Majandussotsioloogia tekstid 1-5 (0)

Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses   on   omavahel   kogukonnad,   ettevõtted   ja   inimesed,   kes   asuvad   nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal.   Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad  seda.  Hargmaisus  saab  ainut  olla  edukas siis,  kui  see  on  kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma   kodumaaga   ning   on   liiga   kinni   kodumaistest   meedia-   ja   inforuumidest. Seetõttu   ei   toimu   lõimumist   sihtmaa   ühiskonda.   On   ka   võimalus,   et   inimene hakkab   tegema   oma   kvalifikatsioonist   madalamaid   töid.   See   tähendab,   et lähteriigi kulutused haridusele on olnud kasutud, töötaja  saab  väiksemat tasu ning   sihtriigi   töötajad   on   rahulolematud,   kuna   tunnevad   et   nende   töökohad kaovad ning ka palgatase langeb. Näiteks praegune seis Eestis ukrainlastega. On olemas ka palju kasumeid. Lähteriik saab oma elanikele tööd ja raha, sihtriik saab   endale   hea   töötaja   ning   töötaja   saab   parema   palga,   mida   soovis   ning kogemusi.   Pooled   Eesti   töötajad   on   leidnud   endale   koha   välisomanike   tehtud tütarettevõtetes.   Järjest   rohkem   on   ka   neid   Eesti   ettevõtteid,   mis   tegutsevad juba   rajamisest   peale   välisriikides.   On   kasulik,   et   ettevõtted   on   ühendatud võimalikult   paljude   maailma   tarneahelatega   ning   pakuksid   hea   palgaga arendavaid töökohti. Eriti oluline on see, kuidas ettevõtted suudavad luua oma toodete kuvandi nii, et see ei solvaks kedagi ja oleks mõistetav ka välisriikides, kus inimeste traditsioonid ja keeled on erinevad. Ainult inglise keelest enam ei piisa,   on   vaja   ka   teiste   võõrkeelte   oskajaid   ning   just   sellest   algab   riigi   tugi ettevõttele. See omakorda suurendab noorte keelelist mitmekesisust. Kindlasti areneb ka tehnoloogia. On vaja luua programme, mis lihtsamalt tõlgiksid tekste ühest  keelest  teise,   kuna  siis  toimib  ka  hargmaisus  paremini.   Lisaks  pakuvad paljud koolid   välismaal õppimise võimalust mis aitab kaasa suhtlemis oskuse arengule ning toimetulekule uutes olukordades ja keskkonnas.


Rändepööre on see, kui teatud aja on suurem olnud väljaränne, aga siis järsku suureneb   sisseränne   või   vastupidi.   Sisserännet   suurendab   heaolu   kasv   ja väljarännet mõjutab, see et teistes riikides on heaolu tase veelgi kõrgem. Väljaränne   on   siiamaani   suur,   kuna   mitte   kõik   Eesti   inimesed   ei   saa   osa majandusekasvust. See põhjustab väljarännet Soome ja teistesse riikidesse, kus on kõrgem elatustase. Heaolu Eestis siiski kasvab ning see põhjustab sisserännet teistest riikidest, kus on halvemad olud. Tulevad näiteks inimesed Ukrainast ja Venemaalt. Eesti alad on neile tuttavad, siin saab vene keelega hakkama ning kolitakse venekeelsetesse piirkondadesse . See oma korda suurendab ühiskonna lahusust ning ka eesti keele kõnelejaid jääb vähemaks. Rändepöörde tõttu võib haihtuda   eesti   keel   ning   kultuur.   Rohkem   tuleks   panustada   ühtsetesse   Eesti lasteaedadesse   ja   koolidesse.   Õpe   peaks   toimuma   eesti   keeles,   kuid   tuleks arvestada ka eesti keele mitmekesisusega. Erineva rahvusest inimesed peaksid saama   elada   samades   piirkondades.   Ei   tohiks   enam   eksisteerida   vaesemaid piirkondi ning rikkamaid. Tulevikus on loodetavasti inimesed rohkem leplikumad ja sallivamad. Minu jaoks oli väga oluline see, et räägiti probleemidest, mis on eesti ning vene keelt   kõnelevate   inimeste   vahel.   Ning   ka   sellest,   kuidas   paljud   perekonnad kannatavad,   kuna   üks   või   isegi   2   vanemat   töötavad   välismaal,   sest   Eesti   ei suuda pakkuda neile piisavalt head tööd või palka. Neid teemasid sooviksin ka seminaris arutleda ning saada teada, mis on teiste arvamus selle koha pealt. Eriti huvitab mind milline on vene keelt kõnelevate noorete arvamus eesti keelest ja sellest,   et   eestlased   ei   salli   eriti   inimesi,   kes   ei   oska   eesti   keelt   kuigi   elavad Eestis. Kas nad mõistavad seda või see on täiest arusaamatu nende jaoks. Mida peaks   tegema   paremaks,   et   sellised   probleemid   kõrvaldada.   Lisaks   sooviks kuulda arvamusi ugrainlaste teemal, kuna suvel seoses maasikatega oli see väga aktuaalne. See on ehe näide kuidas palgatase mingil teatud alal langeb.  Exploring Cultural Identity in a Multicultural Context—the Special Case of Luxembourg. Human Arenas. Artiklis   on   kirjeldatud   kultuurilist   identiteeti,   kui   kollektiivsete   omadustega rühma/rühmade isikusamasust, kiindumust ja geograafilist päritolu, kes jagavad samu   sümbolisüsteeme,   väärtusi,   tõekspidamisi   ja   käitumisnorme.   Oluline   on see, et need edastatakse ühelt põlvkonnalt teisele, kuid mitte ilma muutusteta. Kultuurilise identiteedi loomine tähendab nende kultuurirühmade uskumuste ja


tavade vastuvõtmist. Kultuuri tooted (raamatud, filmid või laulud), võivad luua ühiseid   kogemusi,   mis   võivad   saada   osaks   inimese   identiteedist.   Isikud,   kes teavad  väärtusi,   norme  ja käitumist,  mida  toetab  nende kultuuriline  kontekst, võivad   neile   tugineda,   et   luua   oma   isiklik   identiteet.   Kultuuriline   identiteet sisaldab seega nii mina kui ka rühma, kuhu mina kuulub. Selle tulemusena võib kultuurilist   identiteeti   vaadelda   kui   osa   suuremast     isikliku   identiteedi konstrueerimisest ja sotsiaalse identiteedi erijuhtumist. Luksemburg on suhteliselt uus suveräänne riik, kus põlised luksemburglasi on vähemuses. Täna mängib keel luksemburgi identiteediga seoses erilist rolli, sest teise maailmasõja ajal oli Luksemburgi keel sümboliks vastupanule. Luksemburg on küll kolmekeelne riik, kuid selle keele oskamine on kõike tähtsam osa sellest. Tõeline luksemburglane on määratletud kui keegi, kes räägib seda keelt ka teiste luksemburglastega. Põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et nad oleksid kurvad, kui see keel tulevikus kaoks ning, kui see peaks juhtuma, siis   kaotaks   ka   Luksemburg   oma   identiteedi.   See   keel   on   oluline   just   nende päritolule. Kindlasti nii-öelda põliseestlased arvavad täpselt sama, mis luksemburglasedki. Eest keel on eestlastele väga oluline, sest see on ka seotud meie minevikuga. Oleme võidelnud palju, et me oleksime iseseisvad ning meie keel oleks just meie oma, mitte et me räägiks kellegi teise keelt. Keel on meile oluline ning keegi ei sooviks, et see kaoks. Kahjuks eesti noored aga ei arva sama ning neile ei ole Eesti enam nii oluline. Nad kindlasti soovivad, et keel säiliks, kuid ise nad selle eesmärgi saavutamiseks midagi ette ei võta. Eesti majandus ei ole ka nii hea kui mõnes teises riigid niiet paljud eestlased lähevad   paremat   elu   otsima   mujalt.   Kokkuvõttes   niimoodi   võib   see   keel   ka kaduda. Mina arvan et see on täiesti võimalik, kuid kõik oleneb majandusest ja inimeste heaolust. Sooviks rääkida keele barjääridest. Sooviks kuulda teiste arvamust, kas midagi saaks teha paremaks või mitte. Kuidas panna venekeelseid inimesi õppima eesti keelt. Kas neil ei ole selleks soovi, sest see on kuidagi nende identiteedi vastu või neil ei ole lihtsalt viitsimist.


Luxury consumption as identity markers in Tallinn: A study of Russian and Estonian everyday identity construction through consumer citizenship Eesti on küll osa Euroopast, kuid asub külg külje kõrval ida riikidega ning tihti liigitatakse meid nende koosseisu. Eestlaste jaoks on see väga ebameeldiv. Kui tuleb juttu sellest, kuidas me olime osa Nõukogude Liidust, siis inimesed ei räägi sellest eriti meeleldi ning see tekitab pingeid. Seega me üritame oma mineviku oma   eludest   välja   tõrjuda   ning   pigem   unustada.   Eestlased   üritavad   olla  hästi „Euroopalikud“ ja modernsed. Me ise mõtleme kõige rohkem oma mineviku üle ning keegi teine sellest ei mõtle, kuigi me arvame vastupidist. Silmatorkav   tarbimine   on   see,   kui   inimesed   kipuvad   ostma   luksuskaupu   ning eksponeerivad neid ehk siis võib ka öelda et eputavad. Inimesed arvavad tihti, et kallite kaupade omamine peegeldab nende jõukust ühiskonnas. Tihti ostetakse ka   võltsinguid,   kuna   see   aitab   parandada   neil   oma   sotsiaalset   staatust   ning varjata majanduslikult rasket elu. Ühesõnaga üritatakse varjata oma halba seisu ilusate asjadega, kuigi tegelikult ei tee see midagi paremaks. Näiteks lause: „If you want to appear more Estonian, use elements from Estonian folklore“   –   eestlastele   on   nende   kultuur  väga   oluline,   seega  kasutatakse   neid elemente   ka   palju   reklaamides   ning   kodudes.   Nt   piima   pakenditel   on   tihti mustreid, mis pärinevad Eesti rahvusrõivastelt. Teine näide: „mostly Russians who buy such a car and thus could not be the choice of a ‘true’ Estonian family.“ – tekstis räägib ka sellest, kuidas vene naised riietuvad   uhkemalt   ning   ilusamalt   kui   Eesti   naised.   Tihti   peavad   Eesti   naised rohkem pingutama nende pärast, kuna nad ei taha ju alla jääda. Venelased on oma valikutes kartmatud, neile meeldiv välja paista. Venelased kulutavad kõvasti rohkem lõbustustele, näiteks peod ja reisid. Tihti peale Eestlane ei raatsi isegi abielluda. Eestlased hoiavad raha pigem kokku. Sama on ka autodega. Eestlased ja venelased tihti sõidavad erinevate autodega. Eestlased valiksid, auto mis on peresõbralik ning mugav, kuid venelased läheksid teist teed ning valiksid ilusa ning   kallima.   Võib   ka   öelda   et   kõige   populaarsema   automargi   sellel   hetkel, näiteks maasturid. Tallinna eestlane, seda ei valiks, kuna see auto on kulukas ning linnas on sellega tüütu manööverdada. Venelased aga valiksid selle, kuna see on ilus, uhke ja massiivne.


The changing nature of consumption and the intensification of McDonaldization in the digital age Kliendid   on   prosumeris,   mcdonaldsi   ja   amazoni   näiel   –   Kui   siseneda Mcdonaldisse, siis põhimõtteliselt peab poole tööst ise ära tegema. Esiteks peab sisestama tellimuse, kui palju, mida ning kas kaasa või siin. Peab ise sooritama makse,   ootama   ning   kui   söök   on   söödud,   tuleb   ka   kõik   ise   ära   koristada.   Ka amazonis on nii, kuna peab ju otsima välja tooted mida soovitakse,  kogused, seejärel maksa ning hiljem tuleb minna ka kaubale järgi. Kuna inimesed teevad poole tööst ise ära, siis ei ole vaja nii suurt tööjõudu. Järjest rohkem teenuseid on e-platvormidel, tarbijad teevad küll enamus tööst ära, kuid see on neile ülimalt mugav ning kiire. Amazonist ma isiklikult tellinud ei ole, kui Mcdonaldsis on ikka käidud. Mina ei ole tundnud seda, et ma teeksin tasuta tööd, kuna mulle meeldib see, et ma saan ise   täpselt   valida   mida,   kui   palju   ning   mis   koostisosad   mu   burgeri   vahele lähevad. Kuna ma saan ka söögi üpris odavalt ning kiiresti kätte, siis ma ei näe probleemi et pean hiljem oma prügi ise ära viskama. Lisaks on võimalik tellida woldiga   söök   koju,   mis  on   veel   eriti   mugav.   Olen   varem   tellinud   Ebayst,   mis töötab sarnaselt Amazonile ning mulle meeldib see väga. Toodete valik on väga suur ning lisaks saavad ka lihtinimesed sinna oma tooteid panna. Kuna ma ise tegelen maalimisega, olen mõelnud ka enda pilte sinna ülesse panna oksjonile, kuid pole veel nii kaugele jõudnud. See on vägagi mugav ning saan rahulikult vaadata ning otsida, mida soovin tellida, just sellisel mis on mulle sobilik. Tüütu on see, et pean lugema erinevaid kommnetaare, et saada teada kas toode on ikkagi kvaliteetne võiks olla mingi lihtsam viis või äkki mingi märge.  Umber ja Airbnb põhinevad internetil ning mõlemal leheküljel peab enamus tööd ise ära tegema. Uberis peab tellima takso, sisestama andmed kuhu soovitakse ning kus asutakse. Kuid Uber on palju kordi efektiivsem, kui niisama tee äärest taksot püüda. Tellimuse saab  sisestada väga kiirelt telefoni, kohe on näha ka sõidu maksumus ning tuleb ka vastus, kui kaua taksoga aega läheb. Lisaks võtab Uberi   äpp   automaatselt   kaardi   pealt   raha   ning   ei   ole   vaja   ise   maksmisega tegeleda, mis on väga mugav. Airbnbst   leiab   ka   kindlasti   parema   ruumi,   mida   rentida   kui   näiteks   hotellide lehekülgede pealt. Esiteks võib see tulla odavam, olenevalt milline korter valida,


ning tingimused võivad olla paremad. Lisaks saavad seal ka tavainimesed oma ruume, tubasid, kortereid rendile anda teatud ajaks. Kuna mina ise arvan, et ma ei tee tasuta tööd Mcdonaldsis, siis kindlasti tahaks teada,   kes   seda   tunnevad   ning   miks.   Võibolla   suudavad   muuda   ka   minu arvamust. Kas kõiki elukutseid on võimalik asendada robotitega ning mis saab lihttöölistest? Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology Big data on saadaval lõpmatul hulgal erinevates vormides näiteks: pildid, videod, tweedid, ruumid, võrgu, streamid jne. Need andmed on tohutult suure mahuga ja keerulised ning iga aastaga need järjest kasvavad. Võib öelda et big data ongi kogu internet ja selles olevad andmed kogu maailma kohta.  Erinevus seisneb selles,   kui  kasutada   suurandmeid,   et  hinnata  näiteks  sotsiaalseid   nähtusi,   siis esiteks on parem geograafiline ja ajaline detailsus ning palju kulutõhusam kui traditsioonilised   meetodid.   Teiseks,   see   võib   toimida   millegi   mõõtmena,   mida muidu pole mõõdetud või mille mõõtmise üle võib vaielda.  Suurandemetega   saab   luua   igasuguseid   mustreid   ning   seoseid.   Näiteks   saab moodustada   andmekogumeid   mis   näitaksid   kogu   maailmas   üksikute   inimeste vahel   tugevat   kultuurisisest   seost.   Twitteri   andmeid   on   kasutatud,   et   uurida enesetapu   mõtete   ja  depressiooni   all   kannatavaid   inimesi.   Minu   arust   on   see väga   hea,   kuna   need   inimesed   tihti   ei   räägi   oma   probleemidest   aga   võibolla twitterist saadakse piisavalt andmeid et neid probleeme lahendada. Lisaks saab edasi uurida juba teisi seoseid nende inimeste vahel – elulugu, elustiil jne. See kõik aitab kaasa paremale ühiskonnaelule. Lisaks tänapäeva inimesed avaldavad oma emotsioone internetis paremini ning suurandmed saavad sellele kõigile ligi. Suurandmed   on   üpris   haprad   ning   haavatavad,   võivad   sattuda   rünnaku   alla. Erinevad mudelorganismid käituvad erinevalt ja võivad seetõttu anda erinevaid tulemusi.   Lisaks   erinevad   platvormid   nende   kasutajate   vanuse,   soo,   rassi   ja klassitausta poolest. Seega ei pruugita saada täiesti õiget tulemust kui pole õiget valimit. Lahendus on kasutada mitmest allikast pärinevaid andmeid, et kinnitada neist ühe tulemusi.  Teadlased saavad anda paremaid vastuseid vanadele küsimustele ning vastuseid küsimustele mida pole veel esitatud.


Minu jaoks oli huvitav see, et suurandmeid kasutatakse nii-öelda igasugusteks uuringuteks. Ma ei teadnud seda varem ning poleks osanud seda ka arvata. See on   väga   lahe,   kuidas   luuakse   erinevaid   seoseid   inimeste   vahel,   kes   võibolla elavad   erinevates   maailmaotsades.   See   teema   oli   minu   jaoks   väga   uus   ning keeruline,   sooviksin   kuulda   mida   teised   sellest   arvavad   ning   võibolla   saaksin sellest teemast veelgi rohkem aru.