Bioloogia kordamisküsimused kontrolltööks (0)

Bioloogia KT
Lk. 70
1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist.
Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad , linnud , kalad , kahepaiksed .
Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid , hüdra, käsn, pärmseened.
LISA : Suguline – kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend . Emasgameediks on munarakk , isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed – isased).
Mittesuguline – kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine ( pooldumine , pungumine jne) ja eoseline paljunemine.
2. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks?
Sellist paljunemist, kus vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne.
3. Millised organismid paljunevad eostega?
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest.
Näiteks paljunevad samblikud rakise tükikeste abil. On olemas risoomid, mugulad , sibulad, varte või lehetükkide abiga.
5. Miks paljundatakse mitmeid kultuuritaimi üksnes vegetatiivselt?
Sest mittesuguline vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna.
6. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt?
Prokarüoodid, seened, protistid ja paljud taimeliigid (samblikud, katteseemnetaimed).
Lk. 73.
Mitoos - rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoos tagab organismi kasvamise ja haavade , vigastuste paranemise . Geneetiline identsus.
Kuidas rakud jagunevad?
Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees (tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel). Siis alles algab tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees (moodustub kaks tütarrakku).
Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood.
Rakutsükkel- raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava koe füsoloogiliselt aktiivsusest.
4. Mis on mitoosi põhieesmärk?
Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks.
7. Selgitage mitoosi tulemust
Mitoosi tulemusel on yhest rakust tekkinud kaks tütarrakku, mis on geneetiliselt identsed. Mõlemad tütarrakud omavad ühesugust kromosoomistikku.Mitoosi tulemus tagabki organismi kasvu ja arengu.
8. Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon ? Sest, kui DNA ahel ei kahekordistuks, siis ei saaks ka tütarrakud omada ühesugust kromosoomistikku ning olla geneetiliselt identsed.
LK. 76
Meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2 korda. Koosneb kahest järjestikust jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku.
1. Mis on meioosi peamine eesmärk?
See, et saaks toimuda suguline paljunemine viljastumise tulemusena. Sest, et kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kaherkodsitusk peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus ja meioosi teel.
2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet.
Haploidne kromosoomistik - meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik.(esineb sugurakkudes n=23)
Diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, tekib siis kui viljastumisel ühinevad ühte rakku kahe suguraku kromosoomid. ( Esineb keharakkudes, 2n=46)
3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustamisega.
4. Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud.
8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad?
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevaheliste ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad.
Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemusena paiknevad isas -ja emasorganismist pärit geenid homoloogiliste kromosoomide vahel ümber, mis veelgi suurendab pärilikku muutlikkust.
Lk79.
20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ja tooge näiteid.
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
Vegetatiivne paljunemine – prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad.
Pooldumine – toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid , käsnad.
Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
Taime osadega – risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
Polüembrüoonia – kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud.
24. Võrrelge inimese ovogeneesi spermatogeneesiga.
Sugurakkude ehk gameetide tuumad. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Mehe seemnerakud ehk spermid . Spermatogenees- seemneraku arengut spermatogoonist( spermide esmased eellased) küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes.Igast spermatogoonist tekib 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni.
Ovogenees- munaraku areng ovogoonist (munaraku eellased). Naise munarakud valmivad munasarjades. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Meioosi teel ei jaota tsütoplasma tütarrakkude vahle võrdselt. Lõpuks tekib üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut polotsüüti. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keksmiselt 28 päevase intervalliga.
Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandmist munasarjast ja liikumine munajuhasse. (Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon.
Lk. 83
Ontogenees - ühe isendi areng viljastumisest suramni nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks .
Partenogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. (Näiteks alamad loomad, mõned taimed).
4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. Näiteks kalad ja kahepaiksed. Vees, kohtuvad sugurakud.Et viljastumine aset leiaks heidavad isased ja emased kalad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke.
5. Millistel organismidel esineb kehasisene viljastumine? Imetajatel, roomajatel, lindudel, lülijalgsetel.
7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline ligikaudu 36 tundi.
Menstruaaltsükkel- ajavahemik ühest menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. Sellega kaasnvead naissuguhormoonide taseme muutused vers , emakalimaskesta paksenemine ja emakasise temperatuuri kõikumine.
Menstruatsioon- Kui ovotsüüt jääb viljastumata, hävib koos temaga ka kollakeha ning algab emakaseina taandareng . Suur osa emaka limaskestast eekmaldub naise oraganismist.
Lk. 91
1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest ? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite.
5. Millies muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsess aeglustub. 
1. Rakkude tasandil:
Ø      toimub dehüdratsioon – rakud kaotavad vett
Ø      väheneb rakkude jagunemise intensiivsus
Ø      nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb
Ø      osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk
Ø      muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng
2. Molekulaarsel tasandil:
Ø      väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus
Ø      väheneb ATP sünteesi võime
Ø      DNA-s toimuvad mutatsioonid
3. Organsüsteem:
1) Kortsud :
Ø      naha veesisaldus väheneb
Ø      nahaalune rasvkude taandareneb
Ø      muutub kollageeni struktuur
            2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad)
            3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb
            4) väheneb melaniini sünteesi võime
4. Organismi tasand – mõni elund võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub.