Haapsalu Gümnaasium MÄLESTUSTE MÄLESTUS Uurimistöö Eva Liisa Saag 11. b klass Juhendaja õpetaja Taimi Vilta Haapsalu 2011 SISSEJUHATUS Tsiteerigem romaani ,,Tõde ja õigus viienda osa lõppu: ,,Nõnda jäi Indrek üksi kääksuva kaanega kirstu juurde, millel pidi olema veel Vargamäe Krõõda aegne lõhn. Indrek polnud kunagi seda Krõõta näinud, sest ta suri enne, kui Indrek sündis, aga tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada. Ju...
mõelnud. Suurim häda ongi nende lugudega, kust paistab selgelt silma, et on vaja ,,kirjult ja kiiresti"... sest välise efektiga, ilma refleksiivsuseta, ei teki printsiipi. Printsiip tekib siis, kui on tajutav see refleksiivus, mis on toimunud, ning on näha konstruktsioon. Printsiip on see, kuidas refleksiivus kajastub konstruktsioonis. Alati peab mõtlema sellele, et meie tekstidest on näha see, kuidas me mõtleme, kui me oma lugu esitame. Diskursiivsus On see printsiip, kuidas ,,mina" asjadele läheneb. Tegelikult elame me kõik vägagi samas diskursiivsuses, st me läheneme asjadele paljuski samamoodi, tõlgendame samamoodi ning meie hoiakud on sarnased, kui me midagi kogeme. Diskursiivsus on pidevalt muutuv ja muutub koos ühiskonna muutustega. Diskursiivsus on mõtteviis, mis peegeldub mingis sõnas või pildis, mille me endast välja anname
spektrit ning mille näit, eeldusel et riist on korras, oleks ühesuguste signaali tunnuste korral alati ühesugune. Näiteks kaks sama sagedusega heli võivad vahel olla eri kõrgusega. Ilmselt sel põhjusel arvabki hulk tehnilise mõttelaadiga inimesi, et taju on subjektiivne. Tegelikult on tajul omad seaduspärasused, vahel pisut salapärased. Põhimõtteliselt on see, mida me tajume, niisama konkreetne ja objektiivne kui see, mida me mõtleme. Tajutav helivaljus on ilmselt tihedalt seotud amplituudiga. Sellesama amplituudi muutmine paneb vahetult võnkuma kõrva trumminaha, ning väga raske on ette kujutada, kuidas inimene imepisikesi trumminaha võnkumisi tajub kuristavalt valju helina. Inimkõrva suutlikkus helisi vastu võtta on tõepoolest hämmastav. Kõige valjema heli amplituud, mida inimene tajub, ilma et sellega kaasneks valuaistingut on umbes kümme miljonit korda suurem kui kõige vaiksema tajuva heli amplituud
REFERAAT Anne-Liis Tänav 11 a. klass Abielulahutus ja lahutusjärgne adaptsioon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Lahkuminek ja abielulahutus 2.1 Mis viib abielu lahutuseni 2.2 Lahutuse etapid 3. Elu pärast lahutust 3.1 Tunded pärast lahutust 3.1.1 Naised & Mehed 3.1.2 Lapsed 3.2 Kuidas edasi minna 4. Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus/materjalid 1.Sissejuhatus Inimestevahelised suhted on alati keerulised. Olgu nendeks siis sõprussuhted, vanema ja lapse vahelised suhted või partnerlussuhted. Aga just suhted võimaldavad tunda paljusid võrratuid tundeid nagu sõprustunne , usaldus, armastus. Igal asjal on aga kaks poolt , üks hea ja üks halb . Sõprusele võib järgneda reetmine, usaldusele petmine ja armastuse viha. Nii on elu täis pidupäevi ja kriise. Üks raskemini läbielatav kriis peres on vanemate lahkuminek. See mõjutab kõiki:vanemaid, lapsi, sõpru,sugulasi. Vahest võib abielu võrre...
Eesti on küll osa Euroopast, kuid asub külg külje kõrval ida riikidega ning tihti liigitatakse meid nende koosseisu. Eestlaste jaoks on see väga ebameeldiv. Kui tuleb juttu sellest, kuidas me olime osa Nõukogude Liidust, siis inimesed ei räägi sellest eriti meeleldi ning see tekitab pingeid. Seega me üritame oma mineviku oma eludest välja tõrjuda ning pigem unustada. Eestlased üritavad olla hästi „Euroopalikud“ ja modernsed. Me ise mõtleme kõige rohkem oma mineviku üle ning keegi teine sellest ei mõtle, kuigi me arvame vastupidist. Silmatorkav tarbimine on see, kui inimesed kipuvad ostma luksuskaupu ning eksponeerivad neid ehk siis võib ka öelda et eputavad. Inimesed arvavad tihti, et kallite kaupade omamine peegeldab nende jõukust ühiskonnas. Tihti ostetakse ka võltsinguid, kuna see aitab parandada neil oma sotsiaalset staatust ning varjata majanduslikult rasket elu. Ühesõnaga üritatakse varjata oma halba seisu
põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija jumal ehk causa movens b) ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima 2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm) Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav üksnes kõrgeimana kõigist olenditest. Kui tal poleks tõelisuset, eksistentsi, reaaalsust, siis see oleks puudus. Seetõttu mõtleme olendile, kes eksisteerib, Jumal peab olemas olema, eksisteervia olendina 3.Eskataloogiline ajalooline jumalatõestus (Descartes, Barth) a) kõigi rahvaste kultuuride ja religioonide juured eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumud ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus, ainus mõeldav põhjus Ju olemasolu. Leiame ju idee oma teadvusest b) on olemas ajalootahte, mis on seletatavad üksnes ju tahte tagajärgedele,. Nt teatud rahvaste välja valimine
koletis." (Manley Hall) · ,,Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on · ,,Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" ainsad, mida me vajame." (Oscar Wilde) (Kofutsius) · ,,Me kõik oleme erandjuhtumid." (Albert Camus) · ,,Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja · ,,Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme ise avastada." (Paolo Coelho) peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." (A. · ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve Schopenhauer) elu, et õppida vaikima." -E.Hemingway · ,,Meedia on sõna, mis on hakanud tähistama halba · ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid ajakirjandust." (Graham Greene)
et tegelikult ei ole; kui et elan nii, et Jumalat ei ole olemas ja surres saan teada, et tegelikult ikkagi on." (Albert Camus) · ,,Ma vihkan kirglikult mõtet olla asja ,,sees". Minu arvates peaks kunstnik olema alati oma ajastust väljas." (Orson Welles) · ,,Me elame ajajärgul, mil ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame." (Oscar Wilde) · ,,Me kõik oleme erandjuhtumid." (Albert Camus) · ,,Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole." (A. Schopenhauer) · ,,Meedia on sõna, mis on hakanud tähistama halba ajakirjandust." (Graham Greene) · ,,Mehed, kohtadele! Sealt tuleb keegi, kes tahab meiega arutleda!" (Ashleigh Brilliant) · ,,Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." (Marcus Aurelius) · ,,Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele lähemal kui meie endi omad." (La Rochefoucauld)
Miks Sokrates ei põhene vanglast, vaid jääb ootama mürgikarikat? Kuna nii on vooruslik ja Sokrates tahab elada vooruslikult. Lõpp-põhjus viitab sellele, mille pärast midagi tehakse või millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Sellel asjal on oma aineline koostis ja oma sisemine olemus. Miski käivitab muutuse;miski määrab tulemuse, mis muutuse käigus tekib. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Aristoteles arvab, et iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise
1.Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritava objekti poolest. Iga teadus kirjeldab, seletab, prognoosib ja muudab inimese käitumist 2.Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teadusliku psühholoogia alguseks on 1879, kui W.Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimis meetodidel ka andmeid on võimalik kontrollida. 3.Psühholoogia def- Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib, vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus mis käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme 4.Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajajaks on Wilhelm Wundt (16. august 1832 31. august 1920 )ta rajas 1879. aastal Leipzigi ülikooli ajuurde esimese psühholoogiliste uuringute labori. 5.Psühholoogia tereetilised suunad, edindajad, põhikontseptsioonid- ( Kokku viima ) 1.Psühhodünaamiline (e psühhoanalüüs)psühholoogia-Sigmund Fre...
Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult r...
See andis võimaluse vanu tutvusi ning klassikaaslasi üles leida, mis omakorda päädis vastavate gruppide loomisega. Facebookis on üsna vähesed jätnud endale vabaduse oma pärisnime asemel hüüdnime kasutada. Rohkemad kasutavad sellist varianti, et avalikustavad oma eesnime ent jätavad perekonnanime saladuseks. Mida kaugemale selline teguviis areneb, seda usaldusväärsemaks saab selliseid saite pidada. Ent kõhedaks võtab see, kui mõtleme, millist hulka isiklikku infot sellised saidid meie kohta omavad. Seda enam, kui kasutame vabatahtlikult oma pärisnime ning lisame oma kontole elukoha ning telefoninumbri. Peale selle, et see on võimalikuks turvaprobleemiks meile endile, on sellist infot võimalik ka virtuaalselt ära kasutada. [6] [7] [8] Kui tõepäraselt siis oma virtuaalse identiteedi õigupoolest looma peakski? Mida ausam ja oma tõelisi andmeid paljastavam olla, seda suurem vastutus tuleb ka võtta. Kuid kas saame aru
peamõte ning luuletaja sõnum. 1) Nõmme – linnake Tallinna lähedal (lk 14) Teema: Tähendusetus suures universumis ja võlukunsti puudulikus. Peamõte: Autor mõtiskleb, et kui väike on ta võimsa universumi ees ja kuidas ei ole elus mitte midagi enamat – ei gnoome, ei haldjaid, ei mingit võlukunsti. Sõnum: Me oleme maailmas tegelikult nii väikesed ja see paneb meid mõtlema kõigele tühjusele, mida me enda sees tunneme. Aga neid mõtteid me mõtleme ainult natuke aega, sest kohe liigub mõte lihtsamatele asjadele, nn on luuletuse lõpus kirjutatud nii: „Olin Nõmmel sel augustiööl, kuigi mõte liikus ikka ja jälle Nõmmele. Seal on kõik koos. Seal on kõik koos olnud.“ See luuletus tekitab mulle natuke nostalgilisi tundeid, kuna teema on mulle väga tuttav. Suveöö, tähed paistavad ja olen ihuüksi, ainult koos oma mõtetega. Ma usun, et Juhan kirjutas selle luuletuse, ise meenutades samasugust momenti.
Mu keha vajub sügavasse, pehmesse, sooja unne... Üheksa levinumat unenäo teemat on: Lendamine, kus see näitab midagi nägija ambitsioonide kohta. Ronimine, see unenägu on samuti seotud ambitsioonidega. Kukkumine, see unenägu on seotud ebaõnnestumise kartusega. Põgenemine see on üks kõige sagedamini esinevaid teemasid, mida näevad igas vanuses inimesed. Seda tüüpi unenäod peegeldavad meie hirme ja pingeid, mida me tunneme või millest mõtleme ärkveloleku ajal. Reisimine, see unenägu räägib meie edusammudest. Vesi tähendab unenäos meie tundeid ja emotsioone. Piinlikkus, see unenägudeliik paljastab sinu hirmu teha end naeruväärseks ärkveloleku ajal. Surm, mis tegelikult pole nii halvaendeline kui paistab. Unenäod suremisest ennustavad tavaliselt, et sinu elus toimuvad peagi suured muudatused. Hilinemise unenäod näitavad, et me kardame ebaõnnestumist ja muretseme sellepärast, et
Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärtuste all? Tooge näiteid. Kas ja kuidas objektil /kunstiteosel on võime panna tundma naudingut või meelepaha. Ja mis osad pakuvad meile naudingut. Nt Eesti maastiku esteetiline väärtus. maastiku ilu, maastiku mitmekesisus, maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatud ilme, vaheldusrikas, dramaatiline või huvitav reljeef Mis on kuldlõige? Tooge näiteid selle kasutusest.
vahendamisel. 1.2 Sotsiaaltöö sotsiaalsetel juhtudel Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks. Vägivalda jätkuvalt seadustatakse ja ratsionaliseeritakse. Kui vägivald on suunatud nõrkadele ja kaitsetutele, toob see kaasa sotsiaalsed hädaolukorrad, milledel on märkimisväärsed meditsiinilised mõõtmed. Sotsiaalse hädaolukorra all me mõtleme laste väärkohtlemise juhtumeid perevägivalda, eakate väärkohtlemist ja vägistamist. Need on alati esinenud ambulatoorse eriarstiabi üksustes, eriti vältimatu abi osakondades ja keskustes. Mõnikord on väärkohtlemise ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida. Arstid ja õed on üldiselt üsna head kehalise väärkohtlemise märkajad. Kergesti saab avastada füüsilise hooletussejätmise lastel ja laste seksuaalset kuritarvitamist. Raskemini on avastatav pere
võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest.
Hüponüüm e alammõiste (pargipink kui istme kategooria osa) Hüperonüüm ehk ülemmõiste (iste tool) Lisaks konkreetsetele objektidele ka nt tegevusi, seisundid ja omadused: jooks, õnn METAFOORITEOORIA George Lakoff, Mark Johnson 1980. Metaphors We Live By. Chicago. UCP eesti keeles: ,,Metafoorid, mille järgi me elame" (2011) Metafoorsus ei ole keele vaid mõtlemise omadus! Koolis kontekstis metafoor kõnekujund Mitte keel ei ole see, milles esineb metafoor, vaid me mõtleme metafoorselt. Mõtleme abstraktsemaid asju konkreetsematega. ÜLEKANDED E ,,MAPPINGUD" Kujundskeemid ARMASTUS ON TEEKOND (suhted on tupikus, teed viivad lahku, ühine elutee), Teelised armastajad Sõiduvahend suhe jne AEG ON RAHA (säästa aega, hoia aega kokku, ära raiska aega), HEA ON ÜLES (emotsioonid tõusid taevasse, hõljus pilvedes) jne METAFOORIDE NÄITEID Kategooria mõiste metafoorsusest kategooriat mõistetakse metafoorelt
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IM...
Ma ütleks koguni, et rohkem vajalik, sest tervis on enam väärt kui õppimine." "Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuoleku taseme." (Kaldmäe&Piisang, 2003). Hariduse sisu on püütud mitmel moel määratleda, ja me oleme oma ametlikes dokumentides vastu võtnud määratluse, et haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide kogu ja siis veel üht-teist sinna juurde. Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda mitte üksi ühiskonnas laiemalt, vaid ka meie haridusasutustes, kes justnagu oleksid kutsutud ja seatud mõistma seda, mil määral kehalise hariduse osa on osa haridusest kui tervikust. ( Aaviksoo, 2001). Liikumisharrastuse osatähtsusele laste hulgas tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks
Niisamuti oli meil Tallinnas enda klaasivabrik, kust kogu Eesti ja ka lähimad naabrid said varustatud meie endi ilusate nõudega. Nüüd 2000ndatel aastatel pole see enam mitte mõeldav, vabrikud on suletud ja inimesed on jäänud tööta ja seoses sellega on pidanud ümber õppima muu eriala. See nüüd otseselt ei tähenda, et ümberõppimine oleks halb tegevus. Vägagi tervitatav on mitu erinevat kõrgharidust ja rakendusliku kõrgharidust. Samas kui me mõtleme nüüd väljarände peale ja sellele, et Eesti rahvastik aina vananeb, oleks hea just nüüd võtta ette see otsustav samm kas infoühiskond või tööstusühiskond. Mida enam me ootame, seda enam surevad senised teadmistega inimesed ja pole kedagi, kes koolitaks piisaval tasemel. Kuigi jah, siin kohal tuleb mõelda ka sellele, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja seoses sellega on tulnud igasuguseid erinevaid määruseid ja erinevaid vorme, kuidas mis peaks toimima.
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Defineeri ( )sotsioloogia kui teadus SOTSIOLOOGIA ON TEADUS, MIS UURIB ÜHISKONDA SELLE AMETLIKU KORRALDUSE ASPEKTI OLEMUSES JA TALITLEMISE SEADUSPÄRASUSTES. Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia de...
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõ...
teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele Morris Weitz sai tuntuks väitega, et kunsti ei ole võimalik defineerida, sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. • Sapir-whorffi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb. Ühesõnaga meie keel määrab selle kuidas me mõtleme. On tugev versioon, kus keel määrab ning nõrk versioon, kus keel mõjutab ja suunab mõtlemisprotsesse. • Ideoloogia marxistlikus kontekstis- Sotsiaaldemokraatlike parteide tegeuvs riikides, millele on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega.
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
ligikaudu iga 10-15 sekundi järel. Kuigi prooton ei esine vesilahuses kunagi H+ kujul piisab praktilisteks rakendusteks ka ionisatsiooni vaatlemisest lihtsustatud kujul. Enamasti on täiesti piisav kui kirjutame vee ionisatsiooni üles järgmiselt: H2O H+ + OH- (3.2) Siin on soovitav siiski meeles pidada, et vesilahuses ei ole prooton kunagi eraldiseisev vaid kui me räägime prootonist vesilahuses, siis me mõtleme hüdreeritud prootonit. Eeltoodud tasakaal on kirjeldatav tasakaalukonstandi K abil: K = [H+][OH-]/[H2O] (3.3) Vee kontsentratsioon on alati ligikaudu konstantne suurus, ligikaudu 55,6 M. Meenutame, et molaarne kontsentratsioon on aine moolide arv ühes liitris lahuses (mol/l ehk M). Kuna vee molaarmass on 18 g/mol ja tihedus ca 1000 g/l, siis on ühes liitris ehk 1000 grammis 1000/18 =
vormist. Sisemine struktuur – kuidas noodid on järjestatud jnejne, vorm on suurem üksus, nt ballaad LÄHTUMINE STRUKTUURIST, MITTE VORMIST! Uurib noote ja pause üksikult, mitte sonaati ennast Strukturalism üritab olla subjektiivne, ei usalda keelt. Ameerika strukturalism uurib keele struktuuri indiaanlaste põhjal. Peamine väide on, et kõik keeled on olemuselt võrdselt ning, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus. Sapiri järgi: Keel loob oma maailma, determineerib selle, kuidas me mõtleme. Keel loob oma maailma, mitte ei peegelda seda. Keel determineerib selle, kuidas me kõneleme, mõtleme ja mõistame maailma. Sõnavara peegeldab meie kogemust – asjad, millega me kokku puutume, on saanud sõnavaras oma koha. Nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade kadumise. Sapir räägib ka seksistlikest keeltest; samuti räägib ta ka, et ütleme liiga palju (poiss jookseb – topeltainsus). Worf – tuul puhub: miks ei ütleb, et tuulendab? Uurisid
teie olete väljas esmakordselt ja eelkõige vaatlete meteoore, mitte aga pilvede liikumist. Selle asemel, et üles märkida iga muutus, püüdke hinnata keskmist varjutatuse astet iga 10 15 minuti kohta seni, kuni pilved on kadunud või te katkestate vaatluse. Märkige pilvede ilmumisaeg ja keskmistege varjutatud osa protsenti kuni pilt muutub oluliselt. Esmapilgul näib see meetod kõlbavat suvalise varjutusastme korral. Aga mõtleme sammu edasi. Kujutage, et pilvedes on auk raadiusega 40°. Kui vaatleme meteoore selles pilveaugus, on vaateväli kaetud 50% ulatuses. Soovides saada meteooride arvu avatud välja korral, peaksime loendatud meteooride arvu korrutama kahega. Tegelikult näeme inimsilma iseärasuste tõttu enamuse meteoore just vaatevälja keskel. Meie juhul jääb seetõttu nägemata mitte 50, vaid ainult 10% võimalikest meteooridest. Näide on küll kunstlik, aga sarnaseid
endastmõistetavana nagu ta on. Võime hämmelduda on siiski eelduseks kogu loovale kunstile ja teadusele. Prantsuse matemaatik Raymond Poincare on sõnastanud seda kord väga tabavalt: "Teaduslik geniaalsus on võime, lasta end üllatada." Suur hulk teaduslikke avastusi on just tänu sellele toimunud. ... Teine eeldus (audentseks eluks) on võime konsentreeruda. See on meie lääne kultuuris haruldus. Me oleme alati hõivatud, kuid siiski ilma konsentratsioonita. Kui me midagi teeme, siis mõtleme me juba järgnevale... Me teeme võimalikult palju asju üheaegselt. Me sööme hommikust, loeme lehte ja kuulame raadiot, ja võib olla vestleme veel seejuures oma naise ja lastega. Me teeme viite asja üheaegselt, ja me ei tee ühtegi neist õieti.; "ei" tähendab seda, mis oleks meie jõudude väljendus.... Enamus inimesi elab minevikus või tulevikus. Minevikku ja tulevikku pole aga olemas reaalsete kogemustena. On olemas vaid nüüd ja praegu.
südamesse, tema hinge, kuna seal võib tavaliselt vastus end peita. Enesetapjate nimekirja võib lisanduda ka neid, kellel on elu mõte olemas. Neil on käsil mingi projekt või idee, neil on olemas kindel tegevusplaan, mis on nende elust tähtsaim. Kui nad saavutavad selle, siis nad tapavad endid, kuna neil ei ole enam midagi tähtsat, mis neid elus hoiaks. Absurdi müürid. Absurd on kõikjal meie ümber. Kõik, mis me teeme, kõik, mida me mõtleme, kõik, millest me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma.
alluvad nad siiski muutustele (1). 8 2. MILLE POOLEST ERINEB BUDISM TEISTEST USUNDITEST? Erinevalt paljudest teistest religioonidest ei eksisteeri budismis isikustatud jumalat. Ta ei ole selles religioonis isegi mitte kuidagi inimese sarnane - pigem on jumal lihtsalt tõe sünonüüm või siis meeleseisund (2). Buddha õpetussõnad: 1)Me oleme, mis me mõtleme 2)Kõik mis me oleme, tõuseb koos meie mõtetega 3)Enda mõtetega me loome maailma Buddha ei ole jumal, vaid inimene, kes saavutas valgustatuse ehk seisundi, mil inimene näeb ja mõistab tõde. Teoorias võib meist igaüks Buddhaks saada (2). Teiseks, kuna budismis ei eksisteeri jumalat isikustatud kujul, siis ei eksisteeri selles ka käskude-keeldude kogumit. Kõik valgustatus olekus kogetud tõed, mis Buddha vahendusel inimesteni jõuavad, on soovituslikud
Generatiivses grammatikas genereeritakse ehk luuakse lauseid alateadlikult protseduuride abil (reeglid, toimingud), mis on osa meie kognitiivsest võimest. Keele generatiivne grammatika genereerib selle keele kõik grammatiliselt korrektsed laused ja mitte ühtegi mittekorrektset lauset. Generatiivse grammatika eesmärk on teada saada, mida me alateadlikult oma keele süntaksist teame. Keel mängib kognitiivses mõtlemises olulist rolli, mõjutades seda, kuidas me mõtleme. Deduktiivne lähenemine transformatoorse analüüsi osa (deduktsioon), pindstruktuuri leidmise osa, kus kasutatakse transformatsioonireegleid Keelepädevus ehk keelevõime ehk i-keel (Chomsky) on sisemine keel, osa inimese ajust. Keelepädevus on alateadlik otsus, mis on kogu aeg olemas, võrreldav hingamise ja emakeele reeglite seletamisega. Keelepädevust ei saa otseselt vaadelda, saab
· iseloomusta oma lille naabreid (teised lilled) 5-6 aastased · arva ära mõistatusi lilledest (siinkohal saab õpetaja ise ka mõistatusi välja mõelda) · mõtle välja ja esita mõistatusi lilledest · kirjelda mõnda lille, teised arvavad ära · mõtle välja jutuke ühest lillest · nimeta üks lill, mille nimes on sinu täht 6-7 aastased · jutusta ,,Mida lilled annavad mesilasele, inimesele?" · mõtleme koos välja luuletuse (Särab päike, kasvab lill.....) · kirjuta kivikestega " aster" jne. 2.3 Matemaatika 3-4 aastased · loenda erinevaid lille sorte (1-3) · leia lillede seast kõige suurem · võrdle astri ja gladiooli pikkust · seisa lillepeenra taha/ette/kõrvale · otsi kollaseid/punaseid lilli 4-5 aastased · leia 4 saialille ja 6 gladiooli, võrdle nende hulki, mida on rohkem, mida vähem · leia kõrgeim lill
Soorituse langus Õnnetuste risk Elukvaliteedi langus Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel Situatsioonide erinev hindame Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus Sotsiaalne toetus Kontroll sündmuste üle Käitumuslik kontroll Tunnetuslik kontroll Informatsiooniline kontroll Retrospektiivne kontroll STRESSORID Abikaasa surm 100 Lahutus 73 Lahku minek 65 Lähedase pereliikme surm 63 Abiellumine 50 Töö kaotamine 47 Pensionile jäämine 45 Rasedus 40 Uue
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene ...
Raha : 1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik Eesmärk : Inimväärne elu, moderne tootmine, stabiilne turg ja kõige kättesaadavus Probleemid : Toodame ja viskame ära; arenguriikide vastu; kallis, ebaõiglane, ebavõrdne ja keskkonnale kahjulik. Kus on vaba turg? Raha raiskamine. Läbi aegade erinevad reformid : Vähem raha kulutada , Kulutada raha teisiti 2014 reform: Uus eelarve uued tuuled , Erinevad mõtted, rohelisemaks ja odavamaks jne , Mõtleme globaalselt Kalanduspoliitika Kes tohib püüda, mida ja kus : Vaalad, hülged, Läänemeri Sisuliselt samad probleemid, kui ÜPP: Liiga palju erinevusi riigiti, suured huvid Mereriikidel omad mured, eriti välisterritooriumitega: Kuidas korraldada püüki rahvusvaheliste vete lähedal Järved-jõed samuti probleem Keskonnapoliitika Eesmärk rohelisem Euroopa: Heitgaasid, Kliimasoojenemine, Keskkondlik ühtsus Probleemid: Kallis, ettevõtlust takistav, Uute riikide probleemid, Erinevad
Kaart sümboliseerib lootust ja ideaale. Kaardil on reeglina kujutatud naine, kes seisab veekogu ääres, karikas käes, millest vesi niriseb maha. Teda ümbritseb maaliline loodus ja tema pea kohal taevas on säravad tähed. Ta näeb, et unistused on täitumas. Täht on lootuse kaart, olgu sellel siis alust või mitte. Täht näitab võimaluste avanemist, inspiratsiooni, unistusi ja tarkust, mis laseb heita pilku kõrgematesse sfääridesse. Ta näitab, et planeerime asju ja mõtleme oma tulevikule. Meie eneseväljendusvõime on hetkel oma kõrgpunktis ning suudame ellu viia ka neid unistusi, mis võivad tunduda esmapilgul teostamatud. Kaart lubab ka õnnelikke juhuseid ja juhatust kõrgemalt poolt, et plaanid paremini õnnestuksid. Täht tähistab ka tervise paranemist, optimismi ja elutahet. Ennustamisel välja tulles võib Tähte vaadata kui positiivset juhuste kokkulangemist, head õnne ja lootuste täitumist. Kaart number XVIII: Kuu
näiteks kontakt, mis on suhtlemise aluseks, (mitoosi), mis sisuliselt tähendab DNA vastupidisel juhul ei toimuks mitte mingit ,,vigastustesse" suremist. kommunikatsiooni. Keelefilosoofiliselt kirjutades 18 Täpsustuseks: NS-5 tootmist ja tegevust juhtis filmi järgi eesti keeles ,,maja", mõtleme teatavat ehitist või tehisintellektide hierarhias kõregim robootika vorm, nimega hoonet, kirjutades jaapani keeles ,,maja - Vicki, mis ei muuda antudjuhul näite üldmõtet. Film originaal " (hääldus: le) on eesti keel es tähendusetu ehk nimega ,,I, robot" (2004) põhineb maailmakuulsa ulmekirjaniku olles eesti keele sees a posteriori teadmiseks. Isaac Asimovi roboti raamatute seerial. I,robot (film), URL 16 =
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles. 3.1 KEHAKEELE VÕLTSIMINE Kehakeele teadlikku võltsimist kasutatakse soodsa mulje loomiseks (nt. tipp - poliitikud ja firmajuhid) Miss Ameerika ning miss Universumi iludusvõistlustel saavad neiud ettevalmistuse liikumiseks, millest peab kiirguma soojust ja siirust. Mida suurema meisterlikkkusega neid signaale saadetakse, seda suuremad on võiduzansid. Kuid väga kaua ei
õpiku tekstileheküljed. Faktid kasvavad välja tegelikust teosest! Iga õpetaja võiks valida nendeks näiteteosteks tööd, mis on talle meelepärased, st pakuvad talle piisavalt huvi ja mille taustaks tal on küllalt materjali. Kui õpetaja leiab ajastufilosoofia ja kunstistiili vahelise tähendusliku seose, mida kunstnik on oma teoses väljendanud õpetajale läbinisti arusaadava ja huvitava kujundi kaudu, on seda seost lihtsam esitada ka õpilastele. Kaasaegne või klassikaline? Kui mõtleme kultuuriloo peale, tundub tarvitusliku ja juhuslikuna kaasaegne kunst ja kujundistik millega puutume iga päev kokku televisiooni interneti, kino ja ajakirjanduse vahendusel, tänaval ja kiiresti vahetuvatel näitustel galeriides. Me ei saa selle väärtuses kindlad olla ning see on kiiresti mööduv. Seevastu muuseumidesse, museaalsetesse kirikutesse ja lossidesse, modernse kunsti kogudesse koondatud ning nii kunstiajaloo
· juhtimislikud ja organisatoorsed eesmärgid · sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid Millised eesmärgid on ettevõtte siseselt. EESMÄRGI saavutamise mastaabi järgi eristatakse DIMENSIOONID NB! ÜTLES, ET KÜSIB EKSAMIL SEDA · piiritletud eesmärgid- täpselt on tase ette antud (eesmärgid peavad olema määratletavad), LK 72 · piiritlemata eesmärgid- kasumi ja käibe maksimeerimine Eesmärgid peaks olema mõõdetavad. Tähtis on see, et eesmärke püstitades mõtleme vahenditele. Analüüsima, millised on vahendid selle eesmärgi realiseerimiseks. Ratsionaalsus printsiip on, et eesmärk ja vahendi on paika pandud. Maksimaalset tulemust minimaalsete vahenditega ei ole võimalik saavutada(maksimaalset tulemust ei saa minimaalsete vahenditega, vahendid on fikseeritud), siis on tegemist irratsionaalsusega. Minimaalprintsiip- eesmärk on fikseeritud ja üritame vahendeid minimeerida, selle saavutamiseks (on eesmärk fikseeritud minimaalsete vahenditega)
tähenda individuaalset aitamistööd. Tähendab tööd inimsetega, kelle võimuses on midagi teha sots probleemidega. Kelle võimuses vastu võtta mingi seadus. tipp bürokraatia ja poliitikud. Enamasti ei pea nõudleja veenma kogu avalikkust/ühiskonda. See on võimatu. Tuleb veenda kedagi, kelle võimuses mingi sotsprogramm käivitada, vastu võtta seadus vm regulatsioon. Luua uus teenus, toetus. Mida teeme, kui töötame sots probleemiga? Kõigepealt tuleb luua sotsprobleemi tüüp. Me mõtleme sotsprobleemidest kasutades selleks valmis olevaid raamistikke. Kikas ütleb sõna ja auditoorium ütleb mõtlemata sõna, mis esimesena tuleb. Prügikastiinimene vaesus, mustus, hais, alko. Sõnad väljendasid tüüpmõtlemist a-sotsiaalist. Sellised tüübid istuvad meil peas. Need istutatud nõudlejate poolt. Kui tahame otsida leevendust probleemile, peame selle probleemi sõnastama. Peeme looma probleemi tüübi ja selle inimestele pähe istutama
Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must". LOOMINGUS ISELOOMULIK: Kirest ja armastusest lähtuvalt kirjutas essee, mida armastus endast kujutab. Jagab armastuse kui tunde neljaks alaliigiks: ainuke tõeline armastus kui kirg;armastus kui iha (ollakse kiindunud armastusse kui objekti, inimene tunneb huvi veel teiste huvide vastu ,füüsiline armastus ,armastus kui edevus Kui me kedagi armastame, siis näeme seda isikut ebaobjektiivsena. St mõtleme ta ise eriliseks ja erakordseks. Mõtleme ise juurde igasuguseid asju. Leiab, et armastus on üks hulluse vorm, aga ainus hullus, sulnis hullus, mis teeb elu elamisväärseks. Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada.
ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must". LOOMINGUS ISELOOMULIK: Kirest ja armastusest lähtuvalt kirjutas essee, mida armastus endast kujutab. Jagab armastuse kui tunde neljaks alaliigiks: ainuke tõeline armastus kui kirg, armastus kui iha (ollakse kiindunud armastusse kui objekti, inimene tunneb huvi veel teiste huvide vastu füüsiline armastus armastus kui edevus Kui me kedagi armastame, siis näeme seda isikut ebaobjektiivsena. St mõtleme ta ise eriliseks ja erakordseks. Mõtleme ise juurde igasuguseid asju. Leiab, et armastus on üks hulluse vorm, aga ainus hullus, sulnis hullus, mis teeb elu elamisväärseks. Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada.
Tekkinud impulsid on seotud vastava sõna või arvuga ning see kodeeritakse, et vajadusel uuesti meelde tuletada ja ära tunda. Kodeeritud impulsid salvestatakse mõneks minutiks lühimällu ning samal ajal otsitakse pikaajalisest mälust sarnast informatsiooni (Adams 2007). Pikaajaline mälu on see osa psüühikast, mis tegeleb teadmiste ja oskuste säilitamisega pikemaks ajaks, osaliselt isegi kogu eluks. Lühiajaline mälu on seotud teadmistega, mille üle me parajasti mõtleme või mida vajame konkreetse probleemi lahendamiseks. Tema ülesandeks on hoida meeles vaimse töö tegemiseks vajalikke teadmisi (Toomela 2002). Lühiajaline mälu suudab hoida vaid piiratud hulka informatsiooni. Kui enam mitte korrata, läheb informatsioon kaduma. Siinkohal on vanemate tegevus osaliste vastete leidmisel ja mälutegevuse arendamisel määrava tähtsusega. Kordamine on väikelastele oluline seoste leidmiseks ja struktureerimiseks
administreerimise tarbeks. Sa võid kasutada Linuxi masinat aastaid ja mitte käsirida puutudagi. Täpselt sama Windowsiga, kuid mitte nii väljapeetult kui Linuxiga. Microsoft püüabki varjutada käsu promti kasutajate eest. Ilma Run i minemata ja käsklust andmata kasutaja isegi ei teaks, et selline käsuliin olemas on. 6. Tsentraliseeritud vs mittekeskse aplikatsiooniga installatsioonil Sellesse punkti jõudmine on sind visanud nagu nõiaringi. Mõtleme selle korra läbi. Linuxil on (peaaegu igal jagajal) tsentraliseeritud keskus, kust sa saad otsida, lisada ja eemaldada tarkvara. Ma räägin kogu paketiga juhtimissüsteemist nagu nt Synaptic. Synapticuga sa saad avada ühe tööriista, otsida aplikatsiooni võo aplikatsioonide gruppi, ja installeerida ilma veebist lisa otsimata rääkimata maksmisest programmi eest. Windowsi keskonnas poel midagi sellist. Windowsiga sa pead teadma, kust leida tarkvara, mida sa tahad installida. Alla laadida
SISSEJUHATUS KULTUURITEOORIASSE 020914 Enda tehtud konspekti saab kasutada eksamil. Väidetavalt MA aine. Walter Benjamin - kirjandusteoreetik, võimalik lugeda ka eesti keeles tema raamatuid. Rein Raud – „Mis on kultuur?“ Strinati – „Sissejuhatus poppkultuuri“ Focault’ Schmidt, Riley „Culture Theory“ 3 põhilist meest: NIETZSCHE, MARX, FREUD. Kultuuri defineerimisel vastandumine kultuuri ja looduse vahel. „Kui me näeme metsas puud kasvamas, siis kas see on kultuur?“ Kultuur on inimtekkeline, inimese poolt loodud, loodus on aga inimesest sõltumata/puutumata. Filosoofiline lähenemine: DESCARTES – 2 eraldi asuvat maailma – res cogitans (atribuudiks mõtlemine) / res extensa (atribuudiks ulatuvus). Tema ideed levisid Valgustusse. Valgustuse üks sisu on just nimelt see, et mõistuse abil me saame looduse seadustest aru. Loodus ei hakka vastu, me saame loovmaailma valitseda. Kellad on looduse vastu suunatud vägivald. Renessanss...
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon)
Kui inimese sõnad ning liigutused ei lange kokku, siis tuleks otsustada liigutustest saadud info kaudu, sest see on tõesem. Samamoodi võib liigutuste kogumit jälgides jõuda otsusele, et üks liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles Mitteverbaalse kommunikatsioon etendab eriti tähtsat osa igasugust liiki läbirääkimistel, olgu see siis tipp-poliitikute kohtumine või müügiagendi tegevus. Juhid ja tipp poliitikud valdavad kehakeele kunsti täiuslikult nii näiteks suutis Bill Clinton, hoolimata talle suunatud tuhandetest kaameratest, valetada enda ja Monika Lewinsky suhete kohta, kuna oli
21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees ,,Sellest, et hea ja kurja ..." ning seostage see renessansi üldiseloomustusega. Montaigne arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Peamisteks vastasteks peab ta surma, vaesust ja valu. See, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu meile talumatuks. Valu kardetakse kui surma tavalist eelkäijat. Meie arvamus asjadest annab neile ka vastava väärtuse. Mõtleme ainult sellele, mis asjade omandamine maksma läheb. Teame küll hinda, aga tegelikku väärtust mitte. Ihnsust ei sünnita puudus, vaid üleküllus. Mida suurem rahakoorem, seda suurem hirmukoorem. Rahul on see, kes usub end rahul olevat. Renessanss on inimloomusesse süvenemise ja selleuurimise avardumise aeg. Toimub humanismi taaskehtestamine. Pannakse rõhku inimese väärikusele ja oleviku tähtsusele. Inimene on võimeline iseseisvaks ja individuaalseks arenguks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
