Suitsetamise mõju tervisele (0)

Tallinna Tehnikagümnaasium
Suitsetamise mõju tervisele
referaat
Emilie Rand
7.A
Juhedaja:Margit Pärn
Tallinn 2018
Sissejuhatus
Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne.
Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et sigarettide suitsetamine on inimestele kahjulik, sest nende suits sisaldab tuhandeid ühendeid, millest paljud on mürgised. Samal ajal ei pruugi inimesed olla kursis sellega, et suurem osa tubakatootjaid lisab sigarettidesse peale tubaka ka muid koostisaineid, mis mõjutavad suitsu keemilist koostist. Lisandid on tootjate poolt teadlikult tubakatoodetesse lisatud ained, mille eesmärk on muuta toksilised tubakatooted ostjatele enam meeldivamaks ja vastuvõetavamaks.
Suitsetamise ajalugu
Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju.
Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi nagu näiteks lavendlit ja paiselehte jpm. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju. Nendeks olid tubakas ja kartul . Tubakas toodi Euroopasse muide juba Kolumbuse enda laevadega.
Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus , mis on hävitanud mõnede autorite arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Maailmas sureb tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3 kuni 3 miljonit inimest. Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest, see on keskmiselt enam kui viis inimest päevas.
Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka “rahupiip”, mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid .
Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI- XVII sajandi vahetusel.

Tubaka tarvitamise olukord ja trendid Eestis

Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast – ligikaudu 190 000 inimest. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervise käitumise uuringu andmetel on iga päeva suitsetajaid 30% Eesti meestest ja 15,5% naistest. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne.

Haridustase ja suitsetamine

Positiivsena võib märkida iga päeva suitsetajate osakaalu langust kõrgharidusega inimeste seas. Kui 2014. aastal suitsetas igapäevaselt kõrgharidusega täiskasvanutest 10,4%, siis 2016 . aastal suitsetas 9%. Siiski on endiselt taunimisväärne ligi 27%-line erinevus iga päeva suitsetamises haridustaseme järgi. Nii suitsetab põhiharidusega inimestest ligi 36%.

Tubaka tarvitamisega saastatakse keskkonda

Vastavalt värskele uuringule (2016) viibib tööl tubakasuitsuga saastatud keskkonnas 15% inimestest ja kodustes eluruumides tubakasuitsuses keskkonnas 15,2% inimestest – nende seas lapsed, allergikud, rasedad naised ja krooniliselt haiged inimesed. Kõige kaitsetumad tubaka keemia ees on lapsed. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu kodudes, isiklikes sõiduautodes jt kohtades, kus nad elavad ja mängivad.

Kooliõpilaste tubakatarvitamine

Eesti koolinoorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Hinnates suitsetamislevimust kooliõpilaste alustatakse suitsetamisega väga varakult. Keskmine vanus esimese sigareti tõmbamisel on 12 aastat. Positiivsena võib välja tuua, et 11 kuni 15- aastastest õpilastest ei suitseta 92,1% ( 2010. aastal 86,5%) – 91,4% poistest ja 92,7% tüdrukutest. Iga päev suitsetab 3,1% kooliõpilastest – 3,7% poistest ja 2,5% tüdrukutest.
Vesipiipu suitsetab 18,5% 11–15- aastatest kooliõpilastest, neist alla ühe korra nädalas 17%.
Noorte seas on üha enam levinumad e-sigaretid ning huuletubakas .
Huuletubakat on tarvitanud ligi 13% õpilastest (17% poistest ja 8% tüdrukutest). Enam tarvitatakse huuletubakat 13- ja 15- aastaste poiste seas, vastavalt 15,8% ja 34,1%.Vähem tarvitatakse küll tüdrukute seas, kuid 15-aastaste vanuserühmas siiski 18,7%.
E-sigaretti on tarvitanud 33% 11–15-aastastest õpilastest (38% poistest ja 28% tüdrukutest). Igapäevaselt on suitsetanud 0,9% õpilastest. Vanuse kasvades suureneb e-sigareti tarvitamine.
Tubakas ja tervis

Tubakas tapab iga teise kasutaja. Iga kuue sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene.

Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust nii füüsilist kui ka vaimset sõltuvust, millest on hiljem väga raske vabaneda.

Tubaka tarvitamisega seotud haigusi on vähemalt kakskümmend viis. Osal nendest haigustest näiteks kopsuvähil ja ajurabandusel on suitsetamisega tugev ja oluline seos. Tõsiasi on see, et kõik kopsude, hingetoru ja kõri põletikulised haigused on suitsetamisele avatud väravaks, mida sigaretisuits ägestab ja ei lase välja ravida.
Iga suitsetatud sigaret kaotab suitsetaja elust keskmiselt seitse minutit. Suitsetaja elab tavaliselt 7–13 aastat vähem kui oleks võinud. Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti. Eestis võib ligikaudu 1/5 kõigist surmajuhtumitest olla põhjustatud otseselt või kaudselt suitsetamisest, suitsetamine toob endaga kaasa keskmiselt kümme surmajuhtu päevas.
Suitsetaja vananeb kiiremini, suitsetajal tekib „suitsetaja köha," suitsetajal väheneb lõhnataju ja maitsemeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui varem. Suitsetajal väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus sellepärast on suitsetajal hingamine raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest.
Tubaka mõju tervisele ja välimusele
Tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakas on kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest ( infarkt , insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist.
Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid
Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse võib tekkida bronhiit , krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Suguorganitesse võib tekkida impotentsus, viljatus , vähenenud libiido ja loote arenguhäired. Samuti võivad tekkida keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalu, mutatsioonid rakkude DNAs.

Suitsetamise mõju välimusele

Tubakatoodete tarbimisel on ka palju silmaga nähtavaid välimust rikkuvaid nähte. Nagu näiteks suitsetaja nahk muutub hallikaks ning kortsud võivad tekkida kiiremini. Samuti muutuvad hambad, küüned ja sõrmed kollaseks. Enamus juhtudel on ebameeldiv lõhn ka suitsetaja juustes, hingeõhus ning ka riiete küljes.
Loobudes suitsetamisest paraneb märkimisväärselt naha jume ning nahk muutub elastsemaks. Nendel vanainimestel, kes ei suitseta, on 5x vähem kortse, kui neil, kes on suitsetanud sigarette 25 aastat.
Suitsetamise mõju rasedusele
Suitsetamisest loobumine suurendab meeste võimekust lapsi saada ja naiste puhul suitsetamine võib suurendada naise võimetust rasestuda. Kui hoiduda (kindlasti ka raseduse ajal) suitsetamisest, väheneb mitmete võimalike komplikatsioonide risk.
Ema suitsetamine raseduse ajal on tõsine oht nii tulevase lapse kui ka ema enda tervisele. Ema suitsetamine (nii aktiivne kui passiivne) raseduse ajal suurendab tüsistuste ohtu. Need tüsistused võivad olla loote kasv aeglustub, sünnitus võib olla enneaegne, lapse sünnikaal on madal, rasedus võib katkeda või sünnitus olla raskendatud, imiku äkksurm, lapse kaasasündinud arenguhäired ja paljud teised.
Kokkuvõte
Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakas on inimkonnale nuhtlus, mis on hävitanud mõnede inimeste arvates rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Tubakatarvitamist peetakse maailmas üheks suurimaks surmade põhjustajaks. Tubakas tapab iga teise kasutaja. Iga kuue sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene.
Tubaka tarvitamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Ennekõike tuleks meeles pidada, et tubakas sisalduv nikotiin tekitab ülimalt kergesti sõltuvust, millest on hiljem väga raske vabaneda.
Ma loodan, et minust ei saa kunagi suitsetajat. Peale selle töö tegemist, sain ma teada kuidas suitsetamine mõjub rasedatele ja kuidas suitsetamine alguse sai jpm.
Kasutatud kirjandus
Suitsetamise ajalugu [25.02.2018]
http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/suitsetamise_ajalugu.html
Tervise info-Tubaka tarvitamise olukord ja trendid Eestis [25.02.2018]
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakatarvitamisest-eestis
Tervise info-Tubakas ja tervis [25.02.2018]
http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakas-ja-tervis
Tubaka info-Suitsetamise mõju tervisele ja välimusele [25.02.2018]
http://www.tubakainfo.ee/miks-suitsetamisest-loobuda/suitsetamise-moju-tervisele/
Tubaka info-Suitsetamise mõju rasedusele [25.02.2018]
http://www.tubakainfo.ee/miks-suitsetamisest-loobuda/suitsetamise-moju-tervisele/
Tubakainfo-Pärast loobumist positiivsed mõjud [25.02.2018]
http://www.tubakainfo.ee/miks-suitsetamisest-loobuda/suitsetamise-moju-tervisele/