsendiline. ( Velsker , 2014)

Positiivne omadused

• Implantaat võib jääda naha alla kuni kolmeks aastaks.
  
• Vahend sobib nii sünnitanud kui ka mitte sünnitanud naiste puhul.
  
• Sobib naistele, kes toidavad rinnaga.
  
• Sobib neile naistele, kelle puhul on muud rasestumisvastased vahendid just suure östrogeeni sisalduse tõttu vastunäidustatud.
  
• Peale implantaadi eemaldamist taastub viljakus paari nädalaga.
  
• Implantaati võivad kasutada ka naised kelle kehamassiindeks on suurem kui 30. (Velsker, 2014)
  

Negatiivsed omadused

• Et implantaati uuesti kätte saada, peab nahka tuimestama ja seejärel tegema mõne millimeetrise sisselõike nahka.
  
• Võib esineda ebaregulaarset veritsust tavapärase menstruatsiooni asemel.
  
• Vastunäidustuseks etonogestreeliga implantaadi paigaldamisele on rinnavähk, äge süvaveenide tromboos, südamelihase infarkt, ajuinsult , raskekujuline auraga migreen, maksatsirroos ja maksavähk. (Velsker, 2014)
  

Kontraseptsiooni müüdid

Interneti avarustes leidub igasugust infot rasestumisvastaste vahendite kohta. Sageli kui noor inimene, kes on alles kogenematu otsib inernetist erinevate rasestumisvastaste vahendite kohta infot võib ta pahaaimamatult sattuda ka väärate või siis poolenist tõeste väidete otsa.
Kas hormonaalsed kontratseptiivid põhjustavad kehakaalu tõusu?
Vale oleks väita, et selline mure on tulnud ei kusagilt. Tõepoolest, iseäranis vanema põlvkonna kõrge östrogeeni sisaldusega pillid põhjustasid mõnedel naistel teataval määral kehakaalu tõusu, kuid Eestis selliseid pille enam ei turustata. Lisaks on kaks absoluutselt erinevat põhjust, mis viivad kiirema või aeglasema kehakaalu tõusuni. (Bayer, 2014)
Kas hormonaalsed kontratseptiivid vähendavad viljakust?
Selline küsimus võib olla tingitud puudulikest teadmistest naise menstruatsioonitsükli füsioloogia kohta. Näiteks pärast hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise lõpetamist ei pruugi menstruatsioon alata õigeaegselt st. iga kuu tagant. Tsükkel võis olla regulaarne hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisel, kuid muutuda ebaregulaarseks pärast manustamise katkestamist ning naine pole võimeline rasestuma. Pealegi on 30 – 40 aastastel naistel väiksemad võimalused rasestuda (kuna fertiilsus langeb koos vanusega)9. Kõike seda on interpreteeritud kui viljakuse vähenemist kontratseptiivide kasutamise tõttu, kuid see pole tõsi. (Bayer, 2014)
Kas kontratseptiivide kasutamise ajal organism harjub sünteetiliste hormoonidega ja pärast kontratseptsiooni lõpetamist pole võimeline ise hormoone produtseerima?
Sellise küsimuse põhjuseks võivad olla juhtumid, kus mõnedel naistel ei esine loomulikku menstruatsiooni lühema või pikema perioodi jooksul pärast kontratseptiivide võtmise lõpetamist. Lisaks võidakse väljendeid, mida kasutatakse hormonaalse kontratseptsiooni selgitamisel , nagu „munasarjade tegevuse ja ovulatsiooni pärssimine” valesti interpreteerida ja mõista kui munasarjade täielikku „väljalülitust”, mis pole loomulikult õige. (Bayer, 2014)
Kas hormonaalsed kontratseptiivid võivad põhjustada aknet ja liigset karvakasvu?
Kõige esimeste kontratseptiivsete pillide progestiinsel komponendil olid nii kehaomase progesterooni kui ka meessuguhormooni androgeenile iseloomulikud omadused. Viimase omaduse tõttu esines neid pille manustavatel naistel tõesti liigne karvakasv, soovimatu akne moodustumine ja naharasusus. Tänapäeval sellist progestiinset komponenti endam rasestumisvastastes pillides ei kasutata ning lisaks on tänapäevastel pillidel hormoonide sisaldus palju väiksem võrreldes varem kasutuses olnutega. (Bayer, 2014)
Kas hormonaalsete kontratseptiivide pikemaajalisel kasutamisel on vajalik teha pause?
See küsimus on väga tihedalt seotud väärarusaamaga, mille kohaselt inimese keha harjub sünteetiliste hormoonidega ja lakkab ise  hormoone tootmast. Selline väärarusaam tekkis mõned aastakümned tagasi, kui kasutati kõrge hormoonisisaldusega pille. Pärast selliste pillide manustamise katkestamist, tuli naisel päris kaua oodata loomuliku menstruatsiooni algust; see võis muuta pausi vajalikkuse populaarseks st. oodata kuni algab loomulik menstruaaltsükkel ja olla kindel, et „kõik on korras”. Tõenäoliselt oli eesmärgiks suurem turvalisus, organismile ja munasarjadele anti võimalus hormoonidest "puhastuda" ja " taastuda ". Põhjuseks oli ainult psühholoogiline kindlustunne. (Bayer, 2014)
Kas kontratseptiivid avaldavad negatiivset mõju naise libiidole?
Libiido sõltub paljudest sotsiaalsetest, psühholoogilistest ja kehalistest faktoritest. Kontratseptiivsete vahendite kasutamine on kõige konkreetsem ja kergesti „määratav” faktor ning seetõttu on nende mõju tihti ülehinnatud. (Bayer, 2014)
Kas hormonaalseid kontratseptiive võivad kasutada ka teisemelised tüdrukud?
Sellise müüdi üheks põhjuseks võib olla vale mõtlemine, et kontratseptsiooni kasutamine võib negatiivselt mõjutada naise viljakust ja tervist tulevikus. Nii see pole ja veelgi enam - kahju, mida põhjustab soovimatu rasedus teismelise tervisele, on kindlasti suurem. Seetõttu soovitatakse teismelistel hoiduda varajasest ja sporaadilisest seksuaalsest aktiivsusest, ja kui nad alustavad regulaarset suguelu , tuleb kasutada kontratseptiivseid pille, mis pakuvad usaldusväärset kaitset soovimatu raseduse eest. (Bayer, 2014)
Kas kontratseptiivse plaastri või vaginaalrõnga kasutamine "koormab" maksa vähem?
See küsimus võis tekkida vale arusaamise tõttu väitest, mille kohaselt kontratseptiivse plaastri ja vaginaalrõnga kasutamine aitab "mööduda maksast". Ka kontratseptiivses plaastris ja vaginaalrõngas olevad hormoonid imenduvad organismi, sest muidu need vahendid ei toimiks. Organismi imendunud hormoonid töödeldakse maksas - seega on vale väita, et kontratseptiivse plaastri või vaginaalrõnga kasutamine "koormab" maksa vähem. (Bayer, 2014)
Kas kontratseptiivseid pille tuleb manustada iga päev täpselt samal ajal?
Pilli manustamine kindlal ajal aitab kergemini vältida selle unustamist. Sarnane hommikuse ärkamisega, mis on päris lihtne, kui teete seda alati samal ajal. Lõpptulemusena ei nõua see tegevus enam mingeid lisapingutusi. Pillide igapäevasel manustamisel võib hilineda kuni 12 tundi - sel juhul säilib veel pilli rasestumisvastane toime. Siiski pole mõttekas seda teadmist kuritarvitada, vaid proovida meeles pidada pillide võtmist iga päev samal ajal, sidudes selle mingi kindla tegevusega päevas. (Bayer, 2014)
Kas kontratseptiivsed pillid tekitavd vähki?
Kasvajad kuuluvad tänapäevalgi hirmutavate haiguste hulka. Massimeedia teatab pidevalt vähijuhtude kasvavast arvust ja halvad uudised levivad märksa kiiremini, kui uudised uutest vähiravimitest ja moodsast tehnoloogiast nende haiguste varajase diagnostika ja ravi vallas, mis võib aidata patsiendil täielikult paraneda. Regulaarne kontroll ning õigeaegne avastamine võivad vältida paljude vähijuhtumite korral kõige halvemat isegi juhul, kui esialgsed tulemused ja prognoos ei ole kõige optimistlikumad. Uuringud kinnitavad, et naistel, kes kasutavad kontratseptiivseid pille, väheneb oluliselt risk haigestuda munasarja- ja emakavähki. (Bayer, 2014)
Kas kontratseptiivsetel pillidel on palju kõrvaltoimeid?
Paljud naised jagavad oma kogemusi kontratseptiivsete meetodite vallas sõbrannadega ja töökaaslastega. Väga sageli keskendutakse nende mõttevahetuste käigus teemadele, mis põhjustavad kõige suuremat muret – kõrvaltoimed, ja just need, mis olid ootamatud peale kontratseptiivse vahendi kasutamise algust. Detailne informatsioon ravimikarbis võib samuti avaldada mõju, kuna infolehel on detailselt kirjas naistel esinenud kõrvaltoimed ja nende sagedus. Kuid „süüd” ühe või teise kõrvaltoime pärast ei saa ajada kontratseptiivse vahendi kasutamise kaela. Naised üldjuhul eksivad, kui pärast infolehe lugemist kiirustavad „diagnoosima endal” kõiki selles mainitud teistel kasutajatel esinenud kõrvaltoimeid. (Bayer, 2014)
Millised on kontratseptiivse plaastri ja vaginaalrõnga soovimatud kõrvaltoimed?
Vale oleks mõelda, et uuematel hormonaalse kontratseptsiooni ravimvormidel on võrreldes pillidega rohkem eeliseid . Kontratseptiivses vaginaalrõngas ja eriti plaastris sisalduvad hormoonid on omadustelt väga sarnased vanema põlvkonna kontratseptiivsete pillide hormoonidega. seetõttu võib oodata ka sarnaseid kõrvaltoimeid - akne, rindade hellus, peavalu. Plaastril ja rõngal võib esineda lisaks selliseid soovimatuid kõrvaltoimeid, mis pole omased teistele kontratseptiivsetele vahenditele. Näiteks plaastri kasutamine võib põhjustada nahakihelust, -ärritust, -punetust, isegi allergilist reaktsiooni või nahapõletikku manustamiskohal (eriti pärast päevitamist või solaariumi külastamist). Seetõttu on vajalik muuta plaastri asukohta iga kord. Kontratseptiivne rõngas, mis jääb tuppe 3 nädalaks, võib põhjustada tupepõletikku või soodustada liigset emakakaela lima teket. (Bayer, 2014)
Kas kontratseptiivid võivad põhjustada lapsel kaasasündinud väärarenguid?
Hirm, mida inimesed tunnevad oma järglaste tervise pärast, on väga loomulik. Miks sünnivad tervetel vanematel mõnikord kaasasündinud väärarenguga lapsed? Mis määrab ühe või teise väärarengu tekke? Millal, kas enne või raseduse ajal, hakkab see väärarengut põhjustav faktor tööle? Kuidas vältida väärarenguid? Kõigile nendele küsimustele ei saa keegi anda kindlat ja hästi põhjendatud vastust. Väärarenguid võivad võrdselt põhjustada nii suitsetamine , liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas, või hoopis kõik need põhjused koos kombineerituna. Keegi ei saa öelda midagi täpsemat.

Kasutatud kirjandus

Bayer, O. (23. 10 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 5. 11 2014. a., allikas http://www.meelespea.net/ee/kontratseptsioon/meetodid/1
Bayer, O. (23. 10 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 5. 11 2014. a., allikas http://www.meelespea.net/ee/kontratseptsioon/meetodid/4
Bayer, O. (23. 10 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 5. 11 2014. a., allikas http://www.meelespea.net/ee/kontratseptsioon/meetodid/2
Bayer, O. (23. 10 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 5. 11 2014. a., allikas http://www.meelespea.net/ee/kontratseptsioon/meetodid/2
Bayer, O. (23. 10 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 6. 11 2014. a., allikas http://www.meelespea.net/ee/kontratseptsioon/meetodid/3
Bayer, O. (23. 10 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 6. 11 2014. a., allikas http://www.meelespea.net/ee/kontratseptsioon/meetodid/5
Bayer, O. (23. 10 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 6. 11 2014. a., allikas http://www.meelespea.net/ee/kontratseptsioon/muudid
Eesti Seksuaaltervise Liit. (11. 1 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 6. 11 2014. a., allikas http://www.estl.ee/17385#4
Liit, E. S. (2006). Kasutamise kuupäev: 05. 11 2014. a., allikas http://www.amor.ee/amor.ee/Rasestumisvastased_meetodid#PIllid , plaaster ja tuperõngas
Part, K., & Laanpere, M. (2013). Kasutamise kuupäev: 6. 11 2014. a., allikas http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29445/depoosst.html
Sinu Elu. (2008). Kasutamise kuupäev: 5. 11 2014. a., allikas http://www.meelespea.net/files/YourContraceptionGuide.pdf
Velsker, L. (9. 7 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 6. 11 2014. a., allikas http://tervis.postimees.ee/2851181/eestisse-joudis-rasestumisvastane-nahaalune-implantaat