1. Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud. 2. Vajatakse vaid üht vanemorganismi 3. Järglased saadakse kiiresti. 4. Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati. 5. Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni. 6. Harva esineb pärilik muutlikkus. Selleks on mutatsioonid keharakkudes. 7. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt, sest pärilik muutlikkus on aeglane. Vegetatiivne paljunemine raku tasandil. Rakutsükkel, mitoos. Rakutsükkel = interfaas + mitoos. Interfaas - ajavahemik, mis jääb kahe raku jagunemise vahele. Mitoos - päristuumse raku jagunemisviis. G1 -vahetu jagunemisjärgne faas. Rakkude põhiülesanne on kasvamine - intensiivne valgusüntees.
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus................................................................................................................1 Mis on hüpolaktaasia..............................................................................................................2 Neoliitikum.............................................................................................................................2 Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha.............................................................3 Ravivõimalused......................................................................................................................4 Prognoos.................................................................................................................................4 Mis aitaks? .............................................................................................................................4 Kas...
23. Nim. 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei ksuata. Läti, Poola, Itaalia, Austri, Eesti. 24. Kus paiknevad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? Venemaa, Soome, Leedu, Rootsi. 25. Miks kasut. tuumaenergiat vaid arenenud riikides? Sest tuumaelektrijaamu ehitada on väga kallis. Ja on ka vaja kvalifitseeritud tööjõudu. 26. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele. Rakkudes tekivad mutatsioonid, nii inimestel kui taimedel. 27. Kuhu tasub ehitada tuulikuid..? Tuul puhub kirdest, idast, btw. On otstarbekas ehitada saartele, vette kui seal on madal vesi, paremale poole põllumaadele, mitte kuhugi linnukaitsealade lähedale. 28. Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides? Sest tehnoloogia on kallis. 29. Mida tähendab geotermaalenergia? Maasisese soojuse energia. 30. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? Kütteksh!
65 miljonit aastat tagasi algas imetajate kiire evolutsioon ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. 25 miljonit aastat tagasi hakkasid laiemalt levima konnad, maod, hiired, rotid, laululinnud. 3 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed inimese eelkäijad. 4.Evolutsiooni mehhanismid/5.Pudelikaelaefekt ja rajajaefet Evolutsiooni eesmärk on maksimaalne kohastumine ja paljunemiseelise saamine selle kaudu. Evolutsioonil on 3 peamist mehhanismi: 1.) mutatsioonid kõik järglased ei ole võrdsed e ühesugused ja mõnel on mingisugune uus tunnus. Nt: valge jänes - geenm e punktm ei avaldu gentüübis ehk välimuses - kromosoomm ¼ - ½ kromosoomist on mutateerunud , nt: Angelmanni sündroom -genoomm muutunud on kromosoomide arv, nt: Downi sündroom 2.)Rekombinantne mehhanism kohtuvad harva esinevad retsetsiivsed alleelid, nt: kuuljatel sünnib kurt laps 3.)Geenitriiv teatud geeni esinemissagedus tõuseb järsult
Kordamisküsimused geneetikas loeng 8 kohta: 1. Nimeta bakterites leiduvate transposoonide põhilised tüübid? Transposoonid ehk ,,hüppavad geenid" on transponeeruvad ehk mobiilsed geneetilised elemendid. Nii pro kui ka eukarüootides. Jaotatakse kolme põhitüüpi: IS elemendid, Tn elemendid ehk kompleksed transposoonid, Tn3 elemendid ehk replikatiivsed transposoonid. IS elemendid ehk insertion sequences (800 2000 np), suht identse ehitusega, võivad lülituda väga erinevatesse kohtadesse bakteri kromosoomis või plasmiidis, näit. IS50.Iseloomustus: väikesed, alla 2500 np, suht identse ehitusega sisaldavad ainult transpositsiooniks vajalikke geene mõlemas otsas on IR järjestused (inverted repeat) ehk 9 50 bp otsmised pöördkordusjärjestused (vastassuunalised, palindroomsed) IS-elemendi insertsioonil tekivad elemendi otstes 2 13 bp pikad DR- (direct repeat) ehk otsekordusj...
erinevaid asju/aineid; ei nõua erilisi transportitingimusi; saab määrata mitut tekitajat samast tampoonist; genotüpeerimise võimalus 8. Millised on molekulaarsete meetodite vead võrreldes mikrobioloogiliste meetoditega?-Vajalik teada DNA järjestust; detekteerib ka surnud DNA; PCR fragmendid jäävad suhteliselt lühikeseks; DNA replikats.käigus tekivad vead; kontaminatsiooni oht; puuduvad stantartsed meetodid antibiogrammi määramiseks; mutatsioonid otsitava genoomis võivad anda valenegat.tulemusi 9. Millised on mikrobioloogiliste ja molekulaarsete meetodite sarnasused?- proov tuleb võtta kohast kus esineb tekitaja; infekts.tekitajat paljundatakse kuni on silmaga nähtav; RNA viiruste puhul transporditingimused olulised- kiirus ja temp; määrata saab sugukonna,perekonna,liigi tasemel 10. Millistel juhtudel on vajalik kasutada molekulaarseid meetodeid?- kui mikroskoopia võib anda
bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60 A Molekulaarbioloogia põhidogma DNA↔ RNA →valk DNA sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel! RNA-sõltuv DNA polümeraas – pöördtranskriptaas – revertaas – katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt, leiti algselt retroviirustelt. Dogma evolutsiooniline aspekt: looduslik valik toimub organismide mitte geenide tasemel. Valik toimub geeniproduktide tasemel. Ühte „head“ geeni võib ümbritseda „halvad“ geenid ja teda ei valita. Mutatsioonid toimuvad juhuslikult. Epigeneetiline pärilikkus - on seotud genoomi ekspressiooni mustrite kordumisega uues põlvkonnas (DNA metüleerimine), ei ole seotud muutustega genoomis. Geneetilise info 3 põhilist ülekandeprotsessi: 1. Replikatsioon – kahekordistumine geneetiline info on säilitatud DNA kaksikheeliksi kujul viib läbi DNA-sõltuv DNA polümeraas (substraat: desoksünukleosiid-5’-trifosfaat) DNA replikatsioon – eukarüootidel RNA replikatsioon – viirustel
kolmanda etapi oksüdeerivad ensüümid - 3 hüdroksülaasid. Valguse retseptoriks on fütokroom. Põllumajanduses kasutatakse teraviljade kõrre kasvu vähendavaid aineid nn retardante, et vältida vilja lamandumist. Need ühendid pärsivad ent-kaureeni süntetaasi. GA-de seostumine sahhariididega ja oksüdeerumine positsioonis 2 vähendab GA-de aktiivsust. Peamised aktiivsed giberelliinid taimedes on GA1, samuti GA3 ja GA4 nagu on näidanud mutatsioonid biosünteesirea erinevates piirkondades. Välisfaktoritest on giberelliinide biosüntees mõjutatud: 1. Valgus (seemnete idanemine fütokroomi toimel - GA3ox geeni transkriptsiooni aktivatsioon; pikapäevataimedel päeva pikenemine suurendab GA1 hulka ja suurendab varre pikenemiskiirust rosetjatel taimedel nagu spinat; kartuli mugulate moodustumine algab päeva lühenedes ja GA1 sisalduse vähenemisega). Valguse mõju toimub fütokroomsüsteemi
mitmekesisus oluliselt vähenenud geneetilise “pudelikaela” efekt. Lähiristumine ehk inbriiding - suguluses olevate isendite ristumine. Lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon - inbriidingu tagajärg, väiksem elumus ja paljunemisvõime. Populatsiooni efektiivne arvukus - isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis, põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Taasasustamine - liigi looduslikust asurkonnast pärinevate või tehistingimustes kasvanud isendite asustamine liigi kunagistesse leiukohtadesse, kust ta on kadunud või kus väljasurnud. Tugiasustamine - olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks. Uusasustamine – tehistingimustes kasvatatud või loodusest kaugenenud isendite asustamine
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
protsessingu käigus. Eksonid on geenis teineteisest eraldatud erineva pikkusega intronitega. Lihtsad ja komplekssed transkriptsiooniühikud. Eukarüootides on geenid ja transkriptsiooniühikud identsed. Eukarüootsed transkriptsiooniühikud jagatakse vastava primaarse transkripti edasise protsessimise järgi. Primaarset transkripti, mida sünteesitakse lihtsalt transkriptsiooniühikult, protsessitakse nii, et tulemuseks on vaid üht tüüpi mRNA, mis kodeerib üht tüüpi valku. Mutatsioonid eksonites, intronites ja transkriptsiooni kontrollivates piirkondades mõjutavad lihtsalt transkriptsiooniühikult sünteesitava valgu ekspressiooni ja funktsiooni. Kompleksse transkriptsiooniühiku korral saab RNA primaarset transkripti protsessida mitmeti, mille tulemusena tekivad erinevaid eksoneid sisaldavad mRNAd. Iga mRNA on aga monotsistroonne, st sellelt sünteesitakse vaid üht tüüpi valku. Primaarseid
Evolutsiooni vormid: füüsikaline, keemiline, sotsiaalne, bioloogiline Elu päritolu hüpoteesid: jumalik päritolu, tekkis isetärkamise teel, kosmiline päritolu, elu on tekkinud ja arenenud maal Inimese mandunud elundid: Kolmas silmalaug, ussijätke (pimesool), silmhammas, keha osaline karvkate, õndraluu (sabakont) Probleem, mis seisab elu tekke nüüdisaegse käsitluse ees: DNA rakuväline tekkimine pole tõestatud Evolutsiooniliste muutuste peamised tegurid: mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valik Tegurid, mis takistavad liikidevahelist ristumist: ajaline isolatsioon, sugurakkude biokeemiline sobimatus, seksuaalkäitumine, signaaltunnused Domeenid, mis kuuluvad elustiku evolutsioonilisse kolmikjaotusesse: arhed, bakterid, eukarüoodid Süstemaatika põhikategooriad: Riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond Liikide väljasuremise põhjused: Globaalse kliima jahenemine, meteoriidikatastroofid
Teemad kordamiseks: Biotehnoloogia kontrolltöö nr 1 (12.b ja 12.m klass) 1. Ajalooline ülevaade bioloogia arengust (õp tabel lk 18 ja vihik), tähtsamad sündmused - sündmuste järjestamisoskus. Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2007- geeninokaut 1987- GM-taimed 1981- esimene transgeenne imetaja 1928- esimene antibiootikum ~100- esimene biotõrje 2. Fundamentaal- ja rakendusteadused, nende seoseid. Bioonika, selle näiteid. Fundamentaal- e. põhiteadus– uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. füüsika, keemia, bioloogia) Rakendusteadus – tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. meditsiini ja põllumajanduse tarbeks. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida ...
Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. muul (hobusemära ja eeslitäku ristand), bester (beluuga ja sterleti ristand), sebroid (sebra ja hobuse või eesli ristand) 12. Nimeta liigitekke peamised tegurid? Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik 13. Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? o arvukuse tõus o levila laienemine o ristumisbarjääri teke o geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. 14. Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust.
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...
3. surmavad (~10%) / neutraalsed (~10%) / veidi kahjulikud (~80%) / kasulikud (alla 1%) 4. korraga paljusid tunnuseid mõjutav (sündroom, nt kääbuskasv) / mutatsioon mõjutab vaid ühte tunnust (nt sõrmede kuju) 5. dominantne (üldjuhul avaldub alati tunnusena) / retsessiivne (avaldub, kui mõlemad alleelid on retsessiivsed või kui puudub dominante alleel 6. päritavad (inimesel sugurakkudes) / mittepäritavad (keharakkudes) 7. DNA mutatsioonid (DNA-viirused + kõikide riikide esindajad) / RNA mutatsioonid (RNA- viirused, nt HIV ja gripp) 8. somaatilised (keharakkudes) - võivad päranduda vegetatiivsel paljunemisel / generatiivsed (sugurakkudes) 9. geenmutatsiooni mõjul võib tunnus: kaduda / tekkida täiesti uus tunnus / nõrgeneda / tugevneda / vaatamata mutatsioonile tunnus ei muutu 10. autosoomsed (kromosoomid, mis on mõlemal soopoolel sarnased) / suguliitelised (seotud
3) tsüklilised lipiidid kolesteriid (esineb ainult loomades) Valgud 1) Lihtvalgud (valguline osa) - munavalge, siid, juuksed 2) Valguline osa (valguline osa+mittevalguline osa) nukleiinhape+valgud= kromosoom, fosfor + valgud= fosfoproteiin (nt kaseiin annab piimale valge värvuse) Nukleiinhapped 1) DNA päriliku info säilitamine, päriliku info kordistamine, päriliku info edastamine järglastele, päriliku info muutumine ehk mutatsioonid 2) RNA päriliku info säilitamine (ainult RNA viirustel), päriliku info realiseerimine (so. Valgusünteesi teostamine tunnuste kujunemiseks organismil) Tunnus Süsivesikud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Koostisosad Monosahhariidid Alkohol+rasvhapped Aminohapped Nukleotiidid Jäägid Jäägid Jäägid Jäägid
8. Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid koigil organismidel ja viirustel. Geneetilise koodi universaalsus on kaalukaks toendiks evolutsiooniteooriale ja toestab koigi organismide polvnemise uhtsust. DNA STRUKTUURI MUUTUSED -GEENMUTATSIOONID Nukleotiidijarjestus DNA molekulis pole absoluutaselt muutumatu, vaid ainult suhteliselt pusiv. Lammastikaluse jarjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise informatsiooni muutuse -mutatsiooni. Mutatsioonid voivad tekkida iseeneslikult, vigade tottu DNA replikatsioonil voi tugevatoimeliste keskkonnategurite toimel. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks, sugurakkude mutatsioone aga generatiivseteks. Viimasel juhul kandub mutatsioon jargmisse polvkonda. Mutantne DNA on replikatsioonil tavaliselt sama stabiilne kui selle lahtevorm, mistottu mutatsioon kopeeritakse DNA replikatsioonil. Geenmutatsioonid jaotatakse jargmiselt:
Transitsioonid tavalisemad kui transversioonid Insertsioon:paar bp, triplet ekspansioon, suured insertsioonid.- Sagedased mittekodeerivas DNAs.Harvad, kuid patogeensed.Harvad (duplikatsioonid, transposonid) Deletsioon:paar bp, suured deletsioonid.- Sage mittekodeerivas DNAs, harvad kodeerivas osas.Harvad (esinevad kordusjärjestustega regioonides) Kromosomaalsed vead: numeraalsed ja struktuurilised.- Harvad, tavaliselt patogeensed. Tihti vähirakkudes ja tavalisemad kui somaatilised mutatsioonid. 27 Transversioonid on pürimidiinide asendused puriinidega ja puriinide asendused pürimidiinidega. Transitsioonid (sagedad) on pürimidiinide asendused pürimidiinidega ja puriinide asendused puriinidega. Mutatsioonide klassifikatsioon: ·Funktsiooni kaod (peamiselt retsessiivsed mutatsioonid)loss of function. ·Muutunud funktsioonid (peamiselt dominantsed mutatsioonid)gain of function. Funktsiooni kaod: · Geeni deletsioon
10. DNA: 1)rõngaskromosoom ( 1 haploidne, vabalt tsütoplasmas); 2) Plasmiidid (väiksemad DNA rõngad, mis sisaldavad geene, mida on vaja bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks, aidates lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid (toitumiseks, kaitseks). Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. 11. Bakteritel avalduvad kõik mutatsioonid Väliskuju järgi eristatakse: 1. kerabakterid e. Kokid 2. pulkbakterid e. Batsillid 3. spiraalsed bakterid e. Spirillid 4. keeritsbakterid e. Spiroheedid 5. punguvad ja jätketega bakterid 6. niitjad bakterid Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud.. Paljunemine Jagunemine e. Pooldumine: 1. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub(DNA replikatsioon) 2. Toimub varuainete süntees 3
· Kõrgelt arenenud peaaju Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm on populatsioon (ühe liigi esindajad teatud territooriumil). Geenifond ehk genofond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid · Kombinatiivne muutlikkus · Geenisiire ehk geenivool- ühe populatsiooni geenid satuvad teise. · Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine. Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone (nt. juhuslik isendite hukkumine looduskatastroofides). Geenitriivile järgneb pudelikaela efekt (teatud omadus kaob). Looduslik valik Muutustele annab suuna olelusvõitlus.
Geograafilise ehk allopatrilise ehk erimaise liigitekke etapid: 1.) geograafiline isolatsioon populatsioonide vahel (tekivad nn isolaadid). Populatsioon ühe liigi isendid saavad teatud levilas vabalt ristuda. Põhjused: vulkaanised tegevused, jõeteke (üleujutused), mäestikutekke protsessid, inimtegevus (linnad, maanteed jms) 2.) tekivad geneetilised iseärasused isolaatides mutatsioonid 3.) Bioloogiline ristumisbarjäär ei saa enam mingil põhjusel ristuda. Liigid tekivad siis, kui enam üksteisega ristuda ei saa. Nt sugurakud ei sobi; taimedel suguelundid ei sobi; käitumise erinevused pulmamängud ja rituaalid enne sigimist; sigimise aeg ja koht võivad olla muutunud taimedel õitsemise ajad, kahepaiksetel kudemisaeg ja koht-ajutised lobid või järved?) 4.) Ökonisi leidmine (peavad leidma suhted teiste liikidega, sobituma keskkonda)
elukeskkondadesse. Nt seemnete sattumine eraldatud saarele, kus tekib eraldi liik. Endeem on liik, mis esineb üksnes teatud piirautd alal. Nt pandakaru Hiinas, leemur Madagaskari saarel. Hübriid tekib kahe erineva liigi isendite järglase saamise korral. Hübriidid on viljatud ja looduses sünnib neid harva. Nt Zebroid sebra ja hobune, muul eesel ja hobune, liiger lõvi ja tiiger, kaama kaamel ja laama Liigitekke peamised teguri: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Liigi püsimajäämise kindlustab ristumisbarjäär. Välja on surnud ligi 90% liikidest. Makroevolutsiooni (liigist kõrgemate organismirühmade teke ja areng) kolm vormi: Progress ehk evolutsiooniline täiustumine uute, keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Nt prokarüoodid eukarüoodid, inimahv inimene
Sageda resistentsuse tekke tõttu tuleb (bakteritsiidsed) transkriptsiooni alustamist. polümeraasi ehitus muutub. tuberkuloosi ravida vähemalt kahe preparaadiga. Mutatsioonid tekivad ühe Kasutatakse ka meningokokkinfektsiooni profülaktikas. preparaadiga ravides kergelt. antibiootikumid 3 mõmm :) 05/06
Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsess aeglustub. 1. Rakkude tasandil: Ø toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett Ø väheneb rakkude jagunemise intensiivsus Ø nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb Ø osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk Ø muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: Ø väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus Ø väheneb ATP sünteesi võime Ø DNA-s toimuvad mutatsioonid 3. Organsüsteem: 1) Kortsud: Ø naha veesisaldus väheneb Ø nahaalune rasvkude taandareneb Ø muutub kollageeni struktuur 2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad) 3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb 4) väheneb melaniini sünteesi võime 4. Organismi tasand mõni elund võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub.
Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (kee...
efektiivsuse Kõrge vastusest ravile (efektiivne või mitte). Selline ravi efektiivsuse seire on lihtne ja jälgimine odav. [9] Vähi biomarkerite tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti] Vähi biomarkerite hulka kuuluvad hormoonid, paljud erineva funktsiooniga valgud: ensüümid, glükoproteiinid, onkofetaalsed antigeenid ja retseptorid. Lisaks, vähi biomarkeritena võivad olla ka sellised muutused kasvajas, nagu geneetilised mutatsioonid, amplifikatsioonid ja translokatsioonid ning geenide ekspressioonimustri muutused.[3] Funktsionaalselt võib vähi biomarkereid jagada mitmeks tüübiks: · Diagnostiline biomarker marker, mis avastab ja identifitseerib konkreetset vähitüüpi. Need [3] markerid peavad olema kõrge spetsiifilisusega ja tundlikkusega.
TULEMUS 2 terviklikku DNA Tekib 3 eri vormi RNA- Tekivad valgud. molekuli, kuna d: tRNA, mRNA, rRNA replitseeruvad mõlemad ahelad ERINEVUSED Matriitsiks terve Matriitsiks lõik DNA-st Toimub ribosoomides, molekul Tekib kolme eritüüpi valgusüntees, Tekib 1 molekule mutatsioonid ei tohiks mõjutada??? molekulide vorm Transkribeerub ühe ahela Replitseeruvad lõik mõlemad ahelad Viiruste tähtsus looduses ja inimeste elus. Põhjusavad haigusi Organism muutub tugevamaks Suurendab bioloogilist mitmekesisust Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d
mtDNA-s on geenide evolutsioon 10 korda kiirem tuuma omast. mtDNA mutatsioonide uurimine võimaldab määrata sündmuste toimumise aega evolutsioonis. evolutsiooni uurimiseks emaliini pidi sekveneeritakse inimpopulatsioonide mtDNA. populatsioonide mtDNA järjestused liidetakse, et jõuda mtDNA järjestuseni, mis esines ühisel eellasel. eellasjärjestus asub punktis, kus kahe isendi DNA haplotüübid liituvad ühiseks aheldusrühmaks. loetakse kokku mutatsioonid, mis jäävad eellase ja tänapäeva vahele. kui jagada mutatsioonide arv mutatsioonisagedusega, on võimalik leida aeg, mis on möödunud ühisest eellasest lahknemisest . DNA evolutsiooni kiiruseks on 0,57 mutatsiooni genoomis/aastas 7. Põhjenda, miks kasutatakse eelistatult mtDNA-d inimese evolutsiooni ja rännete uurimisel? Sest mitokondriaalne dna pärandub ainult emaliinipidi. Mitokondritest pärit DNA järjestus on
translokatsiooni. Sama sidumiskoht klooramfenikooli ja klindamütsiiniga. Avaldavad sõltuvalt tekitajast ja kontsentratsioonist bakteriotsiidset või – staatilist toimet. • Resistentsuse mehhanismid: Klaritromütsiin (1) Aktiivne väljatransport rakust (2) Sidumiskohta muutvad metülaasid (3) Makroliiti hüdrolüüsivad esteraasid (4) Ribosoomi 50S alaühikut muutvad kromosomaalsed mutatsioonid FK: p/o. Toimeainet aeglaselt vabastavat ravimvormi koos toiduga. • Inhibeerib cytP450, tõuseb nt karbamasepiini, itrakonasooli tase veres. • Ei läbi HEBi. • Kontsentreerub fagotsüütides. • Metaboliseerub maksas. • 20-40% eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Kasutamine: • Toime G+ tugevam kui erütromütsiinil. Mõõdukalt H
tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga. Iatrogeenne kantserogenees: Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste protsesside; (kaela lümfisõlmede tuberkuloos, tüümuse hüperplaasia). Metastaseeumine e levimine uutesse piirkondadesse. 29. Geenid, geen-keskkonna interaktsioonid. Kromosoomid, karüotüüp. Fenotüüp, genotüüp. Mutatsioonid, mutatsioonide põhjused. Aheldatus ja aheldatuse analüüs. Pärilikud haigused, pärilike haiguste ülekanne ja diagnostika. Geen-keskkonna vahekorra uurimise põhimõtted. Mutatsioonid on muutused geneetilises materjalis. Mutatsioonide põhjused: 1.Organismist põhjustatud: vead replikatsioonil, mitoosil, meioosil 2. Keskkonnast põhjustatud: mutageenid.
kui ühelgi pole tegelikult tõest seost, siis 5% tulemustest on olulised. Assotsiatsioonuuringuid on kergem läbi viia kui aheldusanalüüsi, kuna ei vajata spetsiaalseid perekondi. Oluline on kontrollrühma valik. Assotsiatsiooniuuringul kaks lähenemist. Esimene on common disease – common variant hüpoteesil põhinev ehk enamus vastuvõtlikkuse faktoreid on ancient variatsioonid, mis esinevad ancient kromosomaalsetel segmentidel. Kusjuures üldiselt ei pea need mutatsioonid midagi halba põhjustama, aga kuna ühiskond vananeb, siis võivad rolli mängida hilise algusega haiguste korral. Kuna looduslik valik oleks pidanud halva mutatsiooni kadumist soodustama, siis võivad need allesjäänud vanad mutatsioonid omada vaid vastuvõtlikkuse rolli. Teine on mutatsioon – selektsioon hüpotees, mis ütleb, et enamus faktoreid tulenevad üksikute harvaesinevate uudsete mutatsioonide kõrgest heterogeensusest. Mõte seisneb selles, et vanad kahjulikud
9:3:3:1=fenotüübiline lahknemissuhe domineerimise korral mülemas alleelipaaris Polüalleelsus- tunnus on määratud rohkem kui kahe alleeliga Sugukromossomid X ja Y. Suguliitelised haigused on pärilikud haigused, mis on põhjustatud X kromosoomis paiknevast geenist, nt: Daltonism- puna-rohe-värvipimedua Hemofiilia- vere hüübimatus Mutatsioon muutus DNA-s/pärilikus materjalis, mis tekib/on tekkinud keskkonna toimel. Mutatsioonide tekkepõhjused: Spontaansed mutatsioonid nn iseeneslikud, tekivad siiski keskkonna toimel (UV, hapnik). Indutseeritud mutatsioonid esile kutsutud mutageenide toimel. Mutageenid (ained või kiirgus) tekitavad vigu DNA-s tuhandeid kordi kõrgema sagedusega tavalisest keskkonnast. Organismisisesed vead replikatsioonil, mitoosil, meioosil Geenmutatsioonid muutused DNA primaarstruktuuris tekivad uued alleelid Nukleotiidide juurdetulek- dublikatsioon Nukleotiidide kadumine- deletsioon
sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. 18 6. Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastiss kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard: simulaakrum, reaalsuse mutatsioonid postmodernistlikul ajastul, informatsioonikülluse mõju, originaali võimatus. Foucault võimuteooria. Kuidas toimib võim F. arvates? Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Deleuze'i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule
raukumisperiood Vananemine 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil: väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus väheneb ATP sünteesi võime DNA-s toimuvad mutatsioonid 3. Organsüsteem: 1) Kortsud: naha veesisaldus väheneb nahaalune rasvkude taandareneb muutub kollageeni struktuur 2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad) 3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb 4) väheneb melaniini sünteesi võime 4. Organismi tasand mõni elund võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub. Vananemise vältimine 1. Reparatsioonisüsteemide olemasolu
pakitud, on mõlemal sool samad. Y-kromosoomi kiire evolutsiooniline muutus ei tähenda seda, et mehed arenevad naistest kiiremini. Selle kromosoomi innovatsioon tundub kajastuvat mujal inimese genoomis. Simpansist arvatakse, et tema Y-kromosoom on kiiremini muutunud, kuna emane paaritub innaajal rühma kõigi isastega, nii et eri isaste seemnerakud võistlevad üksteisega. Paljud seemnerakkude tootmist suunavad geenid asuvad Y-kromosoomis. Nende mutatsioonid võivad paljunemist soodustada. Teadlased spekuleerivad, et samalaadne olukord oli ka varajase inimese puhul ja võibolla kestab see siiamaani. Võib olla ka nii, et looduslik valik näeb nii inimese kui simpansi Y-kromosoomi ühtse üksusena, nõnda et selle ühe geeni muutus mõjutab kõigi geenide ellujäämist. Teistel kromosoomidel on valik fokusseeritud individuaalsetele geenidele, sest enne munaraku ja seemneraku tekkimist tehakse isalt ja emalt pärit
32. Mis erinevus on geen ja genoommutatsioonides? geenmutatsioonides on hälve mõnes nukleotiidis geeni sees, genoommutatsioonis on muutused kromosoomide arvus 33. Mis on mutageenid? Nimeta viis mutageeni. Mutageenid on organismivälised tegurid, mis põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenid on näiteks: radioaktiivne kiirgus, viirused, keemilised ühendid, narkootikumid, mõned ravimid jne. 34. Millistes rakkudes toimunud mutatsioonid päranduvad järglastele? Sugurakkudes 35. Mis on inimese veregruppide erinevuse põhjus? Kuna esinevad arinevates veregruppides erinevad antikehad ja antigeenid, 0 veregrupis puuduvad antigeenid ja antikehad. 36. Miks ja millistel vereülekannetele tekivad konfliktid? Konfliktid toimuvad, kui ülekantavas veres on teised antikehad. Konfliktid toimuvad, sest antikehad hävitavad üksteist ja punalibled kleepuvad kokku(selle tagajärjel võib surra). 37
TEKE Parkinsoni tõve põhjus pole teada, rolli selles mängivad mitmed tegurid, sealhulgas- Geenid. Teadlased on tuvastanud spetsiifilised geneetilised mutatsioonid, mis võivad põhjustada Parkinsoni tõbe. Kuid need on haruldased, välja arvatud harvadel juhtudel, kui paljudel pereliikmetel on Parkinsoni tõbi. Tundub, et teatud geeni variatsioonid suurendavad Parkinsoni tõve riski, kuid kõigi nende geneetiliste markerite puhul on Parkinsoni tõve risk suhteliselt väike. Keskkonna vallandajad. Teatud toksiinide või keskkonnateguritega kokkupuude võib suurendada hilisema Parkinsoni tõve riski, kuid risk on suhteliselt väike. .
Nimi : Klass : 11.klassi bioloogia II kursus iseseisev töö B 2010/2011 1.Elu omadused rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigil...
Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike sündmustega ja nende tekkesagedus on 106 - 109. Nende sagedus siiski kasvab mutageenide (UV kiired, radiatsioon, kemikalid) toimel. Enamus mutatsioone on kahjulikud, kuid samas on nad evolutsiooni liikumapanevaks jõuks. Mutatsioonid võivad olla spontaansed või indutseeritud. Spontaansed võivad esineda kõikides rakkudes, indutseeritud aga sellistes, mis on avatud mutageensele faktorile. Spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA replikatsiooni häired, kahjustused ja ülekanduvad keemilised elemendid. 3.Kombinatiivne muutlikkus - muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljastpoolt rakku ehk teistest mikroobidest. Antud protsess leiab aset DNA lõikudega, mis võivad liikuda genoomi ühest
Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 Vähkkasvaja REFERAAT Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 Vähi teke ja areng Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides võib see tasakaal häiruda, tekib rakkude kontrollimatu paljunemine, rakud muutuvad oma omadustelt. On olemas geen, mille ülesandeks on põhjustada normist kõrvale kaldunud rakkude hävingut apoptoosi. Kui see geen ise muutub, kaob looduse poolt sisse seatud kontrollmehhanism ja tee muutunud rakkude paljunemiseks on avatud. Normaalsed keharakud te...
info kadndumine ühest bakterirakust teise, rakust isoleeritud DNA abil). 2. Mis on TBP funktsioon initisiatsiooni kompleksi tekkes? TBP TATA Binding Protein TBP seondub DNA TATA-box saidi külge painutades DNA molekuli nurga alla 3. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse (vahetult) TBPga? Mitte kõik, interaktiveeruvad vaid TFIIB ja TFIIF+polII. 4. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori oma-dusi? Transkriptsioonifaktori kaks funktsionaalset domääni on DNA-siduv domään, mis seondub kindla DNA järjestusega ja aktsivatsioonidomään, mis interakteerub teiste valkudega, et stimuleerida transkriptsiooni lähedaloleva promootori juurest. Kui N-terminaalne DNA-siduv domään siduda erinevate C-terminaalsete osade külge, siis tema funktsioon säilib. Kompleksid kas moodustuvad või
Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse võib tekkida bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Suguorganitesse võib tekkida impotentsus, viljatus, vähenenud libiido ja loote arenguhäired. Samuti võivad tekkida keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalu, mutatsioonid rakkude DNAs. Suitsetamise mõju välimusele Tubakatoodete tarbimisel on ka palju silmaga nähtavaid välimust rikkuvaid nähte. Nagu näiteks suitsetaja nahk muutub hallikaks ning kortsud võivad tekkida kiiremini. Samuti muutuvad hambad, küüned ja sõrmed kollaseks. Enamus juhtudel on ebameeldiv lõhn ka suitsetaja juustes, hingeõhus ning ka riiete küljes. Loobudes suitsetamisest paraneb märkimisväärselt naha jume ning nahk muutub elastsemaks.
Geenmutatsioonid jagunevad :________________________________ 67 Kromosoommutatsioonid : ___________________________________ 67 Kromosoommutatsioonid jagunevad : __________________________ 68 Genoommutatsioonid : ______________________________________ 68 Genoommutatsioonide tekkepõhjused : _________________________ 68 Organismide kaitsevõimalused mutatsioonide kahjuliku mõju eest : ___ 68 Inimese mutatsioonid : ______________________________________ 69 Inimese geenmutatsioonid jagunevad : _________________________ 70 Suguliitelised geenmutatsioonid :______________________________ 70 Kombinatiivne muutlikkus :___________________________________ 71 Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus : ____________________ 71 Modifikatsioonilise muutlikkuse mõjul ilmnevad tunnused : __________ 71
Võivad olla looduslikud või esile kutsutud ning ilmnevad kas kromosoomi, geeni, genoomi, molekuli või tsütoplasma tasandil. Mutatsioon võib ka olla numbriline - geenide või kromosoomide ebatüüpiline hulk. Kasvumutatsioonid avalduvad suvalisel hetkel taime kasvamise jooksul, nisu puhul põhjustab kääbuskasvu. Mutatsiooni avaldumine sõltub, kas tegu on dominantse või retsesiivse vormiga ning see kandub edasi järglastele. Somaatilised mutatsioonid esinevad keharakkudes, ei kandu järglastele edasi gameetide kaudu. Fenotüübi muutused sõltuvad mitmetest teguritest, võib tekitada kudede vohamist, rakkude ainevahetuse muutust. Esineb vegetatiivselt paljunevatel organismidel, kasutatakse iluaianduses ja puuviljade kasvatamisel (õunad, naba-apelsinid). Mutatsioonid on kas spontaansed või indutseeritud. Mutageenid Bioloogilised: ◦ Viirused ◦ Alkaloidid ◦ Mükotoksiinid ◦ Juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides
meioosi kaigus. Kinetohoor - tsentromeeris paiknev kromosoomi mehhaaniline keskus, millele kinnituvad kääviniidid. 13. Mis on eukromatiin ja heterokromatiin? Heterokromatiin - interfaasi tugevalt värvunud kromatiini piirkond, kus DNA kondendsatsiooni aste on suur ja on tavaliselt transkriptsiooniliselt inaktiivne. Eukromatiin - interfaasi kromosoomi piirkond, mis interfaasi tuumades paikneb hajusalt ning kondenseerub mitoosis. 14 .Mis on tinglikult letaalsed mutatsioonid? Tinglikult letaalne mutatsioon - mutatsioon, mis pohjustab surma ainult homosügootses olekus. 15. Mis on eugeenika? Pärilikud haigused. Eugeenika - petus inimese tupuhtusest. Idee, et kunstliku valikuga saab parandada inimtugu voi rasse. Parilikud haigused on tingitud defektse geeni olemasoluga (sugurakkudes?) ja selle ekspressiooniga (nt. Hemofiilia, Huntingtoni haigus, tsüstiline fibroos). 16. Mis on homosügoot, hemisügoot ja heterosügoot?
o Ühe liigi elamine ühes kohas · Genofond - kõikvõimalikud geenid ja nende alleelid mingi liigi kohta · Populatsiooni geneetiline struktuur on erinevate geenialleelide ja genotüüpide arvuline suhe · Kindlates tingimustes püsib populatsioonis geenialleelide ja nendest tekkivate genotüüpide sagedus põlvkonniti muutumatuna o Nn ideaalpopulatsioon isendite arv on lõputult suur puuduvad mutatsioonid puudub ränne kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga -> puudub looduslik valik summaruudu valem, o Uurinud on inglise matemaatik Hardy ja saksa arst Weinberg 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks: · 1. Individuaalne pärilikkus o Pärilik, sest geenid ja -alleelid muutuvad Mutatsioonid vaid vegetatiivse paljunemise teel
looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduslik valik - on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks. Teisteks evolutsiooni teguriteks on geenitriiv, geenisiire, mutatsioonid, jm. Looduspark - on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) - on mingi teguri, aine kontsentratsiooni jne lubatud (tavaliselt seadusega määratud) sisaldus mingis keskkonnas. Maastik - on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule
1) Muutlikkus: a. Pärilik muutlikkus (piisab muutustest alleelide tasandil): i. Mutatiivne ii. Kombinatiivne 2) Populatsiooni geneetiline struktuur: a. Alleelide vahekord põlvkonniti b. Genotüüpide suhe põlvkonniti Hardy-Weinbergi seadused Eeldused: 1) Ideaalne populatsioon a. Isendite arv on hoomamatult suur b. Puudub valik c. Puudub ränne d. Puuduvad mutatsioonid e. Kõikide isendite ellujäävus on võrdne f. Kõik isendid esinevad võrdselt paljunemises Vaatame ühe geeni kahte alleeli. Olgu dominantse alleeli sagedus p Ap Olgu rets alleeli a sagedus q aq p+q=1 Ideaalses populatsioonis on alleelide sagedused põlvkonniti jäävad suurused! Vaatame genotüüpide sagedusi. Ideaalses populatsioonis on genotüüpide sagedus põlvkonniti jääv suurus. Alleeli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
