Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nakkushaiguste diagnostika kordamisküsimused II: võrdlus, immunoloogia, molekulaardiagnosika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on nõuded proovi võtmisel nakkushaiguste diagnostikaks?
  • Millised on mikrobioloogiliste külvide eelised molekulaarsete meetodite ees?
  • Millised on mikrobioloogiliste külvide vead võrreldes molekulaarsete meetoditega?
  • Millised on molekulaarsete meetodite eelised mikrobioloogiliste meetodite ees?
  • Millised on molekulaarsete meetodite vead võrreldes mikrobioloogiliste meetoditega?
  • Millised on mikrobioloogiliste ja molekulaarsete meetodite sarnasused?
  • Millistel juhtudel on vajalik kasutada molekulaarseid meetodeid?
  • Mida tähendab lühend PCR?
  • Mitu korda harilikult neid korratakse?
  • Kuidas nimetatakse PCR analüüsil temperatuuriga DNA vesiniksidemete lõhkumist?
  • Kuidas nimetatakse PCR analüüsil praimerite seondumise etappi?
  • Millist kliinilist materjali saab kasutada PCR meetodil haigustekitaja tuvastamiseks?
  • Millised on etapid haigustekitaja tuvastamiseks kliinilisest materjalist PCR meetodil?
  • Mis on praimer ja milleks seda vaja on?
  • Mille poolest erineb multiplex PCR tavalisest PCR-ist?
  • Mille poolest erineb real-time PCR tavalisest PCR-ist?
  • Kuidas on võimalik PCR-iga paljundatud DNAt visualiseerida?
  • Miks hakkab DNA elektroforeesil agaroosgeelis liikuma?
  • Millise laenguga on DNA?
  • Milleks lisatakse agaroosgeelile etiidiumbromiidi?
  • Mida teevad restriktaasid?
  • Milliseid ettevaatusabinõusid kasutab molekulaarbioloogia labor et vältida valepositiivseid tulemusi?
  • Mida nimetatakse DNA hübridiseerumiseks?
  • Millest sõltub mikrobioloogilise diagnostika edukus ?
  • Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antikehi?
  • Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antigeene?
  • Kuidas saab seroloogiliste meetodite puhul hinnata antikehade hulka organismis?
  • Mis on aglutinatsiooni reaktsioon?
  • Mis on seotud antikeha külge immunofluorestsents mikroskoopia puhul?
  • Mida kasutatakse antigeeni või antikeha kandjana lateksagglutinatsiooni puhul?
  • Mis on seroloogilise meetodi vead?

Lõik failist

Nakkushaiguste diagnostika kordamisküsimused II: võrdlus, immunoloogia, molekulaardiagnosika
  • Millised on nõuded proovi võtmisel nakkushaiguste diagnostikaks?- proovi tuleb võtta aseptiliselt tekitaja kohast enne antib .ravi algust
  • Nimeta mikrobioloogilise külvimeetodi etapid.- esmakülv, puhaskultuuri isoleerimine, mikroobi identifitseerimine ja antibiogramm
  • Miks on uriini mikrobioloogilise külvimeetodi puhul (semi)kvalitatiivne tulemus oluline. – saab määrata mikroobide kogust ja hulka arvuliselt (+/- )
  • Kumb meetod on referentmeetodiks bakterite puhul, keda on lihtne mikrobioloogiliselt kasvatada: molekulaarne meetod või mikrobioloogiline külv?- mikrobiol.külv
  • Millised on mikrobioloogiliste külvide eelised molekulaarsete meetodite ees?- ei pea teadma, mida otsitakse; saab määrata antibits.resistentsust; usaldusväärsed metootikad
  • Millised on mikrobioloogiliste külvide vead võrreldes molekulaarsete meetoditega?- vajab proovimaterjali kiiret transporti; kõik mikroobid ei ole kultiveeritavad või kasvavad aeglaselt; meetodi tundlikkus ei ole alati piisav
  • Millised on molekulaarsete meetodite eelised mikrobioloogiliste meetodite ees?- kiire ja tehniliselt lihtne, võimaldab kasutada vaid ühes rakus sisalduvat DNA; algmaterjalina võib kasutada erinevaid asju/aineid; ei nõua erilisi transportitingimusi; saab määrata mitut tekitajat samast tampoonist; genotüpeerimise võimalus
  • Millised on molekulaarsete meetodite vead võrreldes mikrobioloogiliste meetoditega?-Vajalik teada DNA järjestust; detekteerib ka surnud DNA; PCR fragmendid jäävad suhteliselt lühikeseks; DNA replikats.käigus tekivad vead; kontaminatsiooni oht; puuduvad stantartsed meetodid antibiogrammi määramiseks; mutatsioonid otsitava genoomis võivad anda valenegat.tulemusi
  • Millised on mikrobioloogiliste ja molekulaarsete meetodite sarnasused?- proov tuleb võtta kohast kus esineb tekitaja; infekts.tekitajat paljundatakse kuni on silmaga nähtav; RNA viiruste puhul transporditingimused olulised- kiirus ja temp; määrata saab sugukonna,perekonna,liigi tasemel
  • Millistel juhtudel on vajalik kasutada molekulaarseid meetodeid ?- kui mikroskoopia võib anda valepositiivseid tulemusi- gonorröa; viiruste; aeglane bakterite kasv-mükobakterid; seroloogia võib anda valeposit.tulemusi-klamüüdia; subtüpeerimine, klassikalise meetodi mdal tundlikkus
  • Mida tähendab lühend PCR?- polymerase chain reaction e. polümeraas ahelreaktsioon
  • Nimeta PCR etapid, mitu korda harilikult neid korratakse?- DNA denaturatsioon ; praimeri seostumine-annealing; DNA süntees->20-30 korda
  • Kuidas nimetatakse PCR analüüsil temperatuuriga DNA vesiniksidemete lõhkumist?- Denaturatsioon
  • Kuidas nimetatakse PCR analüüsil praimerite seondumise etappi ?- annealing
  • Millist kliinilist materjali saab kasutada PCR meetodil haigustekitaja tuvastamiseks?- röga, lima, seemnevedelik (DNA)
  • Millised on etapid haigustekitaja tuvastamiseks kliinilisest materjalist PCR meetodil?-algmaterjalisd DNA eraldamine ja puhastamine; PCR reaktsioon ; restriktsioon; tulemuste visualiseerimine geelelektroforeesil
  • Nimeta PCR jaoks vajalikud komponendid?- DNA->praimerid->nukleotiidid->ensüüm Taq-> puhver ja MgCl
  • Mis on praimer ja milleks seda vaja on?- 15-30 nukleotiidi pikk üheahelaline DNA lõik; vajalik komplementaarsuse tõttu saavad seonduda uuritava DNA molekulile ja selle tähistada
  • Mille poolest erineb multiplex PCR tavalisest PCR-ist?-sama PCR ajal kasutatakse mitut praimerite paari, mitme erineva mikroobi tuvastamiseks samast DNA proovist
  • Mille poolest erineb real -time PCR tavalisest PCR-ist?- võimaldab hinnata algmaterjali kogust, nt. DNA koopia arvu meid huvitavas lookuses. Kasutatakse veel kolmandat praimerit, mille ühes otsas on fluorestsents märgis ja teises nn summutaja. On võimalik kasutada ka kaheahelalise DNA-ga seonduvaid värve.
  • Kuidas on võimalik PCR-iga paljundatud DNAt visualiseerida?- agaroos sulatatakse puhvris->geeli valades pannakse paika geelikamm->tardunud geeli korral kamm eemaldatakse->tekkinud süvenditesse valatakse DNA-> Geel valatakse puhvriga üle->DNA koos glütserooli sisaldava värvainega pannakse süvendi põhja-> DNA on negat. Laenguga ja elektri väljas liigub pluss laengu suunas->DNA on värvitu, selle nägemiseks lisatakse sageli etiidiumbromiidi, mis seostub igasuguse DNA-ga->väikesed DNA jupid liiguvad kiiremini kui suured jupid->DNA jupi pikkuse hindamiseks, lisatakse ühte hambasse redel e. kindla pikkusega DNA lõikudest koosnev kontrollsegu
  • Kas DNA on sinist värvi?-EI, värvusetu
  • Miks hakkab DNA elektroforeesil agaroosgeelis liikuma?- elektrivälja mõjul
  • Millise laenguga on DNA?- negatiivse
  • Kas agaroosgeelis liiguvad kiiremini pikad või lühikesed DNA jupid?- lühikesed
  • Milleks lisatakse agaroosgeelile etiidiumbromiidi?- DNA-le värvuse andmiseks
  • Mida teevad restriktaasid?- lõikavad DNA kindla koha pealt lõikudeks, nii, et tekivad üheahelalised otsad – “kleepuvad otsad”
  • Milliseid ettevaatusabinõusid kasutab molekulaarbioloogia labor , et vältida valepositiivseid tulemusi?- töö etapid on ruumiliselt eraldatuderinevad tööruumid paiknevad järjestikuliselt ja samal päeval tagurpidi ei liigutakorralik desinfektsioon ja DNA lagundamise vahendid kasutatakse posit. Ja negat. KontrolliPosit. Tulemus kontrollitakse üle teiste praimeritega
  • Mida nimetatakse DNA hübridiseerumiseks? Too näiteid, milliste meetodite puhul seda kasutatakse.- DNA aluste paardumine, on spetsiifiline A-T; G-C / FISH; EISH
  • Kas DNA aluste paardumisel on oluline DNA päritolu? - EI
  • Nimeta kolm etappi, millest sõltub mikrobioloogilise diagnostika edukus ?- proovi võtmisest; transpordist; uurimustulemuse tõlgendamisest ja aseptikast
  • Mis on seroloogilise reaktsiooni aluseks ja millised on selle kaks etappi (kirjelda lühidalt mõlemat etappi)?- AG-AK seostumine: Primaarreaktsioon- AG seostumine spets .AK, inimene oma meeleorganiga seda ei tunneta ja ta ei saa teada, kas AG reageeris AK või mitte sekundaarreaktsioon- primaarreaktsioonis tekkinud AG-AK kompleks muudetakse inimese meeleorganile tajutavaks
  • Kas serodiagnostikas määratakse antikehade või antigeenide esinemist uuritavas materjalis ? Põhjenda ja too näiteid.- Nii AK kui AG esinemist.
  • Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antikehi?- vereseerumist
  • Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antigeene?- verest, lümfist, nahast , koest, faeces
  • Kuidas saab seroloogiliste meetodite puhul hinnata antikehade hulka organismis?- reaktsiooni tiitrina st. suurimat uuritava materjali lahjendust, mis põhjustab reaktsiooni.
  • Mis on aglutinatsiooni reaktsioon ?- AK kandvad osakesed moodustavad Ig reageerides komplekse e. aglutinaate, mis pole vesilahustuvad ja sadenevad raskusjõu mõjul, tekib silmale nähtav teralisus
  • Miks on fluorestsentsmikroskoopia preparaadi ja ELISA testide valmistamise puhul loputamine nii tähtis?- Et välja uhada mitteseostunud AK
  • Mis on seotud antikeha külge immunofluorestsents mikroskoopia puhul?-Fluorestseerivad ained e. markeeritud ained
  • Mida kasutatakse antigeeni või antikeha kandjana lateksagglutinatsiooni puhul?- bentoniiti, kolloidi , aktiivsütt, bakterirakke, lateksit.
  • Kirjelda ELISA meetodit.-AG on seostunud mikrotiiter plaadilelisatakse erinevad AK, et teada saada millise AG on täpselt tegemistKinnitumata AK eemaldatakse loputamisegalisatakse inimese AK vastaste AK-d, mille külge on keemiliselt kinnitunud ensüüm tekib kompleks AG-AK-AKElisatakse ensüümile sobivat substraati. Kui primaar reaktsioon on toimunud lõikab ensüüm substraati , põhjustades tavaliselt reaktsiooni värvuse muutusega
  • Mis on seroloogilise meetodi vead?- suhteliselt keerulise meetodi tõttu on võimalik vale- posi ja vale-negat tulemuse teke. Järgida tuleb eeskirju ja olemas peab posit ja negat kontroll
    Võin „kas“ küsimused panna eksamisse väidetena, st peate teadma, kas väide on õige või vale.
  • Nakkushaiguste diagnostika kordamisküsimused II-võrdlus-immunoloogia-molekulaardiagnosika #1 Nakkushaiguste diagnostika kordamisküsimused II-võrdlus-immunoloogia-molekulaardiagnosika #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 286425 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    170
    pdf

    Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

    Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika................

    Bioloogia
    thumbnail
    35
    doc

    Molekulaardiagnostika kordamisküsimused

    Kirja, millise lot nr. kemikaali kasutati, mis kell ja kes viis analüüsi läbi. · Töö kindla reeglistiku järgi - töökirjeldused · Lõpliku vastuse kinnitab alati kõrgema astme spetsialist oma allkirjaga. · Soovitus! Võta igat proovi kui võimalikku kohtulahendit 2.Millised ja millal tehtud avastused olid eelduseks molekulaardiagnostika meetodite väljaarendamisele ? (Nimetage mõned teie arvates olulisemad) 3.Milliseid molekulaardiagnostika meetodeid kasutatakse Eestis nakkushaiguste diagnoosimisel? Detection, genotyping 1 4.Milliseid meetodeid kasutatakse patogeensete mikroorganismide tuvastamiseks (mikroskoopia, isoleerimine ja kultiveerimine, biotestid, immunotestid s.o antigeeni määramine ja antikehade määramine, biokeemilised testid, molekulaarbioloogilised testid) ? Erinevate meetodite plussid ja miinused. Microbial culture Microbiological culture is a principal tool used to diagnose infectious disease. In a

    Molekulaardiagnostika
    thumbnail
    29
    pdf

    Molekulaardiagnostika

    H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ­ ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas 4. Milliste nakkushaiguste diagnoosimisel on nukleiinhappe amplifitseerimise meetodid asendamatud? Bakteriaalsete: kuna ribosoomide järjestused on erinevate bakterite liikide korral erinevad, saab rRNA järjestuse põhjal liike määrata. Kui mikrokannukeses olevas uuritavas proovis on RNA molekul olemas, siis ta spiraliseerub kaksikheeliksiks, mille tunnevad ära värvusreaktsiooni katalüüsivate ensüümidega märgistatud antikehad.

    Molekulaardiagnostika
    thumbnail
    102
    docx

    Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

    1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.

    immunoloogia
    thumbnail
    127
    docx

    Kordamisküsimused immunoloogia

    Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise

    immunoloogia
    thumbnail
    54
    pdf

    MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

    1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud ­ madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on null pöörduvate

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun