Linux vs Windows (0)

Õppides peamisi erinevusi Linnuxi ja Windowsi operatsiooni süsteemide vahel
Lektor Hadeel Tariq Al-Rayes
Võrdlus Microsoft Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel on juba väga kauaaegne vestlusteema personaalarvutite tootjate hulgas. Läbi kogu Windowsi võidukäigu perioodi alates win 9X kuni win7 tutvustamiseni, on Windowsil olnud kõrgeimad müüginumbrid ja säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas.
Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid.
Index Term — Kernel , Linux, Operating Systems, Windows
I TUTVUSTUS
Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks arvitikasutajale üks tasuta ehk üliodav OS vastukaaluks traditsiooniliste ja tavaliselt rohkemmaksvate UNIX olemasolevatele süsteemidele. Linux on tuntud kui väga effektiivne ja kiirelt tegutsev süsteem. Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema meeskond leidsid omakorda rakenduse süsteemi komponentidest, mis olid juba välja arendatud VabaTarkvara Fondi (Free Software Foundation) meeskonna poolt GNU projekti raames.
Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna.
II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele)
1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad
Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus root failisüsteem tähisega „/“, mida võib võtta kui C:\ drive , mis on kõige üleval failisys i sümboliks. Disketi Analüsaator näitab kätteantud failisüsteemi kautust ja paigutust Linuxi alustest uusi kaustu kõvakettal juurkataloogi failisüsteemide sees. Sa märkad, et ühendades arvutisse UBS võtme, see märgitakse ära aadressireana: “/media/partition-name”. See omab ka rohkem mõtet, sest Linuxis on üherealine failisüsteem, mis algab juurkataloogist („/“ või „ slash “) ja kõik muu asub selle all. Näiteks kasutaja failid lähevad kodu kataloogi /home („slash home“). Mis tähendabki seda, et kui sa tahad oma kasutaja failid hoida eraldi diski või osa peal, sul ei ole Linuxis E: draivi; selle asemel sa lihtsalt paigaldad ta justkui eraldi disketile või siis osale /home.
2.Seal ei ole kataloogi
Linux ei kasuta seadistuste konfiguratsiooniks ühte andmebaasi, nagu seda teeb Windows oma kataloogiga. Selle asemel on selles mitmeid erinevaid konfigureerimisfaile. Tüüpiliselt on need kõige lihtsamas tekst formaadis (järjest rohkem ka XML), milelle saab tekstiredaktoriga lihtsalt kirjutada , parandada, kui tekib vajadus. Sa võid leida süsteemipõhiseid kofig faile /ect kataloogist; sinu kasutaja-spetsiifilised failid tavaliselt on ära peidetud varjatud kataloogi nn kodu kausta. See on sellepärast parem Windowsi omast, et seal ei ole olemas ühte kindlat süsteemi konfiguratsiooni punkti mida saaks täielikul rikkuda. Kui üks konfig fail muutub korrumpeerunuks e läheb katki, läheb ainult see konkreetne funktsioon nässu, kõik ülejäänud töötavad kenasti edasi. See teeb samas ka vägalihtsaks backupi konfiguratsiooni failidele – see on nagu iga teise faili tavaline kopeerimine - ja tõrkeotsingu probleemideks: tihtipeale internetist abi otsides esimese asjana arvutitargad inimesed küsivad sinu konfiguratsioonifailide koopiaid .
3. Tarkvara tuleb reprodest, mitte CD plaatidel või weebilehtedelt.
Windowsi maailmas, kui sul on tarvis mingit programmi, harilikult tuleb sul googeldada seda ja seejärel all laadida antud installeriga. Võib ka minna arvutipoodi ja osta vastava tarkvaraga CD. Allalaadinud, jääb järele ainult lootus, et see programm ka korralikult uninstallib ennast pärast ja et sa ei korja ülesse mõnda viirust programmiga kaasa suvaliselt allalaaditud weebilehelt.
Kui sa tahad programmi alla laadida, sa lihtsalt nn tulistad alla Add/ Remove programmi osaku ja otsid endale nimistust vajamineva programmi ja laadid alla. Paki mänedzer arvutab välja kõik vajaminevad mõõtmed ja suurused teeb sinu eest ära kogu töö. Täpselt see sama toimub kui tahad uninstallida. See hoiab sinu arvuti puhtana mitte vajaminevatest programmidest ja samas hoiab ka silma peal, et sa kogemata ei juhtuks mõnda pahavara , mis sinu isiklike andmeid varastaks.
4. Ei logi sisse juursüsteemi.
See on Windowsi kasutajatel tavaline, et logitakse sisse süsteemi administraatorina. See on üks peamisi põhjusi misk saab Windows OS iga arvutit nii kergelt nakatada igasuguste viiruste ja pahavaraga. Sa alati justkui mängiksid Jumalat samas iga programm võib teha mid iganes sellel soovi on. Linux is root ehk juur käitubki administraatorina ja sa võiksid siseneda ainult äärmisel vajadusel. Uuema aja OS jagajad ja varustavad sind mingi kindla juurkataloogi võtmega ainult siis, kui muudmoodi enam ei saa nt kui sa alla laadid programmi või hakkad modifitseerima mingeid süsteemi seadeid. Sellest tulenevalt tegelikult peaksid sa alati sisse logima tavakasutajana. Sa tuvastad selle päris varsti, et ei peagi olema süsteemi administraator kogu aeg aja sinu süsteem peab ka tänu sellele kauem vastu .
5. Abi on saadaval ja see on tasuta.
Vahetumine Linuxile võib olla lõbus ja hariv aga samas ka meeleheitele viiv , kui avastad millegi, mis ei tööta nii nagu peab või kui sa ei suuda välja mõelda kuidas midagi tehtud saaks. Üks parimaid eeliseid Linuxit valides on see, et seal on palju inimesi, kes on selles samas punktis kord olnud, seda katsetanud ja sellega isegi hakkama saanud enne sind – nad enam kui rõõmsad ja abivalmis sind aitama . Ära kunagi kahtle abi küsida.
III MIDA SUUDAB ANDRIOD LINUXI JAOKS
Misiganes, kas Android on või eiole Linuxi osa, toob see alati tähelepanu Linuxi OS ile. Väga vähesed inimesed ................. saavad aru või teevad vahet Linuxi kerneli ja Distributioni vahel. Android on Linnuxi sugemetega, kas oligi see mõeldudki siis nii või ei. Kuna Android jookseb ainult mobiilides, ei omagi see niivõrd suurt tähtsust. Inimesed olid juba harjunud erinevate aplikatsioonidega opereerima nagu Blacberryl on. Kui LiMo põhistel telefonidel ei ole võimalik mingeid programme jooksutada, siis Androidile ei ole see probleemiks. Kuigi , Kuigi Android on ka kantud nüüd Netbookidesse, ei toeta see täielikult kõike Linuxile disainitud aplikatsioone ja see võib pisut segaduse ajada. On juba tehtud ettepanekuid Androidi loojatele , et disainida Linuxi keskonda imiteeriva liivakasti aplikatsioon, mis siis lubaks jooksutada algselt Linuxile mõeldud apple .
IV PEAMISED ERINEVUSES Linuxi JA WINDOWSIL. (Programeerimise tasemel)
1 Täis sissepääs vs sissepääsuta
Omada juurdepääsu lähtekoodile on arvatavasti üks suurimaid erinevusi Linuxi ja Windowsi vahel. Asjaolu, et Linux kuulub GNU Public License le, tagab et iga kasutaja saab ligi pääseda kerneri koodidele , mis teenindab Linuxi algsätteid operatsioonisüsteemis. Tahad puurida Windowsi koodidese? Edu sellega. Kui sa just pole välja valitud liige või mõni eliit grupi sees sa ei saa kunagi nägema kuidas Windows operatsioonisüsteem koode moodustab.
2 Kasutajalepingu vabadus vs. Kasutajalepingu piiranguga
Koos sissepääsuga tuleb sisse ka erinevus kasutajalepingus. M aolen peaaegu kindel, et iga Tii mees on suuteline ülesse võtma ja keerutama teemat Pc tarkvara kasutamise lepingust. Vaatleme ainult põhilisi aspekte nende lepingute vahes, ilma väga juriidilistesse terministesse laskumata. Koos Linuxi GPL i kasutamise lepinguga, on sulle antud vabad käed kohandada seda tarkvara ja isegi taasavaldada ja isegi müüa, niikauaks kuni sa teed võtmekoodi saadavaks. Samuti koos GPL sa saad alla laadida koopia Linuxi jagajast või aplikatsioonist ja installida seda nii paljudesse masinatesse, kui sa seda soovid. Microsofti kasutajalepinguga sa ei saa seda teha . mittemiskit nimetatud asjadest ülevalpool. Sa oledki seotud selle arvu kasutajalepingu numbritega, mitu tükki sa ostad – nii, et kui sa ostad 10 lisentsi või aplikatsiooni, saaksidki sa ainult 10 masinale seda legaalselt installeerida.
3Võrgu talituse abi vs makstud abilaua toetusega
See on üks kitsasking, kus firmad pööravad oma seljad Linuxile. Kuid tegelikuses seda polekski tarvis teha. Linuxiga sul on suure komuuni toetus läbi foorumite, võrguotsingus ja paljudes sellele pühendunud veebilehtedel. Ja muidugi mõista äärmise vajaduse korral, sa saad ja võid osta toetuse kontaktid mõndadest suurematest Linuxi kompanidest nagu Red Hat ja Novell näiteks. Kuigi kui sa kasutaksid ostetud otseabi toetust suurfirmalt, sa võid jääda kannatanu poolele aegajalt. Kui sul oleks mingi mure või probleem saaksid sa vaid foorumisse ülesse riputada või väikese meili saata ja juba lähima 10 minuti jooksul oleks vastuseid ja soovitusi küllaga võtta. Teine medali pool on toetus Windowsile. Jah, sa võid täpselt sama tee läbi käia Microsoftiga, olenevalt kättesaadavate lahenduse hulgast. Sealt võib sama moodi palju leida abi foorumitest, veebilehtedelt Mircosofti kohta nagu Linuxi puhulgi. Samuti saad sa osta tasulise abiteenuse otse Mircosoftilt endalt. Mõningased korporatiivsed tipud aga langevad tihti ohvriks mida toetusvõrk endaga kaasa toob.
4. Täis vs osalise riistvata toetusega
Üks peamisi probleeme mis vaikselt hakkab hajuma on riistvara toetus. Aastaid tagasi kui sa tahtsid installida Linuxit oma arvutisse sa pidid käsitsi valima iga osa oma etteantud riistvarast, muidu sinu sa ei saanud seda lihtsalt tööle 100 protsendiliselt. Windowsiga , sa juba tead, et enamus riistvara osad töötavad automaatselt juba koos operatsioonisüsteemiga. Muidugi on ka seal olukordi , kus sa lõpetad päev otsa otsides õiget draiverit selle osa riistvarale, mille installikettast sul enam ei juhtu olema. Kuid sa võid minna ja osta selle 10 sendise Ethernneti kaardi südamerahuga teades, et see töötab sinu masinas.
5. Käsu read vs mittekäskimisega
Pole tähtis kui kaugele Linux operatsioonisüsteem on arenenud ja kui imeliseks töölaua kujundus on välja silutud: käsuread on ja jäävad alati peamisteks tööriistadeks administreerimise tarbeks. Sa võid kasutada Linuxi masinat aastaid ja mitte käsirida puutudagi. Täpselt sama Windowsiga, kuid mitte nii väljapeetult kui Linuxiga. Microsoft püüabki varjutada käsu promti kasutajate eest. Ilma Run i minemata ja käsklust andmata kasutaja isegi ei teaks, et selline käsuliin olemas on.
6. Tsentraliseeritud vs mittekeskse aplikatsiooniga installatsioonil
Sellesse punkti jõudmine on sind visanud nagu nõiaringi. Mõtleme selle korra läbi. Linuxil on (peaaegu igal jagajal) tsentraliseeritud keskus, kust sa saad otsida, lisada ja eemaldada tarkvara. Ma räägin kogu paketiga juhtimissüsteemist nagu nt Synaptic. Synapticuga sa saad avada ühe tööriista, otsida aplikatsiooni võo aplikatsioonide gruppi, ja installeerida ilma veebist lisa otsimata rääkimata maksmisest programmi eest. Windowsi keskonnas poel midagi sellist. Windowsiga sa pead teadma, kust leida tarkvara, mida sa tahad installida. Alla laadida tarkvara või paned oma CD masinasse ja jooksutad setup.exe või install .exe topelt klikiga. Kaua aastaid arvati, et tarkvara installimine Windowsis on laju lihtsam Linuxi omast ja et Windowsi omad olid omadega tipus täppis. Nüüd enam mitte nii väga. Allalaadimine Linuxis on lihtne, valutu ja keskse süsteemi pealt.
7. Paindlikus vs jäikus
Ma alati võrdlen Linuxit(eriti töölauda) Windowsi ruumiga, kus lagi ja põrand on kas liigutatav või mitte. Linuxiga oleks sul justkui ruum, kus saab lage ja põrandat tõsta või langetada vastavalt oma vajadustele. Windowsiga need laed ja põrandad on liikumatud. Sa ei saa kaugemale minna kuni Mircrosoft on sulle heaks arvanud panna. Võtame näiteks sellesama töölaua. VA juhul, kui sa oleksid nõus maksma kolmanda osapoole aplikatsioonide installi eest et alter töölauda saada, Windowsiga oled sa seotud selle sama välimusega mille Microsoft on sulle ideaalnumbritega ära määranud. Linuxiga sa saad teha üsnagi oma soovide lähedase ja vajadusele vastava töölaua.
8. Mitmekihilised käivitustasemed vs ühekihilise käivitusnimekirjaga
Ma ei suutnud välja mõelda, kuidas seda osa pealkirjastada. Ma räägin Linuxile omasest võimest lõpetada erinevate käivituslevelite jooksutamine. Sellega sa saad töötada kas Run promtis (3 mas käivitus aste) või GUI s (viies käivitustase). See võib tõesti säästa kogu ülejäänud energia, kui X Windows kapriisitsebja sa pead mõtlema, milles probleem. Sa saad seda teha bootides kolmandal tasemel, logides sisse rooti ja leiad/parandad vea. Windowsiga oled sa õnnelik, kui sa saad käsuliini peale safe modeiga ja ka siis ei pruugi sul jaguda tööriistu , mida sul probleemi lahendamiseks vaja läheks. Linuxis isegi kolmandal tasemel saad sa veel installida vajamineva vahendi, mis sind välja aitab.
V. Peamised erinevused eelveva kahe operatsioonisüsteemide vahel. ( Administraatori tasemel)
1. Kasutajaliides
a. Graafiline kasutajaliides
Linuxis on saadaval mitmesugused töölaua keskonnad, millest GNOME ja KDE on enim ja laialdaselt kasutatavad. Windowsis aknahaldur ongi windowsi töölaua manager win Vistas ja Sacking akna haldur on ehitatud GDI otsa vanemates versioonides. Töölaua keskonda saab natuke modifitseerida kolmanda osapoolte toodanguga nagu nt WindowBlind, või siis täielikult asendada näiteks Blackbox for Win igavõi LiteStep iga.
b. Käsurea liides
Linux on tugevasti integreeritud süsteem konsooliga. Käsurida saab kasutada süsteemi taastamiseks kui graafika alamosa kukub . Windowsis Comand Promt on mõeldud rohkem otseseks kasutaja ja operatsioonisüsteemi vaheliseks suhtlemiseks. On ka välja juba arendatud.NET i põhine käsurea keskkond PowerShell.
2. Installeerimine
Kergemat sorti installeerimine
Linuxis muidugi oleneb ja jagajast. Enamus jagajad on varustanud uute või algajate kasutajate jaoks kerged graafilised installerid. Windowsi serveris 2003 ja eelnevatel oli installatsion jaotatud kahte erinevasse staadiumi: esimene teksti väljal teine, graafilisel väljal. Windows Vistal ja uuemal toimub installatsioon on siiski korraga õhes staadiumis ja graafiliselt.
b. Draiverid
Linux kernelites enamus jagajatel sisaldavad juba põhidraiverid moodulitena. Nad on laaditud alglaadimisse ilma vajaduseta kasutajal sekkuda. Enamus draivereid leiab kerneli puuvarudest, kuid seal on mitmeid erinevaid tootjad mis jagavad patenditud v omanikuloaga draivereid. Windowsi installatsiooni kogupakett juba enamasti sisaldab piisavalt kõiki draivereid et operatsioonisüsteem oleks funktsionaalne. Siia lõppu et päris üldkasutatavad draivereid saabki kasutada põhifunktsioneerimiseks.
C. Installeerimine läbi põhi keskonna.
Peaaegu kõik Linuxi jagajad omavad CD mida saab kasutada testimiseks, installeerimiseks või taastamiseks. Windowsis see võib olla installeeritud läbi Windows Eelinstallatsiooni Keskonna (Windows Preinstallation Enviroment) või läbi BartPEi , aga ainult esimene on kinnitatud Microsofti poolt.
d. Jaotus, eraldaimine
Linuxis enamus failisüsteeme toetab vähendatud jaotus, ilma andmete kaotuseta. LVM varustab dünaamilise jaotusviisiga. Kõik Linuxi jagajad oamvad mittmeid jaotustarkvara nagu fdisk või gparted. Windowsis lahti pakkida NTFS jaotusi pole probleem ja Vistas on isegi neid võimalik taas vähendada. Dynamic Disks jagavad dünaamilist jaotamist.
e. faili süsteem
Linux toetab ext2, ext3 , ext4, ReiserFS , FAT, ISO 9660, UDF, NFS, NTFS, JFS, XFS, Minux and GmailFS. Arhiive ja FTP lehti on samuti võimalik paigaldada nagu failisüsteeme. Windows toetab: NTFS, FAT, ISO 9660, UDF, ja teisi. On saadaval täitsa ka 3nda osapoole draivereid , mis toetavad ext2, reiserfs, HFS jaDokan ( FUSE equivalent ) UserSpace failisüsteemi, mis võimaldab kasutajal-nn kosmoseprogramme paigaldada kettastele.
3. stabiilsus
Linuxis on mitmeid sisse suunatuid tasemeid, kuna kõik rakendused on eraldatud graafilisest alamsüsteemist (X Server ) msi omakorda on eraldi ühendatud Linux kernelist. Selle tulemusena ja lisaks veel, et enamus seadme draivereid on lahutamatu osa Linuxi kernelist, ei jooksegi see kokku. Windowsi operatsioonisüsteem baseerub NT kernelil (kaasaarvatud tänapäeva toetusega Windows töölaua versioonidest) on tehniliselt palju stabiilsemadkui mõned vanemad versioonid (kaasaarvatud Win 3.1 ja 95/98). See on sellepärast, et need vanad versioonid ei katse korralikult kerneli andmebaasi struktuuri.
Jõudlus
A Protsessi ajastus
Linux kernel 2.6 korra kasutas ajastamise algoritmi eelistades interaktiivseid protsesse. Siin ´´ interaktiivne ´´ on defineeritud kui protsess, millel on väike impulssid CPU kasutusele pigem kui pikad. See ütleb, et protsess ilma root privileegita võib selle ära kasutada monopoliseerides CPU, samas kui CPU aeg arvepidamise täpsuseks on väike. NT-põhiste versioonide Windows kasutab CPU planeerijat, mis põhineb mitmetasandilise tagasiside järjekordal, 32 prioriteeti on ära määratletud tasemel. Kernel võib muuta prioriteedi taset seostes sõltuvalt selle I / O ja CPU st ja kas see on interaktiivne (st võtab vastu ja vastab sisendeid kasutajalt), tõstes prioriteeti interaktiivseks ja I / O piirata protsesse ja alanda neid, et CPU ga seotud protsessides suurendada interaktiivseid rakendustel reageerimisvõimet.
B. Mäluhaldus disk
Peamised Linuxi kõvakettale installatsioon kasutab ,, SWAP ,, vaheseina. Vahesein on erandlikult pühendatud kutsungi toimingutele. See vähendab üldist aeglustumist diski killustumise korral. Windows NT7 perekond (win2000 kaasaarvatud, XP, Vista, Win7) töötab enamasti kõige sagedamini spetsiaalse lehefaili dünaamilise mälu haldamist kasutades. Lehefail on eraldatud kettal, harvemini külastatavad objektid mälus, jättes rohkem RAM ile ruumi aktiivselt kasutatavatele objektidele.
c. Vaikimisi failisüsteemid
Liinux kasutab enamasti Ext4 failisüsteemi, mida Windows absoluutselt ei toeta. Ext4 väldib disketi fragmentatsiooni nii palju kui võimalik, kaugelt rohkem kui NTFS. Linuxisse on võimalik voi saab, kasutaja soovi korral, installeerida ja käivitada NTFS i failisüsteemi kuigi peajagajad ei pane seda vaikimisi valikuks . See viis, kuidas aga vaikimisi Windowsi failisüsteem NTFS is töötab, põhjustabki failide murdumise tehes süsteemi tööjõudluse ajajooksul oluliselt halvemaks ja see omakorda nõuabki regulaarset diski fragmentimist, et selle vastu võidelda.
5 - emuleerimine ja virtualiseerimine
Riistvara imiteerimist ja virtualiseerimist VMware, VirtualBox, Xen, Parallels, Win4Lin. KVM ja QEMU ga võib jooksutada ka muude operatsioonisüsteemidega nagu Linux. VMware, VirtualBox, Virtual PC, Virtual Server, Hyper -V (saadaval ainult 64-bit versioonil Vista SP2, Windows 7 ja Windows Server 2008), Parallelselt , QEMU t saab kasutada muude süsteeme jooksutamisel Windowsiga,
b- Binary imiteerimine, alternatiivne API
Linuxi mitu projekti, sealhulgas Bordeaux , Cedega, CrossOver ja Wine katsetavad rakendada Windows API d Linuxis. Windowsis mitmed projektid jällegi püüavad luua Unix-moodi keskkonda Windowsis. Microsoft toetab ainult Microsoft Windows Services UNIX ile. Toetuseta alternatiivid on Lina ja Cygwin.
6. Kaitse
Pahavara
Rohkem kui 800 osa on Linuxi pahavarast avastatud. Mõned pahavarad on ennast sisse istutanud interneti kaudu. Kuigi praktikas bonafide pahavara olemasolu Linuxil baseerivates süsteemides on haruharv juhus. Sellegipoolest viirusekaitse tarkvara nagu ClamaAV ja Panda Kaitse Töölauakindlus siiski Linuxi keskonna jaoks eksisteerivad. Juhul kui pahavara aag aon roninud Windowsi kekssüsteemi, on nii mõnigi kord vägagi tülikas selle asukohta määrata ja välja juurida.
Avatud vs Kinnisega
Linuxis selle platform väidab enda rohkem kindlavamat oleva, kuna selle kood on läbi vaadatud nii paljude inimeste poolt et ,,putukad,, on juba varakult ära ellimineeritud. (nimetatakse juba justkui Linuxi seaduseks). Igaühel programeerimise taustaga on vaba voli võtta ja parandada nõrkkohti esitada neid parandusi tuleviku tarvis ja uuendusteks. Windows jälle väidab oma platvormi olevat kindlama sellepärast et neil on terviklik lähenemine turvalisusele kasutades Security Arenduse Elutsüklit Ja sellepäras, et Windows on kinnine keskond , ainult Microsofti enda palgatud programeeriad (või siis litsentseeritud kolmas osapool) saavad neid vigu parandada.
c.Kasutaja kontod
.Linuxis kasutajad tavaliselt tegutsevad piiratud kontodel, kuigi installatsiooni ajal kirjutatakse mõlemad kontod: nii administraator (nimega,root,) ja vähemalt üks tavakasutaja konto . Windows Vista, kõikidel sisselogitud sessioonides (isegi ,,administraator,, kasutajatele) käivituvad tavakasutaja õigustega, et ennetada kahjurprogrammidel (ja kogenematu kasutajatele) saavutamast täielikku kontrolli süsteemi üle.
5. Seonduvad tööd
1. ,, Purunemine ,,
Mõned rakendused Windowsis töötavad mõlemit pidi nii teenusena kui ka interaktiivse graafika GUI (Graphics User Interface ) esiotsas. Ja väga sageli, teenus töötab "LocalSystem" privileegi all. Kuna nad saavad ka kasutajatega suhelda, siis pahatahtlikud kasutajad kasutaksid GUI d, eriti tekstikasti et sisse sööta ja suunata süsteemi käivituma suvalise koodi all privileegitud õigustega ,,LockalSystemis. Sellisel viisil spetsiaalselt valmis meisterdatud koodi nimetatakse ,, shellkoodiks,, Pahatahtlik kasutaja tõstes oam privileege läbi shelli kudeme poeb sisse võimsate privileegidega LocalSystemi . Sellist sorti rünnakuid tuntakse ,, purustamise ,, rünnakute all. V a ,,windowsi murdmine,, .“Purustamine rünnak iseenesest lõikab kasu seesleiduvatest vigadest Windowsi suhtlemiskanali infrastruktuurides. See ei vaata võo seosta ennast kaitse valdkonnaga algseadistuses, mis pannakse tööle teenusena kõrgprivileegidega.. lockal systemis,, Vaatamata ütlustele, et need murekohad ei ole Süsteemi Pagetsi paberitel parandatav, needsamad haavatava tarkvara müüjad is eolid võimelised parandama oma tarkvara nii, et see ei ole enam ohus. See on isegi ära märgitud juriidilistes dokumentides juba käesolevate versioonide puhul. Kerio PersonalFirewall ( Version 4.1.3), Sygate Personal FirewallPro (Version 4), McAfee VirusScan (Version 7.0) ja WinVNC (Version 4.1.1) ei ole rohkem “Purustaja”rünnakutele haavatavad. Paberiskriptikirjutamise nõrkkohtades on asi parandatav filtreerimistehnikaga. Filtreering tegelikult kontrollib seda kaitsekontstekstis, millistest allikast see väljub ja keelab mitteusaldatud kasutajalt saadetud spetsiaalselt valmistatud sisestusi privileegitud teenuseid. Siiski, parim viis selliste rünnakute vastu kokkuvõtteks üldisena on mitte lasta neid kõrgestiprivileegitud teenuseid otse suhelda tavakasutajaga. Selle asemel peaks lausa olema eraldi moodul , msi peaks haldama siis suhtlemist kasutajaga. Nagu proxygi see moodul ei tohiks ühegi privileegi all kaisesüsteemides ja sel juhul see moodul teostaks õiguste kontrolli kehtestatud parooli läbi ja sisestab vastavalt privileegi taseme.
Kokkuvõtteks
See uuring soovitab tungivalt , et IT- spetsialistid arvestaksid ja peaksid kaaluma palju rohkem kasutuselevõetud töökoormusega, kui hindama soetuskulud, mille nad investeerivad tehnoloogisse, Uurida tuleks hoopis teisi tegureid, nagu strateegilisi IT valikuid , ettevõtte standardeid, IT personali oskusi ja teadmisi, taotluse kättesaadavust, kohaldamise oskust, väljaehitamise ja täitmiset kaalumist, tuleks vaadelda kogu platvormi hindamist. IT spetsialistid, kes kaaluvad laiemalt ja strateegiliselt Linuxi kasutuselevõttu oma IT keskkondades , eelkõige tuleks hoolikalt kaaluda nende võrdlusi ja uurida kõiki aspekte seotud kuludega Linux serveri süsteemide haldamisel. Paljude draiverite maksumus on prognoosimata ja välja toomata sellistes uurimustöödes ja hinnangutes ning tuleb leida see"riski / tulu" kompromisside tasakaal. Linux vs Windows ei pruugigi olla nii ilmne kui see esimesel pilgul tundub.