MÄLESTUSTE MÄLESTUS

e, els

MÄLESTUSTE MÄLESTUS (0)

1 Hindamata

Haapsalu Gümnaasium
MÄLESTUSTE MÄLESTUS
Uurimistöö
Eva – Liisa Saag
11. b klass
Juhendaja õpetaja Taimi Vilta
Haapsalu
2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3

RAAMATUS ESINEVAD MÄLESTUSED 5
1.1. ,,Mälestusteʻʻ tähendus 5

Mälestused 5

Kindla ajamääratlusega mälestused 8

Muud 10

ANALÜÜS 13

KOKKUVÕTE 14

KASUTATUD KIRJANDUS 16
SISSEJUHATUS
Tsiteerigem romaani ,,Tõde ja õigusʻʻ viienda osa lõppu: ,,Nõnda jäi Indrek üksi kääksuva kaanega kirstu juurde, millel pidi olema veel Vargamäe Krõõda aegne lõhn. Indrek polnud kunagi seda Krõõta näinud, sest ta suri enne, kui Indrek sündis, aga tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii – öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada.ʻʻ
Just see lõik Anton Hansen Tammsaare romaanist ajendas mind tegema uurimistööd Karl Ristikivi romaani ,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ põhjal.
Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat sobiv jätk ,,Tõele ja õiguseleʻʻ. Samas on see väga laiahaardeline teema. Tekkis soov teada saada, kui palju on romaanis ,, Kõik, mis kunagi oliʻʻ metafüüsilise mõõtmega mälestusi ning leitud mälestused lahti mõtestada lühidalt.
Töö eesmärgiks on uurida, kui palju leidub teoses mälestustega seotuid lauseid ning selgitada lühidalt nende tähendus ja analüüsida kirjaniku metafüüsilist ajakäsitlust.
Uurimismaterjaliks sai Karl Ristikivi teos ,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Eesti Päevalehe AS 2009. aasta väljaandes esinenud metafüüsiline ʻʻmälestuseʻʻ kasutamine. Leitud laused , kus nad esineid, kandsin sedelitele koos lehekülje numbri, autori ning raamatu pealkirja ja ilmumisaastaga. Sedeleid sai kokku 36. Sedelid jagasin omakorda kolme pearühma (laused, kus esines sõna mälestus, kindla ajamääratlusega mälestused ja muud). Töö põhiosa esimeses osas on välja kirjutatud laused, kus allajoonitult on välja toodud sõnad, milles esineb sõna mälestus. Teises osa moodustavad need laused, kus on lauses on viidatud ajale, millal mälestus sai teoks. Töö kolmandas osas on mälestuste eri liigid, mida esines vähem.
Töö eelviimases osas on analüüsitud kirjaniku metafüüsilise mõõtme kasutamist. Töö lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad.
Raskemate väljendite tähenduse leidmiseks kasutasin võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 1983, autorid on Kleis jt) ja internetti.
Abimaterjalina teose mõistmiseks on kasutatud raamatu järelsõna.

RAAMATUS ESINEVAD MÄLESTUSED
1.1 ,, Mälestusʻʻ tähendus
Mälestus - mällu jäänud, mälus talletunud elamus või taju, mälupilt millestki või kellestki.
- see, mis on saadud, säilitatud või säilinud meenutamaks midagi või kedagi; mälestis, mälestusese.
1.1.1. Mälestused
Erinevaid mälestusi leidsin raamatust ,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ kokku 14.

,,Õunapuud õitsesid ka kirikumõisas ainult kaks pühapäeva aastas, kuid mälestustes tundus, nagu oleks neid olnud viiskümmend kaks.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.5
Siin tundub, et ilu kestab hästi kaua, aga tegelikkuses vaid paar päeva.

,,Muidugi ta istus seal ja rehkendas, isegi siis, kui ta seejuures natuke hellitas minevikumälestusi ja laskis südant pehmeneda verandaakende värvilises valguses.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.7
Isegi muid tegevusi tehes tulevad erilised soojad hetked minevikust meelde.

,,Vähemalt kaks nädalat hiljem pidi see olema – aga kuidas kõik mälestustes ühtekokku sulas! ʻʻ

,, Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.9
Teinekord kaob mälestustes ajataju .

,,Veel ebatõenäolisem, kui mälestuste sinakas kauguseudu langeb kõige üle ja kui enam midagi ei mäleta sellest harilikust ja igapäevasest, mis olevikus kõige lähedasem.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.19
Tihti ununeb ka kõige vahetum mälestus.

,,Harva on pidulikke ja ülevaid hetki olevikus – ikka on kas ettevalmistus ja ootus või jälle mälestus.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.19
Tähtsaid hetki on olevikus vähe. Enamus olevikust on siiski mälestus või millegi suurema pikem tulemine.

,,Midagi on mööda läinud, aga see pole olnud nii, nagu oleks tahtnud. Ei aita isegi see, kui seda mälestustes näha palju ilusamana.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.21
Minevikus ei lähe alati nii nagu oleks tahtnud, et oleks läinud ja siis tahab inimene mäletada seda paremana, kui see oli, aga kahjuks ei aita ka see.

,,… ja Inge mäletas teda veel kaheteistkümneaastase poisina nutvat teiste päris süütu kiusamise puhul.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.30
Taaskohtumised toovad meelde minevikus olnud olukordi .

,,Mälestuste nauding …ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.108
Mälestused võivad pakkuda ka naudingut.

,,Ei olnud ka ühtki mälestust koolimajast, millest teati ainult niipalju, et see oli ilma korstnata nagu kõik talumajadki.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.113
Olevikus elanud inimesed ei teadnud koolimajas muud, kui et see nägi välja samasugune kui talumaja .

,,Öö, mis muidu on pikk isegi suvisel ajal, kui pole und, kaob üsna kiiresti mälestuste ja kujutluste pildialbumit sirvides.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.118
Unetud ööd jäävad isegi suvel lühikeseks, et meenutada kõiki mälestusi.

,,Ühelt poolt paistab kodu lapsepõlvemälestustega, see kutsub ja meelitab.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.119
Noorusaja mälestused kodust on kõige meeldivamad.

,, Praost Tammiku lapsepõlvemälestustes olid need tema esimesed kaksteist aastat kõige kaunimad ja ta oli väga valusalt tundnud lahkumist , mis paratamatult tuli, sest ka siit pidi isa välja taganema.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.120
Eluaja alguse mälestused on kõige kaunimad, sest järgnes kole aeg.

,,Kõik need hallid tööpäevad, millest enamiku inimeste elu suuremalt osalt koosnebki, kaovad jäljetult, kunagi mälestusteks saamata.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.122
Rutiinirohkest tööst ja elust ei saa kunagi mälestust.

,,Mõtleme ja räägime mälestuste pühapäevast, ja kordagi ei tule meile pähe, kui ülekohtused oleme neile hallidele, igavatele päevadele, milleta ometi poleks ühtki õiget pühapäeva.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.122
Halli argipäeva tulemusena on meil õige head pühapäevad.
1.2. Kindla ajamääratlusega mälestused
Kindla ajamääratlusega mälestusi leidsin teosest kokku 11.

,,… mida ta oli harinud igal aastal hardumusega ja nurinaga pooleks.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.8
Inge meenutas, kuidas ta oli igal aastal oma kaheksateistkümne eluaasta jooksul peenarde eest hoolitsenud.

,,Olen hoidnud seda karja kolmkümmend aastat ja hiljem kümme aastat oma poja kõrval seisnud.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.11
Praost meenutas oma eelnenud tööaega kirikus.

,,… sest köstrit ei olnud Palunurme kogudusel juba kakskümmend aastat enam.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.14
Menutus sellest, mida enam ei olnud.

,,Tema ajal langesid mehed põlvili, kui nad armastusest rääkisid.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.15
Praost Tammiku nooruspõlves käis asi teisiti kui tänapäeval.

,,Kolmkümmend aastat tagasi oli see olnud väga moodne, …ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.34
Mis oli minevikus uudne, pole enam tulevikus moodne.

,,Nüüd oli küll natuke piinlik mõelda neile käikudele, nagu ikka lapsepõlve rumalustele, kui neist on paar aastat möödas.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.41
Mõne aja möödudes näeme kunagi olnuid asju teisiti.

,,Sellele äratundmisele ta oleks võinud ka varem jõuda, juba kümme aastat tagasi, aga siis oli teine asi.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.47
Praost Tammik oleks võinud seda teha juba varem, aga siis olid asjalood teisiti.

,,See polnud muidugi enam seesama alevik , mis neljakümneaasta eest, kui alevikku õieti polnudki , …ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.51
Alevik on aja jooksul muutunud.

,,Aga nüüd ei tulnud seda enam keegi praostile ütlema, nagu see oli sündinud kahekümne aasta eest.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.53
Paarikümne aasta eest räägiti ka toimuvast praostile.

,,See oli vähem muutunud viiekümne aasta jooksul, vahest ainult rohkem mahajäetud, mõni traataed põiki teele ette ehitatud.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.54
Mälestustes nägi tee enam vähem samasugune välja kui praegu. Ainult üks traataed on põiki ette tehtud ja seepärast on tee ka veidi vähemkäidav.

,,Viiskümmend aastat on praost Tammik kõndinud Jumalaga ja õhtu varjud ei peaks teda hirmutama.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.108
Viiskümmend aastat on Tammik õhtuid koos Jumalaga mööda saatnud.
1.3. Muud
Ülejäänud mälestusi, mida oli raske eraldi rühmadesse jaotada, leidsin kokku 11.

,,Või koguni veel enam, ta püüdis ajast ette rutata ja ette jõuda, ja isegi siis, kui ta mõnikord hardus mineviku ees, elas tugevam osa temast aina tulevikus.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.6
Minevik tekitab ikka harda tunnet isegi siis, kui elad tulevikus.

,,See pilt ei saanud jätta äratamata sentimentaalseid tundeid, olgugi et keegi seda poleks seda soovinud, ...ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.7
Mõned oleviku hetked tekitavad erilisi tundeid, mis seotud minevikuga.

,,Varem oli see olnud lihtsalt kodu, ükskõikne ja igavavõitu paik.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.8
Ajapikku muutub kõik.

,,Ainult pingutades suutis meenutada, et ükski puu enam ei õitsenud ja et praost istus hoopis oma toas ning töötas, nagu ta üldse armastas töötada varahommikul.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.10
Vahel ei meenu kõik olnu nii kergesti kui peaks.

,,Kõik senised õielehed olid ammu langenud, ja uus õpetajaproua näis esimese uue õiena, ta oli värvikam ja lõhnas tugevamini kui eelmised.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.10
See on võrdlus uue ja kunagi olnu vahel.

,,Praost kõndis tema järel sedasama teed, mida ta oli käima harjunud , tema nägu oli niisama rahulik ja liikumatu nagu kunagi pulmas või matustel.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.13
Inge võrdles oleviku praosti mineviku praostiga.

,,Kunagi, kui Hiiemäe talus olid elanud nooremad ja rõõmsamad inimesed, …ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.17
Meenutus mineviku pererahvast, kes kunagi olid elanud Hiiemäe talus.

,,Tagasi minevikku !ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.21
Teiekord aitab minevik olevikku paremini mõista.

,,Kui Ingeborg Malm hiljem tagasi mõtles sellele suvele – ta ei teinud seda meeleldi- ei leidnud ta mingit vabandust oma kergemeelsusele, …ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.160
Meenutas suve.

,,Olgu siinkohal öeldud ainult nii palju, et kui need päevad olid ilusad olevikus, kustusid ja kadusid aga üsna pea minevikuks saades , siis mitte ainult sündmuste pärast, mis nii musta varju heitsid nende päevade lõpule, vaid ka seepärast, et nad olid seesmiselt hoopis tühjad.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.163
Osad päevad kustuvad meie mälust seepärast, et need on täis halbu mälestusi.

,,Ütle nüüd, et see on seesama veel täna ja homme ! Oli kord, kui sõitsid sellest mööda ja siis oli see ka ainult nii, nagu nägid seda, vaadates läbi oma rõõmu, leina või ükskõiksuse.ʻʻ

,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.228
Inimene vaatab kõike oma hetke seisukohast , mitte pikemalt järele mõeldes.

ANALÜÜS
Karl Ristikivi, kelle eluaastad olid 1912-1977, loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Romaan ,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ ei kujuta ka endast erandit , hoolimata väiksemast tuntusest. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Romaani ,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ tegevus toimub 1939. aasta suvel ja keskendub 80-aastase praost Tammiku viimastele elukuudele. Praost sureb ühel augustiõhtul 1939 ja samal õhtul teatab raadio Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise mittekallaletungipakti sõlmimisest. Ent romaani jutustaja jaoks ei ole neil sündmustel pealtnäha mitte mingit suuremat kaalu. Oluline on hoopis muu – aja metafüüsika: ,,Samal õhtul – ja nüüd kerkib küsimus, kas on võimalik, et sama õhtu on korraga kahes kohas, hoopis kõnelemata mitmest kohast, mida mõni üsna mõtlematult nimetab ,,kõikjalʻʻ. On ainult üks ühine ajamoment, aga õhtu ei koosne ainult kellalöögist, nii nagu päev ei koosne ainult kalendrilehest. Isegi õhtu on korraga ainult piiratud alal, ja on neid, kes sama õigusega räägivad samal ajal hommikust. Sama õhtu on veel piiratumal alal, see on ainult siin, kus oleme meie ja kõik see, mida me näeme. Me ütlesime: samal õhtul – ja mõtlesime seejuures kõigist seostest lahti mõtestatud aega, ja me võime mõelda seda ja muidki asju, mida heaks arvame, aga see on ainult meie mõte, mis, kui kõik arvesse tuleb, on ainult mäng, kuigi oivaline mäng …ʻʻ (,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ, lk.197)
See romaan on võtmeteos Ristikivi mõistmiseks. Näiteks kolm lõiku, milles kirjanik täpsemalt kirjeldab reaalsuse kaksipidisust. Romaani 19. Leheküljelt võime lugeda: ,,Veel ebatõenäolisem, kui mälestuste sinakas kauguseudu langeb kõige üle ja kui enam ei mäleta sellest harilikust ja igapäevasest, mis olevikus kõige lähedasem. Harva on pidulikke ja ülevaid hetki olevikus – ikka kas ettevalmistus ja ootus või jälle mälestus.ʻʻ
Vihjed millelegi tuntavale on tajutavad – esimese tsitaadi puhul meenub Anton Hansen Tammsaare (,,Tões ja õigusesʻʻ on ,,mälestusʻʻ küll vaid poeetiline , mitte metafüüsiline kategooria), kahe viimase sõnadest aimub Koguja raamatut.
Samuti vilksatavad olulised sõnad ,,nüüdʻʻ ja ,,siinʻʻ, mis on kirjanikule kõige otsustavam metafüüsiline probleem. Käsitlus, et olevik on ainult mineviku peegelpilt , kätkeb endas üht Ristikivi metafüüsika põhitõdemust. Niisuguses kontekstis on määratlus ,,Kunagiʻʻ kõigi olevikuliste ajaparameetrite poeetiline eitus.
3.KOKKUVÕTE
Töö eesmärgiks oli uurida, kui palju leidub teoses mälestustega seotuid lauseid ning selgitada lühidalt nende tähendus ja analüüsida kirjaniku metafüüsilist ajakäsitlust.
Kogu töös on kokku 36 erinevat lauset, millest 14 laust on sellised (neid esines ka kõige rohkem), kus on kindlalt ära märgitud sõna ,,mälestusʻʻ. Kindla ajamääratlusega mälestusi leidsin teosest kokku 11. Ülejäänud mälestusi, mida oli raske ise rühmadesse jaotada, leidsin kokku 11.
Teoses võib leida rohkesti kohti, kus autor mõtiskleb olnu üle ja annab edasi seda mälestuste mälestusena. Samas see alguses muutus häirivaks, kuid mida lehekülg edasi seda loomulikumaks see kujunes.
Töö kirjutajale meeldib romaani autori mälestuste käsitlus, sest pärast lugemist tekkis mõnus härdumus mälestuste suhtes. Lisaks pani see teos töö kirjutajat, kui lugejat muutma oma seisukohta aja metafüüsika kohta.
4.KASUTATUD KIRJANDUS
Raamatud:
Karl Ristikivi. 2009. ,,Kõik, mis kunagi oliʻʻ Eesti Päevalehe AS
Võõrsõnade leksikon 1983
Internet :
http://portaal.eki.ee/
http://www.google.ee/#hl=et&source=hp&q=karl+ristikivi&oq=karl+ristikivi&aq=f&aqi=&aql=&gs_sm=e&gs_upl=5975l10672l0l14l10l0l0l0l0l0l0l&fp=cfbf3231e5abd6cf&biw=1280&bih=685

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 8 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

els e Õppematerjali autor

ülemineku eksamina tehtud uurimistöö, hindeks sain 5

MÄLESTUSTE MÄLESTUS MÄLESTUS kirjandus karl ristikivi ristikivi raamatukokkuvõte kõik mis kunagi oli karl feferaat uurimustöö

Sarnased õppematerjalid

odt

K. Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli"

Karl Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" Karl Ristikivi pagulusromaanis "Kõik, mis kunagi oli" on antud ülevaade Eesti Vabariigi lõppjärgust - tegevus toimub 1939. aasta suvises Tartus, Tallinnas ja Palunurme külas. Romaan "Kõik, mis kunagi oli" on ajaliselt täpselt määratletud põhiline tegevus toimub 23.juuni ja 23.augusti vahel. Ristikivi annab läbilõike ühiskonnast, mis veel ei aima oma saatust. Näiteks siis, kui teatatakse raadiost uudis MRP sõlmimisest, ei tee keegi mitte midagi. Sellest vaadatakse mööda, justkui oleks see lihtsalt üks kauge sündmus, mida raadio kajastab, kuid mis meie endini iial ei jõua. Teoses on kujutatud perekond Tammikuid, Malme, Pajusid, Vanatoasid ning Sibergleiche. Tööalase suhtluse, sõpruse või sugulussidemete kaudu on nad kõik omavahel seotud, ent vaatamata sellele kuuluvad erinevatesse ühiskonna kihtidesse. Hõlmates erineva eluala ning majandusliku seisundiga klasse ann

Kirjandus

doc

Karl Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" sisukokkuvõte

Karl Ristikivi ,,Kõik, mis kunagi oli" sisukokkuvõte ,,Kõik, mis kunagi oli" kannab alapealkirja ,,Pilte ühest suvest". Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn Eesti aeg võis õitseda kogu täiuses, kõigi oma plusside ja miinustega. Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist. Vanuse tõttu on ta sunnitud oma ameti maha pan

Kirjandus

doc

Karl Ristikivi

Karl Ristikivi "Meie juured ei ole lapsepõlves, kodumullas ja maakamaras, murukoplis, kus aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugust muljet, on Karl Ris

Kirjandus

doc

Rohtaed - kokkuvõte

Juulius Kilimiti elutee lõpp oli lähedal. Pärast pikki aastaid peale seda, kui ta oli maalt ära põgenenud linna tundis ta soovi taas külastada ja näha oma lapsepõlvekodu. ,,Kõik oli muutunud- endiste metsade asemel olid põllud, võimalik ka, et mõne põllu asemel mets- või oli see kõik ainult tema kujutluses muutunud, siin aga endiseks jäänud? See oli õieti ükskõik, siin ei olnud enam midagi." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 300 ). Maal käimine ja vanade mälestuste taasäratamine mõjust Juuliusele värskendavalt ja tervendavalt. Ta oli nagu uus inimene. Emmi suureks imestuseks hakkas Juulius oma elutee lõpul piiblit lugema. ,,Eks ma pean ka hakkama oma surematu hinge peale mõtlema, mis, Emmi? Sinul on sealpool muidugi kõik korras, sa tead, et usk on tarvilik asi, ja sa oled oma maksud korralikult maksnud. Aga minusugune vana pagan..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 309 ). Juulius Kilimiti

Eesti keel

doc

Karl Ristikivi

Sissejuhatus. Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid. Peale selle suutis kirjanik üllatada lugejaid ka luule ning reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks. Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning referaadi tegemise käigus on minu arvamus

Kirjandus

doc

Bernard Kangro

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium BERNARD KANGRO Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ELULUGU..................................................................................................................................4 LOOMING..................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................16

Eesti keel

doc

Essee ajalooline romaan

ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köi

Kirjandus

docx

Eesti kirjanikude kogumik

välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani Linda Kaljundi .Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego.2009. aastal ilmunud mälestuste III köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid. Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist (1891-1900) Under töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses. 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas. 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga. Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk