Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs (0)

1 Hindamata

Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“
Jüri Üdi . Luulekogu „ Selges eesti keeles“ analüüs

Kirjuta 7- lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel.
Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks kasutab ta harva kirjavahemärke, ei kasuta suuri algustähti ja tihti on ei seostu kõik salmid omavahel. See tähendab, et ta põhimõtteliselt kirjutab enda mõtteid otse välja ja ei kaalu palju, et kas nii on ikka õige jms.
Valisin Viidingu luulekogu selletõttu, kuna olin kuulnud , et keegi tuntud Eesti näitleja sooritas 1995. aastal enesetappu . Ja otsides sobivat luulekogu sobivaks kontrolltööks, leidsingi, et see enesetapu sooritanud mees oli Juhan Viiding. See äratas minus huvi tema luule vastu. Tahtsin ka lugeda midagi just Jüri Üdi nime alt, et valisin luulekogumiku „Selges eesti keeles“.

Kümnele luuletusele määratle teema(d), püüa sõnastada korrektse sisutiheda väitlausega peamõte ning luuletaja sõnum.

Nõmme – linnake Tallinna lähedal (lk 14)
Teema: Tähendusetus suures universumis ja võlukunsti puudulikus.
Peamõte: Autor mõtiskleb, et kui väike on ta võimsa universumi ees ja kuidas ei ole elus mitte midagi enamat – ei gnoome, ei haldjaid, ei mingit võlukunsti.
Sõnum: Me oleme maailmas tegelikult nii väikesed ja see paneb meid mõtlema kõigele tühjusele, mida me enda sees tunneme . Aga neid mõtteid me mõtleme ainult natuke aega, sest kohe liigub mõte lihtsamatele asjadele, nn on luuletuse lõpus kirjutatud nii: „Olin Nõmmel sel augustiööl, kuigi mõte liikus ikka ja jälle Nõmmele. Seal on kõik koos. Seal on kõik koos olnud.“
See luuletus tekitab mulle natuke nostalgilisi tundeid, kuna teema on mulle väga tuttav. Suveöö, tähed paistavad ja olen ihuüksi, ainult koos oma mõtetega. Ma usun, et Juhan kirjutas selle luuletuse, ise meenutades samasugust momenti .

tubane mees (lk 18)
Teema: Üks vanamees on mingis toas ja loeb luubiga, eeldatavasti mõnes raamatukogus, kohvikus või mõnes muus avalikus kohas, kuna autor näeb teda pealt.
Peamõte: Autor näeb pealt, kuidas vanamees proovib meelde tuletada mingisuguseid ajaloolisi fakte ja ta teeb seda istudes kössi ja vahepeal otsides kus luup on. Ta on väga keskendunud oma tööle.
Sõnum: Vanamees on nii keskendunud oma tööle, et ta ei märka reaalset elu, proovib ainult meelde tuletada vanu aastaarve. Ta ei pane tähele, et mingilt väljakult (Tuviplatsilt, kui olla täpsem) puhub sisse tuul ja viliseb akende vahel, ta ikka otsib oma luupi et lugeda väljalõikeid.
Seda lugedes meenutab see mulle kangesti vanu mehi, keda ma mõnikord raamatukogudes istumas näen. Nad on samasugused: istuvad kössis, vaikselt pööravad lehti, lugemisprillid peas. Ka neid arvatavasti sel hetkel ei huvita, mis õues toimub, nad on liiga keskendunud oma vanale raamatule. Kuigi ega see luuletus mingisugust probleemi ei püsitita. See on loomulik, kui inimene on keskendunud mingile tegevusele, on kõik teised asjad tema peas sel hetkel teisejärgulised.

pojaga restoranis (lk 19)
Teema: Isa sööb koos pojaga restoranis ja annab talle näpunäiteid eluks.
Peamõte: Isa mõtleb kõigest ainult halba, nn kurdab ta, et kanakotlet laseb välja rasva, želeel on liikumatud silmad, kodanikud on sead jne. Selle kõige kõrvalt jagab ta oma pojale õpetussõnu. Mõned neist on sellised: kallis poeg ruttu suureks kasva, näed Pariisi, Kairot ja Surnumerd, kallis poeg sa pole enam väike, nüüd pead teadma kuhu ennast müüd, ära korda isa vigu, õpi keeled kanna kübaraid.
Sõnum: See näitab meeleheitel isa, kellel pole elus kõik väga hästi läinud. Ta loodab, et tema poeg ei teeks samu vigu kui ta isa. Väga võimalik, et selles luuletuses on Juhan ise see poega ja ta isa on Paul Viiding, keda kuulutati 1950. aastal rahvavaenlaseks.
Pani mõtlema, et kui suur tähendus võib olla sellistel nõuannetel. Sest kui oleksin ise see poeg, siis mulle tunduks imelik, et isa käsib mind mitte saada temasuguseks. Need sõnumid kindlasti saadaks poega terve elu.

kogemata (lk 30)
Teema: Laps ema sees sureb
Peamõte: Autor mõtiskleb sellest, kui õudne on sündimata lapsel surra. Ta mõtleb, kuidas võivad kaks elu omavahel korraga minna nii lahku aga ema sellest aru ei saa, sest see pole tajutav. Samal ajal on maised asjad arusaadavamad – neli rubla raha, pool klaasi piima, Soome kelk keldris.
Sõnum: Autor selgelt taunib selle luuletusega aborti . Ta kirjutab kui õudne on surra lihtsalt kogemata ja kuidas ema, kes on harjunud maiste asjade loogilisusega, tihti ei teadvusta endale, et ta kisub kahte tõelist elu lahku.
Ma leian ka, et mõte abordist pole päris eetiline. Nii raske on aru saada, et ka laps kes pole veel sündinud, on aru saanud enda eksistentsist ja talle peaks juba kehtima inimõigused . Aga valitakse enda heaolu teise elu asemel.

kokkulepe (lk 32)
Teema: Pere külastab maja, mis tekitab kõhedust neis kõhedust
Peamõte: Pereisa ja maja pakkuv naine peavad dialoogi. Mehel on tunne et maja on kõhe ja küsib naise käest et kas et kas võib tekkida hirme . Naine vastab kindlalt ei hakka, et majas on hubasus ja kodurahu. Siis nad räägivad veel tavalistest asjadest. Aga selle luuletuse lõpus on sellised kaks rida: „On köis seal akna taga müüril, palun sinna ärge minge kiikuma.“
Sõnum: Oletatavasti on naine tegelikult suitsiidne, sest köis müüri taga on teine viis öelda poomisköis. Ta tahab oma maja ära anda uuele perele, et nad siia looksid hubasuse ja kodurahu, tooksid külalisi ja jääksid selliseks nagu nad on. Seejärel end ära tappa.
Mõtlesin, et äkki on naise suitsiidne käitumine seotud kuidagi selle majaga , mida ta üritab nii kangesti maha müüa. Et tegelikult maja kõhedus viis ta enesetapumõteteni ja ta tahab, et noor pere selle maja kõheduse ära viiks. See on täiesti omamoodi õudusjutt .

joomata jäänud kakao (lk 54)
Teema: Lein.
Peamõte: Poiss öösel tõusis oma voodist üles ja läks magama oma isa pildi alla, kes on lahkunud. Seda ütleb viimane salm : „See pilt juba naljalt ei kao – veel soe, aga tühi ase; külm, joomata jäänud kakao, mis poisikest õue ei lase.“
Sõnum: Autor võrdleb surnud isa pilti joomata jäänud kakaoga. Pilt elus isast oleks nagu meeldiv tass kakaod , kuum ja igati meeldiv. Aga pilt surnust isast, jääb midagi puudu. See oleks kui tass külma kakaod, mida keegi oli jätnud joomata.
Luuletuse lõpul on ka minu arvates oma tähendus. Lõpp kõlab selliselt: „Külm joomata jäänud kakao, mis poisikest õue ei lase.“ See pilt nagu hoiaks poissi mitte pingutamast. Ta ei saa lasta lahti mälestust oma isast, et see nagu ei laseks teda õue.

avatud laul (lk 69)
Teema: Autor kujutab kahte inimest, kelle saatust teab ainult kõrgem jõud
Põhimõte: Teadmise mõlemast käest leiab läbi kolmanda käe. Kõik mõtted ja eelnenu on nagu hiigelkupli küljes, mis küll näitab, mis toimub siseõues, aga ikkagi limiteerib tervet vaatepilti. Seda tuleb mõista, ning siis tõstab kolmas käsi kupli ära ja kaks kätt ühendab.
Sõnum: Saan anda sõnumi ainult enda tõlgenduse järgi, sest seda saaks kindlasti väga mitut moodi tõlgendada. Aga vasak ja parem käsi on kaks vastassoost inimest, kes meeldivad üksteisele. Nad teavad üksteisest ainult nii palju, kui pealtkaudu näha (ainult sisehoovi). Nende vahel on ikka veel üks suur kuppel . Ja kui mõistetakse, et mingi tõke on armastuse ees, muutub see suhe halliks ja elupäevi lühendavaks. Aga kolmas käsi on justkui keegi kõrgem olend – Jumal. Tema ainuüksi suudab nad üksteisega täielikult kokku viia, et need kaks inimest mõistaksid üksteist täielikult.
Selle tõlgenduse järgi ongi autori sõnum see, et peab mõistma, et inimeste omavaheline mõistmine on täiesti ainult kolmanda käe teada, ehk siis kõrgemate jõudude.

talveöö (lk 72)
Teema: Majas peab keegi tooma talvel kaevust vett.
Põhimõte: Autor proovib veenda kedagi, et ta ei läheks vett tooma kuna külmal ajal vett ei ole. Ta tahab, et ta oleks rahulik, tarduks võetud poosi ja jätakski ennast nii. Ta ütleb, et kui läheb valgeks, märkab ta tikutoosi ja küll siis toob vee.
Sõnum: Mõnikord peab laskma asjadel lihtsalt olla ja ootama paremat võimalust nende tegemiseks. Nendel kordadel on lihtsalt vaja oodata.
Sõnumis kajastuvad kõik mu mõtted selle luuletuse kohta.

Me teeme, teeme (lk 24)
Teema: Me loome endale ümber sidemeid , mis piiravad meie otsusevõimalust.
Põhimõte: Me teeme ümber oma elu üht hiigelmüüri, kust isegi kõige pikemad ei küüni üle. Aga kui mingi kivi otsustab lahkuda, siis see, kes näeb sellest müürist välja, nimetab seda suureks iluks. Kes iganes seda nägi, see ilu saab tema ainueluks ja pole kohta, kus ta häbi selle üle tunneks. Mõte on selles, et me täidame oma elu kohustustega, mis hoiavad meid kinni ja tekitavad “müüri“ meie ümber, millest välja näe. Seetõttu ongi nii, et kui inimene näeb pääsu kõigist oma rutiinsest elust, saab see tema kinnismõtteks ehk suureks iluks. Ta näeb ilu väljaspool enda elutegevustest.
Sõnum: Me proovime enda elu täita inimeste, töö ja muude kohustustega ja see tekitab meie sisse müüri, mida me ei ületa ja ei saagi ületada. Aga kui me kord näeksime ka elu väljaspool seda, siis me ütleks kõigest sellest võimsast linnusest ära ja läheks selle uue võimaluse juurde.
Tõepoolest , meid kõiki ümbritseb mingi müür. Meil on miski mis meid peatab iga asja juures kinni. Näiteks ei saaks me täiesti suvaliselt tööpäeval kell 11 istuda autosse ja sõita Amsterdami. Meid hoiab miski kinni. Mind näiteks hoiaks kinni kool, pere ja raha. Sellised faktorid tekitavad mu ümber müüri ja limiteerivad mu võimalusi.

Su südamepuuris (lk 57)
Teema: Südame igatsused
Põhimõte: Südames on üks osa mis peidab meie salasoove ja igatsusi. Aga tihti me ise nendest ei tea.
Sõnum: Meie südames on peidus soovid mida me süda tegelikult igatseb, aga tihti me otseselt neid ei tea. Kui me neid kõiki teaks , langeksime masendusse, sest mõned asjad on arvatavasti utoopilised ja kättesaamatud. Seetõttu ei avalda süda, või siis see 1000 aastane lind, enda salasoove ilma, et me neid ise oma elutee pealt leiaksime.
See luuletus on kõigest neljarealine, et võin selle ka siia kirjutada:
„su südamepuuris on vaikus
ja tuhandeaastane lind
ta oskab aga ei räägi
sest ta armastab sind“

Kirjuta 300- sõnaline arvamus kirjanikust loetud luulekogu kõikide luuletuste põhjal (mis autorit huvitab , millistel teemadel kirjutab, milliseid kujundeid kasutab; milline neist luuletustest meeldis kõige enam, miks; milline ei meeldinud, miks). Oma seisukohtade kinnituseks leia sobivad tsitaadid loetud luuletustest.
Jüri Üdi (Viidingu) luule koosneb peamiselt mõtisklustest elu erinevatest olukordadest, keskkondadest ja emotsioonidest. Tema luules kohtab kõige enam probleemide püstitamist piltlikul viisil, nagu ta teeb seda näiteks luuletuses nimega “klaasuks“. Ta proovib selles luuletuses näidata, et kahe toa vahel on klaasuks, mis paistab läbi mõlemast toast, aga kui see sulgub, on kaks tuba lahutatud. Ta kujutab sellega seda, kuidas kaks inimest võivad ühe ühise faktori pärast minna tülli ja see kõik on selle klaasukse pärast, mis on siis see faktor. (J. Üdi: 56) Tema luule on ka eripärane sellepoolest, et tema luulekogu lugedes on tunne, nagu loeks mõnda tema isiklikku märkmikku, kuhu ta mõnikord mõne poeemi visandab. Kirjavahemärgid ja muud grammatilised elemendid enamasti puuduvad ja tõesti on tunne, et ta räägib otseselt välja oma mõtteid, ilma nende üle pikalt arutlemata. Tema luule ka tihti ei seostu eelmise rea või salmiga. Vaatame näiteks tema luuletust „kui teistel lastel“:
„kui teistel lastel oli mängumuru
siis mulle seda asendas parkett
mu koolitee läks läbi Uue turu
kus väike purskkaev pritsis eluvett
miks räägin tihti sellest mida pole
pool inimkonda sedasama teeb
ja teine pool kas pole seegi kole
me kõnelused olematuks teeb“ (J. Üdi: 24).
Nagu näha, ei ole salmidel omavahel suurt seost. Kui esimeses salmis ta kirjutab oma lapsepõlve raskustest, siis teises salmis on ta kirjutanud hoopis sellest, et millest ta räägib ja kuidas inimkond jaguneb kaheks: nendest, kes räägivad sellest mida pole ja nendeks, kes ei räägi asjadest mida ei ole. Ei ole mingit seost, lihtsalt Viidingu mõtted.
Üdit iseloomustab ka mõndade luuletuste tumedus. Näiteks on väga tume külg tema luuletuses “kokkulepe“, ja “joomata jäänud kakao“. (J. Üdi: 32, 54) Luuletus “kokkulepe“, mida ma ka analüüsisin viiendana, räägib naisest kes tahab ühele perele oma maja maha müüa ja pärast seda enesetappu teha. “joomata jäänud kakao“ räägib sellest, kuidas väike poiss igatseb oma surnud isa nii väga, et ta magab ta pildi all ja ei suuda oma eluga edasi minna. Üdi luulest leiabki kõige enam dramaatilisi luuletusi.
Kõige enam meeldis mulle luuletus “Me teeme, teeme“. (J. Üdi: 24) See luuletus avas isegi mu silmad kui võib nii öelda, see sõnum tõesti pani mind mõtlema. Sõnum seisneb selles, et me ehitame enda elu ümber igapäevaste tegevustega müüri, kust me isegi kõige parema tahtmise juures välja ei saa. Ja ma nõustun sellega, sest kõik inimsuhted , töökohad , koolid, ülikoolid, laenud, maksud jms – need kõik hoiavad meid ühe koha peal, ehk on ehitanud müüri meie ümber. See luuletus andis mulle mõtteainet, et kas oleks üldse võimalik vältida selle müüri ehitust või kas oleks võimalik sellest välja saada.
Üldiselt jäi mul Üdi luulest positiivne pilt. Aga olid ka mõned luuletused mis olid natuke tühjemad oma tähenduses kui teised. näiteks luuletus “kolimine“. (J. Üdi: 22) Ei leidnud ma selles otseset tähendust, see räägib ainult sellest kuidas rändtsirkus pakib oma asjad kokku ja autor on välja toonud täpselt, mida iga esineja kokku paneb. Ja lõpp on natuke koomiline, aga tähenduselt minule arusaamatu: „tuldi maha trapetsite otsast viimast korda karu trummi lööb nii mil tsirkus teise linna kolib vana lõvi klouni ära sööb“ (J. Üdi: 22). See luuletus olekski justkui kirjutatud, selle lõpu pärast, sest mingisugust sõnumit see endas minu arvates ei kanna.

Hinnang. (Kuidas üldse suhtud luulesse, valitud teose autorisse loetud luuletuste põhjal – kirjuta 100sõnaline tekst).
Ausalt öeldes, pole ma ise kunagi suur luuleaustaja olnud. Ma küll olen mõnikord sirvinud kodus olevaid luulekogusid, kuid ma pole kunagi nendesse süvenenud, et ma isegi ei teadnud, mida luule endas peita võib. Selles mõttes olen isegi natuke tänulik , et pidin tegema mingist luulekogust analüüsi, sest ma ei teadnud, et luule võib päriselt nii huvitav olla. Luule on nüüd minu silmis nagu pilt seina peal, täis sümboleid, millest me saame erinevate tähenduste abil aru ja leiame sellest endale oma sõnumi. Kavatsen tulevikus hakata rohkem lugema luulet.
Jüri Üdi luule on midagi teistsugust. Tema luuletustest justkui kiirgaks välja melanhooliat. Ma võiksin selle luuleraamatu põhjal kirjeldada Viidingu iseloomu. Viiding on rahutu ja kurvameelne mees kellele mõnikord meeldib visata nalja ja ehmatada teisi. Ta on näitlejana väga kiindunud draamasse ja seetõttu ei leiagi tema luulest palju naiselikku igatsuse ja ilu kirjeldamist. Ta on minu mõttes kui kunstnik või filosoof , ta paneb maailma tähele ja leiab maailmast kummalisi seoseid . Näiteks kujutab ta inimesi klaasuksena, hiigelmüürina jne. (J. Üdi: 56, 24)
Kasutatud luulekogu
Jüri Üdi. 1974. Selges Eesti keeles. Tallinn: Kirjastus „Eesti Raamat“

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 44 allalaadimist

Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs #1

Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs #2

Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs #3

Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs #4

Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs #5

Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs #6

Jüri Üdi luulekogu-Selges eesti keeles-seitsme luuletuse analüüs #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HannesAus Õppematerjali autor

Põhjalik seitsme luuletuse analüüs. Hinne oli 5

Jüri Üdi luule analüüs luuletuse analüüs Selges eesti keeles kirjandusteose analüüs tõlgendamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Juhan Viiding "Elulootus" luulekogu analüüs

Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle näitlejana Draamateatrisse

Kirjandus

doc

Juhan Viiding

........................................................................... 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..................................................................................................................................5 Luulekogu............................................................................................................................... 7 Kokkuvõte...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Sissejuhatus

Kunstiõpetus

doc

Juhan Viiding

JUHAN VIIDING Sündinud: 1. juuni 1948 Surnud: 21. veebruar 1995 Pseudonüüm: Jüri Üdi Hariduskäik: I. 6 erinevat üldhariduskooli II. Tallinna 21. keskkool (väga lühikest aega) III. Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool (ehk õhtukool) IV. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti eriala (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1968-1972 Perekond:  isa Paul Viiding ja ema Linda Viiding  3 õde  naine Riina Kiisk  tütar Elo Viiding Looming: Jüri Üdi I. "Detsember"(1971) II. "Käekäik"(1973) III. "Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding

Kirjandus

doc

Juhan Viiding, referaat

REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal,

Kirjandus

doc

Juhan Viiding

....5 Luuletused.................................................................................8 Kokkuvõte...............................................................................12 Pildid.......................................................................................13 Kasutatud materjal..................................................................14 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps.

Kirjandus

doc

Referaat: Juhan Viiding

Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu............................................

Kirjandus

docx

Juhan Viidingu luuleraamat

Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Viiding on groteskset, iroonilist, lüürilist ja eepilist ning absurdlikku ja filosoofilist laadi viljelenud Eesti poeet. Aga võibolla said tal luulemõtted otsa ja koos sellega ka tema elu. Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis.

Eesti keel

rtf

Juhan Viiding

Liivi luuleauhinna (1983). Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Ilmusid sellised üksikkogud nagu: "Aastalaat", "Detsember" (1971) ; "Käekäik" (1973) ; "Selges eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). Üdilikke luuletusi on 1970- ja 80-ndatel eesti luules nii palju, et need moodustavad peaaegu omaette zanri. Raskusi valmistaks ainult zanripiiride määramine. Kogu Juhan Viidingut ennast võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, kes Üdi avatud võimalusi kasutas mõnevõrra kitsamas mahus, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Ta on 1970. aastate põlvkonna kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja

Kirjandus

Rohkem sarnaseid