Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest on tingitud eukarüootidel tuumaväline pärilikkus?
  • Mis toetavad mitokondrite evolutsiooni endosümbioosi teooriat?
  • Mis on ja kuidas toimub mitokondriaalse ja genoomse DNA interaktsioon?
  • Mis on klaad Millisel eesmärgil kasutatakse evolutsioonibioloogias klaadide meetodit?
Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele:
  • Millest on tingitud eukarüootidel tuumaväline pärilikkus? Emaefekt, Epigeneetiline pärilikkus, Mitokondriaalne pärilikkus.
  • Faktid, mis toetavad mitokondrite evolutsiooni endosümbioosi teooriat? mitokondrid on eukarüootide evolutsiooni algetappidel rakku tunginud mikroorganismid – purpursed fotosünteesivad bakterid , mis on kohanenud sümbiootiliselt eluks peremeesrakus. 1,5 - 2 mljrd. aastat tagasi. tõestus: sõltumatu genoom ja valgu süntees, mtDNA sarnasus prokarüootidega (rõngakujuline, puuduvad intronid ja histoonidele pakitus), suurus, tuumast sõltumatu jagunemine (paljunevad pooldumise teel)
  • Mitokondri peamised funktsioonid (2)? Ehitus ja iseloomustus? Kloroplastide ülesanne taimerakus? Ehitus?- Ülesanne on muundada väliskeskkonnast kättesaadav energia (kas päikesevalguse või keemiliste sidemete oma) rakule sobivasse vormi. Mitokondrid ja plastiidid (kloroplastid) on kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Nad on spetsialiseerunud ATP sünteesile. mitokondrid kasutavad elektronide transpordist ja oksüdatiivsest fosforüleerimisest saadavat energiat kloroplastid kasutavad fotosünteesil akumuleeritavat energiat. Mõlemal organellil on oma DNA, ribosoomid ,valgusüntees. Siiski sünteesitakse ENAMIK neis organellides vajaminevatest valkudest tsütosoolis ja transporditakse seejärel organellidesse (mitokondri ja genoomse DNA vaheline interaktsioon ). Tuuma ja vakuoolide järel ühed suuremad organellid . Erinevalt mitokondrite (A) kristadest ei ole tülakoidid kloroplastides (B) seotud sisemise membraaniga. Mõlemas organellis on sisemembraanide pind väga suur ja nendega on seotud ensüümid, mille ülesanne on transportida ē. Elektronide transpordil vabanev energia muudetakse ATP-ks. Energia allikaks mitokondris on toidust pärinevad suhkrud ja rasvhapped , mida O2 oksüdeerib CO2 ja H2O.
    Mitokondrid on suhteliselt suured (0,5-1× 7 µm) piklikud organellid. enamikes loomsetes rakkudes on rikkalikult (nt. maksarakkudes on ligikaudu 2000 mitokondrit). enamasti ümaraotsalise kepikese kujulised , võivad olla ka ümarad või väljavenitatult pikad (näiteks paiguti neuronites), ka plastilised – võivad kuju muuta. liiguvad rakus ringi mikrotuubulite kaasabil, kuid võivad ka püsida, eriti energiat kulutavas raku osas, paigal (nt. spermis viburi basaalses osas). toodavad oksüdatiivse fosforüülimise teel ATP-d ( rakuhingamine ): ATP on rakkude universaalne energiaallikas . peroksüsoomide kõrval (lagundatakse ensümaatiliselt pika ahelaga rasvhappeid , sisaldavad ensüüme, katalaase) olulisemad molekulaarse hapniku tarbijad . suurem osa sissehingatud hapnikust kasutatakse mitokondrites. kaks membraani — välismembraan ja sisemembraan. välismembraan sile, sisaldab rikkalikult valgulisi kanaleid ( poriinid ) — läbitavad vees lahustuvatele molekulidele, väiksemamõõdulistele valkudele. sisemembraan moodustab kristasid, sisemembraani pind väga suur. sisemembraan vähemläbilaskev, selles elektroni transpordiahela ensüümid(ATP sünteesiks). Kahe membraani vahele jääb intermembraanne ruum. Sisemembraani siseses ruumis maatriks. Maatriksis püruvaati ja rasvhappeid lagundavad ensüümid, mitokondri rõngas-DNA, tRNA ja mRNA molekulid, ribosoomid ning fosfolipoproteiinsed graanulid . Autonoomne valgusüntees. Mitokondritel on 2 teineteisega seotud funktsiooni: toidust pärinevate suhkrute ja rasvhapete lagundamine ensüümide ahelal, mida nimetatakse tsitraaditsükliks (Krebsi tsükliks). Toimub mitokondri maatriksis. Lõppsaaduseks on NADH. 2. Elektronide ülekandeahel sisemembraanis ( hingamisahel ehk rakuhingamine), mis lähtub tsitraaditsüklis tekkinud NADH-st ja kus lõppsaadusena sünteesitakse ATP (ühe glükoosimolekuli kohta 36 ATP). Uued mitokondrid tekivad olemasolevate jagunemisel. Valke sünteesivad mitokondri ribosoomid. Mitokondri genoom on rõngaskromosoom. mitokondrite, kloroplastide genoomi moodustab üks rõngasjas DNA- molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad).
  • Kirjelda põhjalikult mitokondriaalset DNA-d? Inimese mitokondriaalne DNA on kaheahelaline rõngasmolekul ja “tihe” – on ainult eksonid , intronid puuduvad. H - ja L – ahelate transkriptsioon toimub vastassuunaliselt. puudub seotus histoonidega . puuduvad DNA reparatsioonimehhanismid. DNA replikatsioon toimub kogu rakutsükli jooksul, mitte ainult S-s. Mitokondriaalse Genoomi suurus on 16 568np ja sisaldab 37 geeni. mitokondriaalne DNA pärandub ainult emalt järglastele, isa mitokondrid viljastumisel edasi ei kandu. Seda fakti arvestades saab: a) mtDNA abil määrata sugulust emaliini pidi, b( uurida inimese kui liigi põlvnemist, c) uurida mitokondriaalseid haigusi, mis tekivad mtDNA muteerumise tulemusel ja päranduvad mitokondriaalse päritavustüübi alusel.
  • Mis on ja kuidas toimub mitokondriaalse ja genoomse DNA interaktsioon? erinevus tuuma DNA-st seisneb koodonite kasutuses: Näiteks: koodonid AGA ja AGG vastavad tuumagenoomis arginiinile (Arg), mitokondris põhjustavad nad aga translatsiooni terminatsiooni (STOP-koodonid); UGA, mis on stop – koodoniks tsütoplasmas, kodeerib mitokondris trüptofaani (Trp); - AUA tsütoplasmas on isoleutsiini (Iso) koodon , mitokondris vastab aga metioniini (Met) initsiaatorkoodonile. Osad mitokondriaalsed valgud on kodeeritud tuumas asuva DNA poolt – mitokondriaalse ja genoomse DNA interaktsioon.
  • mtDNA praktiline tähtsus teaduslikes ja meditsiinilistes uuringutes? mtDNA-s on geenide evolutsioon 10 korda kiirem tuuma omast. mtDNA mutatsioonide uurimine võimaldab määrata sündmuste toimumise aega evolutsioonis . evolutsiooni uurimiseks emaliini pidi sekveneeritakse inimpopulatsioonide mtDNA. populatsioonide mtDNA järjestused liidetakse, et jõuda mtDNA järjestuseni, mis esines ühisel eellasel. eellasjärjestus asub punktis, kus kahe isendi DNA haplotüübid liituvad ühiseks aheldusrühmaks. loetakse kokku mutatsioonid , mis jäävad eellase ja tänapäeva vahele. kui jagada mutatsioonide arv mutatsioonisagedusega, on võimalik leida aeg, mis on möödunud ühisest eellasest lahknemisest . DNA evolutsiooni kiiruseks on 0,57 mutatsiooni genoomis /aastas
  • Põhjenda, miks kasutatakse eelistatult mtDNA-d inimese evolutsiooni ja rännete uurimisel? Sest mitokondriaalne dna pärandub ainult emaliinipidi. Mitokondritest pärit DNA järjestus on kindlaks määratud paljudel (kaasa arvatud ka mõnedel väljasurnud) liikidel ning nende järjestuste võrdlemine on fülogeneetika alustalaks. Järjestuste analüüs võimaldab teadlastel hinnata liikidevahelisi evolutsioonilisi kauguseid ja samas lubab ka uurida populatsioonide sugulust, mistõttu on muutunud tähtsaks ka antropoloogias ja bioloogias.
  • Olulisemad faktid inimese evolutsiooni ja rännete rekonstrueerimisest mtDNA ja Y kromosoomi uurimise alusel? Molekulaarse evolutsiooni andmeil elas tänapäeva inimese eellane Aafrikas 100 000 – 200 000 a tagasi. Aafrikast väljaränne algas 100 000 a tagasi. Ränne Euroopasse ~40 000 a tagasi. kaasaegne mitokondriaalne Eeva elas ~130 000 a tagasi. Y – kromosoomi DNA sekveneerimine (pärilikkus isaliini pidi) näitab, et Y – kromosoomne Aadam elas Aafrikas ~60 000 a tagasi. kaasaegne inimene on evol-lt noor
  • Mis on klaad? Millisel eesmärgil kasutatakse evolutsioonibioloogias klaadide meetodit? - Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab endas viimase ühise eellase (liigi) ja kõiki selle eellase järeltulijaid. Klassifikatsiooniks kasutatakse erinevaid meetodeid – traditsiooniline, kladistlik analüüs jt., mis erinevad tunnuste poolest, mida väärtustatakse. - Klaadide meetodi võttis kasutusele saksa bioloog Willi Hennig 1960-tel ja see on praegu peamine meetod organismidevaheliste sugulussidemete leidmiseks. - Klaadis on grupi liikmetel ühine evolutsiooniline ajalugu ja ühine eelane. Kõigi liikmetel peab olema ühine eriline päritav tunnus ehk sünapomorf, mida evolutsiooniliselt kaugematel eellastel ei esine.
    Mõisted 12:
    Evolutsioon – populatsiooni genofondi muutumine ajas
    Genofond – liigi v populatsiooni kõigi geenide hulk
    Sünapomorf e ühine eriline päritav tunnus
    Klaad – küs 9
    Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine , mis lõpuks vabastab energiat ATP (adenosiintrifosfaadi) näol.
    Peroksüsoomid - Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 µm läbimõõdus), ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid, mis esinevad kõikides loomsetes rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes taimerakkudes
    Poriinid – valgulised kanalid mitokondrites, mis on läbitavad vees lahustavatele molekulidele
    Kristad (mitokondris) - Kristad ehk mitokondri harjad on mitokondri sisemembraani sissesopistised, kus toimuvad hingamisprotsessid (kus paiknevad elektronide transpordiahela ensüümid).
    Krebsi tsükkel . toidust pärinevate suhkrute ja rasvhapete lagundamine ensüümide ahelal, mida nimetatakse tsitraaditsükliks (Krebsi tsükliks). Toimub mitokondri maatriksis. Lõppsaaduseks on NADH.
    ATP süntetaas - ensüüm, mis osaleb prootonite kergendatud difusioonis läbi mitokondri sisemembraani maatriksisse
  • Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele #1 Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele #2 Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele #3 Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kkristel Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Peroksüsoomid ja mitokondrid
    12
    pptx

    Peroksüsoomid ja mitokondrid

    PEROKSÜSOOMID JA MITOKONDRID Carol Tamm Integreeritud loodusteadused Peroksüsoomid  Nendeks on D-aminohapete oksüdaas,  Peroksüsoomid on väikesed (ca 0.2-1 uraatoksüdaas ja lutsiferaas. Erinevates µm läbimõõdus), ühekordse kudedes võib peroksüsoomide membraaniga ümbritsetud organellid, ensüümkomplekt erineda, kuid kindlasti mis esinevad kõikides loomsetes sisaldavad peroksüsoomid katalaasi, rakkudes (v.a. erütrotsüüdid) ja paljudes mis lagundab tekkivat taimerakkudes. vesinikperoksiidi.  Pikka aega peeti neid lüsosoomideks.  Peroksüsoomides olevad ensüümid Kuid peroksüsoomid sisaldavad võivad olla nii kõrges ensüüme, mis erinevad lüsosomalsest kontsentratsioonis, et osa neist esineb ensüümkomplektist, nimelt leidub seal isegi kristallidena, mis on m

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    Rakubioloogia
    36
    doc

    Rakubioloogia

    bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed jõud, ioonsed jõud ja van der Waals'i jõud. Antikehad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel 8 antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seegabivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. 7.)Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks. . ER luumenis paiknevad ensüümid lisavad sahhariidsed jäägid Asn, Ser ja Thr jääkidele. Kui valgu ahel on sünteesitud, ribosoomid vabanevad. N ­ seoselised oligosahhariidid on seotud

    Rakubioloogia
    Kordamiskusimuste vastused-
    41
    doc

    Kordamisku�simuste vastused-

    (~80%), mis osalevad epiteelkudesid katva lima moodustamises  Tagab liikumine erinevatesse organellidesse – näit. M6P sorteeriv rada lüsosoomide valkude transpordil lüsosoomidesse. Mis määrab A, B, O vererühmad. Vererühmad on määratud sahhariidsete jääkide poolt vere glükolipiidides ja glükoproteiinides erütrotsüütide ja mõnede teiste rakkude pinnal. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + DOONOR A B AB O AKTSEPTOR A + - - + B - + - + AB + + + + O - - - + 10

    Kategoriseerimata
    Rakubioloogia 1 kordamisküsimused
    28
    doc

    Rakubioloogia 1 kordamisküsimused

    Vajalik N-seoselist sahhariidset jääki sisaldavate valkude õige konformatsiooni moodustumisel. Ainult õigesti voltunud valgud liiguvad ER-st Golgi kompleksi. 9. Mis määrab A, B, O vererühmad. Vererühmad on määratud sahhariidsete jääkide poolt vere glükolipiidides ja glükoproteiinides erütrotsüütide ja mõnede teiste rakkude pinnal. 10. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + DOONOR A B AB O AKTSEPTOR A + - - + B - + - + AB + + + + O - - - + 11. Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega?

    Rakubioloogia
    Rakubioloogia kordamisküsimused
    62
    docx

    Rakubioloogia kordamisküsimused

    Vajalik N-seoselist sahhariidset jääki sisaldavate valkude õige konformatsiooni moodustumisel. Ainult õigesti voltunud valgud liiguvad ER-st Golgi kompleksi. Mis määrab A, B, O vererühmad. Vererühmad on määratud sahhariidsete jääkide poolt vere glükolipiidides ja glükoproteiinides erütrotsüütide ja mõnede teiste rakkude pinnal. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + DOONOR A B AB O AKTSEPTOR A + - - + B - + - + AB + + + + O - - - + Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega?

    Rakubioloogia
    Rakubioloogia ülevaade
    50
    doc

    Rakubioloogia ülevaade

    Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula).

    Rakubioloogia
    RakubioloogiaI kordamine 2012
    32
    docx

    RakubioloogiaI kordamine 2012

    adhesioon, tagab organellidevahelise liikumise, suurendab resistentsust proteeaside suhtes. Epiteelirakud produtseerivad mutsiine, mis on olulised epiteelirakke katva lima tekkes. Kodeeriv osa pikeneb ja lisajuppe jääb vähemaks? mutsiin vs mütsiin 56. Mis määrab A, B, O vererühmad. Neid määravad A v B aglutinogeenide olemasolu v puudumine. 57. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha. Vastavasse kohta lisada + 58. Mida tuleb ette võtta, et reesuskonflikti puhul (Rh negatiivne ema, Rh positiivne laps) vältida teise lapse sündimisel loote kahjustamist reesusvalgu antikehadega? Reesuskonflikti ärahoidmiseks süstitakse Rh negatiivsetele naistele profülaktiliselt Rhimmunoglobuliine. Need ained vähendavad antikehade kontsentratsiooni tõusu riski sünnituseelses perioodis ja sünnituse ajal.

    Rakubioloogia
    Rakubioloogia
    19
    doc

    Rakubioloogia

    keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. · Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. · Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) · Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. · Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. · XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks.

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun